7 nädalat maratonini (16.–22.07.2018)

16.–22.07.2018

Esmaspäev: taastav jooks. Jooksma sain alles kell 22.30. Päeval rabasin arvutis tööd teha ja õhtul üritasin objektil asju tehtud saada. Kui ehitustolmu maha pesin, oli kell 22, kiirelt jooksuriided selga ja minek. Plaanis oli ca 40 minutit taastavat jooksu, aga piirdusin 30 minutiga, kuna öö oli juba käes. Imekombel oli pärast päikeseloojangut omajagu teisigi sportlaseid näha. Eks nauditi jahedamat ilma, aga lämbe oli sellegipoolest. 140 bpm, 6:44 min/km.

Teisipäev: trennivaba.

img_6874
Kuidas maratonidieet läheb. 🙄 Vahepeal lihtsalt ei jõua süüa teha. #prioriteedid Kavatsen täna jälle mealprep’ima hakata ja MyFitnessPali kasutusse võtta. Maikuus kaotatud 3 kg-st on alles 1, sest toitumine on olnud viimased 1,5 kuud suur ja ümar null. 7 nädalaga saab ilmselt asja veel omajagu timmida.

Kolmapäev: keskpikk jooks. Üks megapalav hommikujooks. Ei suutnud jälle kell 5 ärgata, et kohe jooksma minna. 🙄 Eelmine õhtu läks objektil jälle pikaks ja minu meeletul unevõlal ja praktiliselt lõputul pingetaluvusel on ka siiski mingid piirid. Lõpetasin oma 1,5-tunnise jooksu kella 9 paiku ja selleks ajaks oli päike mu asfaldil ära praadinud. Esimesed tund aega olid täitsa okei, aga siis lõi vedelikupuudus ja kuumus täiega jalaga näkku ja viimased pool tundi oli pulss kõrge ja enam allapoole ei läinud. Jooksin kodust Ihaste lõppu ja tagasi, viimased kilomeetrid linna venisid lõputult. Tahtsin lihtsalt koju, külma duši alla ja rohkelt juua. Kaotasin selle jooksuga 1,7 kg kehakaalu, kõik vedeliku arvelt. 😳 152 bpm, 6:40 min/km. 

img_6868

Neljapäev: Jooks Jõud Venitus. Õues oli konkreetselt 30 kraadi. Mitu nädalat seda palavust juba olnud on ja kaua seda veel taluma peab? Tahaks ühel nädalal ka oma õigest vormist aimdust saada, mitte 30+ kraadi ja päikesega mingeid lõike endast välja pigistada. Seekord tegime pikemalt jooksuharjutusi ja Treener lõikas meie lõigutrenni ühe planeeritud lõigu arvelt lühemaks, kuna ilm oli tõesti ekstreemne. Mina jooksin: 1 km, 2 km ja 1 km. Kui esimene lõik tuli väga ilusas tempos (4:42 min/km), siis edasi oli suhteliselt katastroof. 2 km tuli 5:09 min/km tempos ja viimasel kilomeetrisel oli omast arust hull “lennuk” sees, aga tempo kõige aeglasem: 5:13 min/km. Nojah siis. 😂 Pulsid lõikude ajal kõikusid 168–172 vahel ja kõrgemale neid seal kuumuses pushida ei suutnud. Garmini VO2max indeks ikka tõusis. 😊

Reede: trennivaba. Saatsin härra Jooksja Norra poole teele, olin natuke palju kurb ja üritasin tööd teha. Õhtul käisin pildistamas, seega BodyPumpi ei jõudnud.

Laupäev: pikk jooks. Plaanis oli 135 minutit ehk 2:15 pikk jooks. Ööuni jäi veidi lühikeseks, ärkasin kell 5, uimasin poolunes ringi ja lõpuks sain 5.45 jooksma. Õues oli stardi ajal kuskil 18 kraadi, megapaks udu ja 100% niiskus ja null tuult. 😕 See 18 kraadi tundus selles niiskuses ja hapnikuvaeses õhus vähemalt 24. Et oma vaeseid jalgu natukenegi toetada, lükkasin seekord CEPi säärised peale ja sellest oli ikka väga palju kasu. Palava ilma tõttu pole neid ammu kanda saanud.

img_6895

Alguses ikka sama lugu, mis igal hommikusel jooksul: pulss on madal, liigub 140 kandis, aga jalgu kiiremini liigutada lihtsalt ei suuda. Isegi Salvesti tõusul sain pulsi vaid napilt üle 150. Linnast välja saades hakkas asi juba paremaks minema ja siis märkasin teel udus hulkuvaid koeri. 😡 Oh kuidas selline asi mind vihastab. Jäin mitu korda seisma, lasin neil eest ära joosta, vahepeal jooksin maanteeservas. Viimaks pöörasid nad mingite majade vahele ja lasin siis jalgadel kiiremini käia ja jooksin ruttu minema. Enam edasi oma Spotify’d kuulata ei julgenud, juhuks kui keegi peaks seljatagant mind kimbutama tulema. Varem sellist asja mul Lähte teel ette pole tulnud.

img_6905

Üldiselt oli jooksu esimene pool hea pulsiga ja heas tempos. Olin juba paar kilomeetrit õiget põõsast otsinud, kui Erala ristis märkasin üht WC-putkat. Milline rõõm. 😅 Sealsamas pöörasin ka otsa ringi ja hakkasin tagasi Tartu poole liikuma. 11 km koju tagasi.

Rada Tartusse tagasi ei tohiks raskem olla, aga jooksu teine pool oli ikka tunduvalt raskem kui esimene. Pulss oli sama tempo juures 150 ligi ja alla enam minna ei tahtnud. Asi võis olla ka selles, et taaskord ei olnud mul kaasas ei juua ega mingit lisaenergiat. Lisaenergiat väldin ma praegu üpris teadlikult, et keha õpetada osavamalt kõiki varusid kasutama. Jooksu ajal joomist olen samuti teadlikult viimased kaks aastat vähendanud, et keha harjuks ka vedelikukaotusega harjuma. Näiteks väga tihti ei joo ma kordagi lõigutrenni ajal (väga palavaga, nt sel nädalal, seda siiski teen). Seda tuleb muidugi väga ettevaatlikult teha, et asi halvasti ei lõpeks. Enamasti planeerin jooksu nii, et mu teele jääks vähemalt üks tankla või pood ja võtan kaasa ühe 2€ mündi, et vajadusel saaksin juua osta.

Seekord plaanisin ka Kvissentali Circle K-st juua osta, aga lõpuks mõtlesin, et suva, kannatab need viimased 4 km koju niisamagi ära. Kannataski, kuigi lõpp enam kindlasti kerge ei olnud ja pulss kiskus kõrgeks kätte ära. Ranna teel kohtusin juba mitmete triatleetidega, kes Ujula randa Milli starti läksid. 🙂 Kokkuvõttes olin koju jõudes nagu higine ja läbivettinud narts, kilomeetreid kogunes 22, pulss 147, tempo 6:28. Pole paha!

 

Kiirustasin koju, kiire pesu ja paar ampsu ja läksin Mariale kaasa elama. Keskpäevaks oli samme kogunenud juba peaaegu 40 000 ja kilomeetreid ligi 35. Loomulikult oli vaja veel rattaringil Mariat Jakobi mäel ergutada ja temaga koos sealt üles joosta. Ups. Kodus jäin fotosid töödeldes arvuti süles tuttu. Selline väsimus.

Pühapäev: BodyPump. Reedese Pumpi lükkasin pühapäeva peale, kuna reedel oli vaja õhtul fototööd teha. Õnneks oli õige Treeneriga tund, seega sai sellise vahetuse teha. Alustuseks jooksin peaaegu 30 minutit (6:42 min/km, 146 bpm). Jalad olid lausa ootamatult kerged, ainult palavus oli meeletu. Nagu polekski eile nii palju jooksnud. Pumpis võtsin jälle rahulikumalt ja jäin tunniga täitsa rahule. 😊

Kokkuvõttes:

16.–22.07.18

Sel nädalal sai rõõmus oli taaskord VO2max indeksi tõusu peale. Mitu nädalat istus ta mul 47 peal, kuid eelmise nädala lõigutrennis tõusis lõpuks 48 peale ja sel nädalal veel ühe ühiku. Indeksi tõus näitab üldise vormikõveral liikumise ilusti ära. Asjad liiguvad õiges suunas.

Natuke muret valmistab mulle minu vasak jalg. Viimasel ajal on Garmin mulle näidanud, et joostes kipun rohkem toetuma vasakule jalale, kuigi varasemalt oli parema-vasaku jala suhe palju ühtlasem. Kahtlustan, et pikkadel trennidel, mis on veedetud staadionil, on siin oma osa, lisaks üldine koormuse tõus otsa. Kui kõndides ja igapäevaelus ei tunne ma midagi imelikku, siis joostes annab vasaku Achilleuse välisosa endast pingega päris korralikult tunda. 😒 Nii juba paar nädalat. Puudulikus lihashoolduses saan süüdistada vaid iseennast. Uued tossud peaks ka muretsema, sest minu Saucony Zealotidel on kilomeetreid peal juba 850+. Kinvaraga aga pikka jooksu tiksuda pole mul väga mõistlik, need on rohkem kiire jooksu sussid.

Järgmisel nädalal tuleb sel nädalal juba kauaoodatud kergem treeningnädal. Lisan nädalasse kolmanda trennivaba päeva ja lõikan pikad jooksud omajagu lühemaks. Loodetavasti annab see veidi võimalust jalgadel taastuda, et järgmiseks neljaks treeningnädalaks valmistuda.

Vaikselt kimbutab mind mõte, kas peaks augustikuus veidi midagi muutma. Hetkel teen ma nädalas kaks lühikest ja kaks pikka rahulikku jooksu, ühe kiirusele orienteeritud treeningu ja lisaks ühe BodyPumpi, mis asendab mul ÜKEt, mida ma üksi elu sees teha ei viitsi. On rahulikku minu kavas ehk liiga palju? 🤔 Kardan, et suurem osa ajast vaikselt tiksudes ei saa jalad seda õiget maratonitempot endale sisse…

Samas, ega mingit fartlekki mul kuskile asmele panna ei ole, kuna nädalapäevad lihtsalt ei hakka klappima. Pika jooksu keskele/lõppu mingeid kilomeetreid maratonitempos jooksu lisama hakata? Samuti on mul augustikuu võistlustega natuke pahasti, kuna poolikut mul kuskil joosta ei ole (Ööjooksule minna ei saa). Hetkel on plaanis vaid Skechersil 10 km. Teen lihtsalt kaks 10 km ringi? 😆 Samuti tuleb kuskile kauaoodatud ja -kardetud 3-tunnine jooks ära mahutada; ilmselt saab selleks päevaks 20. august. Pöidlad pihku, et see kuumus järele andma hakkaks…

 

Advertisements

PM Kodustiil: saun korteris?

Postitus ilmus esmakordselt 3. juulil Postimees Kodustiil portaalis.

Kuna vannituba edeneb tasahilju edasi, planeerin mina juba järgmisi tube. Üks pisike ruum, mille osas juba vannituba ehitades omajagu otsuseid tuli ära teha, oli leiliruum. Küll aga jäi veel üles mitmeid küsimusi, millele alles vastuseid otsime. Täna räägingi pikemalt meie pisikesest saunast. Igasugune tagasiside tehtud plaanidele on soojalt tervitatud!

Leiliruum saab olema vannitoa üks osa, st siseneda saab sinna vannitoa kaudu. Ruumi mõõdud on 1,34×1,39 meetrit: see tähendab, et sirgelt pikutama sinna ei mahu. Mõnedele võiks see olla deal breaker, kuid meid see väga ei heidutanud. Harrastusjooksjatena on saun meie jaoks pigem mõeldud taastumist soodustava keskkonnana, kus piisab kuumas istudes higistamisest ja mõned korrad end külma veega jahutamisest. Hea tahtmise juhul mahub sinna end ka rohkem sirutama, kui jalad veidi kõrgemale seinale tõsta. Leiliruumi lae kõrguseks jääb ilmselt ca 2,2 meetrit.

vannituba

Lavaosa tuleb plaanil leiliruumi nö ülemisse külge. Me pole veel kindlalt otsustanud, kas peaksime tegema lava kahe- või kolmeosalise: kas lisaks lamamis-/istumisalale peaks olema veel lisaks madal aste ning madalam istumisala või piisab vaid madalamast istumisalast, mis toimib ka astmena kõrgemale tasandile. Mulle endale tundub meie kitsastes oludes kahe astmega variant loogilisem. Kellel ruumi rohkem, soovitaks kolme tasandiga varianti. Ülemise lavatasandi laius jääb meil ilmselt 60 cm kanti ja keskmisel 40 cm ligi. Ülemine lavatasand asub laest 120 cm kaugusel, alumise ja ülemise lava vahele jätame ca 50 cm ning põrandani jääb seega alumisest lavast samuti ca 50 cm, mida on astumiseks ehk veidi palju, kuid olukorda leevendab põrandale paigutatav puidust rest, mis muudab ka astumise mugavamaks ja hügieenilisemaks.

Keris tuleb ukse kõrvale. Kaalumisel on nii tornkeris kui ka seinale paigutatav isend. Sauna kütame elektriga, kuna piiratud ruumi (ohutuskujad!) ja korstnalõõride tingimustes ei olnud meile puukerise paigutamine võimalik. Minu isiklik lemmik on kindlasti kodumaiselt stiilne tilgakujuline HUUM, aga eks näib, mis lõpuks meie valikuks osutub. Kindlasti tuleb välja mõelda ka mingi käsipuu/jalapuu laadne kaval lahendus lava ja kerise vahele, et vältida õnnetusi. Ilmselt ei tule kerise ette ka alumist astet: sellel pole ju lihtsalt mingit praktilist väärtust.

Põrand tuleb keraamilistest plaatidest, kus on soovitatav kasutada tumedat vuuki, et vältida esteetilisi kahjustusi, mis leiliruumis tekkida võivad. Plaadid tulevad täpselt samasugused nagu vannitoas. Seinte ja lae isolatsiooniks kasutame SPU plaate ning kattena puidust laudist. Kogu sauna, k.a lava, plaanime ehitada ise, kuna elukaaslane on puidutööd õppinud ja praktiseerib seda pea igapäevaselt. Kerise paigalduse ja ühendamisega tuleb appi elektrik. Puidu tüübi ja töötluse kohapealt peame veel veidi lisatööd tegema, kuna ilusaid variante on tänapäeval nii palju, alates termotöödeldud puidust kuni eri toonitavate sauna jaoks mõeldu puidukaitsevahenditeni. Kerise taha tuleb ilmselt mingi põnev kivilahendus. Leiliruumi uks tuleb klaasist, kuid täpset viimistlust me veel samuti otsustanud ei ole. Valgustusena oleks mugav ja ilus lahendus fiiberoptika, aga lõpliku otsuse teeme ilmselt hinnaerinevusi uurides. Ka LED valgustusega saab luua hubaseid lahendusi.

Ventilatsioon on sauna lahutamatu osa. Elektrikerise puhul tuleb sissepuhe otse kerise kohale ning väljatõmbeavasid tuleb kaks: esimene tuleb lava piirist allapoole kerise suhtes ruumi vastanurka ning teine samasse nurka lae alla. Teine väljatõmme on mõeldud ruumi kuivatamiseks pärast saunatamist ja selle võib äärmisel vajadusel ka ära jätta. Kogu meie korteris saab olema soojustagastusega sundventilatsioon.

Loodetavasti pole ma midagi olulist ära unustanud. Kui oled ehitanud või kasutanud väikest korterisauna, siis anna teada, millised on olulisemad vead, mida vältida, ning lao ka oma parimad nipid ja nõuanded letti.