Kategooria: Muud jutud

Kuidas ma eelarvestan, kuludel silma peal hoian ja finantsilisi eesmärke täidan

Published on by Margit Partei10 kommentaari

Oma paarkümmend korda on mulle eri eesmärke lahkavate postituste all öeldud, et peaksin blogis kirjutama sellest, kuidas ma oma raha eelarvestan, kulusid jälgin ning finantsilisi eesmärke täidan. Lõpuks jõuan siis selle postituse kirjutamiseni – olgugi, et esimestest sooviavaldustest on juba mitu aastat möödas. Aga parem kui mitte kunagi, eks? Püüan teha nii lihtsalt kui võimalik. 🙂

Keda see teema üldse ei huvita, siis kommentaarid selle kohta, kuidas elu tuleb nautida ja pole mõtet eelarvet pidada ja “senti pooleks saagida”, võite seekord endale jätta. Loomulikult eelarvestab ja elab igaüks täpselt nii, nagu ise parimaks peab. Kes kasutab paberit ja pliiatsit, kes mõnda äppi, kes Excelit, kes veel mingit muud meetodit või üldse mitte midagi. See meetod võib aga inspiratsiooni, abi ja väikest vajaliku lüket pakkuda neile, kes on mõelnud, tahaks alustada, aga pole ise sellega siiani eri põhjustel pihta hakanud. Eriti sobilik neile, kellele igasugused numbrid väga meelt mööda on. 😉

MINU ELU ALUSTALA: EXCEL

See oli nüüd pool naljaga öeldud, aga tõepoolest: palju asju minu elus on planeeritud Exceli abil, alates reisidest ja koduehitusest kuni igakuise eelarvestamiseni välja. Mul on loodud Exceli fail, kus on igale kuule loodud oma eelarve leht, lisaks üks aastat kokkuvõttev leht, netoväärtuse tabel, kulude-tulude aasta lõikes jälgimise tabel ja veel nipet-näpet tabeleid ja graafikat. Teen näidiseks ühe lihtsustatud versiooni, sest minu enda oma on alustajale võib-olla natuke liiga kirju ja valemeid täis. Netoväärtuse arvutamise võimalustest seekord küll rääkida ei jõua – seda pole algajale ka vaja. Arvestades, et selliste asjade “õpetamise” eest võiks isegi head raha küsida ja koolitusi vorpida, siis saate niigi seekord palju tasuta head kraami. 😅

Tasuta eelarvestamise baas-Exceli, mis ma spetsiaalselt oma lugejatele koostasin, leiad SIIT. Soovi korral saab selle sealt ka arvutisse alla laadida ja numbritega mängima hakata. Excel on mõeldud algajatele, kes hästi natuke oskavad Excelit kasutada.

Kui soovid seda Exceli faili (sh modifitseeritud kujul) kasutada mõnes (õppe)materjalis või muul viisil peale isikliku kasutamise, võta minuga ühendust partei.margit@gmail.com.

Kuu eelarve

NB1. Kui soovid tabelit täita, pead selle Google Sheets keskkonnast arvutisse laadima ja Exceli või mõne vabavaralise tabelprogrammiga avama või oma isiklikku Google Drive’i importima. Isiklikus Drive’is faili hoidmisel on see eelis, et saad sellele ligi nii arvutist kui muudest nutiseadmetest.

NB2. Helehalli või muu värvilise taustaga on tähistatud lahtrid, mida pole vaja näppida: seal on valemid ja kui need katki teha, siis parandamine võib olenevalt oskustest üle jõu käia. 🙂 Kirjuta või muuda ainult neid lahtriteid, millel on valge taust!

Alustame viimaselt alalehelt nimega Kokkuvõte. Esimese tabelina leiab sealt kuu eelarve ehk tabeli Eelarve.

  • Esiteks tuleks seal ära täita lahter C15 ehk sissetulekud. Kui sul on kindel kuupalk, on lahtri täitmine lihtne: sisesta sinna netopalk. Kui su sissetulekud kuude lõikes kõiguvad ja/või laekuvad mitmest allikast, soovitan kasutada mingit normaalset aasta keskmist, millega edasi toimetada. Tabelis on näiteks pandud näiteks summa 1200 eurot: Eesti keskmine netopalk 2019. aasta IV kvartalis. See ei tähenda, et vähema või rohkemaga see tabel või eelarvestamine-säästmine ei töötaks. 🙂 Säästa saab peaaegu iga sissetuleku juures, lihtsalt teatud piirist allpool on see keerulisem ja muidugi ka aeglasem.
  • Edasi tuleb täita Eelarve tabeli tulbas B kulukategooriad. Mul on toodud välja need kulukategooriate nimetused, millega ma ise toimetan. Kui sinu jaoks on siin midagi liiga palju või vähe, siis kustuta või lisa ridu juurde või asenda mõned kategoorias. Kui lisad ridu juurde, paljunda ka valemit tulbas D (ja pead muutma ka teisi tabeleid, kus kulukategooriaid kasutatakse).
  • Viimaseks pead Eelarve tabelis määrama igale kulukategooriale kuise eelarve. Näiteks näidistabelisse olen pannud kuiseks toidu eelarveks 120 eurot, elamiskuludeks 300 eurot (kõik elamiskulud: kõik kommunaalid, internet/TV/telefon, kodukindlustus, üür/kodulaen jmt) ja nii edasi. Need pole minu kulutabelist võetud numbrid, need on lihtsalt näited. Muuda neid vastavalt oma elule.

Seejärel arvutab Excel ise real 14 välja nii absoluutsummas kui ka protsendina, kui palju raha kulub sul igakuisteks kuludeks ehk teisisõnu: milline on sinu eelarve. On täiesti normaalne, kui sa nüüd avastad, et kuidagi vähe raha jääb säästmiseks. Siis tuleb kas:

  • kulude eelarve üle vaadata ja kuskilt midagi proovida kokku tõmmata (seejuures ära tee liiga suuri kärpeid stiilis “söön ainult makarone ketšupiga ja panen kuu eelarveks 20 eurot”: kui sa neid eelarve eesmärke üldse täita ei suuda, võib motivatsioon rahaasjadega tegelemiseks drastiliselt langeda ja võid täielikult alla anda – seda me ei soovi!)
  • või leida võimalusi sissetulekute suurendamiseks (mis praegu on ilmselt keerulisem kui kaks kuud tagasi).

Säästmise eesmärgid

Kui eelarve on paigas, võib hakata analüüsima, mida teha oma säästudega (s.o tabel Säästude jaotumine). Säästude jaotuses on tabelis tuleks esmalt jälle ära määrata kategooriad (tulp B): mille jaoks sa säästad. Seejärel tuleb panna paika, millise osakaalu oma säästudest sa nendesse kategooriatesse suunad (tulp C). Jälgi, et tabeli lõpus tuleks summaks 100%, ei rohkem ega vähem. Lisaks näed tabelist ka seda, kui palju raha sa keskmiselt nende määrade juures kuus (tulp D) ja aastas (tulp E) antud säästmiskategooriasse suunad (NB: eeldusel, et su kulud ei vähene ja et sa ei ületa oma eelarvet). Lihtne.

Mille jaoks säästa? Investeerimise propageerija minus soovib vähemalt 50% sissetulekust investeerida ja pürgida kiirelt finantsvabaduse poole, kuid realistlik pool minus, kellel on vaja oma tervisesse raha pumbata ja kes tahaks vahel reisimas ja puhkamas käia, teeb selles eesmärgis mõningaid järeleandmisi. Minu enda säästukategooriad ja -määrad on veidi teistsugused kui tabelis: see on pelgalt näide, et mõte jooksma saada. Mida ma aga kindlasti soovitan, on iga säästmiskategooria jaoks teha eraldi pangakonto: see raha on seal vastava eesmärgiga ja millegi muu jaoks seda ei kasutata. Lugesin just kokku: koos kõigi säästukontode ja investeerimiskontodega on mul 12 pangakontot ja igaühel neist on oma kindel eesmärk. 😅

Tabeli näites on üks minu tüüpi inimene: suurima osa oma säästudest – 55% – suunab ta tuleviku kindlustamiseks ehk investeeringutesse (s.o ca 28% sissetulekust). Tabeli näite inimene soetab iga kuu III samba fondiosakuid maksimaalses määras (15% brutopalgast), mille pealt riik talle järgmise aasta tuludeklaratsiooni põhjal 20% tulumaksu tagasi maksab (mida on hea jälle kohe edasi investeerida). Lisaks suunab ta osa investeeringute jaoks mõeldud säästudest madalate kuludega indeksfondidesse (kasutades näiteks LHV Kasvukontot) ja Balti börsi aktsiate ostmisesse (kuna LHV ja Swedbanki kaudu saab neid nüüd kas või ükshaaval teenus- ja haldustasuta osta ja hoida). Vaatamata kriisile ja punastele numbritele portfellis, soetab ta finantsvarasid kindla regulaarsusega juurde, sest kui head kraami antakse odavalt, on lollus seda võimalust mitte kasutada.

Lahtiütleja. Käesoleval veebilehel esitatud teavet ei tohi tõlgendada investeerimisalase nõustamisena, investeerimissoovitusena või mõne muu investeerimisalase teenusena. Enne investeerimisotsuse tegemist peab iga investor ise põhjalikult kaaluma tehtava investeeringu finantsilisi, maksutemaatilisi ja juriidilisi asjaolusid, samuti kõiki riske.

Vahemärkus. Keda huvitab investeerimise teema rohkem, siis võiks alustada näiteks Kristi Saare, Jaak Roosaare, Märten Kressi ja teiste Eesti investeerimisblogijate blogide ja raamatute lugemisega, et targemaks saada.

Väga oluline säästmiskategooria, mis paljudele peredele just kriisi ajal oluliseks saab/sai, on meelerahufond. Meelerahufond on see vaba raha, mis on mõeldud elu tabavateks ootamatusteks: näiteks juhuks, kui kaotad ootamatult töö, ja pead millestki arved-kodulaenud makstud saama. Minu soovitus on see: kui sul meelerahufondi ei ole või selle suurus ei ole päris selline, mis sulle 100-protsendilise meelerahu tagaks, siis unusta alustuseks kõik teised säästmiskategooriad ja tegele intensiivselt ainult meelerahufondi kasvatamisega.

Minul on meelerahufondi vastaval kontol kuskil 5 kuu kulude jagu. Kas see tagaks mulle täieliku meelerahu? Arvestades, et eelmise suure majanduskriisi ajal oldi ka palju pikemaid perioode tööta, siis päriselt see mu meelerahu ei taga. Küll aga on mul teadmine, et lisaks sellele on minu fotoettevõtte kontol praeguseks piisavalt raha, et iseendale veel mitu-mitu kuud ametlikult igakuiste kulude ulatuses palka maksta, kui selleks vajadus peaks tekkima – mõnes mõttes on mu ettevõte minu teine meelerahufond. Nagu näha, olen ma väga riskikartlik – seetõttu võttis reaalne investeerimisega algust tegemine mul esimesest huvi tekkimisest aastaid.

Tabeli näites on inimesel juba mingisugune, näiteks 4-kuuline meelerahufond olemas, kuid see pole veel päris nii suur, kui ta sooviks: seetõttu suunab ta 25% säästudest (s.o ca 13% sissetulekutest) igakuiselt meelerahufondi. Sel viisil suureneb ta meelerahufond aastas 1800 euro võrra (= meie näite inimese 3 kuu kulud), juhul kui ta peaks näiteks töö kaotama.

Tabelis on toodud veel kaks säästukategooriat: reisimine ja tervis. Siin võiks olla veel mis iganes enda jaoks oluline on: kodu remontimine, laste tuleviku tarbeks kogumine/investeerimine, kodumasinate katkiminemise fond, kodu sissemaksu kogumise fond ja nii edasi. Liiga suureks ei tasu kategooriate arvu ajada, sest siis tekib tunne, et ei jõua ühegi eesmärgiga eriti kaugele, kui just raha väga palju sisse voolamas pole.

Minu enda säästmiskategooriad on sel aastal näiteks järgmised:

  • investeeringutesse (fookuses on indeksfondid ja III sammas) suunan 52% säästudest,
  • reisimiseks 28% säästudest,
  • tervise kontole (fookusega tarkusehambad ja silmaopp) 15% säästudest
  • ja meelerahukontole 5% säästudest.

Kuidas eesmärkide täitmisel aasta lõikes silm peal hoida, tuleb jutuks mõne aja pärast. Enne tuleb rääkida, kuidas kulusid igakuiselt jälgida ja kirja panna.

Kulude kirjapanek

Nüüd algab tüütu osa: kulude kirjapanek. Selleks on loodud iga kuu jaoks minu Exceli failis eraldi alaleht, mis on märgistatud kuu numbriga. Kõik lehed on täpselt samasugused, seega näiteks võib vaadata ükskõik millist. Reaalsel täitmisel on aga oluline panna vastava kuu kulud vastava kuu tabelisse: kuidas saaksid muidu jälgida, et sa päriselt eelarves püsid.

Kokkuvõttes on asi väga lihtne: kulude alalehtedel on kõik valemitega töö sinu jaoks juba ette tehtud siinpool kirjutaja poolt. Sinu asi on kirjutada midagi rasvase joonega märgistatud lahtritesse tulbas B. Mina vaatan umbes korra nädalas oma pangakontolt kõik kulud üle ja kannan vastavatesse lahtritesse selle kuu kulutabelisse (kes ei tea, siis Excelis tuleb valemit alustada võrdusmärgiga, näiteks =5+10+6, ja Excel arvutab lahtrisse summa 21). Excel arvutab ise välja, mitu protsenti antud kategooria eelarvest olen juba ära kulutanud (tulp C).

Samuti tuleb kanda oma kuised sissetulekud tulpa F. Kulude summa leiab lahtrist F7, jäägi (tulud miinus kulud) F8. Kui kuu on lõppenud, leiab lahtrist J9 säästumäära. Kui paned lahtrisse F15 kirja, kui palju raha sul kuu lõpus kontole alles jäi, saad kontrollida, kas see läheb kokku ka jäägiga lahtris F8. Mina 10 euro piiridesse jäävat vahet enamasti taga ajama ei hakka, enamasti tuleb see mõnest sularahatehingust vmt. Kui vahe peaks aga suurem olema, tuleb hoolega järge ajada, kus midagi segi on läinud või tabelisse märkimata jäänud.

Kuidas säästud oma säästukontodele jaotada, on nähtav lahtrites F10 kuni F13. Nende summade saamiseks kasutab Excel säästumäärasid, mis panid eelnevalt paika alalehel Kokkuvõte tabelis Säästude jaotumine, ja kontol olevat rahasummat, mis kandsid lahtrisse F15.

Palju õnne, oled ühe kuu edukalt läbinud!

NB. Kulu- ja tulukategooriad (tulbad A ja E) võtab tabel automaatselt sinu Eelarve ja Aasta kulude ja tulude tabelist alalehelt Kokkuvõte, samuti arvutab ta eelarve täitmist samas tabelis toodud summade põhjal.

Et eesmärkidel silm peal hoida…

… tuleb tagasi pöörduda alalehele Kokkuvõte. Kolmas tabel annab ülevaate sellest, kuidas sul aasta lõikes eelarves püsimisega läheb. Eelarvet seades olen mina arvestanud sellega, et mõnel kuul kulub mõnes kategoorias rohkem kui teisel kuul (näiteks iga kuu ei osta ma riideid ega käi juuksuris või osta uut näokreemi, kuid see-eest võin mõnel kuul osta kahe kuu eelarve ulatuses riideid ja jalanõusid, kui selleks on vajadus), seega on hea jälgida lisaks kuisele jaotusele ka aasta keskmist, et rajal püsida.

Kolmandas tabelis on sul vaja iga kuu uuendada vaid vastava kuu number (lahter D30) ja peale selle pole vaja rohkem midagi teha: minu fail teeb sinu eest kõik töö ise ära. Näed seda, kui palju sul aasta lõikes igas kategoorias kokku on kulunud (tulp C), mis tuleb kuu keskmiseks (tulp D) ja kuu keskmise põhjal arvutab Excel välja, kuidas keskmiselt eelarves oled püsinud (tulp E). Lahter E42 näitab kogu eelarves püsimise edukust: alla 100% tähendab kulutamist alla eelarve, üle 100% aga seda, et kuskil on kulud üle eelarve paisunud.

Kui sellest jääb veel väheks, on minu failis veel viimane tabel nimega Aasta kulud ja tulud. See vaatab lähemalt sisse kogu aasta tuludesse ja säästudesse. Selles tabelis ei ole vaja mitte kui midagi teha: tabel arvutab valemitega ise kõik välja, kasutades andmeid sinu kuu kulude alalehtedelt. Tabeli ülaosas leiab ülevaate tulude kohta, lisaks on näha kogukulud, mõlemad nii aasta kui kuu keskmise kohta. Tabeli alaosas on aga näha, kui palju raha oled säästnud eri säästukategooriates. Nii tulude kui säästmise kohta on olemas ka protsentuaalsed väärtused.

Tabeli kõige lõpus näed säästmise protsenti aasta lõikes nii palgatulu kui ka kogutulu suhtes. Kuna mul endal on aastate lõikes olnud lisaks põhipalgatööle mitmesuguseid väikseid töövõtu- ja käsunduslepingupõhiseid lisatöid alates ajalehtedesse artiklite kirjutamisest kuni ülikoolis statistika kursuse õpetamiseni välja, siis on minu jaoks on huvitav olnud vaadata säästumäära kahe tulunäitaja suhtes. Kui sinu jaoks pole sellel mõtet, võid vabalt alles jätta vaid säästumäära kogutulu suhtes.

Lõpetuseks

Kui sa oled juba seadnud endale eelarve, paned igakuiselt kirja oma kulusid ja kannad raha oma säästmiskontodele, oled sa jõudnud juba meeletult palju kaugemale, kui enamus teisi inimesi. Sa oled tubli! 🙂 Isegi kui iga kuu eelarves püsimine välja ei tule. Usu mind: keegi pole täiuslik.

Ka minul on selle aasta kolm esimest kuud olnud kulutabelites jumala punased, sest jooksvad tervise kulud on kordades suuremad, kui ma eeldasin (erakorraline hamba juureravi ümbertegemine, mustmiljon südant toetavat ravimit ja toidulisandit – ei osanud ma jaanuari alguses ette näha, et mu hammas alla annab ja süda nii kauaks haigeks jääb) ja riideid ja ilutooteid ostan aasta alguses alati rohkem kui aasta lõpus (kuid aasta lõikes tuleb keskmine eelarve piiresse). Minu säästukontodele liikuvad summad pole seetõttu olnud nii suured, kui ma tahaks…

… kuid endale seatud säästukategooriatesse jagamise protsentidest hoian ma alati kinni, isegi kui see tähendab, et näiteks 100 euro asemel saan säästa 20 eurot. Ma ei anna sellepärast alla, saada kogu asja kuu peale ega larista seda 20 eurot ka ära. Ei. Isegi kui summa jääb väiksemaks, kui ma soovin, on oluline see raha ikkagi säästa ja liikuda seeläbi oma (säästmis)eesmärkide poole.

Sest kui sina oma eesmärkide nimel ei tööta, kes seda siis veel tegema peaks?

Kui said minu mammutpostitusest ja/või eelarve Exceli failist abi või võtad selle meetodi kasutusele, siis anna märku. Siis vähemalt tean, et mu suur öine kirjatöö niisama raisku ei läinud. 🙂

Sri Lanka: ühe saare sada nägu (3. osa)

Published on by Margit Partei1 kommentaar

Sri Lanka: rannad ja lõõgastumine

8. päev – Hiriketiya rand

Meie majutuskoht lõunarannikul asus täpselt kahe ranna vahel, mõlemale poole maksimaalselt 5 minutit kõndimist: lääne poole jäi suur ja üpris inimtühi Dikwella, mida soovitati pigem ujumiseks, ja ida poole väike Hiriketiya, mis on populaarne surfirand. Kui Hiriketiya rand oli see, mis meid tegelikkuses siia meelitas, siis tundub, et need ajad, kui välismaised suunamudijad ülivõrdes oma blogides sellest kohast kirjutasid, on vaikselt mööda läinud. Pisikesel rannal on mitu surfiputkat ja tohutult lamamistoole ning mustmiljon turisti, seega palju sinna kedagi enam juurde ei mahu. Vesi on täis surfareid ja ujumine on seega keerukas. Läänepoolses servas saab veidi ujuda ja snorgeldada, kuigi snorgeldusmaske sellel rannal rentida ei saanud.

Esimesel rannapuhkuse päeval läksime just paljukiidetud Hiriketiyale ja veetsime seal terve päeva. Ilus on see rand muidugi, aga meie jaoks natuke liiga hõivatud. 🙂 Lamamistoolid koos varjuga maksid päevaks 1000 ruupiat (5€). Kuna olime eelmisel õhtul Dikwella rannas ujumas käinud, siis olime hämmingus, et kõik räägivad ainult Hiriketiyast ja üldse mitte Dikwellast.

Õhtul käisime einestamas Hiriketiya mereanni restoranis (Seafood Restaurant – mitte just väga originaalne nimi). Toit oli õnneks okei hinnaga ja maitsev ka. Sri Lankal olles ma muud loomset valku peale mereandide praktiliselt ei söönudki. Mereannid on parimad.

9. päev – Dikwella rand

Teisel rannapäeval suundusime tagasi Dikwella rannale. Esimene meeldiv üllatus: rannal oli umbes viis korda vähem inimesi. 🙂 Teine meeldiv üllatus: rannatoolid maksid kaks korda vähem. Lained olid nii mõnusad ja polnud vaja vees kellegagi ruumi pärast võidelda.

Lõunat sõime otse rannal ja lahkusime alles päikeseloojangul. Kahjuks õnnestus härra Jooksjal päikesekreemi kasutamine vahepeal ära unustada, seega põles ta selg omajagu ära. 😕 Mina määrisin end pidevalt SPF 30 ja 50 kreemidega, olin otsese päikese all vaid ookeanis ujudes ja sain ikkagi puhkuse lõpuks väga pruuniks, kuigi kordagi päevitamise kui sellisega ei tegelenud. Otsustasime, et järgmisel päeval teeme midagi muud, et nahale puhkust anda.

10. päev – Galle

Hommikul ärkas härra Jooksja veidi kehva enesetundega. Päikesepõletiku tüüpilised sümptomid: kerge palavik ja söögiisu kadumine. Olime peaaegu keskpäevani hotellis ja puhkasime. Et nahale puhkust anda, suundusime hoopis Galle linna avastama. Galle on tuntud on vanalinna poolest ja sinna me suuna võtsimegi.

Dikwellast Gallesse sõitsime bussiga umbes 2 tundi. See oli üks päris õudne bussisõit. 😅 Juht oli närvihaige ja kasutas isegi Sri Lanka kohta palju signaali. Kihutas loomulikult ka ja tegi rohkelt ohtlikke manöövreid.

Galles oli ilm meeletult kuum. Et kohalike vastu mitte päris lugupidamatu olla, olid mul jalas pikad õhulised püksid ja isegi see võttis korralikult higistama. Vanalinn ise oli aga ilus ja 3 tundi läks nagu lennates. 🙂 Vahepeal kosutasime end jäätise ja jääteega Dairy Kingis ja hilise lõunasöögi sõime Summer Green Cafes. Kuna vahepeal sai nendest aasia toitudest juba kopp ette, tellisin mina mereanniwrapi ja härra burgeri. Mõlemad maitsesid kui hea vaheldus.

Tagasisõit Dikwellasse ei läinud aga sama libedalt. Ootasime üle poole tunni bussi, mis peaks käima iga 15 minuti tagant. Lisaks ajas mingi kohalik meile pada, et otsebussi enam ei tule. Lõpuks meie buss siiski tuli ja saime ülerahvastatud sõiduvahendis üle kahe tunni loksuda. Lisaks müüs piletimüüja meile topelthinnaga piletid. 🙄 Neid pettureid vahel ikka Sri Lankal kohtab ja midagi pole teha ka, kui koju jõuda tahad. 100-ruupiase pileti asemel maksime 250 nägu. 1,25€. Nojah siis.

Dikwellas käisime taaskord poest ka läbi: seal asub hea valikuga Cargills Food City. Kuna ananassi hooaeg käib Sri Lankal aastaringselt, sõime seda praktiliselt igapäevaselt. Alla 50 eurosendi kilo.

11. päev – Dikwella: snorgeldamine on fun!

Rannapäev Dikwellas. Rentisime snorgeldusmaski ja ujusime idapoolses vaiksemas servas koos sadade värviliste kaladega. 😍 Lugesime raamatuid. Lõunaks tellitud mereanni chopsy (mereannid rohkete köögiviljadega magusamat sorti kastmes) oli megahea. Õhtusöök – rahvustoit ehk karri riisi ja saja muu lisandiga – tehti hotelli poolt välja, kuna esialgu pidime veetma viimased kaks ööd merevaatega majakeses, aga neil polnud võimalik seda meile pakkuda. Natuke pettumust valmistas, aga mis sa ikka teed. Ei lase sellisel asjal oma tuju ju rikkuda. 🙂

12. päev – Blue Beach

Plaanisime natuke ümbruses ringi vaadata, aga kuna Galle sõidul olime aknast piisavalt teisi tuntud linnu näinud – Mirissa, Unawatuna, Weligama – siis ei olnud tahtmist sinna uuesti sõita. Rand on neis linnades praktiliselt otse sõiduteega paraleelselt jooksmas ja ei saa kuidagi öelda, et sealsed linnad või rannad oleksid olnud erilisemad kui meie kodune ja vaikne Dikwella. 🙂 Jäime seega oma kanti ja jalutasime natuke ümbruskonnas ringi.

Hommikul käisime Blue Beachil, mis asub Hiriketiyast pooletunnise jalutuskäigu kaugusel. Ilm oli kahjuks megakuum, seega oleks tahtnud pildi peaaegu tasku panna. Blue Beach oli aga huvitav väike ribake randa, kus peale meie oli ainult kaks turisti ja paar kohalikku. Vaatasime kalu ja krabisid ning kohalikku sadamat ja jalutasime tagasi. Kuna vees olid kivid ja suured lained, ei hakanud merisiilikute kartuses sisse minema, kuigi seal renditi isegi snorgeldusvarustust. 😍

Plaanisime snorgeldada Hiriketiya rannal, aga maske ei renditud kuskil. Ujusin siis natuke oma kaasavõetud prillidega, kuid lained olid päris suured ja kalu näha ei õnnestunud. Lõuna paiku otsustasime randa vahetada. Käisime söömas ja võtsime suuna hotelli poole. Kuna majutuskoht jäi ranna tee peale, siis käisime sealt läbi. Selgus, et me siiski saame oma merevaatega toa viimaseks kaheks ööks 😍, ja pidime ruttu ringi kolima.

Pärastlõuna veetsime Dikwella rannas ookeanis leotudes ja lainetes möllates. Supermõnus! Õhtusöögiks pugisime mereande ja läksime kella 22ks juba tuttu. Nagu iga päev. 10 tundi und on parim asi üldse.

13. päev – viimane päev lõunarannikul

Viimane päev lõunarannikul. Hommikusöögiks kohalikud pannkoogid ja jogurt (curd), mis maitseb Sri Lankal eriti hea. Päeva veetsime – üllatus-üllatus – ikka Dikwella rannal. Käisime veelkord snorgeldamas ja mul õnnestus lisaks värvilistele kaladele seekord ka raid näha. 😍 Päev korras.

Kella 15 paiku tõusis tuul veelgi ja lained kasvasid ohtlikult kõrgeks. Välja pandi punane lipp. Poole tunniga olid lained juba päikesevarje ja lamamistoole minema viimas. 😳 Meie lõpetasime kiirelt oma lõuna ja vabastasime toolid, mis siis kohe ka kokku pakiti. Korraks saime veel lääne pool madalas vees ujuda, aga lained läksid ka seal liiga suureks ja tulime kiirelt veest välja. Vahtisime ammulisui veel natuke lained ja lugesime viimase rannapäeva lõppenuks.

Õhtust sõime taaskord Hiriketiya Seafood Restaurantis. Härra sõi grillitud riffahvenat ja mina mereandidega nuudleid. Ülimaitsev. Südames oli väike kurbus, sest hea meelega oleks ma veel paariks nädalaks Dikwellasse jäänud.

Meie majutuskohas oli selline armas kiisuke

14. päev – Suund kodu poole: Dikwella –> Hikkaduwa

Aeg Dikwellast lahkuda. Hommikul kell 8.15 istusime tuk-tuki peale, mis meid 400 ruupia (2€) eest viis Sri Lanka ühte kõige uuemasse rongijaama: Wewurukannalasse. Kui vanasti, st paar aastat tagasi sai rongiga Colombost sõita vaid Matarani, siis nüüd on liini pikendatud Beliattani. 🙂 Meie rongijaam avati vaid napp aasta tagasi. Rongijaamast paistab kätte ka hiiglaslik Buddha kuju.

Paaritunnine rongisõit viis meid Colombole lähemale ehk Hikkaduwasse. Samal ajal jälgisime meie ikka koroonauudiseid, mida tegime nagunii iga päev, kuid väljakuulutatud ülemaailmne pandeemia tegi olukorra veel ärevamaks. Jäime pöidlaid hoidma, et meie lennud ülejärgmisel päeval ikka toimuksid ja saaksime koju karantiini istuma minna. 🙏🏻

Hikkaduwas möllas merel aga samasugune torm nagu mujalgi lõunarannikul. 😕 Plaanisime pärastlõuna veeta Turtle Beachil snorgeldades, kuid tasasest veest polnud juttugi ja seega jäi see ära. Nägime ranna ligidal vees paari hiiglaslikku kilpkonna, mitmeid kalu ja haipoegasid (ärge muretsege: tegu pole inimesi ründavate haidega), jalutasime mitu kilomeetrit rannal ja kastsime end natuke veepiiril.

Hotelli tagasi jõudnud, avastasime, et seljakoti külge seotud härra Jooksja sandaalidest üks on kadunud kui vits vette. 🙄 Ta käis jooksuga seda veel paari kilomeetri ulatusest otsimas, aga mida polnud, oli sandaal. Kahju. ☹️

Käisime kiirelt pesus, vaatasime oma hotelli rannakesel päikeseloojangut ja sõime oma mõnusas hotellis õhtusööki. Taaskord imehead nuudlid suurte krevettidega, võib-olla parimad, mida Sri Lankal sõin. Hiljem lugesime poole ööni uudiseid koroonast ja eriolukorrast ja läksime magama. Uni, tuleb tõdeda, oli kõike muud kui rahulik.

15. päev – Viimane päev Sri Lankal: Colombo

Hommikul saatsin härra Jooksja rannale hommikujooksu tegema, sest mul kohe oli tunne, et ookean võib olla öösel ta sandaali kuskile välja uhunud. Ise lugesin samal ajal – üllatus-üllatus! – koroonauudiseid: Eesti oli eelmisel õhtul eriolukorra välja kuulutanud ja WHO ülemaailmse pandeemia uudised olid juba vanad uudised.

Muideks: härra Jooksja leidiski oma sandaali rannalt üles! 😍

Hommikusöök, meie viimane Sri Lankas, maitses hea. Seejärel sättisime end rongijaama poole. Maksime hotelli ja söögiarve ära ja lahkusime, kuid siis kõndisime hotelli tagasi, kuna avastasime, et saabumispäeval söödud brunchi arvel ei olnud. Maksime selle ikka ausate inimeste kombel ära. Pole meile vaja seda halba karmat.

Kiire peatus toidupoes joogivett varumas ja tuk-tukiga rongijaama, kus imekombel jõudsime varasemale rongile, mis oli päris palju Hikkaduwasse hilinenud. Colombosse jõudsime tund aega hiljem ehk alles kella 14ks. Kiire sõit Uberiga hotelli ja siis avastasime mõned tunnid linna.

Colombo oli nagu iga Aasia suurem linn ikka: ropult palju rahvast igal pool ja mustmiljon mootorsõidukit, segamini kuskil rahvamassi vahel. 😅 Vaatasime natuke ringi Pettah ja Fort linnaosas, sõime lõunat autentses ja muldodavas New Palm Leaf Hotel söögikohas. Fun fact: Sri Lanka inglise keeles tähistab hotel 8 juhul 10st söögikohta, mitte majutusasutust.

Päikeseloojanguks läksime mere äärde Galle Fort Greenile. Sõime viimased kottud ja magusad ananassid ja sõitsime kohaliku bussiga hotelli tagasi. Bussis kartsid valget turisti nii mõnedki: onu mu kõrvalistmel tõmbas kohe maski ette. Sri Lankal oli tol päeval avastatud veel kolm koroonajuhtumit. Kahelt viiele. It had begun. Maskidega inimesi märkas aina rohkem. Eelnevad kaks nädalat me neid ei näinud. Nüüd hakati ka igas tuk-tukis ja hotellis pärima, kust me – valged inimesed – pärit oleme.

Enne tuttuminekut uurisime kõikvõimalikke infoallikaid. Tundus, et meie laupäevane lend siiski läheb, kuid aina enam Euroopa maid hakkas “lukku minema”. Hirm puges vaikselt naha vahele. Tahan koju!

16. päev – Kas me üldse jõuame koju?

Äratus oli kell 4. Mina ärkasin isegi natuke varem ja avastasin uudiseid lugedes, et Poola läheb täiesti lukku alates 15. märtsi südaööst. 😨 Eestis on piirikontrollid. Kes teab, mis Läti tegema hakkab. Oli viimane aeg koduteele asuda.

Kell 5.30 olime juba lennujaamas, 2,5 tundi enne lendu. Mustmiljon kontrolli juba enne lennujaama sisenemist. Lennujaama sisenedes tõmbasime ka endale kodust kaasavõetud maskid ette. Ema soovitas kaasa võtta. Kuula alati oma ema!

Lennujaamas venis kõik. Nad olid justkui omas mullis seal. Maskidega inimesi oli palju. Pagasit kontrolliti vist kokku neljas eri kohas. Check-inis läks arvuti täpselt enne meid katki ja pidime uuesti pool tundi järjekorras seisma. Õnneks emigration oli kiire ja väravas olime aegsasti. Lend väljus peaaegu õigeaegselt. Vähemalt saame Euroopasse, oli lohutav mõte.

Aga edasi? Varssavisse saabumise ja Riia lennu vahele jäi tund ja 25 minutit. Ehk siis toimetusteks ja väravasse jõudmiseks umbes tund. Passikontroll, mingi ankeedi täitmine, kes teab mis kontrollid veel. Kui me Riia lennule ei jõua, siis järgmist ei välju vähemalt KAKS NÄDALAT. Seis oli ärev ja pinev.

Natuke üle 10 tunni lendamist ja lend maandus õigeaegselt. Kõik hakkasid juba asjadega sahmima, kui tuli teade, et kõik reisijad peavad istuma tagasi oma kohale. Lennukisse sisenes siis mitu Poola sõjaväelast, kes ühekaupa iga reisijat kraadisid ja täidetud ankeedid üle vaatasid. 300 reisijat lennukis – selleks läks üle poole tunni.

Siis tuli meid bussidega terminali transportida. Kõik võttis nii palju aega. Aega, mida meil polnud. Kui me lõpuks terminali saabusime, oli meil lennuki väljumiseni vist umbes 45 minutit aega. Läbisime kiirelt automaatse passikontrolli ja suundusime jooksuga edasi värava suunas edasi. Vahele tuli aga loomulikult veel turvakontroll, kus ootas ees pikk järjekord. Küsisime järjest inimestelt, kas võime neist mööda minna, kuna meil oli lennuni nii vähe aega. Imelik oli, aga mis sa hädaga teed. Keegi ei pahandanud.

Õnneks meie Riia lennu boarding natuke hilines, seega jooksime läbi lennujaama ja jõudsime täpselt õigeks ajaks. Lennule oodati veel isegi viimased neli inimest eraldi bussiga ära. 🙂 Lennuk oli täielikult täis. Oh kui hea tunne oli õhku tõusta, Nordica stjuuardessiga eesti keeles rääkida ja lumisesse Riiga jõuda. Lõpuks sai süda rahulikult olla. Riias ja Eesti piiril mingit kontrolli polnud. Kui Iklas olevat täidetud ankeete ja läbitud korralik kontroll, lasi Valgas Eesti politsei meil peatumata kodu poole sõita. Kell 22.30 olime kodus. Parim tunne!

Kokkuvõttes…

Mida võiks Sri Lankale reisides veel arvestada? Meid aitas väga korralikult tehtud kodutöö ja ette uurimine.

Transport. Näiteks ei tohi jätta arvesse võtmata, et infrastruktuur pole Sri Lankal just väga kaasaegne, seega 100 km läbimiseks kulutada olenemata transpordivahendist 3–4 tundi on täiesti normaalne. Pigem planeerida kahenädalasele reisile üksteisele lähemal asuvad sihtkohad ja mitte neid liiga palju plaani võtta, et mitte iga paari päeva tagant 8–12 tundi transpordile kulutada. Lisaks tuleb silmas pidada, et kui tahta ise rollerit rentida, on vaja kohalikku juhiluba, mille saamiseks tuleb esimene reisipäev veeta Colombos kohalikus ametkonnas veidi aega ja raha kulutada. Rongides on parim variant II klass. Bussid on autentne elamus, aga mitte ilmselt üle 3-tunniseks teekonnaks: oht püsti seisma sattuda on suur.

Toit. Toit on Sri Lankal mitmekesine ja maitsev: nuudlid, karrid, riisid, köögiviljad, mereannid, kohalikud pannkoogid, puuviljad, värsked mahlad ja nii edasi. Kehtib see sama reegel, mis paljudes Aasia riikides: söö seal, kus on söögikoha välimus keskpärane ja kus istub hunnik kohalikke, siis saad maitsva, autentse ja soodsa toidu. Kõhuhädasid ei pidanud me kumbki imekombel mitte ainsamatki korda läbi elama, kuigi paaril korral sai mahla seest jääkuubikud avastatud ja nii edasi. Ilmselt oli siin põhjus õigesti valitud söögikohtades ja enne sööma asumist alati käte desinfitseerimisel. Meie hüpotees on, et tihemini saad Aasias kõhuhädad oma käte küljes olevatelt bakteritelt kui toidus olevalt haigustekitajalt.

Tervis. Enne Sri Lankale reisimist on soovitatav teha eelkõige kõhutüüfuse ja A-hepatiidi vaktsiin. Lisaks soovitan kaasa võtta korraliku sääsetõrje (putukahammustusi saime ka rannaäärses restoranis süües, kui unustasime jalad õhtul sisse määrida) ja SPF 50 päikesekreem. Ei, vähem ei ole mõistlik. 30 jäi natuke väheks, isegi minu puhul, sest pidin seda natuke liiga tihti uuendama. Australian Gold geel oli muidu superhea ja kerge. Kaks nädalat ja kaks inimest tähendas meil päikesekreemi kulu ca pool liitrit. Ja me ei olnud terve see aeg rannal.

Lõppude lõpuks…

… jääb lisaks koroonast põhjustatud ärevusele see reis mulle kindlasti ka palju ilusamatel põhjustel pikaks ajaks meelde. 🙂 Üle pika-pika aja sain ma lõpuks ometi päriselt puhata, olla rõõmus ja muretu. Sri Lanka on tõepoolest imeline maa. Kui koroonakriis läbi saab, tahaksin ma kunagi kindlasti Sri Lankale tagasi minna, et veel mägismaal matkata ja avastada idarannikut, kuhu me seekord ei jõudnud. Kindlasti oleme me juba selle maa külastamisega hiljaks jäänud, kuid seal on veel alles nii palju, mis on päris ja turisti poolt muutmata ja rikkumata. Kolme või viie aasta pärast – kes teab, mis sellest alles on jäänud. Tuleb nautida, kuniks saab!

Järgmiseks sooviks avastada mõnda mandrit, kus ma veel käinud pole. Eriti mõlguvad meeles Aafrika või Lõuna-Ameerika, kuid enne preab natuke raha koguma ja lasta maailmal maha rahuneda. Mis on olnud Sinu lemmik reisisihtkohad, eriti väljaspool Euroopat ja Aasiat? 🙂