Narva Energiajooks 2019

Kes veel mäletab 2014. aasta Olümpiajooksu? Tol päeval oli Tartus umbes 35 kraadi sooja ja meil tuli joosta 10 km Tartu teedel ja tänavatel. Sellest jooksust oleme saanud rääkida enne iga sooja ilmaga võistlust viimased 5 aastat stiilis: “Aga kas te Olümpiajooksu mäletate?”. Nüüd on meil uus benchmark, millega põrgukuuma võrrelda: 2019. aasta Narva Energiajooks.

Eelmisel päeval sõitsime minu vanemate juurde Itta ära, mis vähendas järgmise päeva autosõidu aega ligi 2 tunni võrra. Laupäeval kell 10 oli meil Narvas auto pargitud. Ilm oli noh… kuum. 🙄 Kell 9 näitas ilmateade juba 29 kraadi ja selget ilma. Tegime üpris viimasel hetkel natuke sooja ja oligi aeg geelid tasku panna ja veepudel kätte võtta, stardikoridoris pähe kallata ja jooksma hakata. Tol hetkel oli õues vist ametlikult 32 kraadi.

Tiim!

Kõigil trennikaaslastel olid mingid ulmelised plaanid ja mina nendega kaasa minna ei tahtnud. Plaanisin 2 tunni tempos alustada, et vast see pole just tappev. Kui vaja tempo langetada, siis langetan, mina ei suuda 30 kraadiga joosta. Kuskil 3. km oli mul juba roppraske ja ootasin joogipunkti. 😕 Kreenholmis oli äge, aga megapalav ja õhk ei liikunud. Seal oli ikka raudpolt üle 30 kraadi sooja.

Kui 4 km joostud sai, tuli ka joogipunkt. Vesi oli seal aga peaaegu otsas. 😳 Viimaselt laualt ikka sain midagi pähe ja kurku. Seal libises ka Liis mul eest ära, kellega meil samm oli hästi klappinud, ja mina hakkasin lihtsalt sörkima. Pulss oli 180 ja lihtsalt nii paha oli olla. Mida seal ikka püüda. Jalg sirgu.

Kaalusin ligi 3 km rajalt maha astumist. See oli tõsine kaalumine, sest üle 30 kraadi sooja ja poolmaratoni jagu jooksu on hullumeelne ettevõtmine. Jõudsime tagasi stardipaika ja kiusatus maha tulla ning jõkke ujuma minna oli suur. Mõlemal pool kõndis katkestajaid vastu. Aga siis tuli Treener, kes vaatas mõistva pilguga ja andis patsu. Medal ka motiveeris. Ma polnud päris kindel, kuidas ma need 14 km veel suudan. Olin valmis ka terve tee kõndima.

6,3 km: 35:30, 530. koht, tempo: 5:36 min/km

8. km algus tervitas pika tõusuga. Jalutasin sealt üles kuni joogipunktini. Kilomeetriaeg tuli 8:30 kanti. Sealt korjas Tauri mu üles. Jumal tänatud, üks tuttav nägu! 🙂 Tema oli läinud kostüümis rada nautima. Jalutasime veel mõnda aega. Siis jooksime kuni järgmise joogipunktini. Ja nii muudkui edasi ja edasi. Õnneks Tauri mul väga palju kõndida ei lubanud.

10 km: 1:01:34, 593. koht, tempo: 6:09 min/km

Ma jooksen trennis 150 pulsiga 10 km ka kiiremini. 🙄

Samal ajal oli lisaks s*tale enesetundele hakanud mulle liiga tegema parem hüppeliiges. Andis teine siseküljelt päris teravat valu. 😕 Enne 13. km joogipunkti küsis Tauri meditsiiniratturilt mulle külmageeli, kes seda kuskilt tooma sõitis, meid üles leidis ja siis minu pahkluu sprei ja geeliga sisse määris. Samal ajal möödusid meist Kaire ja Careelika. Geel hakkas jalga külmutama küll, aga valu kahjuks oli ikka alles.

Äkkeküla baasis tõmbasime Kaire oma “rongi” peale ja jätkasime kolmekesi. Tõusud ikka kõndisime. Igas joogipunktis kallasin endale 2 topsi vett kurku, 2 pähe ja ühe viskas Tauri mulle alati veel selga. Lõpuks hakkas see varjus ja tuule käes ka jahutama.

Niimoodi seal kulgesime. Pulss oli 170 kandis ja tempo 6:30 lähistel. Kraade jätkuvalt üle 30. Rada Narvas enam pärast neid mitmeid muudatusi kiire ei ole, aga vaheldusrikas ja põnev küll. Kahjuks on seal aga alati ka palav, ühe erandiga 2016. aastal.

Lõpuks jõudsime pöördeni, mis viis meid tagasi promenaadi suunas. Seal on alati toredaid inimesi, kes oma aiavoolikud välja on toonud, on valmis sind külma veega piserdama ja ämbriga vett pähe kallama. No kui hea see oli! 🙂 Super.

Jäi minna veel 2 km. Siis 1 km. Siis olid juba finišeerinud klubikaaslased, Treener ja härra Jooksja kaasa elamas ja finiš käega katsuda. Kolm musketäri finišeerisid napilt ajaga alla 2:15.

Pärast sai ujumas käia, šašlõkki süüa ja Koitu kuulata. Ja 2,5 tundi koju loksuda. Yahoo ilmateade näitas siis, et Narvas on 31 kraadi sooja ja auto näitas kohati soojakraadideks 33. Ilmselt oli nii ka meil asfaldil joostes.

Mis seal ikka: kogu minu s*tt kevadhooaeg sai väärilise lõpu. 🤷🏻‍♀️ Isegi normaalse emotsiooniga sai see Narva finišeeritud ja selle eest tänu minu suurepärastele klubikaaslastele. Ma ei katkestanud. Ma finišeerisin. Tulevad kunagi ka paremad ajad, nii jooksurajal kui mujal.

Kokkuvõttes:

  • Aeg (neto): 2:14:39
  • Distants: 21,1 km
  • Keskmine tempo: 6:24 min/km
  • Keskmine pulss: 170 bpm
  • Max pulss: 181 bpm
  • Koht: 550/796
  • Koht naiste seas: 137/269
  • Koht N vanusegrupis: 75/150
  • Jooksu dünaamika:
    • Sammu tihedus: 167 spm
    • Sammu pikkus: 0,93 m
    • Vertikaalne ostsillatsioon: 8,7 cm
    • Vasakul jalal 49,5% ja paremal jalal 50,5% ajast
Advertisements

Treeningpäevik 3.–9.06.2019

Nii lõppes kevadhooaeg: rõveda kuumalaine ja jõhkra haamriga.

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Cooperi testi päev. Oli soe, trennis vist 22 kraadi kanti, aga polnud veel kuum. Tegime oma soojenduse ära, korralikult võimlemine ja jooksuharjutused-lahtijooksud ja siis tuli Cooperi testi juurde asuda. Mul oli vaim valmis. Staadionil puhus tuul ja 12-minutilisest testist 10 jooksin nahaalselt Maria ja Liisi seljataga tuulevarjus. Pulss oli üleval, aga rõveraske küll ei olnud. Lõpp muidugi läks, siis võtsin tempo tõstmise enda peale, aga neiud tulid kenasti järele. Tulemuseks mulle täpselt 2600 meetrit (4:37 min/km, 179 bpm, max 189 bpm!), mis mõningase blogiarhiivides kolamise järel osutus minu isiklikuks rekordiks. Vinge!

Teisipäev: trennivaba. Tartusse saabus kuumalaine.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Õues oli üle 30 kraadi sooja, sörkisime natuke (6:38 min/km, 153 bpm) ja siis venitasime-rullisime ja panime laupäevaks vaimu valmis. Selline tavaline võistlusnädala passimine.

Neljapäev: trennivaba.

Reede: võistluseelne soojendus. Jooksin 2 km (6:22 min/km, 143 bpm), võimlesin, tegin mõned jooksuharjutused ja 2 lahtijooksu ning jooksin kilomeetri koju tagasi. Tavaline võistluseelne drill. Hommikul oli juba palav – õnneks pulss oli isegi okei: –, aga päeva peale läks ilm ikka hullemaks.

Laupäev: Narva Energiajooks. Ilmselt järgmine kurikuulus võistlus, millest veel kaua räägitakse. Ekstreemne. Homme ilmub postitus.

Pühapäev: trennivaba. Jõhker väss on peal. Ja kõht on kogu aeg tühi. Õudne. Teen täna koduseid toimetusi ja omajagu sai ka Tartu uute rattaringluse ratastega mööda linna asjatoimetusi aetud. Superlahe projekt. 🙂 Eks neil hetkel oma vead veel sees on, aga usun, et nendest kasvatakse ajapikku välja ja minust saab igal juhul nende rataste püsikasutaja.

Kokkuvõttes:

Selle nädala tulemusel on VO2max indeks langenud selle aasta rekordiliselt madalale tasemele ehk 46 peale. Njah. Võtab ju päris hästi kogu langeva vormiga kevadhooaja kokku või mis? Nüüd teen vähemalt nädala jooksust puhkust, teen natuke muid trenne (BodyPump!😍) ja proovin mitu lõpetamata remonditööd valmis saada, teen intensiivselt palgatööd, ravin oma Narvas valu tegema hakanud hüppeliigese terveks ja pärast jaanipäeva algab korralik Berliini maratoniks valmistumine.