Oma Kodu: vannitoa remont vol 1

Oma Kodu renoveerimise 4. etapp on lõpule jõudnud. Kokkuvõttes võiks need viimased 3 nädalat, kui härra Jooksja ehk meie põhiline töötegija kodus oli, jagada kolme osasse:

  • esiteks pidasime mõned päevad jõule, sest vahel tuleb ka elu elamiseks aega võtta;
  • teiseks kolisime vannitoa teisele poole seina ehk elutuppa, et meil oleks võimalik lähikuudel siiski siin korteris elada;
  • kolmandaks lammutasime ära oma senise vannitoa, WC, miniesiku ja minitoa, millest saab kunagi meie uus (suur?) saunaga vannituba.

Nüüd kahest viimasest osast pikemalt.

Ajutine vannituba nr 2

Meil tekkis siin vahepeal nali, et ajutiste vannitubade ehitamises hakkame juba proffideks saama. 😀 Eks ikka sellepärast, et siin korteris oleme me poole aasta jooksul ehitanud juba kaks ajutist vannituba. Loodame, et see praegune jääb ka viimaseks. 😉

Kui me siia kolisime, oli siin korteris mõned aastad tagasi renoveeritud WC – selle korteri ainus remonti näinud tuba alates 1970. aastatest – ja üks ruum, mida kutsuti vannitoaks. Vannitoas oli päevinäinud, töötamiskõlbmatu läbiroostetanud puuküttel vett soojendav boiler, õudselt räpane ja puhastamisele mitte alluv malmvann ning lekkiv pesumasin. Sissekolimisele järgnenud paaril päeval viisime metalli kokkuostu nii vanni, boileri kui ka pesumasina, ostsime uue elektriboileri, pisikese vanni, kõige odavama dušisegisti, korraliku pesumasina, hunniku torusid, kilet, dušikardina ja ehitasime selle sama ruumi sisse endale ajutise vannitoa. Kile läks seina, uus vann koos dušikardinaga tuli vana asemele, boilerist vedasime sooja vee toru segistisse ja kööki ning pesumasin sai ka paika. Põranda katsime niisketele ruumidele mõeldud “vaibaga”. Niimoodi me siis elasime järgmised pool aastat. Ruumi küttis ahi, mille üks sein on vannitoas.

Kuna meie renoveerimisprojekt tuli vahetult enne jõule linnavalitsusest tagasi mõningate kommentaaride ja lisainfo soovidega (ma parem ei hakka rääkima, mis kadalipp oli üldse linnavalitsusse kogu dokumentatsioon kokku saada, sh korteriühistu luba kätte saada, sest ma vihastaksin end seejuures vist jälle halliks), siis plaanitud kandva seina osalist lammutamist ja taladega kogu korteri toestamist me tegema hakata ei saanud. Samuti pidi ahi jääma oma kohale, kuna tegu on kooskõlastatud projekti nõudva tööga. Järelikult pidi hakkama tegelema meie vannitoaga. Pidasime pühad ära, käisime ehituspoodides maad kuulamas, sest igasuguseid süsteeme ja materjale, mida uude vannituppa vaja on, on ikka omajagu ja võis tööle asuda. Esiteks lammutas härra Jooksja meie minitoa lõpuni. Kui vaatate skeeme, mis üleval välja olid toodud, siis minituba oli akna ja uksega pisike tuba vannitoa ja WC “all”. Kõiki lammutustöid saatis tavapärane lõputu ülejäänud elamise katmine kilede, linade ja vaipadega, et muu kasutuses olev elamine üheskoos kõigi meie asjadega puhtaks jääks liiga paksult krohvitolmuseks ei saaks. Lõputu koristamine iga päev. Vähemalt lammutuspraktikat on meil nii palju, et nüüd oskame seda natuke paremini teha. 😀

Vanal aastal pahteldasin ja lihvisin mina kontoritoa lõpuni. Härra Jooksja ostis uue relaka – vana põles eelmine kord teemantkettaga värvi eemaldades läbi – ja võttis värvi ahju pealt maha. Siis kolisime kõik oma asjad minitoast kontorisse. Kunagi kevadel-suvel loodan kontoris värvimistöödeni jõuda, sest kodukontorit oleks mul tegelikult jubedalt vaja…

Edasi oli vaja vannituba (v.a WC) tõsta teisele poole seina ehk elutuppa. Uue elamise skeemil sinna kohta, kuhu tuleb kunagi TV. Oli 2017. aasta viimane laupäev. Ehitasime puidust “kasvuhoone” karkassi valmis. Ühendasime boileri ja pesumasina lahti, vedasime läbi kitsaste ukseavade juba poolele teele läbi köögi ja siis plahvatas mul peas mõte, et kas need asjad läbi meie kitsenenud elutoa ukse üldse sealt läbi ka mahuvad? O_o Elutoa uks on meil hetkel ju ca 40 cm laiune ava, kuna magamistoa sein liikus omajagu köögi poole. Õige vastus: loomulikult need asjad sealt läbi ei mahtunud. Kaua mõelda ei olnud vaja, polnud aegagi, sest sama päeva õhtuks pidi meil pesemisvõimalus olemas olema. Kiirelt sai selgeks, et kui ei saa ringiga, siis tuleb minna otse. Läbi seina.

Vannituba ja elutuba eraldav sein oli härra Jooksjal juba ammu pinnuks silmas. Igatpidi kõver oli see asi. Kui hakata seda mõlemalt poolt lisarooviga sirgeks ajama, läheb sein aina laiemaks ja põrandapind muudkui väheneb. Kiire otsus oli see mittekandev sein maha võtta ja hiljem uus asemele ehitada. Esiteks katsime kiirelt kõik jälle kinni ning saatsin härra Jooksja tolmumaski ja valge “skafandriga” lammutama. Ei läinud poolt tundigi mööda, kui juba oli seinas auk sees ja suurem tolmgi juba kokku koristatud. Läbi loodud ava saime boiler, vanni ja pesumasina viia elutuppa.

Siis aga hullem alles algas. Torud. Lõputu rägastik vee- ja kanalisatsioonitorusid. Mina sellest suurt ei jaga ja proovisin härrale lihtsalt seltsiks ja abiks olla asju kätte andmas. Jaurasime nende torudega mitu tundi. Küll tahtis üks koht tilkuda, küll teine. Lõpuks saime ikka asja paika, kuigi kui päris aus olla, siis vannisegistil mingi koht ikka natuke tilgub, aga ma hakkan sellistele “väikestele” asjadele juba immuunseks muutuma. 😀 Kell oli selleks ajaks juba täitsa õhtu. Mina tegin vahepeal süüa ja proovisin meid elus hoida. Panime juba oma ajutisele vannitoale kile ümber, tegime natuke elektritöid, mis jälle aega võtsid, sest ega see vanade kaablitega jändamine just kerge töö ei ole. Tundus, et saamegi enne ööd valmis.

Kus sa sellega.

Oma lolluse tõttu olime vana kanalisatsiooni toru jätnud seina lammutamise ajaks katmata. Miski krohvipuru oli sinna sisse läinud ja kui oma vanni uue ajutise kanalisatsioonitoru sinna ühendasime ja vett lasime, oli tulemuseks väike uputus. Üks ropendas, teine ropendas, mõlemad olid masenduses ja juba täiesti väsinud pikast päevast. Proovisime torus igatpidi surkida, aga miski ei aidanud. Jumal tänatud, et härra Jooksjal on palju asjalikke ja toredaid sõpru. Mõnikümmend kilomeetrit sõitu ja härra sai ühe torumeeste julla, millega umbes kümne sekundiga ummistus kadunud oli. Mina olin samal ajal kodu ära koristanud ja asjad “uude” vannituppa kolinud. Saime veel enne südaööd pesemas käia ja tuttu minna.

4etapp-1012
“Glamuuri tipp” vol miljon: vannituba või kasvuhoone? 😀

Niimoodi meie ajutine vannituba nr 2 valmis.

Uus vannituba: vol 1

Juba ennatlikult panin postituse pealkirja sisse vol 1, kuna neid postitusi tuleb veel ikka paar tükki kindlasti. Kuna vana aasta eelviimasel päeval sai vannituba ära liigutatud, võis uuel aastal vana vannitoa osa edasi lammutada. Kuna mina olin tööl, palusime minu isal paariks päevaks appi tulla. Niimoodi nad siis seal lammutasid. Oli vaja betooni purustada, laest krohvi ja laudu alla kiskuda, veel seinu maha võtta. Selle kõigega kaasnes jälle mitukümmend kotitäit prahti, mis tuli jäätmejaama viia. Aega läks selleks kõigeks peaaegu 5 päeva. Samal ajal tuli veel nii osav olla, et kuigi näiteks põrandat ei olnud, siis WC pidi ju korteris olema. 😀 Kui sul on nii osav ehitaja nagu härra Jooksja, siis ta mõtleb kõik lahendused välja. 🙂

Siis kui kõik oli praktiliselt ära lammutatud. 

PS. Kui keegi peaks krohvipuruga tegelema, siis teame, mida tunnete, ja tunneme teile kaasa ning krohvi korterist välja vedamiseks soovitame kindlasti prügikottide asemel “suhkru”kotte. Need on küll kallimad, aga ei rebene katki, on taaskasutatavad, mugavamad treppidest tassida. Pakendikeskusest saab.

4etapp-1002
Vaade meie korteri uksest. Kohe trepikojast tulles sisened hetkel kööki. Vahepeal kattis köögi põrandat paar päeva hunnik põrandalaage, sest kuskil peab ju ehitusmaterjali hoidma. 😀 Oli põnev 40 cm kõrgemal süüa teha.

Eelmisel nädalavahetusel jõudsime nii kaugele, et sai jälle ehitama asuda. Juhei! Isa sõitis jälle appi ja niimoodi me kolmekesi siis töötasime. Saime esimese päevaga maha põrandalaagid. Nendega oli tükk tegu, kuna põrand on meil päris kõvasti ahju poole ära vajunud. See on ka põhjus, miks me ahju välja lammutame: antud ahi on 1970. aastatel ehitatud keset korterit, on praktiliselt toestamata (seisab vist ühe kandva põrandataal peal) ning selle ehitamiseks on lammutatud osa kandvat seina ning maha võetud kandvad talad ei ole mitte millegagi asendatud. On ime, et see ahi veel üldse siin teisel korrusel on, mitte otsaga juba esimesele maandunud pole. Selle ahjuga tuleb meil veel palju peavalu. Sellest pikemalt postituse lõpus.

4etapp-1008
Kanalisatsiooni õhutustoru, elutuba, saag, vill, palksein, SPU, aknad, põrandalaagid ja WC-pott. Tavaline päev objektil.
4etapp-1007
Pildi pealt on näha, kui palju põrand vajunud oli ja kui palju see tõusis. Kui akna ääres seinad olid laagid vastu põrandatalasid, siis ahju juurde jõudes tuli sinna pakse kiile alla lüüa.
4etapp-1005
Kanalisatsiooni-monstrum. 😀 Pärast lammutamist ja enne ehitamist.

4etapp-1006

Teisel päeval villatasime meie isaga põranda ära. Maha läks nagu ikka 20 cm kivivilla. Viimaks saime üles ka laelaagid. Kaks suuremat tööd ja oligi nädalavahetus jälle läbi. Müstiline, kuhu see aeg kaob. Järelejäänud viie päevaga tegi härra Jooksja ära veel märkimisväärse hulga töid. Kuidas see mees nii tubli on, aru ma ei saa. Villatas lae (ikka 20 cm kivivilla) nii kaugele, kui sai, nihutas seina seest välja ilmunud alumiste naabrite ventilatsioonitoru meile sobivasse kohta, jauras lõputult kanalisatsiooni ja veetorudega, eemaldas vana hiiglasliku kanalisatsiooni õhutustoru, pani põrandale OSB plaadid maha, ehitas valmis uue elutoa ja vannitoa vahelise seina roovituse, lõi sinna ajutised OSB plaadid ette, et tuba natuke paremini sooja hoiaks, ja ehitas vastasseina valmis eenduva seina roovituse. Hetkel jääb vähemalt järgmiseks 6 nädalaks sinna tuppa meie WC, mis on ajutise lahendusena ühendatud meie uude kanalisatsioonitorustikku. Vannituba on ikka elutoas, nagu plaanitud sai.

Meie vannituba 13. jaanuaril. Hetkel kasutame seda WC-na. Puudu osad vaheseinad. Ilmselt on üpris keeruline aru saada, mis ja kuidas siia küll mahub. Oma vaimusilmas näen ma siin juba oma imeilusat vannituba. 🙂

4etapp-1010
Nii glamuurne ongi: WC-s käime villapaki ja lammutusest tulnud “küttepuude” kõrval. 😀

Mis saab edasi?

Ideaalmaailmas ehitaks me märtsi alguses kahe nädalaga uue vannitoa valmis (v.a leiliruumi osa). Reaalmaailmas takistab seda plaani üks suur komistuskivi nimega ahi. On oht, et selle massiivse, tõenäoliselt ca 3-tonnise ahju välja lammutamisel võib kuskil midagi raskuse eemaldamise tagajärjel kerkima hakata. Ei oleks vist väga tore, kui vastrenoveeritud vannituppa tekiks selle tõttu näiteks seintesse ja lagede äärtesse praod.  (Ennetamaks teie küsimusi, siis alumiste naabrite vara kahjustumise, nt tekkinud praod, katab meie kodukindlustus, selle oleme kindlustusseltsiga paika saanud.) Seega tuleb meil (lootuses, et veebruari lõpuks on meil linnavalitsusest projektile roheline tuli antud) enne vannitoa kõigi vaheseinte ja laekonstruktsiooni lõpetamist ning viimistlusega alustamist ära lahendada ahju lammutamise küsimus ja seega ka uute talade installeerimine ja kogu asja kindlaks ja turvaliseks muutmine. Meie projekteerijal ja härra Jooksjal on enam-vähem visioon olemas, kuigi raske on ennustada, kuidas kõik ahju eemaldamisele reageerima hakkab. Elame, näeme, aga kõigeks peab valmis olema.

Üldiselt on vannitoa plaan enam-vähem selline nagu alljärgnevatelt piltidelt näete. Inspiratsiooniks oli üks Pinterestist leitud pilt. Lisan veel ühe Roomstyleri joonise, kuigi tegelikkus tuleb natuke teistsugune, sest teatud asju Roomstyleris lihtsalt joonistada ei saa.

vannituba 13012018 copy
Üleval vasakul on leiliruum, üleval paremal on tehnoruum boileri ja pesumasina jaoks, kuhu pääseb köögist. Leiliruumi kõrval on dušinurk.

Kaks inspiratsioonifotot Pinterestist. Valamu ja WC taha tuleb meil samuti selline eenduv seinaosa, mis on plaaditud. Segistitest meeldivad mulle just need seinasegistid nagu parempoolsel fotol. Värvigamma tuleb meil üldiselt väga valge koos tumeda puidu ja mustade aktsentidega.

rooms_23229751_vannituba-13012018
Roomstyleris joonistatud pildike, kus kõik just päris täpselt õige ei ole, aga enam-vähem annab ruumist ettekujutuse küll. Nö kaameramehe seljataga on suur aken.

Põrandale tuleb elektriline põrandaküte. Viimistluseks keraamilised must-valge-hallid plaadid. Leidsin selle firma ühe netilehe kaudu ja siis tuli välja, et Decora müüb neid ka. Ei olnudki väga kallid, ca 16€/m2.

Lakke tuleb valgeks vahatatud või värvitud laudis. Suur tahtmine on ülejäänud lagede jaoks osta juba viimistletud laudis, mis hoiaks nii palju oma aega ja vaeva kokku, lisaks pole meil siin normaalset ruumi, kus laudisega tegeleda. Hinnavõrdluses muidugi läheb see tahtmine jälle palju väiksemaks. Eks näis.

Valgustus on minu suur peavalu. Mingi valgustus oleks kasulik peegli juurde, nagu aru olen saanud, oleks parem, kui peeglivalgus ei tuleks ülevalt alla, vaid külgedelt/peegli tagant. Asja teeks lihtsamaks, kui ma teaks, milline peegel/peeglid meil tulevad. 😀 Milline valgus veel lakke panna ja dušinurka… Oeh. Palun aidake ideedega. 🙂

Ventilatsioon tuleb sama nagu ülejäänud korteris: soojustagastusega sundventilatsioon. Üks väljatõmme vannitoast ja üks sissepuhe ja väljatõmme leiliruumi.

Seinad tulevad meil Eesti mõistes vist natuke ebatraditsioonilised. Tavapärasena tuleb dušinurk muidugi keraamiliste plaatidega. Need ostsime Noto Outletist, hinnaks oli vist 20€/m2. Näevad välja midagi sellist, nagu seal ülemisel Pinteresti pildi. Ma arvan, et teeme sinna valge vuugi, kuigi ka must on idee olnud. Sama valge plaat tuleb meil WC ja valamukapi taha seina poolele maale (nagu ka inspiratsiooni pildil). Ülejäänud seinad tulevad (ilmselt vertikaalse) valget värvi laudisega.

Ukse ja akna restaureerime. Tulevad enam-vähem täpselt sellised, nagu on meil magamistoas, kuigi korraks oli idee akna sisemine raam värvida mustaks. Sauna uks võiks olla kirkast klaasist ja musta profiiliga. Midagi isegi internetist leidsin, kuigi võib-olla teeme selle hoopis ise. Keerulisem küsimus on dušinurga uks. Ilus oleks muidugi dušinurk ilma ukseta (nagu Roomstyleri 3D joonisel), aga tõenäoliselt saab see oleks ropult ebapraktiline, kui kõik vesi lendama hakkab. Leidsin Svedbergsilt ühe ilusa musta profilliga klaasukse, mida peaks saama FEBist tellida, aga hind on vist enam-vähem 500€, mida on ikka röögatult palju. Mõte oli ka dušikardin, aga ma kardan, et see jätab meie vannitoast “odava” mulje. Mis te arvate?

WC pott tuleb seinapealne ehk seina sisse integreeritud loputuskastiga. See on minu silmale lihtsalt niivõrd palju ilusam kui põrandapealsed variandid. Ma riputaks vist kogu mööbli kogu korteris seina külge. 😀 Rimless ehk mustust koguva servata WC pott koos vaikselt sulguva prill-lauaga on meil firmalt Ravak, juhuslikult leidsime minu ammu välja otsitud lemmiku väga hea hinnaga Espakist. Loputuskast on Grohe mudel FEBist.

Valamukapi meisterdame ise. “Põhja” tõi härra Jooksja IKEAst. Minu kaval pea nuputas välja, et IKEA 40 cm sügavused ja 60 cm laiad köögikapid koos vaikselt sulguvate MAXIMERA sahtlitega on meie valamukapile ideaalne põhi. Kapile ehitame ümber kasepuidust “kasti” ja sahtli esiosad tulevad samast puidust. Esialgne plaan on see puit Osmo õlivahaga tumepruuniks viimistleda. Valamud on samuti IKEAst, nimeks on neil HAMARVIK. Valamuid tuleb kaks ja minu pikaaegne unistus kahe valamuga vannitoast saab teoks.

Järgmine murekoht on segistid. Mul on mingi loll idee, et segistid meie vannitoas peavad olema matti musta värvi. Selliseid asju ei ole ma siiani ühestki poest leidnud. Null. Lisaks peavad valamusegistid olema seinale kinnitatavad nagu inspiratsioonipildil. Dušisegistil peab olema suur üladušš ja lisaks käsidušš. Kes teab, kust saada selliseid segisteid? Hinda ma parem üldse ei küsi. Leidsin, et Giulini firma toodab täpselt selliseid asju, nagu meil vaja on. Leidsin ka ühe firma, kes neid Eestis müüb. Mis te arvate, kas nad on mu e-mailile vastanud?

Kust leida kandilise joonega musta värvi elektriline käterätikuivati? Ühe leidsin jälle Svedbergsi valikust, aga 450€ ei ole sellise asja jaoks just eriti kutsuv hinnasilt.

Saun tuleb meil pisike, täpselt paras kahele inimesele. Meil on lava paigutus jmt valmis mõeldud ja ka viimistluse kohta on ideid, aga hetkel neil pikemalt ei peatu, kuna sauna väljaehitamiseni jõuame ilmselt alles järgmise aastanumbri sees.

Kui keegi selle postituse tõesti täies mahus läbi luges, siis andke teada. 🙂 Ja kirjavigade eest andke palun andeks, sest kell on juba palju ja nii pika postituse sisse neid mahub ikka omajagu.

Advertisements

2018. aasta eesmärgid

Sel aastal saavad eesmärgid taaskord olema lühikesed ja konkreetsed. Midagi üllatavat siit eriti ei tule, pigem on suund hoida oma tegemised 2017. aastal võetud kursil. Ainult seda stressi võiks seejuures natukenegi vähem olla…

dream

1. Säästa vähemalt 50% palgalisest sissetulekust

Tahes tahtmata on see kõige suurem ja keerulisem eesmärk. Raha on kodu valmis saamiseks ropult vaja, seega tuleb jätkata koonerdamist muudes eluvaldkondades. Eelmisel aastal küündisin 42%-ni ja ma proovin see aasta kas või paari protsendi võrra 50%-le lähemale saada, kuigi sisetunne ütleb, et pigem see võimalik ei ole, kui ma just millestki veel loobuda ei kavatse või kuskilt mingit palgatõusu või hästi tasustatud lisatööd esile ei kerki…

2. Muuta uus äriidee kasumlikuks

Mul on oma ettevõttega üks uus plaan, mille jaoks ma detsembrikuus vajalikud investeeringud ära tegin. See uus äriidee on ikka fotograafiaga seotud, aga plaanin turule tulla ühe piiiiisikese e-poega ning pakkuma hakata veel üht teenust lisaks sessioonide ja sündmuste jäädvustamisele. Räägin sellest lähemalt siis, kui asi on läbi testitud ja valmis avalikkuse ette jõudma. Igal juhul: ma olen põnevil ja loodan, et sellel ideel läheb hästi. 🙂

3. Oma Kodu sisustamiseks valmis “karbi” staadiumisse

See on üks ambitsioonikas eesmärk, mis ilmselt samuti täieliku täitmiseni ei jõua, aga anname endast kõik ja veel natuke, et siiski selleni jõuda. Tahaks Oma Kodu projektiga jõuda nii kaugele, et kõik lammutamised on ära lammutatud ja “karp” on põhimõtteliselt valmis. 2019. aastasse jääks ideaalis vaid puudu oleva mööbli soetamine, sh köögimööbel ja -tehnika, leiliruum, ventilatsiooniseade, kamin. Unistamine ei maksa õnneks midagi.

4. Maratoniks vähemalt 5 kg kergem

Eelmisel aastal sain tunda, kui hea ja mõnus on joosta kerge(ma)kaalulisena. Natuke on kaalu alates suvest juurde kogunenud ja minu eesmärk on hiljemalt maratoni jooksmise ajaks olla praegusest vähemalt 5 kg kergem. Ideaalis võiks see jooksukaal käes olla juba suviste jooksuvõistluste ajaks. MyFitnessPal’iga tuleb jälle sõbraks saada (tegin sellega juba algust) ja oma toitumisharjumustele uuesti otsa vaadata. Küll see kaal siis oma mugavustsoonist jälle välja saab. 😉

5. Rahulolu pakkuvad jooksuvõistlused

Self-explanatory. Tahan nautida mitte ainult töö vilju, aga kindlasti ka teekonda, mis nende viljadeni viib. Eelmisel aastal sain sellega hästi hakkama. Loodan sel aastal sama tubli olla.

Nüüd on need eesmärgid siis must-valgelt jäädvustatud ja sihiks seatud. Taganemisteed ei ole. Tuleb hooga tööle asuda. Head eesmärkide saavutamist meile kõigile. 🙂