Rubriik: Trenn

Esmaspäev: kerge jooks. Kuna välislähetuse ajaks panin oma trennikaardi pausile, siis esmaspäeval ma veel TYSKi trenni minna ei saanud. Tegin ise peale tööd ühe kerge ja kiire jooksu (6,2 km, 6:27 min/km, 151 bpm) ja siis ruttasin ühe järgmise aasta fotokliendiga kohtumisele.

Teisipäev: BodyPump + rullimine. Üle 2,5 nädala sain viimaks tagasi BodyPumpi minna. Jalgades panin kohe 5+5 kg peale, mis uuesti alustades oli veidi palju, sest mu jalad olid veel reedel sellest trennist täitsa läbi. 😀 Päris raske oli. Käed olid totaalsed makaronid. Tuleb see keha vormimine koos trenni ja toitumisega ette võtta. Liiga kaua juba lõdvalt võetud… Rullimine oli ikka väga valus, sest lihashoolduses pole pidevalt käinud ja kodus ei viitsi ju jumala eest rulli välja võtta.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Alustasime kerge jooksuga. Aeg venis sisehallis nagu tatt. 2,87 min/km, 6:48 min/km, 137 bpm. Edasi tegime harjutusi nii üla- kui ka alakehale. Huh. Need kummilindid on kõige õudsemad asjad üldse. 😀 Kohe on kõik valus. Planku ei jaksa ka enam üldse hoida. Oeh.

Neljapäev: puhkus. Tegelesin kodus hoopis lihvimise ja pahteldamisega. Plaanisin verd annetada ja kuigi hemoglobiin oli rekordiliselt 146, siis Hispaania reisi tõttu minu verd enne jõule ei taheta.

Reede: BodyPump. Enne trenni otsustasin natuke joosta (3 km, 6:42 min/km, 134 bpm), sest jalad olid nii valusad ja “kinni”, et need vajasid korralikku soojendust. Pumpis proovisin natuke kergemalt võtta, aga üldiselt oli ikka päris raske.

Laupäev: pikk jalutuskäik. Sõitsin maale ning tegime ühe pikema tempokama jalutuskäigu koos koeraga linna ja koju tagasi.

Pühapäev: tempokas jooks. Olin maal. Mingit sisehallis jooksmise varianti mul ei olnud. Õues oli niiske, tormine ja külm. Vedasin end õue, et teha üks tavaline 7 km ots. Need rajad, kus ma vanasti jooksmisega alustasin. 🙂 Aga külm puges kontide vahele ja siis hakkasin endale tahtmatult tempojooksu tegema. Pole hullu. Taastumisaega näitas muidugi 40 tundi. 😀 5:58 min/km, 164 bpm.

---

Kokkuvõttes:

Vot selline nädal, täitsa tubli üldjoontes. 🙂 Järgmisel nädala midagi revolutsioonilist plaanis ei ole: ikka kaks Jooks Jõud Venitust, kaks BodyPumpi, rullimine ja nädala lõppu üks pikk matk, kus ma kindlasti mitu korda surma saan. Elame, näeme.

Esmaspäev: Jooks Jõus Venitus. Off-season algas: jookseme veidi vähem ja teeme jõudu veidi rohkem. Imekombel oli trennis kohe üllatuslikult palju inimesi. See aga tähendab, et jõuosas muutub harjutuste ettenäitamine jaamade paljususe tõttu pikemaks ning samuti venivad pikemaks jaamade vahed, sest suurem grupp = aeglasem liikumine. Seekord keskendusime valdavalt kerelihastele ja ülakehale. Kohati oli ikka päris raske, aga trenni lõpuks oli ikka hea tunne sees nagu ikka.

Teisipäev: kerge jooks. Öösel sain ainult 3 tundi katkendlikult magada ja siis tuli juba lennujaama poole sõita. Oeh. See-eest sai päikesetõusu lennukiakna vahendusel nautida ja lõunaks olime juba päikselises Sevillas, Hispaanias. Õues oli veidi üle 20 kraadi sooja, taevas ei olnud ühtegi pilve ja jõeäärne jooksurada oli lihtsalt imemõnus. Tegin kohe väsimuse pealt 8 km (6:30 min/km, 153 bpm) ja kuigi pulss sooja kliimaga kohaneda ei suutnud, oli siiski see jooks – lühikestes riietes ja puha – lihtsalt suurepärane. 🙂

 

 

Kolmapäev: kerge jooks. Kolmapäeval astusin jooksurajale juba kell 7.15 ning jooksin koos päikesetõusuga. Seekord jooksin jõeäärset rada mööda teisele poole. Sevillas jookseb jõe ääres vist ca 15 km pikkune lai kergliiklustee. Minusugusele orienteerumatule sobis see ülihästi: jooksed edasi, jooksed tagasi. 😀 Seekord pidin selga panema pikad riided, sest Hispaanias on siiski ka talv ja sisemaal oli hommikul 7–8 kraadi sooja. Mõnus oli siiski. 6 km, 7:06 min/km, 138 bpm.

 

 

Neljapäev: puhkus.

Reede: puhkus. Neljapäev ja reede olid pikad konverentsipäevad. Kuna kohal olla tuli juba kell 8, siis hommikul jooksma ei jõudnud. Kuna õhtud olid samuti sisustatud, siis jooksma ei jõudnudki.

 

Laupäev: pikk jooks. Laupäeval võtsin enne lennujaama poole asumist ette ühe pikema jooksu. Algus oli paljulubav, aga lõpp kiskus raskemaks. Jalad olid eelmise päeva pikast jalulolekust väsinud ja kõht kleepus tühjusest selgroo külge. Aga päikesetõusuga jooksmise juures on siiski midagi maagilist, kuigi jätkuvalt ei ole mina hommikujooksja ega ilmselt selleks ka kunagi ei saa. Igal juhul viimased croissantid maitsesid pärast jooksu eriti hästi. 😉 10 km, 6:43 min/km, 143 bpm.

Pühapäev: puhkus. Oli küll võimalus minna koos teistega Vooremäele jooksu-kõnni matkale, aga otsustasin siiski pikemalt magada ja välja puhata. Kodus oli muidugi ka omajagu teha, alates pesu pesemisest kuni söögitegemiseni. Vahepeal olin 3 tundi elektrita. Remondielu rõõmud…

---

Kokkuvõte:

Tegelikult painab mind mõte, et mingil hetkel peaksin ma väikse jooksupuhkuse võtma. Probleem on selles, et ma lihtsalt ei taha seda teha. Ma tahan joosta. No võta siis kinni, mida ma tegema peaks. Ehk piisab ka sellest, kui jooksukordade arvu 3 peale kärbin ja kilometraaži märgatavalt vähendan? Loodetavasti.