PM Kodustiil: meie kodu visioon vol 4 – tehnosüsteemid

Postitus ilmus Postimees Kodustiili portaalis 16. aprillil 2018 (LINK). 

Kommentaarium on kuidagi vaikseks jäänud. 😕 Kas keegi päriselt loeb ka veel neid postitusi või ei peaks ma neid enam siia blogisse postitama? 


Peab tõdema, et kodu ostes olin ma end küll tehnosüsteemide osas teoreetiliselt veidi harinud, kuid sügavamad teadmised selle kohta, kuidas asjad praktiliselt toimivad, mul puudusid. Küll aga oli elukaaslasel enam-vähem visioon olemas, millised lahendused meie koju sobiksid. Koostöös elektriku, ventilatsiooni- ja küttespetsialistide ning oma renoveerimisprojekti koostajatega oleme paika saanud lõpliku visiooni. Sel korral tulebki juttu meie kodu tehnolahendusest: veest, elektrist, gaasist, kütte- ja ventilatsioonilahendusest.

Vesi

Alustame veega. Kui me korteri ostsime, siis oli veelahendus siin üpris minimaalne: köögikraanist tuli ainult külma vett ning kunagi vannitoa tarbeks sooja vett tootnud puuküttega boiler oli läbi roostetanud ja oma eluaja ära elanud. Ka vann ise oli kasutuskõlbmatu. WC-s oli õnneks siiski vesi olemas. Sellega kogu veelahendus piirduski. Esimesel õhtul pärast üürikorterist välja kolimist pesime endalt lammutustolmu maha suvalises kausikeses, sooja vett sai vaid potiga pliidil vett keetes. Järgmisel päeval ehitasime ajutise vannitoa kilest seinte, uue pisike vanni, vannisegisti, elektriboileri ja uue pesumasinaga. Ajutise soojaveetoru vedasime ka kööki, sest kes see jääkülma veega ikka nõusid pesta tahab. Ligi pool aastat hiljem ehitasime veel ühe ajutise vannitoa tulevasse elutuppa, et alustada päris vannitoa ehitust, millega hetkel tegeleme.

Meie kodu veesõlm ühes pesumasina ja elektriboileriga tuleb pisikesse tehnoruumi. Selleks pidime läbi alumiste naabrite korteri ära vahetama meie korterisse tulnud veetoru, mis ei ulatunud uues vannitoas ühtegi mõistlikku kohta ja oleks ühes kahtlase vana kraaniga jäänud põranda alla. See ei sobinud mitte: lekke korral oleks olnud seda võimatu enne suurema kahju tekkimist märgata ja parandada. Tulevikus tuleb tehnoruumi kollektorkapp, kuhu siseneb veemõõtjast läbi käinud filtreeritud vesi (filter tuleb alles hankida, sest seni seda meie korteris olnud ei ole) ning väljuvad kõik vajalikud veetorud vannituppa ja kööki. Veetorud tulevad meil konstruktsioonide sisse. Et vältida seetõttu seinte-lagede-põrandate sisse lekkimist, jooksevad kõik torud hülsi sees: sellisel juhul koguneb vesi lekke korral hülsi sisse, leke on võimalik tänu kollektorkapile kergesti tuvastada, vana toru välja tõmmata ning asendada uuega, nagu midagi polekski juhtunud. Taolised veelahendused on osades Põhjamaades kohustuslikud, kuid Eestis meie teada mitte väga levinud.

Elekter

Rääkides elektrist, on lugu sellega üpris lühike, aga päris keeruline: elektrijuhtmestik tuleb kogu korteris täielikult välja vahetada. Kõik kaablid jäävad samuti konstruktsioonide sisse peitu, minu ülesanne oli juba renoveerimise algusjärgus välja mõelda kõigi pistikute, lülitite ja valgustite asukohad. Kui lülitite ja pistikupesadega olen hakkama saanud, siis valgustuse osas olen omadega siiani jännis: ei suuda valida, mis mulle päriselt meeldib ja samuti ei oska ikkagi päris täpselt välja arvestada, mitu luumenit valgusvoogu igasse tuppa lõppude lõpuks vaja läheb. Olen internetis lõputult surfanud, aga siiani tundub asi iga uurimistunniga aina keerulisemaks minevat…🙁

Pistikud ja valgustid on aga asja lihtsam pool. Keerulisem lugu on sellega, et seni on meie korterisse jooksnud ainult ühefaasiline elekter. Majasse tuleb õnneks sisse kolm faasi, aga meie korteris pole loomulikult keegi seni kolmefaasilisele voolule üleminekut ette võtnud. Seega tuleb lähikuudel koostöös meie elektrikuga ette võtta maja elektrikilbist korterini uute kaablite vedamine, korteriühistult nõusoleku saamine ja Elektrilevilt arvesti vahetuse tellimine. Seejärel jääb vaid loota, et kolm faasi meie kodu tarbimise ära toidab, kuigi karta on, et peame ette võtma ka amprite juurdeostmise, mis saab taaskord olema päris suur kulutus.🤐 Praegu näiteks on mul võimalik tööle panna korraga vaid boiler ja soojuspump ning lisades sellele koormusele näiteks pesumasina, lööb kaitse korterist voolu välja. Suuri elektritarbijaid saab meie kodus olema päris palju: boiler, pesumasin, praeahi, soojuspump, ventilatsiooniseade, keris, lisaks juurde muud seadmed alates mikrolaineahjust kuni televiisorini välja.

Gaas

Minu suureks rõõmuks on meie majal ühendus tsentraalse gaasivõrguga ning viimaks ometi saan oma süüa teha gaasipliidiga. Olen erinevates (üüri)kodudes kasutanud kõiksuguseid elektril töötavaid pliite kuni induktsioonini välja, aga pole neist ühegagi nii rahul olnud kui gaasipliidiga. Seetõttu tuleb tulevikus meie kööki uus gaasipliit koos elektrilise praeahjuga. Olen uurinud ka gaasiahjude kohta, sest ma ise pole seda kunagi kasutanud, kuid tuttavate halvad kogemused on veennud mind siiski elektrilise ahju kasuks.

Ventilatsioon

Neil aegadel, kui unistasime veel liginullenergiamaja ehitamisest, töötasin läbi mitmeid materjale, mis kõik rõhutasid üht: meeldiva sisekliima lahutamatu osa ning paljude probleemide efektiivne ennetaja on korralik ventilatsioon. Varasemalt toimis meie korteris õhuvahetus vaid loomuliku ventilatsiooni kaudu: läbi mitte täiesti õhutihedate konstruktsioonide ja avatäidete. Nii köögis kui ka vannitoas oli mingisugune ava, mis oleks pidanud õhku korterist välja viima, kuid reaalsuses ei liikunud seal miskit.🙄 Kuna meie kodu saab uue kihi soojustust ning muutub loodetavasti tunduvalt aurutihedamaks kui varasemalt, siis oli selge, et korterisse peab tulema täiendav ventilatsioon. Kaalusime nn fresh-klappide ja sundventilatsiooni vahel, kuid lõpuks otsustasime siiski soojustagastusega sundventilatsiooni kasuks. Eluruumidesse tulevad sissepuhkeavad ning kööki ja vannituppa väljatõmbeavad. Sauna tuleb nii sissepuhe kui ka väljatõmme. Ventileeritav õhk läbib ventilatsiooniseadme, mis võimaldab sissepuhutavat õhku soojendada ning väljatõmmatud soojuse tagasi korterisse juhtida, mitte otse õue paisata. Soojustagastusega sundventilatsioon on kindlasti kõige kulukam, aga ka kõige ökonoomsem lahendus.

Küttelahendused

Viimaks veidi küttesüsteemist. Siia kolides oli korterit võimalik kütta kahe massiivse ahjuga. Esialgu oli meil plaan mõlemad ahjud alles jätta ja lisada õhksoojuspump mugavuse eesmärgil, aga lammutustööde käigus sai kinnitust tõsiasi, et kööki, vannituba ja elutuba küttev ahi on olnud korteri põrandate ulatusliku vajumise põhjustaja. Ahju puudulik toestus tähendab seda, et iga päev on oht, et mingil hetkel võib ahi läbi põranda naabrite korterisse vajuda. Seega on plaan renoveerimisprojektile kohalikust omavalitsusest rohelise tule saamise järel ahi korterist välja lammutada. (Edit: 21. aprilli seisuga on üks ahi meie korterist juba välja lammutatud. Sellest kunagi edaspidi.)

Uue planeeringu järgi on meie kodu esik, köök, söögi- ja elutuba üks suur suhteliselt avatud eluruum, seega jääb seda ala kütma õhksoojuspump. Soojuspumba siseosale sobiliku koha leidmine oli samuti paras ülesanne. Et puhutav soe õhk tõepoolest igale poole jõuaks, oli siseosa võimalik paigutada vaid kahele palkseinale. Kuna välisosa maja fassaadile paigaldada ei saa, siis oli siseosale ainus võimalik koht vaid hoovipoolsel seinal. Esialgne plaan oli siseosa paigutada akna kohale, kuid lae soojustamise tõttu ei jää akna ülaserva ja lae vahele selleks piisavalt ruumi (senistest 3,1 m kõrgustest lagedest saavad 2,8 m laed, kuid aknad on samuti ligi 2 m kõrged). Seetõttu pidime seinapealse mudeli asemel valima hoopis nö põrandamudeli, mille paigutasime akna alla. Valitud mudeliks osutus Daikin Nexura Radiant 4 kW. Pumba siseosa näeb välja nagu elektriradiaator, soojendab tuba sama hästi kui seinamudel ja näeb seina peal tunduvalt nägusam välja, seega olen ma antud lahendusega rahul.🙂

Hubasuse lisamiseks on plaanis elutuppa paigaldada kergekaaluline kamin. Omaette huvitav küsimus on muidugi see, kuidas suitsutoru kaminast turvaliselt ja visuaalselt ilusal viisil korstnani viia…

40733420562_2ff7f75550_o
Planeeritava kamina ja olemasoleva korstna asukoht. 

Kahjuks selgus mõni aeg tagasi, et vastrenoveeritud magamistuba ja pooleldi valmis kontorit küttev ahi, mille magamistoa poolelt suvel hoolikalt ära lihvisime, üle krohvisime ja värvisime, ei ole sugugi nii heas korras, kui esialgu paistis. Nimelt on ahju võlvist kukkunud sisse tellisetükke. Nii korstnapühkija kui ka pottsepp kinnitasid, et kui juba šamott-tellised võlvis lagunema hakkavad, siis sellel ahjul enam väga pikka eluiga loota ei ole. Võib-olla püsib veel 5 aastat, võib-olla kukub võlv paari kuuga sisse.😶 Esialgu mõtlesime selle ahju jätta nii, nagu ta oli. Siis aga kukkus veel šamotitükke koldesse ja tuli vastu võtta otsus, et suvel(?) tuleb kahjuks ka see ahi lammutada ning lasta ehitada uus küttekolle. Ahju lammutamine ja uue ehitamine on üpris must töö, seega pigem teeme selle protsessi kohe läbi ja pääseme vaid magamistoa uuesti ülevärvimisega, kui et hakkame paari aasta pärast täielikult valmis korteris seda jubedat tööd ette võtma. Ahju ehitus lööb meie eelarvesse küll mitme tuhande eurose augu 😭, kuid pole parata. Selline see koduehitus kord juba on: ettearvamatu ja üllatusi täis…

ahi
Magamistoa ahi korteri ostu hetkel ja ahi pärast krohvimist. Kahjuks tuleb ka see ahi siiski lammutada ja asendada samaväärse uuega.

Nüüd oleme läbi arutanud kõik, mis puudutab kapitaalremonti vajava korteri ostuks eluasemelaenu taotlemist ning korteri ümberehitust teoreetiliselt: planeeringut, sisustusideid, siseviimistlust ja tehnosüsteeme. Järgmisel korral teen juttu sellest, kuidas kulges meie korteri ümberehituse projekti valmimine ja sellele linnavalitsuselt ning Päästeametilt kooskõlastuste saamise Kolgata tee.

 

Advertisements

PM Kodustiil: meie kodu visioon vol 3 – siseviimistlus

Postitus ilmus 10. aprillil 2018 Postimees Kodustiil portaalis (LINK). 


Nagu lubatud, räägin sel korral veidi lähemalt sellest, milline saab olema meie kodu siseviimistlus: seinad, laed ja põrandad. Tänapäeval on materjalide valik nii lai, et võtab kohati silme eest kirjuks, ning oma kodu jaoks õigete otsuste tegemine võib üsna keerukaks kujuneda. Mainin ka konstruktsioone puudutavaid põhimõtteid, mida ehitades järginud oleme, sest kahjuks ei pääse me vaid viimistluse uuendamisega, vaid ette tuleb võtta praktiliselt kõigi konstruktsioonide osaline lammutamine ja uuesti üles ehitamine.

Lühidalt saab asja kokku võtta nii: kogu korteri seinad-laed-põrandad tuli kuni talade ja väliskonstruktsioonini paljaks koorida, st teha tundide kaupa füüsiliselt väga rasket lammutustööd ja seejärel korterist välja tassida tonnide kaupa krohvipuru ja mulda-liiva, konstruktsioonid võimalikult sirgeks ajada, vajaduse korral sobilikult soojustada ning seejärel oma soovi järgi viimistleda. Nüüd aga kõigest pikemalt.

rooms_24379680_elutuba

Kodu tulevikus. Vaade pooleldi avatud köögist elutuppa. Illustratsioon loodud tasuta vabavaraga Roomstyler.com.

Korteri ostu järel olid korteri laed üpris kehvas seisukorras. Analoogselt seintele olid laed krohvitud, kuid aja jooksul oli krohv kohati üpris lahti löönud ning püsis laelaudade küljes vaid tänu omal ajal korralikult kinnitatud pilliroomatile, millele krohv kantud oli. Imestan siiani, kuidas ca 40 aastat tagasi ilma moodsate masinateta viitsiti ja suudeti kõik laed siledaks krohvida… Värv krohvi peal oli kohati pudenev, kohati tumehall, kohati kollane – kõike muud kui valge. Värvi, krohvi ja laelaudade alt tuli välja hingamisteid ja nahka ärritav ning sissehingamisel palavikku tekitav kuni 10 cm paksune kiht mulla, liiva ja kes-teab-veel-mille segu, kuniks lõpuks paljastusid laetalad. Praeguseks oleme umbes kolm neljandikku lagedest puhtaks rookinud, paika pannud uue sirge laeroovituse ja 20 cm paksuse kivivillakihi. Villa sisse jäävad ka ventilatsioonitorud ning peale uued elektrikaablid. Kõige peale tuleb aurutõkkepaber. Tulevikus on plaanis meie korteri kohal asuv külm pööning katta puistevillaga, et lagedest tekkivat soojakadu minimeerida.

Olen varem korduvalt maininud, et eelistame oma kodus võimaluste piires kasutada naturaalseid materjale, mis sobituvad meie visiooniga rahulikes toonides põhjamaisest kodust. Setõttu pole üllatuslik, et meie korteri lagesid hakkab tulevikus katma kuusepuidust sisevoodrilaud, mille värvime valgeks. Valik oleks olnud lagede krohvimine või kipsplaadiga katmine ja seejärel (laus)pahteldamine, mis on tunduvalt aega- ja vaevanõudvamad tööd, kui laudise enne kinnitamist värvimine ning naelapüssi ja kompressori abil lakke kinnitamine. Ühtegi naelaauku lakke paistma ei jää: kõik naelad on lastud laudise punniosasse. Laeliistud on meil puidust, 7 cm kõrgused ja valgeks värvitud. Jätku- ja naelakohad on peidetud akrüüli- või puidupahtliga ja üle värvitud.

magamistuba

Magamistoa renoveerimise protsess: lammutuse järel, poole peal ja valmis

Seintega on lugu selles mõttes veidi keerulisem, et välis- ja siseseinad on konstruktiivselt ja ehitamise ajastust tulenevalt täiesti erinevad. Nagu eelmistes postitustes mainitud, on meie maja kahe külje välisseinad püstpalkseinad. Otse palgile oli tuhandete väikeste naelte ja traadiga kinnitatud pilliroomatt, mis on krohvitud. Teises kahes küljes on punastest tellistest tuletõkkemüür, mis oli samuti krohvitud. Krohv oli valdavalt peidetud mitmete lahti löönud tapeedikihtide alla. Mittekandvad siseseinad olid viimistletud analoogselt, kuid peitsid enda sees sadade kilode kaupa eelnimetatud liiva- ja mullasegu või äärmisel juhul klaasvilla; kandev sisesein on püstpalgist. Kõik seinad olid igatpidi kõverad.

Uued siseseinad oleme ehitanud selle põhimõtte järgi, et kipsplaadi all on alati täies ulatuses kiht OSB plaati, et ei oleks võimalik piltlikult öeldes “jalaga läbi seina lüüa” ja samas oleks võimalik mugavalt mööblit seina külge kinnitada (nagu peagi lugeda saate, olen ma suur seina külge kinnitatud ja “hõljuva” mööbli fänn). Siseseinte roovituse vahe on alati täidetud kivivillaga, et minimeerida müra kandumist ühest ruumist teise. Samuti on seina sisse peidetud kõikvõimalikud elektrikaablid.

Välisseintega on lugu keerulisem. Kuna meie maja fassaad on renoveerimata, siis võis kohati läbi puhastatud palkseinte vaadata õue. Meie esialgne plaan oli vähemalt osaliselt renoveerida ja eksponeerida algupäraseid palkseinu, aga kuna palgid ei olnud visuaalselt just kõige kaunimad – kasutatud on siin näiteks kohati kergelt põlenud palke –, ning tundsime vajadust seinu seestpoolt soojustada, mis on omaette riskantne teema, siis pidime selle plaani ringi mõtlema. Samuti läks luhta plaan eksponeerida tellisseinu, mis ei olnud krohvi all nii heas korras, kui lootnud olime. Välisseintes plaanisime esialgu kasutada savikrohvi. Pärast magamistoas krohvimistööde lõpetamist saime aga aru, et meie projekti jaoks on tegu veidi liialt ajakuluka protsessiga. Seega oleme edaspidi kasutanud seintes näiteks kipsiga SPU plaati; kipsita SPU plaati ja puitlaudist; villa, “hingavat” aurutõket (et vajadusel saaks palkseinas tekkiv niiskus tuppa kuivada, kust ventilatsioon selle eemaldab) ja laudist. Kõik kasutatud lahendused on läbi arvutanud ja heaks kiitnud meie korteri renoveerimisprojekti koostanud projekteerija ja konstruktorid.

kontor

Kontori renoveerimine: lammutuse järel ja ehituse poole peal

Viimistlusena kasutame seintel vesialuselist värvi. Tapeeti meie kodust ei leia, selle asemel oleme ühe aktsentseina nii magamistoas kui ka kontoris ehitanud vertikaalsest kuuselaudisest, mis on meelepäraselt värvitud või peitsitud ja lakitud. Samuti plaanime kasutada analoogset laudist vannitoas veega mitte kokkupuutuvates seintes. Värvitoonidest kasutame seintel valdavalt valgeid ja helehalle ning aktsendina tumehalle värvitoone. Oleme valmis ehitatud magamistoas saanud omad “vitsad” selle kohta, et värvitoone ei ole mõttekas poe valguses välja valida, vaid kindlasti peaks kaasa ostma värvinäidised ja neid igas toas nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtuvalguses vaatlema, et lõplik otsus langetada. Selle reegli vastu eksides saime soovitud külma halli asemel helesinise magamistoa, mille ma tulevikus üle värvida kavatsen.

värvinäidised

Värvivalikud

Viimaks: põrandad. Põrandad olid meie korteris kehvasti läbimõeldud ahjuehituse tõttu tugevalt ahju poole kaldu vajunud. Kohati võis vahe 2 meetri peale tulla ligi 20 cm. Kõik põrandad tuleb uute laagidega sirgeks ajada. Kuna korter asub 2. korrusel, siis kannab 15–20 cm villa meie põrandates eelkõige müratõkke funktsiooni. Laagide peal on 22 mm paksune OSB plaat. Viimistlusena otsustasime viimaks valida saarepuidust laudpõranda. Okaspuud tundusid liialt pehmed ja kollased, saarepuit on aga tammest soodsam. Põranda viimistleme ühe kihi läbikumava valge Osmo õlivaha ja ühe kihi läbipaistva õlivahaga. Proovisime magamistoas raha kokkuhoiu mõttes esialgu peitsiga viimistlust, aga pilt jäi nii kole, et lihvisime selle järgmisel päeval peene liivapaberiga maha ja jooksime kiiresti poodi Osmo järele. Sellest päevast alates olen ma õlivaha suurim fänn. Põrandal kasutame 9 cm kõrgust sõrmjätkuga – seega tunduvalt soodsamat – valgeks värvitud puitliistu.

8-09-17-1001

Viimistlemata saarepuidust põrand

Järgmisel korral teen pikemalt juttu meie kodu tehnosüsteemidest: veest, elektrist, gaasist ning küttest ja ventilatsioonist.