Ma ei tea, mis seal Paide-Türi jooksul juhtus. Olgu, tean küll: kui endal on tempoplaan 5:40 min/km, siis ei ole vaja minna jooksma koos trennikaaslasega, kes plaanib 5:20 min/km tempos joosta. Siis tulebki ühskoos keskmiseks 5:07 min/km. Kohe kõigest lähemalt.

Uni oli kehv. Võistlusärevust ei olnud, aga muudkui ärkasin ja nägin hoopis muudel teemadel unenägusid. Puder sisse ja Tartust asusime liikuma kell 9. Plaanis oli veel teised Ülenurmelt ja mujalt peale korjata, aga kuna nad tulid tee peale vastu, siis jõudsime Türile juba kell 10.30. Istusime bussile, sõitsime Kirnasse ja sealt Paidesse. Tavaline taks: stardimaterjalid kätte, soojendus (2 km jooksu, harjutused ja jalavibutused, 2 kiirendust), paar sõna tuttavatega juttu (kohtasin üht lugejat ka 🙂 ) ning stardikoridori. Enne sojendust jäisena tundunud ilm oli soojenduse järel juba nii heaks “muutunud”, et oleks lausa lühikesi pükse tahtnud jalga panna. Mida polnud, seda polnud.

Start anti kell 12.30. Plaan oli liikuda maratonitempos ja eeldatavas järgmise nädala poolmaratoni tempos ehk 5:40 min/km. Ausalt öeldes pole mul ju alates maratonist olemine kergeks läinud. Olin kõige tipuks haige ja ega see taastumist kiiremaks ei teinud. Ümberringi tundub, et kõigil on taastumine jube edukalt läinud: jube lasevad pikki otsi ja lõike ja mda kõike veel. Ma kulgen ikka veel kuskil omas mullis. 😀 Seda suurem oli mu üllatus, kui vaikselt alates stardist Janeku (trennikaaslane, kellest esimeses lõigus juttu oli) selja taha hoidsin ja esimene kilomeeter hea enesetunde juures 5:04 peal kinni tiksus. Siis võttis ta veidi tempot allapoole ja see sobis mulle. Läksime külg külje kõrval edasi. Ilm oli mõnusalt jahe (8–9 kraadi), T-särgi ja retuusidega oli väga mõnus, tempo oli suhteliselt ühtlane, ajasime isegi juttu. Nii võib ju isegi joosta?

Kiirelt oli juba 5 km joostud. Vahepeal isegi jutustasime, kumbki ju aega jooksma ei läinud. Stardis võetud geel oli ilusti mõikama hakanud. Meile jõudis järele üks meie autokaaslastest, kes ka punti võttis. Märkasime enda ees ratastoolisportlast, kes hoogsalt, naeratus näol pikka distantsi läbis ainult käte jõul. Kiitsime teda, sest selline asi on ikka tõsiselt motiveeriv ja innustav. Tõsiselt hea tempoga ikka liikus ta edasi. Järsku olime juba Kirnas ehk poole maa peal. Joogipunktis sattus mulle kätte spordijook, mis oli üllatavalt hea maitsega. Meenutas koolat.

See oli hea turgutus enne Kirna mäe tõusu. Pulss oli selle tõusu lõpuks üle 180. Huh. Õnneks mehed pidasid minu tempot ka silmas ja lasid mul korraks taastuda. Edasi läksime juba väga ühtlases ja heas tempos. Proovisin pulssi alla 175 hoida. See alates poolest maast enam väga hästi ei õnnestunud. 

Pundist maha jääda ka ei tahtnud. Olgu: 175 bpm oleks minu jaoks maratoni maksimaalne pulss, poolikul võib paar lööki kõrgemaks minna. Jätkasin ikka pundiga koos. Enesetundel polnud väga viga.

10 km läbisime ajaga 51:38. Ainult 2,5 minutit minu isiklikust rekordist kehvemini.

Alates 10 km läbimisest hakkas minul raskemaks minema, sest pulss hakkas vaikselt 180 ligi tõusma. Tempo oli 5:05 kandis. Kui see 180 oleks varem kellale permanentselt ette tulnud, oleks pidanud pundist maha jääma, aga need viimased paar kilomeetrit kavatsesin ma vastu pidada. 

Ja pidasingi. Viimane kilomeeter ma kellegagi enam juttu ajada ei tahtnud. Mehed ikka vestlesid seal omavahel. Mul oli kops suhteliselt väga koos. Vähemalt on viimased kaks kilomeetrit allamäge ja seal on palju toredaid kaasaelajaid. Raske oli, aga tore oli ka.

Tempopundis olid mul härrasmehed: staadionil keegi minust enam mööda ei jooksnud, pigem lasti mul siseringi hoida. Küllap olin piisavalt surnud näoga juba selleks hetkeks. 😀 Emotsioon oli puhas hämming: ei suutnud uskuda, et tuleb aeg alla 1:10 ja tempo alla 5:10. Hull värk.

Finišisse jõudsime kiibi ajaga 1:09:31. 

Ulme. Tänud tempotegijatele! Teie maratonitempo trenn oli mulle väga korralik koormus (mis loodetavasti ei hammusta poolmaratonil mind tagumikust). 🙂 Samuti aitäh ajakirjale Jooksja tasuta pääsme eest!

Ilmselgelt selles vormis ma enam ei ole, mis mul enne maratoni Pärnu ajaks saavutada õnnestus (10 km 5:10 min/km tempos ja 169 bpm pulsiga), aga vähemalt praegune seis Tartu Linnamaratoni jaoks enam niiiii hull ei tundugi. Rekordit ilmselt püüda ei õnnestu ja see ei ole enam selle pika hooaja lõpus enam ka eesmärk. Tallinna maratoni emotsioon kannab mind veel ilusti sellest pikast talvest kuni järgmise hooajani välja. 🙂 Teeme siis lihtsalt ühe mõnusa, peaaegu hooaja viimase pingutuse kodulinnas. Järgmisel aastal jääb mul Tartu Linnamaraton mandliopist taastumise tõttu nagunii vahele.

Kokkuvõttes:

• Aeg: 1:09:31
• Distants: 13,6 km (minu kell: 13,59 km – püüdsime kurvid otse joosta ja tuli vist välja)
• Keskmine tempo: 5:07 min/km
• Keskmine pulss: 175 bpm
• Max tempo: 3:27 min/km
• Max pulss: 186 bpm
• Koht: 471/946
• Koht naiste seas: 96/353
• Koht N21 vanuseklassis: 49/143
• Kulutatud kalorid: 820 kcal
• Jooksu dünaamika:
  • Keskmine sammu sagedus: 181 spm
  • Keskmine sammu pikkus: 1,07 m
  • Keskmine vertikaalne ostsillatsioon: 8,6 cm
  • Keskmine maaga kokkupuute aeg: 249 ms
  • Vasakul jalal 48,5% ja paremal jalal 51,5%