Eelmisel aastal samal ajal kirjutasin:
Nagu ma juba 2018. aasta eesmärkide kokkuvõtte postituses kirjutasin, oli möödunud aasta minu jaoks keeruline, kurnav ja väsitav. Seetõttu olen ma 2019. aastaks seadnud endale eelkõige eesmärgiks proovida veidikenegi aega maha võtta, stressi vähendada ja rohkem magada. Lisaks juurde veel üht-teist, mis mulle oluline on.
Aasta hiljem võin öelda, et kohustuste ja stressi vähendamisega tegelesin ma sel aastal kõvasti, aga kahjuks juhtus see kõik liiga hilja. Enne andis keha alla, sest viimaste aastatega turjale kuhjunud koorem oli lihtsalt liiga suur. 2019 oli veelgi keerulisem, kurnavam ja väsitavam. Ma ei taha isegi teada, mitu aastat mu elu viimase poole aasta arvelt lühenes.
1. SÄÄSTA 50% SISSETULEKUTEST
Tehtud! Plaanisin säästa iga kuu keskmiselt 50% sissetulekutest:
- sellest 80% panna remondikontole – läks 77,7%,
- 15% investeeringutesse – läks 16,8%,
- ja 5% meelerahufondi – läks 5,4%.
Tegelikkuses säästsin sel aastal 54,3% sissetulekutest (eesmärk täidetud!), mida on protsent vähem kui eelmisel aastal, aga tuleb arvestada, et vähesema rabelemise tõttu olid ka tulud 5% võrra väiksemad. Lisaks kahanesid ettevõtte müügitulud drastiliselt (35%), sest fototöö ja kirjutamisega ma haiguste kõrvalt tegeleda enam ei jõudnud ega tahtnud. Eelarves püsisin väga kenasti, ületades seda aasta lõikes vaid 4%. Pole üldsegi paha.
Järgmisel aastal ma endale 50% eesmärki ei sea, vaid lasen eelarve natuke lõdvemaks. Luban endal igakuiselt kulutada 54% ja panen kõrvale 46%. Säästetud raha jagan nelja kategooriasse:
- reisimisele 20%: plaanis on üks kaugema sihtkohaga reis,
- tervisele 15%: alustan raha kogumist silmalaseropiks ja tarkusehammaste opiks,
- meelerahukontole 5%
- ja investeerimiseks 60%.
Sel viisil tegutsedes läheb investeeringutesse sissetulekutest ca 28%, mida on natuke vähe, sest järgmise aasta plaan on rohkem puhata ja tervist taastada. Samas on summa tunduvalt suurem kui remondi ajal (7,5%), seega siiski progress. Küll jõuab sinna 50% klubisse veel liikuda, praegu on põhiline tervisega reele tagasi saada.
2. VÄHEM KOHUSTUSI = VÄHEM STRESSI
Tehtud! Ütlesin lisaraha teenimise võimalustele mitmel korral “ei” ja vähendasin olemasolevate kohustuste hulka, aga kahjuks sellest jäi väheks. Tuleb veel tegevusi vähendada. Hea, kui oma palgatöö pingeid ära kannatan.
3. IGA ÖÖ VÄHEMALT 8 TUNDI UND
Tehtud! Usute või mitte, aga ma tõepoolest olen maganud vähemalt 8 tundi absoluutselt iga päev. Okei, vahel on olnud uinumisega raskusi, aga olen enda poolt teinud kõik, et vähemalt 8 tundi öösel voodis pikali veeta. Ainult ühel ööl, kui me Saksamaal reisimas olime, jäi ööuni natuke lühemaks kui 8 tundi, aga ma magasin selle autos ja lennukis järele. Viimasel ajal olen saanud ka 10–11 tunni kaupa magada, mis on olnud super. Ma ei taha teada, mis mu tervisest siis oleks saanud, kui ma oleks oma tavapärase 5–6 unetunniga jätkanud.
4. RAHULOLU PAKKUVAD JOOKSUVÕISTLUSED
Nii ja naa. Pigem vist ikka feilisin selles osas. Kevadel olin lihtsalt rahulolematu, et hea vorm ei realiseeru, aga sügishooaega mul praktiliselt ju ei olnudki. Siiski olen väga tänulik, et mu keha ja vaim selle Berliini maratoniga nii kenasti hakkama said, kõike toimunut arvestades. Kes teab, millal mu järgmine jooksuvõistlus üldse toimub ja millal tuleb aeg, kui ma maratoni joosta võin, suudan ja tahan.
5. EETILISED RÕIVAD JA JALANÕUD
Tehtud! Rõivad ja jalanõud (välja arvatud üksikud sporditooted, nagu ka eesmärgiks seadsin), mis sel aastal ostsin, olid kõik kas taaskasutusest või eetilistelt brändidelt. Tõele au andes polnud neid riideid just eriti palju, sest mul pole olnud eriti aega taaskasutuspoodides ringi tuhlata. Mu garderoob vajab veel kõvasti vajadusepõhist täiendust. Igasugune tahtmine kiirmoe poodidesse sisse astuda on täiesti kadunud.
Eesmärkide täitmise osas võib selle aastaga üpris kenasti rahul olla. Kahjuks jääb aastat varjutama kõik see, mis alates augustist mu tervist tabanud on, seega on raske millestki muust oma elus rõõmu tunda. Elu on justkui seisma jäänud, samal ajal kihutades minust täie kiirusega mööda. Imelik ja ebameeldiv seisund.
Järgmiseks aastaks ma endale ühtegi eesmärki kirja ei pane ja püüan ühe aasta elada ilma eesmärkideta rahulikus kulgemises. Kuidas ma saakski mingeid eesmärke seada, kui ma isegi seda veel ei tea, millal ma end jälle iseendana tundma hakkan. Eks näis, mis sellest välja tuleb. Igal juhul on selline eesmärgistamata elu minu jaoks tohutult uus ja äärmiselt hirmutav.
