Nädala kokkuvõte 22.–28.11.2021

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Mu sääred olid reedesest Stepi tunnist ikka veel lihasvalus. Ikka korralikus lihasvalus. See jooksusamm oli väga puine, küll aga pulss jube ilus ja madal, sest jalad lihtsalt ei liikunud kiiremini all ühegi valemiga. 5,75 km, 7:32 min/km, 137 l/min Õnneks ei olnud tulemas jalapäev, vaid kerelihaste päev. Kõik klassikalised harjutused. Äkki jõuab peatselt suurema vingumise ja ägisemiseta isegi need topispalli visked ära teha. 😅 50 min, 100 l/min

Teisipäev: BodyAttack. Sääred olid jälle tibake paremad, seega kuidagi ei raatsinud Attacki see nädal ära jätta. Teatud hüpete ja liigutuste ajal veel mingid kibedad tundmused säärtes sähvisid, aga üldiselt sain enam-vähem hakkama, eriti kui lihas korralikult soojaks oli hüpeldud. Ilmselt halvasti liikuvate jalgade tõttu ei saanud pulssi sama ulmeliselt kõrgeks kui eelmisel nädalal. Attack on hard-core. 63 min, 155 l/min, max 180 l/min

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Kardetud jalapäev jõudis ikka lõpuks kätte. Jalad olid ikka täiesti tühjad juba enne trenni. Jooks muudkui venis ja venis, pulsikene oli ka omajagu kõrgem kui esmaspäeval. Samas pole imestada, sest tegelikult oli järjest neljas päev trenni teha ja ilmselt keha taastus ka veel eelmisest täiesti hullumeelsest nädalast. 5,16 km, 7:20 min/km, 152 l/min Jalgade ja alakeha ÜKE oli täpselt nii raske, nagu võis eeldada. Korralik suremine igas jaamas iga harjutuse juures. Trepijooksud jätsin üldsegi ära, sest tundsin, et jalad on liiga sodid all. Jalgsi kojuminek võttis jälle 20 minuti asemel üle 30. 😀 54 min, 131 l/min

Neljapäev: trennivaba.

Reede: BodyPump. Lõpuks hakkasid jalad taastumise märke näitama, kuid väljaastete lugu oli siiski ikka veel puhas kannatamine, sest olenemata kuidas ma ka ei oleks püüdnud, ikka tahtsid mõlema jala sääred korraga krampi tõmbuda. Tuli vahepeal viilida ja tavalisi kükke vahele teha. 🤷🏻‍♀️ Muus osas oli kava vanadest headest lugudeks kokku miksitud, lisaks tegime peaaegu iga loo vahele kätekaid. Sain ideaalselt aru, miks ma varem jõudsin palju rohkem sirgetel kätekõverdusi teha ja enam ei jõua: varem olid need peaaegu eranditult pingile toetudes ja kiired, nüüd on seeriad pikemad, tempod aeglasemad ja tihti tuleb kätekaid teha maas. Eks ma ise olen ka jätkuvalt nõrgem ja raskem, aga ilmselt on ka lood ajaga raskemaks muutunud. 76 min, 132 l/min

Laupäev: pikem jooksumatk (5+5). Ma ei tea, mis värk sellega on, aga viimasel ajal on need nädalavahetuse pikad kulgemised kuidagi mõnusad ja kerged, olenemata sellest, mis eelmistel päevadel tehtud on või milline oli enesetunne. Matkad ei lähe kunagi raskeks, isegi kui nad kestavad 2 tundi, pool sellest on jooks, jalge all on jäine libe asfalt ja lund tuiskab ümberringi. Ilmselt on oluline ka see, et käin nendel jooksumatkadel üksi, teen kõike ainult oma keha järgi ja omas tempos. Ei pea isegi pulsikella vaatama: pulss püsib kenasti madalal enesetunde järgi liikudes. Kuulasin oma podcasti, kulgesin mööda Tartu tänavaid ja vabalt oleks võinud ka pikemalt teha. Super. 13,94 km, 8:45 min/km, 134 l/min

Pühapäev: trennivaba.

Kokkuvõttes:

Järgmise nädala saan kenasti täpselt samas rütmis kulgeda, kuid kahjuks juba ülejärgmisel nädalal ootab mind ees tarkusehamba operatsioon, mis vähemalt nädalaks või pigem isegi veidi kauemaks kogu elurežiimi segi paiskab. Tuleb järgmisel nädalal trennidest viimast võtta ja üritada mitte selle hambateema pärast liigselt närveerida.

Nädala kokkuvõte 15.–21.11.2021

Keegi pidi selle nädala rahulikumalt võtma. Ei tea, kes see küll oli? Tundub, et mina mitte. 😅

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Mitte midagi ei meenu sellest jooksust. Täpselt enne trenni käisin tõhustusdoosi saamas, aga sellest ei tulnudki mitte mingeid muid kõrvaltoimeid peale paar päeva valusa õlavarre. Jooksu numbrid olid ilusad (6,24 km, 7:08 min/km, 147 l/min) ja kui midagi hullu ei meenu, siis vist ei saanud midagi halvasti olla. ÜKEs tegime korralikult intensiivse trenni kerelihastele (54 min, 111 l/min). Igasuguseid toredaid tõsteid ja siis topispallid ning kõige lõpuks viis minutit planku eri asendites. Kui kunagi oli esmaspäevane JJV lihtsam kui kolmapäevane, siis nüüd ütleks küll, et mõlemad on täiesti võrdväärsed.

Teisipäev: BodyAttack. Eelmise nädala lõpus arvasin, et pärast vaktsineerimist ei tule ilmselt ühtegi intensiivset trenni, aga kuna enesetunne oli väga hea, siis polnud mingit põhjust Attackist loobuda. Teisel korral sain juba paremini aru, mis toimub ja mis tulemas on. Ütleme nii, et sellel trennil on väga suur potentsiaal saada üheks mu uueks lemmikuks ja treeningrutiini püsivaks osaks. 🙂 58 min, 161 l/min

Kolmapäev: Pilates Fit; Jooks Jõud Venitus. Siin hakkas kogu nädal hulluks ära minema, sest ma sain aru, et mul on lootust juba sel nädalal oma TYSKi kleepsumöngu kaart täis saada. Panin hullu ja tegin kaks trenni päevas. 😜 Lõunal käisin Pilates Fitis. Sain kiirelt aru, miks see trenn pole roheliste seas nagu tavaline Pilates, vaid kuulub kollaste trennide sekka. Higi sai kenasti voolama. Osad harjutused ja asendid olid päris keerukad minusugusele vähe painduvale inimesele, kuid modifitseerisin need oma kehale vastavaks. Kui ikka pole seal mati peal tasakaalu ja põranda peal on teda rohkem, siis läksin põrandale asendit hoidma ja ei teinud seejuures teist nägu ka. 55 min, 113 l/min

Õhtul ei raatsinud loomulikult JJVst ilma jääda. Jooksusamm enam väga erk ei olnud, samas ei midagi katastroofilist. Sörkisin koos Mailiga ja aeg läks üpris ruttu (5,8 km, 7:06 min/km, 145 l/min). ÜKEs andsime alakehale täiega tuld. Seina ääres istumine, trepijooksud, terve posu väljaasteid, astumised pingile, kummilindid, võimlemispallid, puusatõsted. Kui seal jalgu vormi ei saa, siis ei saa kusagil. 😉 51 min, 133 l/min

Neljapäev: Pilatese võimlemine. Neljapäev pidi olema puhkepäev, aga kuna teisipäeval sai rohelise trenni asemel punane tehtud, siis tuli neljapäeva hommikul kella 8ks end TYSKi vedada. Ma lootsin, et tuleb üks tore ja rahulik trenn, kus saab lihased kenasti lahti venitada, aga tuli hoopis üpris intensiivne lindikava. Ma mõtlesin, et mul kukuvad kohe käed otsast ära, aga pidasin ikka vastu. 54 min, 100 l/min Õnneks oli ülejäänud päev võimalik laua taga istudes veeta ja õhtul lebotada, seega see aitas kuhjunud trennidest natuke taastuda. Aga eks neljapäeval oli juba tunda, et puhkepäev kuluks varsti ära.

Reede: Step; BodyPump. Kuna Treener rääkis, et reedel on lihtsam Step ja mul oli kleepsukaardilt ainult üks kollane kleeps puudu, võtsin julguse kokku ja läksin. Kes mäletab aastatetagust aega, siis tegelikult oma trennielu alguses käisin ma päris tükk aeg Stepis. Aga sellest oli konkreetselt aastaid möödas, seega ei mäletanud ühtegi sammu ega levinud kombinatsiooni. Ainult baassammu tegema ei pidanud, aga keerulisemad pöörded jätsin targu tegemata. Kokkuvõttes vist kõige hullemini ei läinudki, kuigi tunni lõpus ajasin küll kõik sammud sassi, sest aju oli juba päris läbi iga sammu ettemõtlemisest. 😂 58 min, 163 l/min

Kohe pärast Stepi algas Pump. Mõtlesin kuskil seljaloo ajal, et kuidas täna nii jõuetu tunne on, et üldse nagu ei jõua tavapärase raskusega pingutada. Mõtlesin, et okei, viies päev trenni järjest, keha on nüüdseks ilmselt päris väsinud… Ja sel hetkel tabasin, et oota: sel nädalal viies trennipäev, aga millal eelmisel nädalal puhkepäev oli? Neljapäeval. 😬 See tähendab, et mul oli järjest kaheksas trennipäev ja 10. trenn. Pumpi lõpus ärkasin ellu ja tundsin end isegi tugevalt. Mõnus tugev lõpp-punkt hullule trennimaratonile. 77 min, 127 l/min

Laupäev: trennivaba. Ammu väljateenitud trennivaba päev. Stepist olid säärelihased kivikõvad ja nii valusad, et hommikul voodist püstisaamine oli väga keeruline. Ükski maraton pole isegi neid sääri nii valusaks teinud.

Pühapäev: jooksumatk. Säärelihased olid jätkuvalt valusad ja lühikesed. Alguses oli päris kange see kõndimine ja jooksmine, aga ajapikku läksid lihased soojaks ja lihasvalu hakkas hoopis järele andma. Poolteist tundi 5+5 süsteemis jooksumatka oli täpselt see, mida mul vaja oli. Kas on midagi toredamat jooksmisest pühapäevases Tartus? I don’t think so. 🙂 10,4 km, 8:39 min/km, 132 l/min

Kokkuvõttes:

Ma tean isegi väga hästi, et selle nädala trennikoormus oli hullumeelne ja mul pole mingit kavatsust sedaviisi jätkata. Sai end proovile panna, sai katsetada ja ma pidasin vastu. Endale jälle midagi tõestatud. 🙂 Vähemalt on mul nüüd kõigi nende katsetuste järel päris hea aimdus, kuidas oma sügis-talvine trenninädala rutiin kokku panna, et oleks piisavalt vaheldust, piisavalt koormust ja piisavalt puhkust. Lähen tagasi vana ea 3+1, 2+1 süsteemi peale, kus esmaspäevast kolmapäevani on trenn, neljapäev trennivaba, reede ja laupäev trenn, pühapäev trennivaba. Saab joosta, saab matkata, saab lihastele tuld anda. Vaatame, kuidas kulgema hakkab.