PM Kodustiil: millal see remont ükskord valmis saab?

Artikkel ilmus esmakordselt PM Kodustiil portaalis 26. novembril 2018.


Olen viimasel ajal palju rääkinud plaanidest ja vähe sellest, millega me siin korteris jooksvalt tegelenud oleme. Põhjus on lihtne: kui pole ühtegi valmis ja sisustatud tuba, mida näidata, siis pole tahtnud nendest nokitsemistest eraldi rääkida. Kevadel sai ju eraldi konstruktiivsest ja tehnoloogilisest osast kirjutatud. Mõtlesin seekord veidi enda ja teiste jaoks siiski neid “igavaid” töid kajastada, et hiljem oleks hea meenutada, kuidas see vanast uue tegemine reaalsuseks sai.

plaan
Korteri osa, millega praegu töötame.

Septembrikuus vahetult enne Tallinna Maratoni sai vannituba meil lõplikult valmis. Ilmad läksid aina jahedamaks ja sügis oli saabunud. Järgmised toad kavatsesime ette võtta ühe tervikuna, kuna põhimõtteliselt on tegu ühe sopistatud ruumiga, kus asub pisike kööginurk, väike söömise ala, elutuba ja esik, kokku umbes 40 ruutmeetrit. Polnud mõtet neid osade kaupa valmis tegema hakata, sest see jupitamine teeb töö aeglasemaks ja keerulisemaks. Kontor on meil samuti pooleli ja asub teistest tubadest eraldi, aga seda ruumi ei saa me samuti lõpuni viimistleda, sest kuskil peab teiste tubade ehitamise ajal vahepeal mööblit ja asju hoidma. Nokk kinni, saba lahti.

Septembri keskel olin mina kaks nädalat haiguslehel ja elukaaslane tegeles kangelaslikult meie kodu soojemaks saamisega. Alustas akendest, mille restaureerimisega enamik suurt tööd on juba tehtud, aga oli vaja veel teine kiht raame ette saada, kõik lengid ja raamid omavahel hästi kokku käima panna ning aknad tihendada. Oktoobrikuuks said aknad soojaks ja õhutihedaks, kuid kevadeks jäi veel väiksemaid “ilutöid”: veidi aknapalede pahteldamist ja värvimist ning raamide värviparandusi, lisaks paigaldada mõned käepidemed, aknasulgurid ja paar iluliistu. Ootan juba huviga seda hetke, kui need aknad päriselt lõpuni valmis saavad.

Oktoobris tegelesime selle keerulise kandva seinaga, kus ava paar meetrit nihutada tuli. See ava nihutamine oli meil seganud kõigi järgmiste töödega – elekter, ventilatsioon, lae soojustamine – edasi minna. 🙄 Õues olid öösiti juba miinuskraadid ja kogu soojuspumbaga köetud soojus läks läbi täielikult soojustamata lae lihtsalt õue. Masendav. Elektriarve aina kasvas ja tuba muutus aina külmemaks. Õnneks oli päeval kraadiklaas plusspoolel.  Lae soojustamisega hakkas järsku väga kiire. Oktoobris sai see kandva seina ava nihutatud, uued tugipostid ja kandev tala paika. 🙂

32175850958_c561732e34_k
Kes seda viltust roovitust vaatab, siis selgitus on lihtne. Kuna karkassi ehitasin koos isaga, siis meie ilmselgelt ei olnud selle töö esmakordselt tegemisel nii suured eksperdid kui mu elukaaslane. Aga paika ta sai ja laelaudise all ei ole õnneks näha, et paar “kaigast” veidi viltu said.

Sel korral, novembris, olemegi edasi saanud minna kõigega, mis puudutab seni lahtiseid lagesid, mida oli meil poole korteri jagu. Laekarkass oli minu vanemate abil õnneks suures osas suvel välja ehitatud. Esiteks panime paika kõik ventilatsiooniavad ja vedasime ära kõik puuduolevad ventilatsioonitorud, mis nüüd uue tala pealt ilusti läbi mahutasime. Praegu ripub meil trepikoja laest alla kaheksa toruotsa, kus nad loodetavasti järgmisel suvel ventilatsiooniseadmega ühendatakse. Teiseks saime lõpuks kogu lae 20 cm paksuse villakihi alla. Laekarkassi vahele villa toppimine on üks tüütu, väsitav ja sügelema ajav töö, kuid minu tubli elukaaslane sai sellega üpriski kiirelt ühele poole. 🤗 Kolmandaks katsime kogu lae aurutõkkega ja viimaks sai paika pandud ka peaaegu kogu laeroovitus. Lühidalt öeldes: pea kõik tegemata laed on nüüd laelaudise paigalduseks valmis ja talveks täielikult soojad! 😍 Kontori lagi ootab hetkel veel aurutõket ja roovi ning natuke lage nokitseda tuleb ka tehnoruumis, kuid see vähem kui üks ruutmeeter ei ole enam nii meeletu töö.

Nüüd on lagi laudise ootel, milleni sooviks jõuda veidi soojemal ajal. Magamistoa lagi sai eelmisel suvel kaetud värvitud laudisega, kuid mujal olen otsustanud teha teisiti. Värvimine on küll soodne variant, kuid pikaajalise kestvuse ja viimistluse ajakulu osas on õlivaha tunduvalt parem alternatiiv. Selles veendusin vannitoa lage viimistledes. Seega: olen otsustanud kogu ülejäänud korteri kuusepuidust laelaudise viimistleda valge Osmo õlivahaga, mida oleme ka põrandal kasutanud. Kuna õlivaha kasutamine nõuab hea ventilatsiooniga ruumi, mida meil talvel kuskilt võtta pole, siis ideaalis tegeleks ma õlivahatamise töödega kevadel või suvel hoopis meie hoovi peal vabas õhus.

32175850758_9d1b6d8f4c_k
Praegune seis: lagi aurutõkke all ja laudise ootel, osa seinu juba pahtli all, osa alles ootab soojustust ja OSB-d ning kipsi. Segasummasuvila.

Järgmiseks soovime valmis saada oma tehnoruumi, kuhu paigutada boiler ja pesumasin, mis põrandate lammutamisel ette jäävad. Tehnoruumis on teha väga palju, alates põranda valamisest, hüdroisoleerimisest ja plaatimisest kuni seinte püstitamise ja lae viimistlemiseni, lisaks juurde kõik toru- ja elektritööd. Kui me selle aasta lõpuks tehnoruumi valmis saame, on juba väga hästi. Idee järgi võiks selle aastanumbri sees korterisse saada ka 3-faasilise elektriühenduse. [Edit: nende tööde valmimisel ma detsembri alguses enam nii kindel ei ole…]

2019. aastat tahaks alustada põrandate lammutamisega elutoas, köögis ja söögitoas – siis saavad kõik lammutustööd korteris viimaks valmis. Paika tuleb panna uued põrandalaagid, soojustus ja must põrand ehk OSB plaat. Kui sinnani korteri valmis saame, oleme praktiliselt juba ehitamise lõpule lähedale jõudmas. 😍 Viimistlemine on juba palju lahedam töö, kui kõik eeltööd, mis palju raha neelavad, aga tulemust justkui väga ei näegi. Edasi ootavad oma järge seinad: osad vajavad lahtisest küljest soojustust ja OSB-d ning kipsplaati, üks jupike üles ehitamist. Lisaks tuleb teenustena sisse osta jupike töid gaasitorudega ning kamina ja korstna/suitsutoruga seotud tööd.

Kamina osas on asjad meil väga lahtised ja vajavad veel koostöös pottsepaga täpsustamist Linnavalitsuses ja Päästeametis, mida ja kuidas saab teha, kui palju see kõik meile rahaliselt ja närvikulu mõttes maksma läheb. Kui kamina maksumus liialt suureks paisub, ei ole võimatu, et me kamina oma plaanidest üldse välja jätame. Kulukatest töödest vajab lisaks kaminatöödele ostmist ventilatsiooniaparaat, samuti on vaja välja ehitada leiliruum. Ka puitmaterjali alla tuleb matta suuremad summad: osta laelaudis ja põrandalauad. Viimane suurem rahasööja on loomulikult köögimööbel koos tehnikaga. 💶 💶 💶

Minu aju, mis seda listi vaadates tuhandeid kokku liidab, ütleb üheskoos sisetundega, et 2019. aastaga me seda remonti veel valmis ei saa, aga elame ja näeme.🙂

Advertisements

PM Kodustiil: korteriukse valimine

Artikkel ilmus PM Kodustiilis 12. novembril 2018.


Just paar päeva tagasi lõpetasin ühe suuremat sorti to-do listi koostamise, kuhu said kirja (loodetavasti) kõik tööd, mida on vaja veel teha, enne kui saame öelda, et meie korter on valmis sisutamiseks. Osad tööd olid kokku pandud, et mitte minna liialt detailseks, ja tööde nimekiri tuli Excelis ikka üle 80 rea pikk. Tööde juurde ajakulude kirjutamisest olen loobunud, kuna elu näitab, et need ei lähe meil ühel või teisel põhjusel kunagi reaalsusega kokku. Rääkimata siis rahanumbrite juurde arvestamisest…😅 Lõppkokkuvõttes on meil teatud põhimõtted, mida oma korteri ümberehitusel järgime, seega sealt suurt kokku hoida nii või naa ei saa.

Viimane punkt meie nimekirjas on uus korteri uks. Tegu on sellise huvitava uksega, et päris välisuksega tegu ei ole, kuna kumbki pool ei ole avatud õue, kuid siseukseks seda samuti pidada ei saa, sest trepikojapoolne külg saab talviti omajagu miinuskraade tunda, sest meie trepikoda on hetkel väga nigelas seisus: nurkadest saab õue piiluda ja tuul tõmbab läbi pragude.😕 Trepikoja välisukse vahetasime välja juba eelmisel sügisel, aga kui lagi, seinad ja aknad sooja ei pea, pole sellest suurt kasu. Kuna trepikoja remondini jõuame ilmselt alles mõne aasta pärast korteri täielikku valmimist ja sisustamist, siis oleks tarvis, et korteri uks oleks piisavalt soojapidav ning kannataks ka miinuskraade.

Praegu lahutab meie korterit trepikojast kaks vana siseust. Üks avaneb korteri poole ja on kahe klaasosaga, teine on klaasideta ja avaneb trepikoja poole. Uued tihendid nende vahel eriti püsida ei taha, seega on külma õhu sissevool päris korralik. Eks neid saab siis aeg-ajalt jälle putitatud, et nad remondi lõpuni ja uue ukse tellimiseni oma töö tehtud saaks, sest enne korteri valmimist pole mõtet uut ust ette panna, kui on suur oht see ehitusmaterjale sisse ja lammutusjääke välja tassides mõlki lüüa või ära kraapida.

Sellegipoolest oleme juba hakanud vaikselt mõtteid mõlgutama, milline saab olema tulevikus meie korteri uks. Ukse valimise keeruliste detailidega kohtusime juba siis, kui trepikojale välisust tellisime. Meie puhul on olulised piirkond ja maja vanus, sest vana puitmajaga ei sobi minu arvates iga uks kohe kindlasti kokku. Kvaliteetne eritellimusuks koos kõigi vajalike lisade ja paigaldusega maksab enamasti (peaaegu) neljakohalise summa, seega valida tuleb targalt.

Mida siis silmas pidada?

Ukse tüüp

Eelkõige tuleb enne ukse valikut veenduda, kas tootja klassifitseerib selle sise- või välisukseks. Linnas jalutades või jooksutrenni tehes olen ma näinud kahjuks rohkelt siseuksi, mis mitte just palju aastaid tagasi välisukse pähe maja välisukseks paigaldatud on. Pilt on kurb, sest siseuks ei ole mõeldud taluma selliseid temperatuurierinevusi. See paistab esmalt välja ukse välimusest, millele temperatuur ja niiskus 1-0 teinud on. Kindlasti on vale valik tuntav ka majas sees, vähemasti sügisest varakevadeni kindlasti.

Materjalid

Tänapäeval on materjalide valik lai ja igaüks peaks leidma midagi oma maitsele ja majale sobilikku. Puit, klaas, metall, MDF, puitlaast, kärgpapp ja nii edasi. Meie korteri uks tuleb ilmselt (vähemalt osaliselt) sarnane sellele, millised uksed meil praegu ees on ja mis 19. sajandi puitmajasse sobib: profiiliga ja puidust, võib-olla ka klaasiga või valgmikuga.

Komplekssus

Uste hindade võrdlemisel peab olema hoolikas, kuna see, mis ukse komplekti kuulub, ei pruugi olla sugugi ühesugune. Nö täiskomplekt koosneb ukselehest, ukselengist koos lävepakuga, hingedest, lingist ja lukustussüsteemist; vahel võivad siia lisanduda veel ka sisemised ja välimised katteliistud ning kogu komplekti paigaldus. Seega võib neli korda odavam uks kokkuvõttes osutuda tükkmaad kallimaks, sest juurde tuleb soetada rohkelt kulukaid osi. Ukse hinna juures võib näiteks kvaliteetne lukustussüsteem moodustada koguhinnast kolmandiku või enamgi.

Käelisus ja avanemine

Minu jaoks on uste käelisus olnud alati kehvasti mõistetav kontseptsioon, sest keegi pole suutnud mulle seda loogiliselt lahti seletada. Kõige lihtsam seletus oleks selline, et käelisuse määrab see, kus pool asuvad ukse hinged, kui avad ust enda poole. Ehk: kui tõmbad ust enda poole lahti ja hinged asuvad paremal pool ning link vasakul pool, siis järelikult avad sa mugavalt ukse parema käega, järelikult on tegu paremakäelise uksega.

Meie jaoks on aga huvitavam küsimus see, kas paneme ukse avanema trepikoja või korteri poole. Mulle endale tundub pika mõtlemise järel loogilisem, et uks avaneb trepikoja poole. Seal on veidi rohkem ruumi kui meie kitsas esikus ja see tundub loogilisem tuleohutuse mõttes: kui peaks olema näiteks tulekahju, oleks hea, kui uksed avaneksid kõik õue suunas. Sama loogikat järgivad ka meie korteri siseuksed. Seega: trepikoja poolt vaadates saab meie siseuks olema trepikotta avanev paremakäeline uks.

Ysse_uksed_koik
Sisustusmessil jäid silma Eesti ettevõtte Ysse imeilusad uksed ja aknad. Allikas

Lukustamine

Eestlasele on enim tuttavad ilmselt kahelt poolt võtmega lukustatavad “vanakooli” uksed ja snepperlukuga uksed. Väga paljudes kortermajades on tänapäeval olemas ka fonolokk. Tegelikult on valikuid jällegi nii palju, et võtab silme eest kirjuks. Näiteks on olemas tänapäeval ka eramutele ja korteritele olemas turvalukud, mida saab avada koodiga, vastava võtmekaadri või -kiibiga või hoopiski distantspuldiga. Meie korteriuks saab ilmselt trepikoja välisuksele sarnase turvaluku, mida väljaspoolt saab avada võtmega, aga seest vastava pöörd”nupu” ehk “liblikaga”. See on turvaline ja mugav lahendus, ent ei tee rahakotti liialt suurt auku. Kindel on see, et luku pealt väga kokku hoida pole mõtet, sest see kaitseb meie vara võõraste näppude eest.

Disain

Enamik uksi valitakse esmajärgus siiski disaini järgi. Profiiliga või sile? Klassikalise või modernse joonega? Klaasi(de)ga, valgmikuga või ilma? Nupuga, lingiga või käepidemega? Peitsitud, spoonitud, värvitud, õlitatud, lakitud? Ühevärviline või mitme tooniga? Seest ja väljast sarnase või erineva viimistlusega? Rääkimata siis lingi, lengide ja liistude värvivalikutest.

Nagu mainisin, siis meie uks tuleb klassikalise joonega, profiiliga ja puidust. Viimistluseks tuleb ilmselt kaht tooni värvi, kuid värvitoone pole ma kaugeltki veel välja valida suutnud. Tõenäoliselt sobib meie korteriga kõige paremini midagi hallide ja tumehallide perekonnast. Suurima tõenäosusega saavad mõlemad pooled olema identsed. Link tuleb hõbedast tooni ning peab sobituma valitud lukusüsteemiga.

Suurim küsimärk on hetkel klaas: kas ja kui palju seda kasutada. Kuna meie esik saab olema pisike ja ilma aknata, siis meeldib mulle teoorias see idee, et uksel oleks kaks/neli klaasist “akent”, et suure aknaga trepikojast valgust ka esikusse langeks. Samuti jätab klaaspind esikust ehk veidigi avarama illusiooni.

Küsimus on nüüd selles, millise kujuga ja kui palju peaks neid klaasosi olema. Kas valida horisontaalsed ristkülikukujulised avad, et uks oleks sarnane maja välisuksega, või hoopis neli piklikku, vertikaalselt klaaspinda, mis imiteeriks meie korteri siseuksi? Või peaks neid klaaspindu olema hoopis kaks? Kas üldse? Selge on see, et mida rohkem klaasi, seda kallim tuleb ukse lõpphind. Ilmselt tuleb võtta hinnapakkumised mitmele variandile ja mitmest ettevõttest – ehk aitab see ka otsuse langetada.