Nädala kokkuvõte 14.–20.09.2020

Sel nädalal mul pikka juttu teha ei ole, sest jäin ootamatult haigeks.

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Käisime taaskord Aveliisiga väiksel kõnd-jooksu ringil. Päris mõnus oli, aga natuke oli mingi veider väsimus justkui lihastes sees. Nagu oleks jõhkralt trenni all olnud, kuigi ma polnud ju kolm päeva mingit trenni olnud. Eeldasin, et ju see Tallinnas veedetud nädalavahetus siis ikkagi mind väsitanud oli. 6,15 km, 8:10 min/km, 132 l/min Pärast aeroobset osa tegime efektiivse seeria seljaharjutusi (25 min, 107 l/min) ja sellega võis trenni lõppenuks lugeda.

Teisipäev: BodyPump. Pumpis oli jõudu küll ja veel. Üle saja aasta sai kükid ära tehtud 5+5 kg kangiga. Õlaloos tuli juba isegi rohkem kui 16 kätekõverdust hambad ristis sirgetel jalgadel ära. Enesetunne oli tugev ja meeleolu hea. Lausa nii hea, et regasin end reedesse Pumpi ka ära. 66 min, 142 l/min

Kolmapäeval jäin ma aga nagu välk selgest taevast lihtsalt haigeks. 😞 Kurk muutus vastikult kipitavaks, kogu keha murdis mingi lõpmatu väsimus ja pea lõhkus otsas. Trenni teisi nakatama ja oma südant ohustama ei läinud. Meenutasin esmaspäeval trennis ja teisipäeval õhtul tuntud veidrat väsimust ja sain aru, et ju olin juba siis mingeid haigestumise märke kogemas, aga ei saanud sellest lihtsalt aru.

Järgmisel päeval lisandus kogu kompotile veelgi rohkem paistes ja valus kurk ning palavik, mis muudkui tuli ja läks nagu Põhja-Tallinn. 37.1, aga see oli piisav, et pidevalt oleks vaheldumisi tulikuum ja jääkülm olla. Ma olin too päev ikka täielik laip.

Võtsin pereõega ühendust ja suurema jututa anti mulle COVID-19 testi saatekiri. Pereõde mainis, et praegu on läinud liikvele ka kõik teised hooajalised viirushaigused, seega ei pruugi mul korontšikut olla, aga test tuleb siiski teha. Seda, et inimesed hoogsalt haigestunud on, on näinud vist kõik, kes uudiseid jälgivad. Kui muidu tehti 1000 testi päevas, siis sel nädalal on olnud rohkelt päevi, kui neid tehakse 3000 ja rohkem.

Soojad joogid ja soe tekk – selle nädala parimad sõbrad

Reedel saigi koroonatestil ära käidud. Kuna ka härra Jooksja oli kergelt haigestunud (õnneks ei tundnud ta end nii halvasti nagu mina), siis saime mõlemad selle testi teha. Ei olnud üldse meeldiv, aga olen palju hullemaidki asju elus läbi teinud. Võib-olla oli testitegija lihtsalt piisavalt osav.

Laupäev tervitas negatiivse testitulemusega, hurraa! 🙂 Aga enesetunne oli ikkagi piisavalt kehv, et mingist Võrumaa sarja Kütioru maastikujooksule minekust polnud juttugi. Üldiselt tundsin end aga tunduvalt paremini kui paar päeva tagasi. Kahjuks täna on enesetunne taas veidi kehvemaks läinud ja nüüd olen jõudnud sinna faasi, kus kurk enam valus pole, kuid selle asemel on tekkimas köha. Oijah. 😕 Tundub, et plaan uuel nädalal toimetuste juurde naasta tuleb vähemalt paar päeva veel edasi lükata.

Lootsin nii väga Võrumaa pikamaajooksude sarjas kõik osaluskorrad ja medalid kokku koguda, aga see nõme viirushaigus rikkus kõik ära. ☹️ Olen viimased 4 aastat iga kord septembri keskel vähemalt nädala haige olnud. Milline “kaunis” traditsioon. Siiski pean olema tänulik, et sel aastal alles teist korda viirushaiguses olen. Eelmisel aastal olin selleks ajaks juba oma 10 korda haige olnud. Ja nüüd olen ma ka nii palju targem, et end korralikult terveks ravin, enne kui töö ja trenni juurde tagasi ruttan.

Pean edaspidi olema veelgi hoolsam kätepesija ja desinfitseerija. Nagu näha, on siiski väga kerge need viirused endale kuskilt külge hankida, isegi kui endale tundub, et oled ju väga tähelepanelik ja hoolikas olnud. Hoidkem enda ja teiste tervist. 🙏🏻

Nädala kokkuvõte 7.–13.09.2020

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Sain endale Aveliisi seltsi ja nüüd on kõnd-jooksud sada korda meeldivamad, sest seltsis on ikka segasem. Tegime ühe mõnusa Anne kanali ringi 5+5 süsteemis (5,5 km, 8:36 min/km, 143 l/min) ja seejärel mõnusalt tõhusa kerelihaste ÜKE otsa (32 min, 106 l/min). Kuna tegin maratoniks valmistuva härra Jooksjaga teiperit moraalse toena kaasa, siis olin süsivesikutest tühi ja see andis aeroobses osas endast korralikult tunda. Üldiselt siiski väga hea trenn. 🙂

Teisipäev: BodyPump. Süsikatevaene viimane päev ja ma olin ikka energiast päris tühi. Loomulikult tuli Pumpis tegemisele suhteliselt intensiivne kava ka. 😂 Aga võtsin natuke vähem raskusi ja sain üldiselt päris viisakalt hakkama. Ma jaksasin isegi 16 kätekõverdust varvastel ära teha. Mu viimase aja rekord oli enne 6. Seega: progress. 🙂 68 min, 139 l/min

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Kuna ilm oli vihmane, tegime oma kõnd-jooksu sisehallis. Süsikate peal jooksis keha ikka nii hästi ja keskmine pulss tuli sama tempo juures kohe mõnusalt palju madalam, sest isegi sörkides oli pulss mõnusalt madal ja enesetunne kerge, seda üle VÄGA pika aja. Ma isegi enam ei mäleta, millal end viimati joostes nii kergelt tundsin. 🙂 6,8 km, 8:34 min/km, 128 l/min

ÜKE osas andsime Aveliisiga jalgadele tuld, tegime harjutusi kummilintide ja oma keha raskusega. Huh. Korralik trenn. 38 min, 112 l/min

Neljapäev: Ümber Tamula Järve Jooks. Ehk siis minu jaoks kõnd. Kulgesin taaskord koos oma Võrumaa sõbranjedega. Õigemini spurtisin, sest nad on ikka nii kiired kõndijad, et mul ikka annab nende tempot hoida. 😅 Eriti, kui kätte on jõudnud neljas järjestikune trennipäev. Üldiselt ma sellist asja püüan vältida, aga see nädal oli igatpidi irregulaarne.

Kogu seda nädalat saatev megatuul oli ka Võrumaal teemaks, nii asfaldil kui ka märgaladel pori sees tallates. Kuulu järgi olevat kevadel asi seal Tamula ümber tunduvalt niiskem ja mudasem, seega mul oli täitsa hea meel, et seekord asi sügisel toimus.

Kokkuvõttes täiesti normaalne ja tehtav 7 km ring, millega sai Võrumaa sarja 11 võistlusest 8 tehtud. 7,12 km, 8:38 min/km, 146 l/min Järgmine ootab ees juba järgmisel laupäeval Kütiorus.

Reedest kuni pühapäevani oli meie pere hõivatud Eesti meistrivõistlustega maratonis. Härra Jooksja nimelt otsustas koos treeneriga paar nädalat tagasi, et sel aastal tahaks ikka ühe maratoni joosta, isegi kui Tartu Linnamaraton katku tõttu ära peaks jääma. 😐

Reede pärastlõunal Tallinnasse, laupäeva hommikul oli juba maraton. Mina olin geelitüdruk ja häälekas kaasaelaja. Härra Jooksjal läks vaatamata metsikule tuulega võitlemisele siiski megahästi ja kaotust eelmisel aastal Berliinis tehtud isiklikule jäi vaid 5 sekundit. Needki jäid finišisirgele, kus tuli härrasmehelikult naiste Eesti meistril finišeeruda lasta. Tubli, härra Jooksja! 🤩

Laupäeva õhtu ja pühapäeva veetsime kahekesi rahulikult Tallinnas. Käisime söömas ja vanalinnas ja Kadriorus jalutamas. Mõnus minipuhkus. 🙂 Aktiivsust ja samme kogunes igal päeval piisavalt, mis sest, et trenni neil päevil ei teinud. Polnud vajagi.

Kokkuvõttes:

Järgmisel nädalal ootab ees Võrumaa sarja üheksas etapp ehk kuratlikult raske Kütiorg. Lisaks tavapärased JJVd, üks Pump ja ilmselt üks kõnd veel lisaks. Kuna mul jäi õigel ajal Tallinna Maratoni pooliku osalus ümber regamata, siis tuleb sel kuul millalgi veel ka see matka vormis ette võtta. Läheb põnev paigutamiseks, arvestades Võrumaa sarja etappe ja muud elu. 😅