Rubriik: Ehitusjutud

Kodublogi: värske õhk ja meeldiv sisekliima

Published on by Margit Partei11 kommentaari

Kodublogisse kirjutasin viimati eelmisel aastal. Piinlik, ma tean. 🙄 Pardon. Kirjutada on veel vähemalt kahe postituse jagu. Teeme algust.

Detsembris kirjutasin ma sellest, kuidas meil üks kõige suuremaid ja kulukamaid elemente kogu remonditeekonnal lõpuks valmis sai: köök sai paika. See oli suur kergendus ja õnneks saime sellega ühele poole veel enne minu suurt haigestumist. Köögi valmimisest saati liikusid asjad juba väga kiirelt edasi, sest jäänud olid vaid pisiparandused ja sisustamine ehk praktiliselt ainult nö koera saba. Enamik sisustust oli meil nagunii eelnevalt juba ära ostetud, välja valitud või välja mõeldud. Jõulud veetsime oma kodus. Pered käisid jõululaupäeval hoopis meie juures. Oh, mis imeline tunne. 😍

Ainult üks suur pruun kast seisis meil jõulude ajal veel nurgas: see oli meie ventilatsiooniseade. Plaanisime kohe uue aasta algul selle ventilatsiooniseadme lõpuks ära paigaldada, ühendada ja seadistada, et saaks selle remondi lõppenuks lugeda. Ja viimaks sauna minna. 😍 Kõigi halbade asjade kokkusattumisel läks aga nii, et ventilatsiooniseade sai paigaldatud alles… märtsis. 🙊 Kõigepealt olin mina väga haige, siis oli härra Jooksja haige, käis mandliopil ja taastus, siis tuli tal tööle naasta, seejärel sõitsime reisile, siis oli vaja enne veel lage ümber ehitada, et oleks normaalne koht, kuhu seade paigaldada. Paha siga, sada viga. Kuud muudkui läksid ja kuidagi ei jõudnud selle ventilatsioonini. Eks remondist oli nii kopp ees ka, et puhkus kulus marjaks ära.

Muideks: 28. veebruaril, pärast mitmenädalast paberimajandusega jebimist, saime me viimaks oma korteri kasutusteatise Tartu Linnavalitsusse edukalt esitatud! 😍 Esitasin reisile mineku hommikul veel viimased parandustega paberid ja Riia lennujaamas tuli e-mail, et meie teatis on registrisse kantud. Milline kergendus. Ma tahtsin sealsamas nutma hakata. 😅 Kellel on endal kasutusteatisega tegeleda vaja, siis võin privaatselt oma kogemust jagada, kuidas me lõpuks oma asja tehtud saime. Avalikult sellest kirjutada… ma ei taha nii palju ropendada. 😬

Pärast reisi, eriolukorra ajal karantiinis istudes oli härra Jooksjal aega rohkem käes ja viimaks sai seade lakke üles. Mina käisin ainult natuke abis, kui oli vaja see mitukümmend kilo kaaluv hiiglane lae alla vinnata. Koos saime ka sellega hakkama. Ülejäänu tegi härra Jooksja oma teadmiste ja korraliku paigaldusjuhendi abil ise ära. Ei olnud üldse raketiteadus. 🙂 Seadistamine oli samuti väga lihtne.

Nagu varem olen kirjutanud, valisime ventilatsiooniseadmeks Airobot L ERV. Härra Jooksja, kes igapäevaselt teenib leiba ehituse valdkonnas (muideks: härra Jooksja töötab nüüd Eestis ja ainult iseenda heaks – kui sul on vaja midagi ehitada või renoveerida, kirjuta tiit.tetritus@gmail.com), oli algusest peale kindel, et ventilatsiooni pealt pole mõtet kokku hoida. Korteri ümberehitusega sai tuult läbipuhuvast ‘loomuliku’ ventilatsiooniga konstruktsioonist üpris õhutihe ja soojapidav elamispind.  Parem ehitada kohe ventilatsioonisüsteem korralikult välja, selle asemel, et mõne aasta pärast lagesid lahti lammutama asuda, et uut süsteemi rajada. 🙄 Seega vedasime lagede ehitusel igasse tuppa ventilatsioonitorud ära. 

Ventilatsiooniseadme valikuni jõudsime alles kaks aastat esimesest torude paigaldusest hiljem, kui korter valmis saama hakkas. Kindel oli see, et seade peab olema tõhusa soojustagastusega. Kuna meie korteris on ka pisike leiliruum, oli tarvis, et seade tuvastaks väga edukalt temperatuuri, niiskuse ja CO2 taseme tõusu ventileeritavas õhus. Lisaks: juba korteris elamise esimesel talvel puutusime kokku paljusid Eesti kodusid kiusava liigkuiva õhuga ja hakkasime õhuniisutite abil meeldivat sisekliimat looma, seega lõpuks sai seadme valikul määravalt tähtsaks niiskustagastuse olemasolu. Kuna korteris on pinda alla 70 ruutmeetri, soovisime optimaalse suurusega seadet: pole mõtet paigaldada seadet, mis on suunatud pigem eramajale, st seadme võimekus on kaugelt suurem meie vajadustest. Hind loomulikult ka.

Nagu näha, oli kriteeriume palju. Esialgsed kontaktid ventilatsionisüsteemidega tegelevate firmadega jätsid mulje, et sellist seadet, mida me otsime, ei ole olemas. 🤷🏻‍♀️ Rääkimata veel meie eelarvesse mahtumisest. Uuringud tuttavate seas ja mitmetes Facebooki gruppides tõid välja meie jaoks uue kodumaise nime: Airobot. Meie õnneks oli sama, st 2019. aasta sügisel Airobot turule tulemas oma uue lakke kinnitatava L mudeliga, mis vastas kõigile meie ootustele ja mahtus meie eelarvesse tunduvalt paremini kui Airoboti S mudelid. Otsus oli sündinud. 🙂 Käisime nende väljapanekut Tartu ehitusmessil vaatamas, ajasime juttu äärmiselt meeldiva Airoboti tiimiga, saime vastused kõigile tekkinud küsimustele ja esitasime tellimuse ära. Seadme hind jäi 2000€ kanti (koos messisoodustusega).

Enamik ajast toimetab seade meil automaatrežiimis. Meil pole vaja midagi igapäevaselt sättida ega näppida, sest seade teeb ise kõik vajaliku, et toas oleks täpselt sellise niiskustaseme, temperatuuri ja värskusega õhk, nagu soovime, seejuures väikse elektrikuluga. Kardetud õhuniiskuse langust pole tekkinud: õhuniisutitest tulnud niiskus naaseb tänu Airobotile pärast ventileerimist tagasi tubadesse. Kaminahju küttes lülitame sisse kaminarežiimi ja vahel oleme tubasid tuulutanud Boost režiimiga. Teoreetiliselt saaks seadet ka telefonist äpi vahendusel juhtida, aga kuna meil asub seade trepikojas, siis ei viitsinud me sinna internetikaablit vedama ega wifi mooduliga jantima hakata. #laisad😅 Üldiselt pole meil vaja seadistusi muuta, seega piisab esiku seinal olevast pisikesest juhtpuldist. Aga kes soovib, siis selline fancy võimalus on olemas.

Kui vent paika sai, oli lõpuks võimalik alustada iganädalase saunatraditsiooni loomisega. 😍

Airoboti tooteid olen juba soovitanud mitmele sõbrale ja tuttavale, kes on oma kodu ehitamas, sest meil pole toote ega teeninduse osas ühtegi etteheidet, vaid üksnes meeldivad kogemused. 🙂 Eestimaise ettevõtluse toetamine on seejuures tore lisaboonus. Kes kahtleb, kas valida veidi kallim niiskustagastusega mudel, siis meie kindlasti soovitame seda lisafunktsiooni, eriti kortermajades. Õhuniiskusest hakkad lugu pidama siis, kui seda järsku liiga väheks jääb. 😉 Kõik muud head omadused on Airobotil nagunii baasmudeli hinna sees, seega nende osas pole vaja pead murda. Kellele meeldivad toimivad lahendused, on Airobot kindel valik.

Postituse lõpuks üks oluline küsimus: kas sooviksite meie valmis kodu näha ühe megasuure pildipostituse või hoopis videotuurina, mille riputaksin näiteks Youtube’i üles? Andke palun kommentaarides teada. 🙂 Kui teid see üldse ei huvita, siis andke ka teada, et ma ei peaks niisama piltidele või video tegemisele aega kulutama. 😅

* Postitus valmis koostöös Airobotiga.

Kodublogi: minu unistuste köök

Published on by Margit Partei8 kommentaari

Ta on kohal! Ta on valmis! 😍 Ja ma ei saaks enam rohkem rahul ja õnnelik olla. Köök muutis siin kõike, eelkõige minu mustades toonides meeleolu remondi suhtes. Nüüd on tõesti tunne, et enam pole palju jäänud. 🙂

Kööki olen ma planeerinud täiesti korteri ostust saati. Plaan pidi algusest peale paigas olema, et ehitades kõik vajalik ikka õigesse kohta paika saaks. Tõsi ta on: meie köögiplaanid muutusid kaks korda kardinaalselt (köögiplaanidest olen varem lausa kaks korda kirjutanud, SIIN ja SIIN) ja mitmeid kordi väiksemas mahus. Väga põhjalikult ma seega planeerimisest enam rohkem ei kirjuta. Võrreldes viimase plaaniga, millest märtsis kirjutasin, me suuri muutusi enam ei teinud. See plaan, mis lõpuks realiseerus, tundub senimaani igati ilus ja praktiline. Olen mõned nädalad uues köögis toimetanud ja siin on mõnus. 

3D joonised.

Remont käib meil Excelisse tehtud ajakava järgi (kas päriselt keegi enam on üllatunud, et mu elu on Excelisse planeeritud?), et kõik asjad sujuks paremini ja ei tekiks läbimõtlematusest põhjustatud seisakuid. Loomulikult alati plaan ei realiseeru ja tihti tuleb seda jalapealt ringi teha, aga nende kahe ja poole aastaga olen remondi ajaplaneerimises väga palju tugevamaks saanud. Enam pole nii hullu peamurdmist, kui palju aega miski võiks võtta ja mis järjekorras on asju mõistlik ette võtta. Viimane suurem muudatus sai tehtud oktoobri keskel ja otsustatud asjad pea peale pöörata. Detsembri keskpaiga asemel tõime köögi majja juba 2. novembril.

Me oleme mõlemad suured Ikea köökide fännid. Ikea köögi fenomen ei peitu meie jaoks odavas hinnas, sest meil oli algusest peale plaanis valida mitte kõige odavama otsa uksed ja sahtlipaneelid, mida Ikea pakub. Samuti oli kindel nõudmine vaikselt sulguvad sahtlid ja kapiuksed, mida Ikea pakub suurepärase hinna ja kvaliteedi suhtega. Ka tehnika oli pigem keskmisest või kõrgemast hinnaklassis, kuna ostame neid ju enda jaoks ja mitte paariks aastaks. Ikea köök on lihtsalt nii mõnusalt lollikindel. 🙂 Kui tahad kappide sisusid või uksi vahetada, siis on see imelihtne ja ei nõua hingehinda, nagu paljudel tuttavatel, kellel on köök tellitud mõnest (tuntud) köögimööbli firmast. Lisaks annab Ikea köögimööblile 25 aastat garantiid. Nende lahendused on nutikad, ilusad ja praktilised. Kitchen Planner tarkvara oli mulle lihtne ja loogiline ise siis, kui kasutasin seda leedu keeles (sest siis veel Lätis ega Eestis Ikeat ei olnud ja Soome hinnad on tunduvalt kallimad).

Kogu meie köök (v.a tasapind), sh tehnika (v.a külmik), valamu ja segisti pärinevad Ikeast. Külmiku osas on meil plaan osta lai, kahe poolega külmik: selliseid Ikea Euroopas ei paku. Tasapinda ei saanud me Ikeast võtta, kuna meil on tellisseina vastas ehk pliidi seinas trapetsikujuline ja väga sügav tasapind (ca 80 cm), sest kuskile tuli ära mahutada gaasitorud ja -mõõtur ning tellissein ise ei jookse mitte millegagi täisnurga all. Külmik tuli Euronicsist musta reede allahindluste ajal ja tootjaks on Hisense. Tasapind tuli Mass OÜst. Tegu on pika lamelliga tammepuidust 4 cm paksuse liimpuitkilbiga.

Seega 2. novembri hommikul sättisime end Riia Ikea poole teele. Härra Jooksja laenas sõbralt kaubikut, et kogu mandi, nii köögi kui ka diivani, samal reisil ära osta saaks. Kuskil lõuna paiku jõudsime kohale, kuna üleliia vara me ei startinud. Kuna tegu oli laupäevaga, oli Ikeas meeletult rahvast. 🙄 Seega pidi köögikonsultandi järjekorras tükk aega ootama. Kuna meil oli plaan Ikea Planneris nii hästi tehtud, saatis ta pikema jututa meid kohe järgmine neiu juurde, kes tegi saatelehel veel ära vajalikud muudatused (eemaldas töötasapinna, lisas juurde ühe kattepaneeli) ja andis eraldi lehe nende asjade kohta, mida neil laos ei olnud. Need asjad tõi härra Jooksja Soomest järele. Süda sees nuttis, sest osad asjad olid üle kahe korra kallimad, aga nende järele me Lätti enam küll sõitma ei hakanud. 

Saatelehega läksime marketplace’i ja lattu, kust saime ise võtta mõned väiksed asjad (tasapinnavalgustid ja trafod, reelingu valamu seina, uksenupud, valamu tarvikud ja segisti jms), ja seejärel kassasse maksma. Konsultandid said hästi inglise keelest aru, kassas saime aga oma algelise vene keelega suheldud. Enamik kööki ehk suuremad asjad komplekteeriti meie eest (ei ole lisatasuga teenus), neid ise laost kärusse tõsta ei saa. Kokkuvõttes läks neil meie köögi komplekteerimisega aega vist ca 4 tundi ja kätte saades selgus veel paar elementi, mida laost ei leitud. Selles osas pidin veel ühe paberiga minema klienditeenindusse ja püüdma prouale selgeks teha, mida ma tahan. Sõnad refund, money back, not in stock ja not available ning pantomiim ja kätega vehkimine lõpuks aitasid 😅 ja järgmisel tööpäeval oli ka raha kenasti kontol tagasi.

Samal ajal kui meie kööki komplekteeriti, ei pidanud me õnneks niisama passima ja ootama. Saime lõunat süüa, diivani ära osta ja kaubikusse toppida ning veel väiksemaid vajalikke asju osta. 🙂 Kui diivan ja lõpuks ka köök valmis said, siis noormees komplekteerimisest ilusti helistas mulle ja teavitas, et võib kärudele järgi tulla. Mugav.

Omaette nali oli veel köögi kaubikusse pakkimine. Meie köök oli pakitud kokku viiele suurele kärule. Kui me neid hunnikuid nägime, võttis seest ikka täitsa õõnsaks. Kuidas peaks kõik see lisaks juba ostetud diivanile veel peale mahtuma? 😕 Esialgne pakkimine tekitas täpselt sama mulje. Kui enamik mööblit on pakendatud väga kompaktselt, siis tehnika tuleb ju täpselt nii, nagu ta on. Nõudepesumasin, ahi ja õhupuhasti olid kolm hiiglaslikku karpi, mis kuidagi hästi ära mahtuda ei tahtnud, sest suured mooduldiivani karbid olid juba ees. Ma ei taha teada, kui kaua me seda kõike pakkisime, ja mitu korda asju ringi tõstsime. 😂 Mina olin juba vahepeal valmis bussijaama sõitma, sest polnud inimlikult võimalik, et ma enam sinna kaubikusse mahun. Härra Jooksja aga tegi jälle mingit oma maagiat ja pakkis kõik kaubikusse nii ära, et mina mahtusin ka peale. 🙂 Inim-Tetris mängitud, sai Ikea vege hot dogid (njämm!) näpus kodu poole sõitma asuda.

Järgmisel hommikul, kui paar asja oli juba kaubikust tuppa tassitud. 😅

Kogu köögi kokkupanek võttis lõpuks meil aega 9 täispikka tööpäeva. See on päris pikk aeg, aga siin tuleb silmas pidada, et väga palju aega läks igasuguste elektri- ja veetöödega seotud tegevustele ning eelkõige tehnika – nõudepesumasin, valamu ja segistri, gaasipliit, elektriahi, õhupuhasti – paigaldusele, sest see pole just miski, mida kumbki meist igapäevaselt teeks.  Näiteks õhupuhastiga jamasime pool päeva, sest see tuli esiteks ilusti kinnitada ebaühtlasele tellisseinale ja teiseks oli meil raskusi torude kokkusobitamisega. 🙄 Aga pole midagi, mida meie kaks aju ja natuke ropendamist ei lahendaks. 😅 Lisaks läks üks päev plaatimisele ja ettevalmistustele. 

Mööbli osa kokkusaamine ja ülespanek oli tegelikult väga lihtne ja ei võtnud kokku üle 3 päeva. Natuke tuli pead murda ülemistele kappidele iluliiste paigaldades, aga muidu läks kõik kiirelt. Mööbli osas oli kõige aeganõudvam tasapinna paigaldus. Esiteks tuli meil 65 cm lai ja 280 cm pikk tükk, mis kaalus üle 40 kg, kuidagi oma taevatrepist üles saada ja 270 cm kõrgusesse tuppa sisse saada. Meie esik on 85 cm lai, seega manööverdamine oli… ütleme siis: väga huvitav. Aga välja mõtlesime. 😉 Teine tükk oli sama raske, aga tunduvalt lühem ja laiem, seega sellega oli lihtsam. 

Edasi oli vaja tasapind täpselt välja mõõta. Kuna meil on üks nurk täiesti mitte täisnurk ja see tuli ilusti poolitada, siis see oli ka päris huvitav. Ragistasime mõlemad ajusid ja tuli taaskord tõdeda, et matemaatikat tasub ikka koolis õppida ja ärge tulge ütlema, et see on mõttetu. Mõõtmise, lõikamise ja freesimisega tegelesime kokku seega terve tööpäeva. 

Edasi sain mina tasapinda Osmo akaatsia toonis TopOil õlivahaga viimistlema asuda. Viimistlesin mõlemat poolt, alumise poole ühe kihiga ja pealmise kolme kihiga, et tagada täiesti vee- ja määrdumiskindel pind. Õlivaha kandsin peale rulliga. Kärt-Britil on hea õpetus SIIN. Osmol on geniaalsed tooted ja neid oleme oma kodus väga palju kasutanud. Puitu ei tasu karta, kui seda korrektselt viimistleda.

Kokkuvõttes käis Ikea köögi (L-kujuline, kappidega osa mõõtmed 2,6×1,7 meetrit) kokkupaneku järjekord umbes nii:

  • Köögi Lätist äratoomine (1 päev);
  • Kappide karkasside ja sahtlite kokkupanek (1 päev);
  • Tagaseina plaatimine ja vuukimine (1 päev);
  • Kappide karkasside paigaldus ja valgustus ülemistesse kappidesse ja tasapinna kohale (1 päev);
  • Tasapinna mõõtmine ja lõikamine ning paigaldus (1,5 päeva, viimistlust sai teha paralleelselt muude töödega, kuna see pidi iga kihi vahepeal vähemalt 12 tundi kuivama);
  • Tehnika paigaldus ja elektri- ning veetööd (2,5 päeva);
  • Kapiuste ja sahtlipaneelide paigaldus ja reguleerimine, kattepaneelide paigaldus, reelingu paigaldus (1 päev);
  • Koristamine ja kööki sissekolimine (1 päev).

Kindlasti pakub osadele huvi köögi maksumus. Mida mul siin ikka varjata. Taaskord: Ikea kööki saab teha palju soodsamalt, kui selleks peaks soovi olema, aga võimalik ka veel kallimalt. 🙂 Meie soovid tegid hinna selliseks, nagu ta lõpuks kujunes. Eks näete osade kaupa ise, kust saaks kulusid soovi korral kokku tõmmata. Hinnad on Läti Ikea omad (*v.a külmik ja tasapind). Mikrolaineahi oli meil varasemast olemast ja selle peitsime ühte ülemisse kappi kapiuste taha peitu. 😉

  • Mööbel (sh Maximera sahtlid, Metod karkassid, Bodbyn hallid uksed ja paneelid, Eneryda sarja nupud ja käepidemed, Utrusta uksehinged jmt): kokku 1987 eurot;
  • Tehnika: kokku 2329 eurot:
    • pürolüütiline ahi Kulinarisk: 529 eurot; 
    • 45 cm lai nõudepesumasin Medelstor: 339 eurot;
    • gaasipliit Matmässig: 149 eurot;
    • õhupuhasti Bemöta: 469 eurot;
    • roostevabast terasest valamu Norrsjön: 125 eurot;
    • väljatõmmatava otsaga segisti Älmaren: 89 eurot;
    • külmik* Hisense: 629 eurot. 
  • Muu (kappide valgustus Omlopp, reeling Kungsfors koos lisadega, prügikastisüsteem Variera, puidust sisud Variera sahtlite organiseerimiseks nelja 60 cm sahtlisse): kokku 438 eurot;
  • Tasapind* (Mass OÜ, 4 cm pika lamelliga tamm, 650×2800 mm + 924×1800 mm): 547 eurot; Osmo õlivaha ca 30 eurot.

Kõik kokku 5332 eurot.

Esimesed ahjukartulid ja kaneelisaiad on küpsetatud, nõudepesumasina kasutamise olen peaaegu selgeks saanud (sellist masinat pole mul kunagi varem olnud) ja kõik asjad on kappides ja sahtlites oma õige koha leidnud. Ikka uskumatult palju kraami sai siia kööki ära mahutatud. 🙂 Laeni ülemised kapid oli ainuõige mõte. Kõige üleval on asjad, mida me igapäevaselt ei kasuta, näiteks serveerimisnõud erilisemateks juhtudeks. Üleliigset ruumi kuskil tegelikult ei ole, aga kõik meie olemasolev kraam mahtus siiski ära.

Oleks olnud mõnus, kui kuskile oleks kas või ühe 40/60 cm laiuse sahtlitega kapi veel mahutanud, sest sahtlid on ju tunduvalt mõnusamad kui riiulitega kapid, aga korstnajalg tellisseinas seadis oma piirid, millega tuli planeerimisel arvestada. See-eest saime nüüd mõnusa suure külmkapi, mida minusugune kokkaja ja nädalaks toidu ettevalmistaja eriti hindab.

Usun, et kõiki ruumilisi ja tehnilisi piiranguid arvestades suutsime luua maksimaalselt hea ja ägeda köögi, millest pikki aastaid rõõmu tunda. 🙂