Kodublogi: minu unistuste köök

Ta on kohal! Ta on valmis! 😍 Ja ma ei saaks enam rohkem rahul ja õnnelik olla. Köök muutis siin kõike, eelkõige minu mustades toonides meeleolu remondi suhtes. Nüüd on tõesti tunne, et enam pole palju jäänud. 🙂

Kööki olen ma planeerinud täiesti korteri ostust saati. Plaan pidi algusest peale paigas olema, et ehitades kõik vajalik ikka õigesse kohta paika saaks. Tõsi ta on: meie köögiplaanid muutusid kaks korda kardinaalselt (köögiplaanidest olen varem lausa kaks korda kirjutanud, SIIN ja SIIN) ja mitmeid kordi väiksemas mahus. Väga põhjalikult ma seega planeerimisest enam rohkem ei kirjuta. Võrreldes viimase plaaniga, millest märtsis kirjutasin, me suuri muutusi enam ei teinud. See plaan, mis lõpuks realiseerus, tundub senimaani igati ilus ja praktiline. Olen mõned nädalad uues köögis toimetanud ja siin on mõnus. 

Remont käib meil Excelisse tehtud ajakava järgi (kas päriselt keegi enam on üllatunud, et mu elu on Excelisse planeeritud?), et kõik asjad sujuks paremini ja ei tekiks läbimõtlematusest põhjustatud seisakuid. Loomulikult alati plaan ei realiseeru ja tihti tuleb seda jalapealt ringi teha, aga nende kahe ja poole aastaga olen remondi ajaplaneerimises väga palju tugevamaks saanud. Enam pole nii hullu peamurdmist, kui palju aega miski võiks võtta ja mis järjekorras on asju mõistlik ette võtta. Viimane suurem muudatus sai tehtud oktoobri keskel ja otsustatud asjad pea peale pöörata. Detsembri keskpaiga asemel tõime köögi majja juba 2. novembril.

Me oleme mõlemad suured Ikea köökide fännid. Ikea köögi fenomen ei peitu meie jaoks odavas hinnas, sest meil oli algusest peale plaanis valida mitte kõige odavama otsa uksed ja sahtlipaneelid, mida Ikea pakub. Samuti oli kindel nõudmine vaikselt sulguvad sahtlid ja kapiuksed, mida Ikea pakub suurepärase hinna ja kvaliteedi suhtega. Ka tehnika oli pigem keskmisest või kõrgemast hinnaklassis, kuna ostame neid ju enda jaoks ja mitte paariks aastaks. Ikea köök on lihtsalt nii mõnusalt lollikindel. 🙂 Kui tahad kappide sisusid või uksi vahetada, siis on see imelihtne ja ei nõua hingehinda, nagu paljudel tuttavatel, kellel on köök tellitud mõnest (tuntud) köögimööbli firmast. Lisaks annab Ikea köögimööblile 25 aastat garantiid. Nende lahendused on nutikad, ilusad ja praktilised. Kitchen Planner tarkvara oli mulle lihtne ja loogiline ise siis, kui kasutasin seda leedu keeles (sest siis veel Lätis ega Eestis Ikeat ei olnud ja Soome hinnad on tunduvalt kallimad).

Kogu meie köök (v.a tasapind), sh tehnika (v.a külmik), valamu ja segisti pärinevad Ikeast. Külmiku osas on meil plaan osta lai, kahe poolega külmik: selliseid Ikea Euroopas ei paku. Tasapinda ei saanud me Ikeast võtta, kuna meil on tellisseina vastas ehk pliidi seinas trapetsikujuline ja väga sügav tasapind (ca 80 cm), sest kuskile tuli ära mahutada gaasitorud ja -mõõtur ning tellissein ise ei jookse mitte millegagi täisnurga all. Külmik tuli Euronicsist musta reede allahindluste ajal ja tootjaks on Hisense. Tasapind tuli Mass OÜst. Tegu on pika lamelliga tammepuidust 4 cm paksuse liimpuitkilbiga.

Seega 2. novembri hommikul sättisime end Riia Ikea poole teele. Härra Jooksja laenas sõbralt kaubikut, et kogu mandi, nii köögi kui ka diivani, samal reisil ära osta saaks. Kuskil lõuna paiku jõudsime kohale, kuna üleliia vara me ei startinud. Kuna tegu oli laupäevaga, oli Ikeas meeletult rahvast. 🙄 Seega pidi köögikonsultandi järjekorras tükk aega ootama. Kuna meil oli plaan Ikea Planneris nii hästi tehtud, saatis ta pikema jututa meid kohe järgmine neiu juurde, kes tegi saatelehel veel ära vajalikud muudatused (eemaldas töötasapinna, lisas juurde ühe kattepaneeli) ja andis eraldi lehe nende asjade kohta, mida neil laos ei olnud. Need asjad tõi härra Jooksja Soomest järele. Süda sees nuttis, sest osad asjad olid üle kahe korra kallimad, aga nende järele me Lätti enam küll sõitma ei hakanud. 

Saatelehega läksime marketplace’i ja lattu, kust saime ise võtta mõned väiksed asjad (tasapinnavalgustid ja trafod, reelingu valamu seina, uksenupud, valamu tarvikud ja segisti jms), ja seejärel kassasse maksma. Konsultandid said hästi inglise keelest aru, kassas saime aga oma algelise vene keelega suheldud. Enamik kööki ehk suuremad asjad komplekteeriti meie eest (ei ole lisatasuga teenus), neid ise laost kärusse tõsta ei saa. Kokkuvõttes läks neil meie köögi komplekteerimisega aega vist ca 4 tundi ja kätte saades selgus veel paar elementi, mida laost ei leitud. Selles osas pidin veel ühe paberiga minema klienditeenindusse ja püüdma prouale selgeks teha, mida ma tahan. Sõnad refundmoney back, not in stock ja not available ning pantomiim ja kätega vehkimine lõpuks aitasid 😅 ja järgmisel tööpäeval oli ka raha kenasti kontol tagasi.

Samal ajal kui meie kööki komplekteeriti, ei pidanud me õnneks niisama passima ja ootama. Saime lõunat süüa, diivani ära osta ja kaubikusse toppida ning veel väiksemaid vajalikke asju osta. 🙂 Kui diivan ja lõpuks ka köök valmis said, siis noormees komplekteerimisest ilusti helistas mulle ja teavitas, et võib kärudele järgi tulla. Mugav.

Omaette nali oli veel köögi kaubikusse pakkimine. Meie köök oli pakitud kokku viiele suurele kärule. Kui me neid hunnikuid nägime, võttis seest ikka täitsa õõnsaks. Kuidas peaks kõik see lisaks juba ostetud diivanile veel peale mahtuma? 😕 Esialgne pakkimine tekitas täpselt sama mulje. Kui enamik mööblit on pakendatud väga kompaktselt, siis tehnika tuleb ju täpselt nii, nagu ta on. Nõudepesumasin, ahi ja õhupuhasti olid kolm hiiglaslikku karpi, mis kuidagi hästi ära mahtuda ei tahtnud, sest suured mooduldiivani karbid olid juba ees. Ma ei taha teada, kui kaua me seda kõike pakkisime, ja mitu korda asju ringi tõstsime. 😂 Mina olin juba vahepeal valmis bussijaama sõitma, sest polnud inimlikult võimalik, et ma enam sinna kaubikusse mahun. Härra Jooksja aga tegi jälle mingit oma maagiat ja pakkis kõik kaubikusse nii ära, et mina mahtusin ka peale. 🙂 Inim-Tetris mängitud, sai Ikea vege hot dogid (njämm!) näpus kodu poole sõitma asuda.

Järgmisel hommikul, kui paar asja oli juba kaubikust tuppa tassitud. 😅

Kogu köögi kokkupanek võttis lõpuks meil aega 9 täispikka tööpäeva. See on päris pikk aeg, aga siin tuleb silmas pidada, et väga palju aega läks igasuguste elektri- ja veetöödega seotud tegevustele ning eelkõige tehnika – nõudepesumasin, valamu ja segistri, gaasipliit, elektriahi, õhupuhasti – paigaldusele, sest see pole just miski, mida kumbki meist igapäevaselt teeks.  Näiteks õhupuhastiga jamasime pool päeva, sest see tuli esiteks ilusti kinnitada ebaühtlasele tellisseinale ja teiseks oli meil raskusi torude kokkusobitamisega. 🙄 Aga pole midagi, mida meie kaks aju ja natuke ropendamist ei lahendaks. 😅 Lisaks läks üks päev plaatimisele ja ettevalmistustele. 

Mööbli osa kokkusaamine ja ülespanek oli tegelikult väga lihtne ja ei võtnud kokku üle 3 päeva. Natuke tuli pead murda ülemistele kappidele iluliiste paigaldades, aga muidu läks kõik kiirelt. Mööbli osas oli kõige aeganõudvam tasapinna paigaldus. Esiteks tuli meil 65 cm lai ja 280 cm pikk tükk, mis kaalus üle 40 kg, kuidagi oma taevatrepist üles saada ja 270 cm kõrgusesse tuppa sisse saada. Meie esik on 85 cm lai, seega manööverdamine oli… ütleme siis: väga huvitav. Aga välja mõtlesime. 😉 Teine tükk oli sama raske, aga tunduvalt lühem ja laiem, seega sellega oli lihtsam. 

Edasi oli vaja tasapind täpselt välja mõõta. Kuna meil on üks nurk täiesti mitte täisnurk ja see tuli ilusti poolitada, siis see oli ka päris huvitav. Ragistasime mõlemad ajusid ja tuli taaskord tõdeda, et matemaatikat tasub ikka koolis õppida ja ärge tulge ütlema, et see on mõttetu. Mõõtmise, lõikamise ja freesimisega tegelesime kokku seega terve tööpäeva. 

Edasi sain mina tasapinda Osmo akaatsia toonis TopOil õlivahaga viimistlema asuda. Viimistlesin mõlemat poolt, alumise poole ühe kihiga ja pealmise kolme kihiga, et tagada täiesti vee- ja määrdumiskindel pind. Õlivaha kandsin peale rulliga. Kärt-Britil on hea õpetus SIIN. Osmol on geniaalsed tooted ja neid oleme oma kodus väga palju kasutanud. Puitu ei tasu karta, kui seda korrektselt viimistleda.

Kokkuvõttes käis Ikea köögi (L-kujuline, kappidega osa mõõtmed 2,6×1,7 meetrit) kokkupaneku järjekord umbes nii:

  • Köögi Lätist äratoomine (1 päev);
  • Kappide karkasside ja sahtlite kokkupanek (1 päev);
  • Tagaseina plaatimine ja vuukimine (1 päev);
  • Kappide karkasside paigaldus ja valgustus ülemistesse kappidesse ja tasapinna kohale (1 päev);
  • Tasapinna mõõtmine ja lõikamine ning paigaldus (1,5 päeva, viimistlust sai teha paralleelselt muude töödega, kuna see pidi iga kihi vahepeal vähemalt 12 tundi kuivama);
  • Tehnika paigaldus ja elektri- ning veetööd (2,5 päeva);
  • Kapiuste ja sahtlipaneelide paigaldus ja reguleerimine, kattepaneelide paigaldus, reelingu paigaldus (1 päev);
  • Koristamine ja kööki sissekolimine (1 päev).

Kindlasti pakub osadele huvi köögi maksumus. Mida mul siin ikka varjata. Taaskord: Ikea kööki saab teha palju soodsamalt, kui selleks peaks soovi olema, aga võimalik ka veel kallimalt. 🙂 Meie soovid tegid hinna selliseks, nagu ta lõpuks kujunes. Eks näete osade kaupa ise, kust saaks kulusid soovi korral kokku tõmmata. Hinnad on Läti Ikea omad (*v.a külmik ja tasapind). Mikrolaineahi oli meil varasemast olemast ja selle peitsime ühte ülemisse kappi kapiuste taha peitu. 😉

  • Mööbel (sh Maximera sahtlid, Metod karkassid, Bodbyn hallid uksed ja paneelid, Eneryda sarja nupud ja käepidemed, Utrusta uksehinged jmt): kokku 1987 eurot;
  • Tehnika: kokku 2329 eurot:
    • pürolüütiline ahi Kulinarisk: 529 eurot; 
    • 45 cm lai nõudepesumasin Medelstor: 339 eurot;
    • gaasipliit Matmässig: 149 eurot;
    • õhupuhasti Bemöta: 469 eurot;
    • roostevabast terasest valamu Norrsjön: 125 eurot;
    • väljatõmmatava otsaga segisti Älmaren: 89 eurot;
    • külmik* Hisense: 629 eurot. 
  • Muu (kappide valgustus Omlopp, reeling Kungsfors koos lisadega, prügikastisüsteem Variera, puidust sisud Variera sahtlite organiseerimiseks nelja 60 cm sahtlisse): kokku 438 eurot;
  • Tasapind* (Mass OÜ, 4 cm pika lamelliga tamm, 650×2800 mm + 924×1800 mm): 547 eurot; Osmo õlivaha ca 30 eurot.

Kõik kokku 5332 eurot.

Esimesed ahjukartulid ja kaneelisaiad on küpsetatud, nõudepesumasina kasutamise olen peaaegu selgeks saanud (sellist masinat pole mul kunagi varem olnud) ja kõik asjad on kappides ja sahtlites oma õige koha leidnud. Ikka uskumatult palju kraami sai siia kööki ära mahutatud. 🙂 Laeni ülemised kapid oli ainuõige mõte. Kõige üleval on asjad, mida me igapäevaselt ei kasuta, näiteks serveerimisnõud erilisemateks juhtudeks. Üleliigset ruumi kuskil tegelikult ei ole, aga kõik meie olemasolev kraam mahtus siiski ära.

Oleks olnud mõnus, kui kuskile oleks kas või ühe 40/60 cm laiuse sahtlitega kapi veel mahutanud, sest sahtlid on ju tunduvalt mõnusamad kui riiulitega kapid, aga korstnajalg tellisseinas seadis oma piirid, millega tuli planeerimisel arvestada. See-eest saime nüüd mõnusa suure külmkapi, mida minusugune kokkaja ja nädalaks toidu ettevalmistaja eriti hindab.

Usun, et kõiki ruumilisi ja tehnilisi piiranguid arvestades suutsime luua maksimaalselt hea ja ägeda köögi, millest pikki aastaid rõõmu tunda. 🙂

Kodublogi: “väike” update

Kodublogis on viimasel ajal kahetsusväärselt vaikseks jäänud. Viimased postitused ilmusid augustis ja sellest ajast saati on väga palju vett merre voolanud. Augustis jäin ma korralikult haigeks, nagu enamik lugejaid ilmselt teab. Siis lahkus Postimehest minu portaali toimetaja. Tema uues töökohas vähemalt esialgu blogiformaadis artiklite vastu huvi ei olnud ning teiste artiklite jaoks uurimistöö tegemise ja kirjutamise jaoks mul lihtsalt pole piisavalt aega. See lahendas ära samaaegselt minu kaks muret: et peaksin vähem töötama ja rohkem puhkama ning minu dilemma seoses Postimehe kollektiivi kuulumisega viimase aja uudiste foonil. Postimehes ilmus pooleteise aasta jooksul minu sulest kokku 40 artiklit ja olen selle aja eest väga tänulik, sest selle tööotsata ma kindlasti nii tihedalt koduteemadel postitanud ei oleks. 🙂 Nüüdsest kirjutan koduteemadest ainult oma blogis. 

Mis siis vahepeal teinud oleme? Ausalt: ise ka enam ei mäleta, sest neid asju on ikka väga palju olnud, seega hoiatus: postitus tuleb pikk ja ilmselt mitmeosaline. Hakkame järjest meenutama. 

Lubatud ajaks ehk augusti lõpuks saabus meie tellitud leiliruumi uks. No on ikka ilus küll, mis ma muud oskan öelda. Selle raha eest ust rohkem kui küll. Paigaldus läks päris kenasti ja isegi põranda alumise serva suutsime viisakalt ära lahendada. Liistud said nii sisse- kui ka väljapoole paika ja mina tegelesin septembris valgete liistude liitekohtade akrüüliga täitmise ja viimase ülevärvimisega. Sellega saigi saun päriselt PÄRISELT valmis. Aga kasutada me teda ikka ei saa, sest ootame ventilatsiooniseadet. 

Ventilatsiooniseadme tellimiseks seadsime sammud messile Ehitus ja Sisustus, mis toimus oktoobrikuu keskel meie jaoks hästi mugavalt Tartus. Kindel plaan oli oma kodu ventileerima panna soojus- ja niiskustagastustega ning CO2, temperatuuri ja õhuniiskuse anduritega kodumaine Airobot. Messil nendega suheldes saime oma mõttele veelgi kinnitust. Nüüd on neil väljas uus ja väiksem laemudel, mis sobib väga kenasti väiksematele eluruumidele (kuni 120 m2) nagu korterid, kuid on kõigi samade osadega nagu varasemad suured ja võimsamad seinamudelid, lihtsalt tunduvalt soodsama hinnaga. Messipakkumine oli veelgi parem. Seega sai samal päeval seade ära tellitud ja nüüd ootame selle valmimist. Tähtajaks anti 2019. aasta lõpp, seega annab veel oodata. Kuna keegi nagunii küsib, siis seade koos soovitud niiskustagastusega lisaga maksis ca 2000 eurot. Lisaks peame kuskilt soetama paigalduse teenuse.

Oktoobris saabus meie majja viimaks, pärast väga pikka ootamist ja venitamist ka kolmefaasiline elekter. On ikka hea tunne küll, kui ei pea pidevalt mõtlema, mis seadmeid tohib korraga sisse lülitada, et ülekoormus kaitset välja ei lööks. Elektrik valmistas ette arvesti uue asukoha, härra Jooksja vedas ära uue viie soonega kaabli maja peakaitsmeni ja elektrik korrastas korteri elektrikilpi. Kokkulepitud päeval tuli Elektrilevi ja vahetas arvesti ära. Palju kooskõlastamist ja kokkuleppimist eri poolte vahel, aga saime lõpuks selle asjaga ühele poole. Arvesti vahetuse eest küsis Elektrilevi ca 40 eurot, elektriku töö ja töövahendid olid vist 100 euro kanti. Isegi odavalt saime hakkama.

Oktoobris jõudsime koos minu vanemate ja vennaga ühel kenal laupäevakul lõpuni ära värvida kõik seinad, mis vajasid veel viimaseid kihte. Tõele au andes pidin ma lõpuks siiski neid novembris enne põrandate pruuni kattepaberi alt vabastamist korra veel värvima, aga see töö läks juba kiiremalt. Samuti ootab viimast värvikihti veel köögi laudissein, kuhu ma kuidagi ruumipuuduse tõttu jõudnud pole. 🙄 Novembri alguses parandasin veel esiku krohvitud seina, mis oli kuidagi äärmiselt ebaühtlane. Proovisin parandusi teha pahtliga, aga see tegi asjad veel hullemaks. Lõpuks päästsin seina ära Vivacolor Special Structure värvilisandiga ning täiesti mati seinavärviga. Küll oli palju peavalu, aga vähemalt nüüd on tulemus enam-vähem viisakas. 

Viimistluse osas  on minu töö olnud loomulikult ka lae- ja põrandalaudade Osmoga viimistlemine. Pintslit ja rulli olen saanud ikka oksendamiseni käes hoida. 😅 Laelaudade osmotamine oli muidugi jälle põnev projekt: 4-meetrised lauad ja väga piiratud vaba ruum nende kuivatamiseks. Pidi taaskord loovalt lähenema ja mingeid kaldpindu välja nuputama, aga mahutasime siiski kõik kenasti ära. Laelauad said juba oktoobris üles ja laes veel korra õlivahaga üle võõbatud ja seega kõik laed valmis (jei!), mis oli isegi veidi ootamatu ajakavast ettejõudmine. Põranda osas sai põrandalaud kööki maha ja esimesena ka viimase Osmo kihi peale, et sinna seejärel juba kööki peale paigaldama asuda. Novembri keskel sai ka kogu ülejäänud elamise põrandatele (v.a esik, seal ei saa põrandalaudu enne paika panna, kui uus uks on kohal ja paigaldatud) viimane Osmo kiht peale rullitud.

Samuti sai minust ühel oktoobrikuu nädalavahetusel (peaaegu) elektrik: olin iseseisev naine ja paigaldasin ära KÕIK valgustid, mis veel paigaldamata olid. Kokku 32 tükki, enamik neist süvistatavad, st meeletult palju juhtmeid ja kvisse ja Wagosid. Elektrit sisse ma loomulikult neisse ei toonud, sest nii iseseisev ma ka ei ole.😅 Sellega tegeleb jõudumööda härra Jooksja. Esikus, köögis ja söögitoas on toimiv valgustus juba olemas, elutuba ja kontor ootavad veel elektritoidet.

Väiksematest töödest olen mina värvinud (tõenäoliselt sadades meetrites) liiste, valmis joonestanud ja ära tellinud korterile uue ukse, ära tellinud ja kätte saanud esiku garderoobi liuguksed ja köögi täispuit tasapinna, lõpuni planeerinud meie köögi.  Liuguksed tulid ikka Liuglevast Uksest ja tasapind Mass OÜst. 

Kui tagasi tulla suurte, kohe tõeliselt SUURTE asjadeni, siis kohe novembri alguses käisime kaubikuga ära Riia Ikeas, et ära tuua köök ja diivan.😍 Veetsime seal terve päeva. Esimese asjana suundusime köögiosakonda. Pikemalt ma aga praegu ei kirjuta, sest köögist tuleb peatselt eraldi postitus. 

Sellel ajal, kui meie kööki komplekteeriti, jõudsime poes veel paar ringi teha. Esimene selleks, et elutoa osakonnast diivanile saateleht saada. Diivan komplekteeriti üpris kiiresti, vist tunni ajaga. Meie valikuks osutus Vallentuna mooduldiivan Orrsta helehalli kattega. Orrsta hall oli mu lemmik kangas ja Vallentuna on vajadusel igatpidi ringitõstetav, lisaks on kõik katted eemaldatavad ja pesumasinas pestavad – mida see hing veel oskab tahta. 

Originaalis on Vallentuna diivani sügavus 100 cm (ühe mooduli laius 80 cm), aga kuna meile elutuppa 3×80 cm diivan koos käetugedega täpselt ei mahu, siis keerasime moodulid ringi ja saime teha 80 cm sügavusega diivani. Nurgadiivani osas on seega kaks 100×80 cm moodulit ja nurga moodustab 80×80 cm hoiukastiga moodul. Lisaks on teises seinas veel üks hoiukastiga moodul, mis ühtlasi on mõnus lebotamise pesa. Selle võttis kohe omaks kiisu. Kui kõik osad kokku panna, mahub kaks inimest ka diivanile magama. Diivan läks maksma veidi alla 900 euro, mis on sellise suuruse ja detailidega diivani kohta minu arvates väga okei hind.

Vägagi poolik elutuba

Lisaks tõime Ikeast veel natuke köögikraami ja muid puuduolevaid pisemaid vidinaid. Selles osas peaksime asjadega üpris ühel pool olema, tõenäoliselt on vaja juurde osta veel paar vaipa, et olemine kodusemaks muuta. Mööblist on puudu veel söögilaua toolid: välja valitud, aga tuleb ära tellida, elutuppa kohvilaud ja telekakapp: ühe või mõlemad ehitame ilmselt ise, oleneb, kuidas härra Jooksjaga kokkuleppele saame. Elektroonika osas on puudu veel uus külmkapp, mille valikuga oleme hetkel kahevahel ja ootan musta reedet, et ehk see natuke soodsamalt saada, samuti pole elutoas telekat ja kunagi peaks ära ostma ka kuivati (aga see pole esimene prioriteet).

Mis veel teha on jäänud? Igasuguste lahtiste otste lõpetamine:

  • elektripistikute ja lülitite paigaldus esikus, elutoas ja kontoris;
  • kõiksugused põranda-, lae-, akna-, ukse- ja nurgaliistud köögis, elutoas ja esikus;
  • köögi alumiste kappide sokli paigaldus;
  • köögi laudisseina värvimine;
  • puuduoleva mööbli ja elektroonika hankimine;
  • korteri ukse paigaldus;
  • esiku garderoobi liuguste paigaldus;
  • söögitoa aknapõsk üles ehitada ja värvida;
  • üks suur kuuritäis jäätmeid jäätmejaama transportida.

Suurtest töödest peame enne uut aastat jõudma veel meie privaatsesse trepikotta, kuhu paigaldame oma ventilatsiooniseadme, aga selleks on vaja enne ehitada sinna korralik ja soe lagi, kuhu seade kinnitub. Sellega plaanisime tegeleda eelmisel nädalal, aga köögiga venisid asjad nii palju, et kahjuks trepikoja laeni me üldse ei jõudnudki. Igal juhul on mul hea meel, et mängisime oma ajakava ringi ja saime novembris köögi paika. Usun, et köögi kõige lõppu ehk detsembri keskele jättes poleks me mingil juhul jõuluks valmis saanud, sest köögi kõigi osade paika saamine võttis julgelt paar päeva planeeritust kauem.

Minu asi on kodu tasapisi hubasemaks muutma asuda. Tuleb asuda mitu aastat kogutud kunsti üles riputama ja ehk saab varsti ka kardinad üles panna. 😍 Vaibad on mitmest kohast puudu. Üldiselt tahab kodu nüüd aina enam tähelepanu pööramist detailidele, mis loovad hubasust. Aga see pole (kahjuks) esimene prioriteet, sest hoolega kogutud raha on kulunud viimase paari kuuga väga mitmetes tuhandetes (sest et köök). Nüüd tuleb ülejäänud osaga hästi targalt majandada ja veel paar kuud korralikult säästa, et prioriteetsemad asjad ikka õigel ajal tehtud saaks ja miski raha taha ei takerduks.

Ikka veel tahaks jõuluks oma koduprojektiga valmis saada, kuigi vahepeal tuleb kahtluseuss sisse, sest mingid ootamatud asjad võtavad nii palju aega. Aeg läheb tohutult ruttu ja me oleme lihtsalt kurnatud. Isegi härra Jooksja, kes pidas kogu sellele trallile kaks ja pool aastat nii uskumatult hästi vastu, on lõpuks silmaga nähtavalt surmväsinud ja tervis ei taha enam üldse vastu pidada. 

Kui ma aga eelmisel pühapäeval sain korraks istuda õhtul diivanile, vajuda patjade hunnikusse, nautida põleva lõhnaküünla magusat aroomi ja lihtsalt natukene aega olla mitte midagi tegemata ega kuskile kiirustamata, siis tuli mulle sisse mingi veidralt suur tänulikkus. Vaikselt hakkas hinge pugema õnnelikkuse ja rahu tunne, mida nii kaua olen oodanud ja taga igatsenud. Samal ajal kartes, et neid kunagi ei tulegi: jäängi oma kodus nägema vaid neid raskeid aegu. Selle hea tunde nimel jaksan ma natuke veel pingutada.

On aeg teha viimane lõpuspurt ja see asi finišisse vedada.