Nädala kokkuvõte 22.–28.05.2023

Published on by Margit ParteiLisa kommentaar

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Plaanis olid mõnevõrra kiiremad liigutused vähem struktureeritud kujul ehk fartlek: 4 korda 7 minutit kiiremat jooksu, mitte punases, aga kiiremat, vahele 3 minutit rahulikku. Läksime Lähte poole, teades, et tagasiteel saab vastutuult ja tõusukesi jagub sel teel. Aga kes see ütles, et trenn peab lihtne olema? Võtsin täielikult tunde järgi. Jalad ei olnud kindlasti veel pühapäevasest pikemast jooksust taastunud, seega oli selline 50-50. Tempod ja pulsid vaatasin alles hiljem järele, tulid väga ühtlased kiiremad lõigud:

  • 5:59 min/km, 160 l/min
  • 5:59 min/km, 157 l/min
  • 6:12 min/km, 157 l/min
  • 6:02 min/km, 160 l/min

Hiljem proovisime treppidel natuke puusaharjutusi teha, kuid kihulased ja sääsed hakkasid nii hullult purema, et umbes viie minutiga tulime sealt tulema ja jooksin koju ära. Kokku tuli päevane jooksukilometraaž ca 13 km.

Teisipäev: trennivaba.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Cooperi testi päev. Võtsin oma isikliku jänese ehk härra Jooksja trenni kaasa. Ega me midagi revolutsioonilist enne Cooperit ei teinud, väike soojendus, jooksuharjutused ja lahtijooksud (4x100m) alla. Päris palav ja päikseline ilm, putukaid jagus, aga seekord olin targem ja sääsetõrje oli peal ning ükski putukas eriti ligi ei tikkunud.

Cooperi testiks võtsime ette Portugalis joostud tulemuse 2480 meetrit ehk 4:50 min/km ehk 58 sekundit 200 meetri kohta ehk 1:56 ring. Eesmärk joosta kuus ringi ja siis veel midagi. Umbes 4. ringist oli tegelikult tunda, et täna päris seda tempot hoida ei suuda. Ringiaeg kukkus 2:01 peale, sama tuli ka 5. ring. Pulsi suutsin seekord päris kõrgeks pingutada. Lõpuks jäi märtsikuisest tulemusest puudu umbes 40 meetrit (2437 m, 4:55 min/km, 176 l/min, max 182 l/min). Ei ole katastroof, arvestades, mis seisus olin terve aprilli. Võib täitsa rahule jääda. Selle vormi pealt teeb kevadhooaja lõpu ilusti ära ja siis on aega sügiseks valmistuda.

Treener andis meile veidike aega taastumiseks ja siis tegi üllatuse: kuna ees ootavad pikemad distantsid, jooksime veel 12 minutit tempojooksu, nüüd aga oli eesmärk pulss hoida alla 165. See oli juba hulga meeldivam pingutus. Läbisin selle ajaga täpselt 2 km ehk viis ringi, keskmine pulss tuli 162. Ülesanne edukalt täidetud. Äkki see võiks enam-vähem poolmaratoni tempo olla?

Neljapäev: ratas. moomoo x hanna 5. rattasõit. Seekord võtsime suuna Kastre poole ja eesmärk oli õppida esimest korda vahetustega sõitu. Ilusa ilmaga oli sõitma kogunenud 35 naist – see vist on meie grupi rekord. Rivi oli pikk. Seekord sõitsin koos Liisiga. Kartsime, et vahetuse järjekord meieni üldse ei jõuagi. Tagasipöördel hoidsime aga rivis ettepoole ja saime ühe korra ees sõita ja kenasti vahetuse läbida. Ei olnudki üldse nii hirmus see asi. Oli küll väga tuuline ilm, kuid grupis sõites taaskord oli pulss ilus ja kordagi polnud hambad ristis sõitmist. Nii on ikka väga mõnus sõita ja iga korraga läheb aina mõnusamaks. (50,93 km, 23,2 km/h, 119 l/min)

Reede: trennivaba.

Laupäev: pikk jooks. Ma eeldasin, et Cooperi testi lihasvalu on pärast reedest trennivaba päeva lihastest lahkunud, aga nii polnud see mitte. Ilmselt eelmise õhtu pildistamine ja kahe ratta küürimine, mõlemad kuskil poolkükkis asendis olid piisavad. Mu jalad olid nii kanged. Lisaks oli terve päev jube uni peal ja selline väsimus, et roniks hea meelega voodisse tagasi ja magaks järgmise päevani. Kuna aga see oli viimane võimalus enne Narva poolmaratoni viimane pikk jooks kirja saada, siis tuli end kokku võtta ja need kaks tundi ära joosta. Pulsi ja tempo poolest ei olnud hullu, üpris tavapärane jooks, aga motivatsiooni oli null ja lihtsalt tegin distsipliini pealt selle trenni ära. Tundsin sel kevadhooajal esimest korda, et ootan hooaja lõppu ja jooksuvaba nädalat. (16,45 km, 7:18 min/km, 144 l/min)

Pühapäev: Tartu Rattaralli. Kirjutan kunagi veidi pikemalt, aga kokkuvõttes: elu lihtsaim ja meeldivaim Rattaralli!

Kokkuvõttes:

Järgmised kolm nädalat saavad olema intensiivsed: ees ootab Ööjooksu 10 km, Narva 21 km ja Tipust Topini. Need on kõik nii ägedad sündmused, aga kõigi muude kohustuste taustal tean ma juba praegu, kui väsinud ma jaanipäevaks olen. Jään lootma vaid mõõdukat ilma, et võistlustel kuumarabandust saama ei peaks. Pöidlad pihku!

Nädala kokkuvõte 15.–21.05.2023

Published on by Margit ParteiLisa kommentaar

Minu lemmikkuu lendab seekord kuidagi eriti kiiresti mööda. Kuidas me täna juba 22. kuupäevas oleme?

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Võistlusjärgne päev. Lihased olid ootamatult heas konditsioonis, lihasvalu oli väga vähe, peamiselt reie esiküljes. Sääred olid valuvabad, minul, suhteliselt veider. Sörkisin hästi rahulikult 4 km (7:31 min/km, 141 l/min) ja seejärel rullisime hästi põhjalikult ja kaua. Sellised trennid on vahel nii mõnusad, kus saab lihtsalt sõpradega juttu ajada ja lihastele magusat valu anda.

Teisipäev: trennivaba.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Alustuseks rahulik jooks (8,53 km, 7:03 min/km, 139 l/min) ja seejärel ÜKE (37 min, 9 l/min). Jõutrenniga on viimasel ajal päris kehvasti. Enesetunde järgi tahaks vaikselt Pumpi naasma asuda, kuid võistluste ja elu ajakava kuidagi ei lase sel veel juhtuda. Sellel reedel plaanisin, aga siis oleksin laupäeval olnud pulmas nagu puujalg ja nii ei saa endast fotograafina maksimumi anda. Realistlikult võttes saab korralikult jõutrenni tegema asuda vist alles juuni teisest poolest, enne on veel mitmeid võistlusi vaja ära joosta. Loodan, et keha kuskilt enne lagunema ei hakka.

Neljapäev: ratas. Traditsiooniline moomoo x hanna naiste rattasõit. Ilm oli väga tuuline, seega said eespool rassijad tõsise trenni kirja. Mina olin grupis seekord tagapool, seega tuulega praktiliselt võitlema ei pidanud, ainult osadel lõikudel tuli küljetuule osas ettevaatlik olla. Saateautos oli meil seekord Hanna abikaasa Rein, kes andis meile poole maa peal pausi ajal väga palju õpetlikku tagasisidet. Grupp saab iga nädalaga targemaks ja aina mõnusam on koos sõita. Tagasi tulime allamäge ja allatuules, seega oli kohe täielik lust. On lootust, et Rattaralli 60 km ei tohiks erilist probleemi valmistada. (40 km, 24,2 km/h, 119 l/min)

Fotod: Hanna Taaramäe erakogu

Reede: rahulik jooks. Reede oli tõeliselt tihe ja toimetusi täis päev. Jooksma jõudsin lõpuks alles õhtul kella 20 ajal. Tegin oma rahuliku 6-kilomeetrise Tähtvere ringi, täitsa okei enesetundega, jalad olid isegi üpris lennukad ja raske oli neid pidurdada aeglasemalt, madalama pulsiga jooksma. Vaikselt hakkab vorm naasma? (6,52 km, 6:48 min/km, 144 l/min)

Laupäev: trennivaba. Veetsin terve päeva kaht üritust pildistades – tihe päev jalgadel. Lisaks said käed vatti, sest nii pikalt pole nad enam harjunud kaamerat hoidma ja kilode kaup varustust endaga kaasas tassima. Mul olid järgmisel päeval õlavarred nagu kivist ja jalad täitsa tuimad all. Aga fotograafi töö on siiski megatore, näha neid emotsioone ja veeta aega toredate inimestega. Nüüd on mõneks ajad õhtud fototöötlusega täidetud.

Pühapäev: pikk jooks. Arvestasin asjaoluga, et jalad pole maailma värskeimad. Plaanisin teha tund kuni poolteist tundi jooksu, vastavalt enesetundele. Narva poolmaratoni silmas pidades ei ole enam palju võimalusi pikemaid otsi teha, seega tuleb iga võimalust kasutada. Päeva veetsin arvutis fototööd tehes ja jooksma läksin alles õhtul hiljem. Oli mõnusalt jahe ja päike ei kõrvetanud. Jalad olid natuke tuimad, eriti reied eest ja üks tuhar, kus pirnlihas pildistamise ajal krampi tahtis tõmmata. Üldiselt oli aga täitsa okei olla ja jooksin ilusti oma pooleteisetunnise Ihaste ringi ära. Võib rahule jääda. (13,12 km, 6:53 min/km, 142 l/min)

Kokkuvõttes:

Tundub, et vaikselt hakkan sellest august välja ronima, kuhu vahepeal kukkusin. Jõud tuleb tagasi, enesetunne on hulka parem ja pulss normaliseerub. Lõpuks ometi!

Nüüd on samasuguses hädas aga härra Jooksja – kardetavasti on ta endale teadmata koroona läbi põdenud. Test negatiivne, palavikku pole, köha-nohu pole, aga eelmisest nädalast painab teda suur väsimus, päevapealt üliraskeks muutunud trennid ja pooleldi kadunud lõhna- ja maitsemeel. Mis muud siin ikka olla saab… Ta oli juba nii heas vormis ja maratoniks valmistumas, aga nüüd tuli see maraton kevadhooaja nimekirjast hoopis maha tõmmata. Kurb.

Hakkasin juba mõtlema, et äkki põdesin minagi endale teadmata aprillis jälle koroona läbi? See selgitaks päris hästi seda järsult kehvaks muutunud enesetunnet.