Workout Week 15.–21.10.2018

3. nädal tagasi rajal.

15.–21.10.2018

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Ülakeha päev. Alustuseks ikka üks kerge sörk alla. Täitsa tore oli, õues oi veel meeldivalt soe. 7:27 min/km, 143 bpm. Seejärel andsime ÜKE osas ikka jälle kerelihastele tuld. Taaskord sai selja ja kõhu lihasvalu täis.

Teisipäev: trennivaba.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Mis värk nende kolmepäevaste jooksudega on, aru ma ei saa. Alati viskab pulsi üle 150 ja alla see enam ei tule. Muidu on kõik hea ja tore, aga pulss pole üldsegi eeskujulik. Njah. 😕 7:12 min/km, 152 bpm. Ja ÜKEs jalapäev ehk siis higi voolab, lihased nutavad, aga ikka teed, sest muidu tugevaks ei saa. Tuhar tegi veel laupäeval sellest ÜKEst haiget.

Neljapäev: kerge jooks. Tegin õhtul pooleldi pimedas ühe kiire Anne kanali ringi ja jooksin koju tagasi, et oma tööasju edasi teha. See pime aeg on nii ahistav: lähed kell 18 välja ja õues on juba täiesti hämar. Võeh. ☹️ 7:19 min/km, 147 bpm.

Reede: BodyPump. Üle 3 kuu Pumpis. Huuuuuh. 😅 Kuna Treener oli koos teistega Saaremaal 3 päeva jooksul, siis esimene BP üle pika aja möödus koos asendustreeneriga. Noor, tore ja asjalik, aga vahepeal oli muusika kuidagi liiga vali ja mikker liiga vaikne, seega juttu polnud kuulda ja muusika järgi üritasin aru saada, mis harjutus järgmiseks tuleb. Üldiselt täitsa põnev kava oli, aga ehk järgmiste kordadega saab parema aimduse kätte.

Laupäev: trennivaba.

Pühapäev: pikem jooks. Osa jooksu sain härra Jooksjaga rahulikult koos kulgeda, osa venisin üksinda. Jälle sama asi: jalad tahaks tunduvalt kiiremini edasi minna, aga pulss sunnib pidevalt pidurdama. Kiskus teine jälle end üle 150, kuhu ma teda üldse lasta ei tahaks. VO2max kündis jälle muda 43 peal. Muidu oli huvitav jooks paksu udu sees, paksult riides, sest õues oli vaid 2 kraadi sooja. Nädal tagasi samal ajal oli vist 19 kraadi ja päike ning lühikeses vormis hakkas megapalav. Nüüd on siis päris sügis käes. 7:14 min/km, 151 bpm.

Kokkuvõttes:

15.–21.10.18

Ootan huviga, millal see pulsi ja tempo suhe siis kunagi paranema hakkab. Seniks tuleb see lonkimine lihtsalt ära kannatada, mis muud. Lennata on tore, aga vahel läheb veidi kauem aega, et kiirendusrajale jõuda. 🙃

Advertisements

PM Kodustiil: teisiti tegemised

Lugu ilmus Postimees Kodustiil portaalis 7. oktoobril 2018.


Selle aasta ajaga, kui oleme oma kodu ümberehitusega tegelenud ja valmis saanud kaks tuba, oleme koduehituse kohta omajagu õppinud. Need õppetunnid puudutavad nii praktilisi teemasid nagu planeerimine ja ehitamine kui ka iseenda mõttemaailm ja selle pika ning stressirikka ehitusprotsessiga vaimselt hakkamasaamine.

  1. Plaan on ebaoluline, planeerimine aga hädavajalik

Minusugusel (üle)planeerijal, kelle kogu elu jookseb iganädalase masterplani ja pikemaks seatud eesmärkide najal, on üpris kerge muutuda paindumatuks, st liialt tugevalt kinni hoida oma plaanist. Eriti just ümberehitused kipuvad “üllatama” ettenägematute asjaoludega, mistõttu on plaanide paindlik ümbermõtlemine vahel lausa hädavajalik. Samas: mitte midagi planeerimata lihtsalt ummisjalu tegutsemisel on tõenäosus ühel hetkel oma tööde ja tegemistega täiesti “kokku joosta” enam kui suur. Piltlikult öeldes: kui ühel hetkel avastad, et valgustus on installeeritud, aga laevill jäi paigaldamata, on asjad kehvasti. Seega ei ole plaanist viimse detailini kinnihoidmine mõistlik, kuid tegevuste loogilise ja efektiivse järjestuse saavutamiseks on planeerimine hädavajalik.

  1. Eelarve ja tööde ajakava planeeri alati varuga

Kui juba planeerimisest räägime, on oluline teha plaan realistlik ja seejärel lisada sinna rohkelt puhvreid nii aja- kui ka rahakulu osas. Mida vähem oled ehituse eelarveid ja ajakavasid planeerinud, seda suurem peaks olema puhver. Meie, õigemini just mina olin enda arvates küll tugev planeerijad ja eelarvestaja, kuid olen omad vitsad juba saanud: ajakava venib meil tõenäoliselt täpselt kahekordseks ja eelarve vähemalt pooleteisekordseks. Ehitusprotsessi käigus olen palju õppinud.

  1. Räägi oma plaanidest

Minu senine kogemus näitab, et tuttavate, sõprade, pere ja meie puhul ka blogilugejatega oma plaanide jagamine on olnud äärmiselt viljakas: nad annavad väärtuslikku tagasisidet ja jagavad oma kogemusi ja vigu, millest on hea õppida. Näiteks olin mina kindel, et vajame oma dušinurgale klaasist ust, kuid lugejate soovitusel jätsime selle esialgu tellimata. Nüüd, kui oma vannituba juba kasutame, tundub, et seda ust tõepoolest sinna väga vaja ei lähegi. Neid näiteid võiks veel tuua. Kokkuvõttes: üheksa kord mõõda, üks kord lõika… ja ära karda “mõõta” koos teistega, kellel sama tee juba enne sind käidud on.

  1. Värvitoonide poes väljavalimine ei ole hea idee

Oma magamistoa värvitoonid valisime väljalt täiesti puusalt tulistades poes kohapeal. Vaatasime neid seal küll akna all, kuna päevavalgus on värvitoonide suhtes kõige ausam, kuid lõpuks saime jaheda halli asemel ikkagi helesinise magamistoa, sest meie magamistoa valgustingimused, akna paigutus, ümbritsevate materjalide peegeldused jmt muutis ilusa halli värvi täiesti siniseks. Lõpuks värvisimegi magamistoa uuesti üle ja sama viga ma enam ei korranud: ostsin koju mitmeid värvinäidiseid, vaatasin neid konkreetses toas (korteri/maja eri tubades võib sama toon näida täiesti erinev!) ja päeva eri kellaaegadel, samuti nii pilves kui päikselise ilmaga, et leida just need õiged toonid.

  1. Pistikuid ei ole kunagi liiga palju

Pistikute asukohtade määramisel arvestame eelkõige eeldatava mööbli- ja tehnikapaigutusega, kuid seejärel lisame peaaegu igasse seina veel pistikuid. Magamistuppa oleme pärast valmimist näiteks lisanud veel viis pistikut, kuna aja jooksul oleme aru saanud, et neid lihtsalt läheb vaja ka teistes seintes. Kontori elektrit planeerides arvestasin sellega, et tulevikus võib sellest ruumist saada hoopiski lastetuba. Igal juhul järgin meie elektriku soovitust: pane oma soovid paika ja siis lisa veel julgelt pistikuid juurde. Neid lihtsalt ei saa olla liiga palju.

  1. Valgust olgu pigem liiga palju kui liiga vähe

Loogika on täpselt sama, mis pistikutega: pigem rohkem kui liiga vähe. Meie magamistoa üldvalgus on minu jaoks näiteks veidi liiga nõrk, aga õnneks on neil võimalik juurde lisada veel seinavalgusteid, mis asja parandavad. Hea nipp on kasutada mitmeosalisi lüliteid, et valgust oleks võimalik valikuliselt sisse- ja välja lülitada. Nii saab kindel olla, et valgus ei ole liiga ere või liiga tuhm nii pimedal talvel kui ka päikselisel suvel, nii hommikul kui ka õhtul.

  1. Usalda, aga kontrolli

See puudutab eelkõige infot, mida annavad ehituspoodides müügikonsultandid. Näiteks kui me esimest korda oma ahju üle värvida tahtsime, öeldi meile, et kuumuskindlad värvid, mis meie ahjule sobivad, on ainult kaht tooni spreivärvid. Hiljem aga avastasin, et teiste firmade valikus oli sobilikke kuumuskindlaid värve veel. Kui ühes poes midagi ei ole ja väidetakse, et otsitavat asja ei ole ka mujal, siis tuleks alati ise üle uurida. Põhimõte “Usalda, aga kontrolli!” kehtib ka materjalide, mööbli ja kõige muu soetamisel.

  1. Ära kiirusta

See õppetund puudutab nii siseviimistlust kui ka mööblit. Uut kodu ostes võib olla keeruline kohe leida igale ruumile sobivad toonid ja mööblitükid, rääkimata veel ruumide omavahel kokkusobitamisest, et kodu moodustaks harmoonilise terviku. Selleks tuleks anda endale natuke aega, pidada aru targematega ja oma objekti tundma õppida. Näiteks mina kahetsen veidi, et ostsime kogu magamistoa sisustuse korraga: nüüd oleme näiteks välja vahetanud öökapid, kuna ajapikku saime aru, et kiiruga tehtud valik ei olnud parim.

  1. Ole avatud küsima abi

Poolteist aastat tagasi kujutasin ma meie korteri renoveerimist ette minu ja elukaaslase eraprojektina. Ma usun, et kahekesi siin asju ajades oleks me peagi vist hulluks läinud, sest sellist töömahtu me siiski päris täpselt ette ei näinud. Koduehitamine on suur töö, seega vajadusel ei tohiks peljata abi küsida. Kohati ei ole pidanud me seda isegi küsima, sest head inimesed meie ümber pakuvad oma abikäsi ise.

Samuti on head nõu võimalik saada interneti vahendusel, näiteks eri foorumitest ja gruppidest. Infosse tuleks suhtuda teatava reservatsiooniga, kuid mõtteid leiab sealt kindlasti. Tihti annavad ka tootjad kasulikke nõuandeid, neid tuleb lihtsalt küsida. Näiteks kerisetootja võib anda head nõu sauna planeerimisel, põrandalaua tootja sobiva viimistlusvahendi valikul ja nii edasi.

  1. Ära lase Pinterestil, Instagramil, blogidel, ajakirjadel jms ennast liigselt mõjutada

See kivi läheb taaskord minu kapsaaeda. Internet ja sisustusajakirjad on täis fotosid võrratutest interjööridest, kuid neisse peab suhtuma siiski mõistusega. Eeldades, et kodu, mida luuakse, on siiski elamiseks, mitte ainult teistele näitamiseks, on eri allikatest inspiratsiooni ammutamine tervitatav ja vajalik, kuid täpipealt glamuursete piltide kopeerimine võib teha karuteene. Eelkõige tuleb materjalide, viimistluse ja esemete valikul lähtuda siiski oma vajadustest, harjumustest ja tingimustest. Valmiv kodu peaks rõõmu pakkuma ka aastate pärast, et tehtud kulutused end väärt oleks.

Näiteks tuleks materjalide valikul hoolikalt ja realistlikult mõelda ka nende puhastuse ja hoolduse aja- ja rahakulu peale. Näiteks olen mina juba mõelnud sellele, et kui praegu sobib meile kahele vähemalt mõneks aastaks valge põrand suurepäraselt, siis tulevikus, kui meil on eeldatavasti laps(ed) ja õues käivad lemmikloomad, saame oma laudpõranda suhteliselt lihtsa vaevaga uuesti lihvida ja tumedama õlivahaga viimistleda – sellele mõeldes sai tehtud ka põrandamaterjalide valik.


Iga objekt, mis koduks peab saama, on loomulikult erinev, täpselt nagu inimesed seda ehitamas, seega võivad mõned õppetunnid siit teiste jaoks täiesti ebaolulised olla. Kui oled kodu (ümber)ehitusega kokku puutunud, siis millega antud loetelust oled nõus? Millega mitte ja miks? Mida tahaksid juurde lisada?