Kodublogi: juulikuu tegemised

Artikkel ilmus PM Kodustiil portaalis 3. augustil 2019.

Juulikuus jõudis viimaks kätte meie kauaoodatud puhkus. Õigemini “puhkus”, sest suvine puhkus on viimased kolm suve tähendanud remonti ja ehitamist. Peame juba suuri plaane, kuidas järgmisel aastal lõpuks päriselt puhkame. Aga enne tuleb see korter koduks ehitada ja just sellega me juulis kaks nädalat järjest ilma ühegi puhkepäevata tegelesimegi. Tehtud sai nii palju, et hakkan ilma pikema jututa kohe pihta.

Alustuseks rentis elukaaslane haagise ja veetis terve päeva puitmaterjali üle Eesti kokku ostes ja koju vedades. Viljandimaalt ettevõttest Fraxinus tuli meie ülejäänud korteri põrandalaud. Materjaliks saar, oksavaba natuur laud laiusega 140 mm ja paksusega 15 mm. Fraxinuses on lauad alati meeldivalt pikad, mitte mingid 40-sentimeetrised lühikesed jupid. Puumarketist tõime 4-meetrised laelauad elutoale ja kontorile, samuti kõik puitmaterjali sauna tarbeks. 

Esimese suurema tööna võtsime käsile kontori ja elutoa laed. Mõni aeg tagasi tahtsime kõik laed korraga ära teha, aga logistiliselt on selline “kõik-korraga” tegemine meil väga keeruline, sest asju – palju kaste köögitarvete, elutoa ja kontori asjadega, meie vähest mööblit ja tervet kapitäit tööriistu –, aga ka ehitusmaterjali ennast pole meil ju kuskile enam nii väga panna. Trepikoda pole just lõpmatu ruum ja kuuris põranda- ning laelaudu hoida ei saa, ilma et need paari päevaga kõveraks kuivaks. Seega tuli lage jupikaupa tegema hakata. Sama saatus ootab põrandat, kuigi sellega on veel keerulisemad lood…

Lagedes oli kõik laudade panekuks juba mitu kuud tagasi ette valmistatud. Minu töö oli lauad esimese kihi õlivahaga maas ära viimistleda. See oli omaette ooper, sest kuidas sa viimistled 3,9 meetri laiuses toas laudu, mis on 3,9 meetrit pikad? 😀 Selleks mõtlesime välja konstruktsiooni, et lauad asetada kaldpinnale, et nad tuppa ära mahuksid. Kuna Osmo tahab vähemalt 12 tundi kuivada, siis pidi laudu veel mitmes jaos värvima.

Kui kolmandik elutoa lage oli paigas ja pikk maa veel minna.

Pikkade laelaudade paigaldamine on töö, mida üksinda praktiliselt teha ei saagi. Ronisime vist kolm päeva kahe redeli otsas. Käed said laudade üleval hoidmisest ja kokkulöömisest korraliku trenni. Lisaks tegime juba paigalduse ajal ära ka augud süvistatud valgustite paigaldamiseks. Viimaks oli minu ülesanne teine kiht õlivaha lae all peale pintseldada. Loomulikult pidid ilmad lae all ronides olema kuumad. Täielik saun ühesõnaga.

Teise suure tööna võtsime kätte sauna. Aga sellest räägin ma eraldi postituses järgmisel korral. 🙂

Kolmas suurem projekt oli kontor. Et asju vähemaks saada, tuleb toad valmis ehitada, et oleks asju kuskile panna. Loogiline, eksole? Seega võtsime nõuks kontor valmis teha. Õigemini nii valmis, et saaks mööbli sisse tuua. Ust ja liistusid paigaldada jõuab ka edaspidi. 

Siis kui lagi oli kontoris paigas.

Kui lagi paigas oli, tegime algust põrandaga. Minul oli üldiselt “puhkuse” ajal kaks ülesannet: võõbata ja assisteerida. Seega tuli jälle pintsel ja lapp kätte võtta ning kontori jagu põrandalauda valge õlivahaga ära viimistleda. Kasutasin tooni 3186, mille kandsin pintsliga õhukeselt peale, lasin ca 10 minutit imenduda ja pühkisin üleliigse lapiga maha. Pärast 24 tundi kuivamist sai elukaaslane asuda põrandat paigaldama, mis päevaga ka maha sai. Seekord otsustasime kasutada lisaks kruvidele ka spetsiaalselt laudpõranda liimi, kuna seda tegelikult soovitab ka Fraxinuse paigaldusjuhis. Liimiks valisime Kiilto FlexSilan veevaba liimi. Esialgu oli mäkerdamist palju, aga usun, et teistes tubades läheb juba libedamalt. 

Põrand sai maha. Viimane kiht õlivaha on sellel pildil veel peale kandmata.

Pärast paigaldust puhastasin põranda korralikult tolmust ja kandsin madala karvaga veluurrulliga peale kihi Osmo õlivaha toonis Natural. Natural Effect õlivaha on sobilik valgetele põrandatele, kuna tegu on läbipaistva, ent kerge valkja pigmendiga tootega. Tavaline läbipaistev õlivaha (Farblos) on siiski kergelt pruunikas-kollaka tooniga ja võib valgel põrandal kollakalt kumama jääda. Seda näitas ka minu kogemus magamistoa põranda viimistlusel. Natural õlivahaga valge tooni peal olen aga 100% rahul. 

Kui põrand oli 24 tundi kuivada saanud, katsime ta kohe kinni, et teha kontoris ära viimased värvimistööd. Seinad said teise kihi valget värvi, elukaaslase ehitatud puidust akna sisepõsk tuli ära värvida ning võõpasin valge ahjuvärviga üle ka krohvitud ahju, kuna see oli saanud peale paar tumedat kriipsu, mis enam maha ei tulnud. Puhkuse viimasel päeval jõudsime paika panna ka mõned elektripistikud. Valgustust kahjuks paigaldada ei saanud, sest meie valitud valget värvi dimmerdatavad süvistatud valgustid polnud veel poodi kohale jõudnud.

Et kontorisse päriselt sisse kolida, oli meil puudu natuke mööblit, mida käisime ühel reedel Riia Ikeast toomas. Ostsime väiksema Ivar sarja riiuli kontorisse ja suurema versiooni trepikotta, et need neetud remondiasjad kuskile paremini ja funktsionaalsemalt ära mahutada. Kahjuks kõiki riiuliplaate laos saadaval ei olnud, seega osad toob elukaaslane Soomest paari nädala jooksul järele. Kontori riiuli viimistlesin antiiktamme ja musta õlivahaga pärast puhkuse lõppu. 

Samuti tõime Ikeast esikusse ära Algot sarja kapisisu, mille kohe kokku panime. Saime päris suure hunniku asju sinna ära mahutatud: remonditandrilt mitmed kastid vähemaks ja meie magamistoast suure riidestange ja reisikohvrid lõpuks minema viia. Magamistuba on lõpuks vaba esiku ja kontori kraamist, mis tegelikult sinna ei kuulu. Silm kohe puhkab!

Garderoobi liuguksed on pärit Liuglevast Uksest.

Kontoris pole küll valgustust, liiste ja ust, aga kuna natuke elektrit juba on, siis kolisin mööbli ja kogu oma kontori kraamiga juba sisse ära. Jälle kastide hunnik vähenes ja asjad said omale kohale. Üle 2,5 aasta saan kodukontorit teha normaalsetes tingimustes. Kaua sa istud seal köögilaua taga taburetil või lösutad läpakaga voodis, eksole. Kontor on veel natuke poolik ja vajab sättimist ning pisut dekoreerimist, kuid laua ja riiulite osaga olen nii rahul. 🙂 Laua panime lõpuks vastu seina, mitte tagaseinaga akna poole, sest nii näeb tuba lihtsalt 10 korda parem välja ja jätab tuppa rohkem ruumi liikumiseks. Eriti rahul olen riiulitega seinal: kandurid on Ikeast, riiuliplaadiks on männiliimpuit suuruses 18x300x2000 mm, mille ise õlivaha viimistlesin.

Laud on nõukaaegne ja minu poolt restaureeritud, sama lugu on tugitoolega. Kontoritool (Alefjäll), teine riiul (Ivar) ja lambid (Lauters põrandalamp + Jära kuppel; Aröd laualamp) on Ikeast.

2 aastat on mu Norrast toodud Vitra elevandike (hiirepadi) oodanud pakist pääsemist ja lõpuks sain ta kasutusse võtta.

Lisaks tegime mitmeid väiksemaid töid, mis lõpetamist ootasid. Samal ajal kui mina kontori ja elutoa ukselehte viimaste värvikihtidega katsin, tegeles elukaaslane meie esiku seina krohvimisega. Viimati jäi ajapuuduse tõttu seal esimene kiht pooleli, see tuli lõpetada, lasta mitu päeva kuivada ja seejärel alustada teise ehk viimase kihi pealekandmisega. See tuli saada ilusaks ja siledaks. Varsti saab ehk selle seina värvimisega peale hakata, kui on kindel, et viimane kiht on korralikult kuivanud. 

Ustega lõppes asi nii, et tehnoruumi ukse saime ilusti korda ja ette – elukaaslane muidugi ei ole ikka veel rahul ja tahab veel midagi seal muutma hakata –, aga kontori ust me veel ette panna ei saanud. Nimelt avastasime pärast seda, kui uks oli täiesti valmis, et vanad hingede augud ukselehes olid vales servas ja kumbki meist polnud seda kunagi märganud. Meie uks nimelt peaks avanema elutoa, mitte niigi imepisikese kontori poole. Seega millalgi tuleb ette võtta selle vea parandus. Jube tüütu, kui sellised asjad juhtuvad. 

Elukaaslane võttis nende kahe nädala jooksul ette viimased pahtliparandused. Saime jälle korralikult terve elamise täis tolmutada. Avatud planeeringu puudus: remondi ajal ei saa isegi ust kinni tõmmata, et tolm vähem leviks. Nüüd on vist pahtlitolmuga ühel pool? Vist. Ma loodan.

Mis jäi tegemata? Need asjad, mida me ise teha ei saa. 3-faasiline elekter ootab elektriku taga, sest kahjuks suvi tundub olema kõigil nii kiire aeg, et meie juurde sel korral ei jõutud. Enne kui kaablite osas pole kõik paigas ja uue arvesti asukoht ette valmistatud, ei saa ma Elektrileviga asju edasi ajada. 

Teine suurem asi on ventilatsioon, sest samamoodi ei ole ventilatsioonimees meie juurde jõudnud ja ausalt öeldes olen ma väsinud tühja ootamast. Hakkasime mujalt pakkumisi otsima, et asi siiski edasi liikuda saaks. Ei välista, et ventilatsiooniga venitame kuni Tartus toimuva ehitusmessini, et sealt hoopis mõni hea hinnaga messipakkumine leida.

Augustis on meil (õigemini elukaaslasel, sest mina olen tööl) vaid napp nädal, millega tahaks kontori lõpuni valmis saada. Liistud ja uksed ootavad paigaldamist, minu asi on ainult loota, et liistud vahepeal muutliku ilmaga kõveraks tõmbuda ei jõuaks. Elekter ja valgustus oleks samuti tore paika saada, eeldusel, et viimaks valgustid kätte saame. Ehk saaks ka teiste tubade põrandalauaga algust teha, kui selleks aega jääb. Eks näis!

Advertisements

Kodublogi: juunikuu tegemised

Olen kodublogi uuendamisega puhta reelt maas. 😕 Täna saab lugeda juba tükk aega tagasi ilmunud lugu (PM Kodustiil 2.07.2019) meie juunikuu tegemistest remonditandril. Loodetavasti saan juba järgmisel nädalal valmis uue postituse juulikuu tegemiste kohta, sest 2-nädalase puhkuse ajal sai siin kõvasti tööd tehtud.

Nüüd aga juunikuust.

Vaade elutoast.

26. juunil möödus kaks aastat meie korteri ostust. Veider on mõelda, kui kiirelt, ent samas aeglaselt on need kaks aastat möödunud. Justkui eile oleks me notaris käinud ja üürikorteris asju pakkinud, samas on elu nii palju edasi liikunud ja meie korter on ikka täiesti teist nägu. Kuna me ühegi uue toaga veel lõpule jõudnud pole – kuigi valmimisest enam nii palju ei lahutagi! –, siis lähen seekord meie tegemistest kirjutamisega edasi juunikuu algusest, kus viimati jutuga pooleli jäin.

Alustasime juulikuud elektrikaablitega. Nimelt oli meil vaja lõpuks kõik vajalikud kaablid pistikute, seadmete ja valgustuse jaoks ära vedada. Mitmed juhtmed olid juba paigas, aga kõik oli vaja üle mõelda ja köök-söögituba täielikult ära kaabeldada. Kuigi enamik asukohti oli juba paigas, siis valgustusega oli veidi keerulisem. Kuna enamik toad ei ole meil “tänu” vana maja iseärasustele täisnurksed, siis tuli kõigepealt välja nuputada, mille suhtes risti hakkavad jooksma laelauad ja kuidas seega paiknevad valgustid, nii et need poleks liiga toa keskel ega äärtes. Kulutasime elektrikaablite planeerimisele ja mahamärkimisele terve päeva, aga viimaks sai asi paika. Said ühendatud ka tehnoruumi pistikud ja valgusti.

Samuti tuli meil ringi tõsta elektrikilp. Ajutiselt oli see meil esikus, aga tulevikus liigub see trepikoja seinale. Lülitasime korterist elektri välja, tõstsime kõik kaablid teisele poole seina, panime elektrikilbi ajutisele raamile paika. Kui elektrikilp paika sai, oli võimalik viimaks meie esiku seinas olev tühimik korralikult kinni ehitada. Lõpuks!

Samal ajal kui elukaaslane kaablite vedamisega tegeles, lammutasin mina trepikoja seina laudise lahti. Nimelt tuleb meil juulikuus üks trepikoja sein soojaks ja ilusaks saada (EDIT 30.07: juulikuus see valmis ei saanud), et sinna kinnitada nii elektrikilp kui ka ventilatsiooniseade. Oli ikka kiskumist ja kangutamist, aga nüüd on sein palkideni puhas ja ootab PIR-plaati ning uut laudist.

Juunikuus tegelesime ka viimaste pahtelduste ja lihvimistega. Hästi natuke on veel teha ja ilmselt tuleb ka viimaseid kruntvärvi kihte peale kandes konarlikke kohti parandada – mis teha: kumbki meist ei ole just eriti osav pahteldaja –, aga üldiselt hakkab see kohutav pahtlitolm otsa lõppema ja mul ei saaks selle üle parem meel olla. 

Kuna suurem tolm on otsas, sain lõpuks ka meie nähtavale jäävad puittalad ja -postid õlivahaga ära viimistleda. Helehallid seinad, tellissein, laudis, tumedad talad – on ikka ilus küll, isegi juba praegu, kui kõik on pooleli. Vahepeal võõpasin tööpäeva õhtuti ära ligi 70 2,5-meetrist juppi kuuselaudist, mille seina paigaldamisega elukaaslane kuu viimastel päevadel ka algust tegi. Laudisseina leiab meil praktiliselt igast toast ja suurem osa võõbatud laudadest saavad meil hoopis esiku suure sisseehitatud garderoobikapi sisemisteks seinteks. Praegu on seda võib-olla keeruline ette kujutada, aga loodetavasti saab juba varsti sellest pilti näidata.

Elukaaslane tegi algust ka esiku seina krohvimisega, millega tahaks suve jooksul ühelepoole jõuda, ning mina restaureerisin jaanipäeva paiku köögi eeskujul ära ka esiku tellisseina jupikese, mis taaskord sai minu arvates imeilus. Kaks päeva tööd ja valmis ta oligi.

Esiku tellissein; natuke poolik tehnoruumi uks; hunnik laudist.

Tore oli ka see, et saime peaaegu paigaldatud tehnoruumi ukse. Ukselehe tegid mu vanemad juba ammu korda ja see ootas ettepanemist. Mina värvisin lengid, elukaaslasel oli natuke nokitsemist paigaldusel, sest vanad puidust uksed pole just täiuslikult sirged, ja uks ongi ees. Tõsi: natuke tuleb ukselehte veel putitada, et üks vana lingi auk kinni panna, pahteldada ja uks veelkord värske värviga viimistleda.

Lõpuks tegelesime oma “lemmik”töö ehk prügi utiliseerimisega. Olime seda mitu kuud endale kuuri kogunud ja viimaks võtsime suure haagise, mis sai pungil prügi täis pandud. Osa töötlemata puitmaterjali, mis kannatab põletamist, läks kohalikku jaanilõkkesse; ülejäänu leidis aga viimase puhkepaiga jäätmejaamas. Mul hakkab iga kord natuke valus, kui näen neid lõputuid kotte, mis me, ehitusprügi täis, jäätmejaama viime. Milline kohutav kogus prügi, mis kuskil aastakümneid laguneb… Aga mis teha: selline see remont juba kord on.

Näide elutoa laudisseinast koos tumedate taaldega; poolik elutoa nurk; laudissein koos tala ja tellisseinaga – on ju ilus?

Kõige viimaks tegime algust mitmesuguse materjali tellimisega: tarvis oli eelkõige saunamaterjali, laelaudist ja põrandalauda. Põrandalaua leidmine osutus üpris suureks väljakutseks, kuigi olin lootnud, et 8 nädalat ettetellimiseks peaks olema piisav. Mitte aga suvel, kui kõik kohad kollektiivselt puhkavad! Viimaks leidsime sobiliku paksuse-laiuse-pikkusega saare põrandalaua Fraxinusest, kust on pärit ka meie magamistoa põrand. Samuti sai tellitud sauna uks, mis heal juhul saabub augusti lõpus, pigem aga septembris.   

Pooleteise nädala kohta sai ikka ütlemata palju tehtud. Juulikuus on meil mõlemal kaks nädalat puhkust, mille jooksul tahame kokku tõmmata väiksemaid lõpetamata otsi – krohvimine, tehnoruumi uks, pahteldamine ja lihvimine, kruntvärv –, kohale tuua kõik tellitud materjalid, korda teha trepikoja seina, paika saada elutoa ja kontori laelaudise ning võimalikult valmis ehitada sauna (kuni puuduoleva ukseni). Heal juhul võiks viimaks jõuda ka kolmefaasilise elektri korterisse saamiseni. Plaanid on ambitsioonikad, aga ehk isegi jõuab? Eks näis!