Workout Week 11.–17.06.2018

Algas minu esimene kergem puhkenädal, et pärast kevadhooaega natuke puhata ja siis maratonitreeningu pärast jaanipäeva pihta hakata. Ehk siis käin trennis ja teen nägu, et teen trenni. 😂

11.–17.06.2018

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Taastav trenn. Tegime kerge taastava jooksu (6:27 min/km, 125 bpm), mis väga kerge just ei olnud, sest jalad olid pärast laupäevast poolmaratoni veel suhteliselt väsinud. Kuna õues sadas äikesevihma, siis pidime sisehallis jooksma. Kui oled harjunud õues jooksma, siis see sisehallis jooksmine on ikka väga tüütu. 😀 Aga oli tore teistega Narva ja Helsingi muljeid jagada. Hiljem rullisime, venitasime ja jutustasime pikalt.

Teisipäev: trennivaba.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Kuna jalad tundusid värsked, siis läksin juba joostes trenni. Ilm oli ootamatult soe ja jalad olid ikka väsinud. Enesetunne üldiselt aga oli juba parem. Jooksime 50 minutit (6:58 min/km, 142 bpm), venitasime ja jutustasime ja jooksin koju tagasi. Selline järjekordne lebotrenn.

Neljapäev: trennivaba. 

Reede: BodyPump. Üle 2 kuu käisin lõpuks uuesti BodyPumpis. Kohe tuli ka uus kava numbriga 106. Väga äge ja tõhus kava on, tahaks juba uuesti teha, et asjast paremini sotti saada. 🙂 Jalad korralikult tudisesid all, nagu ikka siis, kui pole ammu Pumpis käinud. Tuleb kord nädalas kavasse võtta, et ikka tugev olla. Üksi ÜKEt teha nagunii ei viitsi.

Mälestused 5 ja 4 aasta tagant…

Laupäev: pikem jooks. Olime terve päeva Mariale Ironmanil kaasa elamas ja kui juba Pühajärvel oled, siis kuidas sa ei jookse Pühajärve ringi? Ikka jooksed. 😆 Tegime Kairega järvele tiiru peale. Üldiselt väga hull ei olnudki, aga suhteliselt palav ja lämbe, mis tegi jooksu raskemaks ja pulsi kõrgemaks. Aga tore oli ikkagi. 🙂 6:29 min/km, 156 bpm.

img_6262

Pühapäev: trennivaba.


Kokkuvõttes:

11.–17.06.18

Järgmise nädala võtan veel vabamalt ja siis hakkab maratoniks vormi timmimine.

Advertisements

PM Kodustiil: avar magamistuba

rooms_25608519_magamistuba-bedroom

Esimest korda käisime oma praegust kodu vaatamas juba üle aasta tagasi. Küll see aeg lendab ruttu!😯 Olen sellest ilmselt juba varem kirjutanud, kuidas siia sisse astudes hakkasid mul silme ees seinad ise maha tulema, mööda korterit ringi liikuma ja õiged värvid manasid end kohe silme ette. Korteri kohta pole siin ruumi just vähe – ligi 67 ruutmeetrit – kuid olles varem mitu kuud endale kaks korda suuremaid maju joonestanud, siis oli samm allapoole päris järsk. Pidime oma unistustes loobuma mitmest toast ja teiste tubade planeeringud kriitiliselt üle mõtlema. Ülejäänu planeerimisega sain üpris kiirelt hakkama, kuid lisaks vannitoale oli kõige rohkem nuputamist magamistoaga. Kuidas nii pisikesse tuppa kõik vajalik ära mahutada?

Sisseehitatud hoiuruumid

Kiirelt sai selgeks, et alla 10-ruutmeetrisesse pikliku kujuga magamistuppa päris kõik ära ei mahu. Kuna kogu korter tuli nagunii ringi ehitada, oli mul mänguruumi kõigi mittekandvate seintega. Esiteks pidi magamistoa sein ilmselgelt liikuma. Et ka köögile ja söögitoale piisavalt ruumi jääks, nihkus magamistoa sein enam-vähem 40+60 sentimeetrit köögi poole, mistõttu magamistoa lõplikuks pindalaks jäi 12 ruutmeetrit. 40 cm tuli toa üldise laiuse arvelt. 60 cm aga suure, ligikaudu 2,5 meetrit laia ja üle 2 meetri kõrge sisseehitatud garderoobikapi arvelt. Sisseehitatud kapid jm hoiustamisruum on üks olulisemaid faktoreid kitsastes oludes avara mulje saavutamiseks. Mina kujundasin kapi sedaviisi, et kapiuksed ja toauks jäävad ühte seina ja ühele tasapinnale. Tulevikus on plaanis kapile paigaldada liuguksed, millest vähemalt üks osa on suure peegliga, mis visuaalselt taaskord tuba avaramaks muudab. Ideaalis eelistaks ma garderoobi üldsegi eraldi toana, aga kuna see polnud võimalik, on sisseehitatud kapp parim alternatiiv.

magamistuba

Toa mõõtmed ilma kapiosata on 2,7 m x 4,3 m.

Voodi õige asukoht

Järgmise asjana panin ma paika voodi asukoha. Meie toa puhul tegi voodi paigutamise keerukamaks asjaolu, et ühes toa nurgas asub ahi, seega tuleb arvestada ohutuskujaga, et vältida voodi või tekstiilide süttimist. Voodi peaks olema mõlemale magajale mugavalt oma poolelt ligipääsetav. Eriti, kui magama minnakse või ärgatakse eri aegadel, sest ilmselt pole siis eriti hea idee voodisse või välja pääsemiseks kellestki üle turnida. Meie toas asub voodi seega praktiliselt toa keskel, peats ühe seina ääres. Magamistuba on mõeldud magamiseks – voodi toa keskel mõjub seega igati loogiliselt.

Minimalism

Avaruse saavutamisel on olulisim loobuda kõigest ebavajalikust. See puudutab otseselt ka mööbliesemeid. Meie magamistoas on lisaks 160 cm laiusele voodile vaid kaks öökapikest, kuhu panna igapäevaselt kõige vajalikumad esemed, mida magamistoas vaja läheb, näiteks telefonilaadija, kätekreem, raamat jmt. Kõik muu vajalik kraam – siinkohal tuleb kindlasti eristada vajalikku ebavajalikust ja mõelda hoolikalt oma tarbimisharjumustele – leiab koha sisseehitatud kapis, mille sisu on läbimõeldult ja oma vajadustele vastavalt planeeritud, sisaldades rohkelt sahtleid ja riputusruumi ning mõningaid riiuleid. Kui ruumi üldse ei jagu, saame soovi korral lisada voodi alla sahtlid, kus hoida vaakumkottidesse pakitult näiteks hooajalisi rõivaid või lisatekke ja -patju.

Tõsta mööbel maast lahti

Minu üks lemmikuid nippe sisekujunduses on kõikvõimaliku mööbli seina külge kinnitamine. Lisaks ruumide avardamisele muudab see ka koristamise mitu korda kiiremaks ja lihtsamaks. Näiteks magamistoas on seina külge kinnitatud meie öökapid. Valgustid on paigaldatud seina või lakke, mitte põrandale. Kõik, mida on võimalik paigaldada seina külge, sinna ka läheb. Sama loogikat saab kasutada ka teistes tubades, kasutades maast laeni raamaturiiulite ja vitriinkappide asemel kergeid riiuleid, mille tagant paistab viimistletud sein – toast toast jääb automaatselt õhulisem mulje.

rooms_25608548_magamistuba-bedroom

Piisavad käiguteed

Mööbli ja seinte vahele vahele olen üritanud igal pool jätta minimaalselt 80, pigem vähemalt 100 cm ruumi. Ka suur ja avar ruum, kus mööbel on paigaldatud liialt üksteise “selga”, jätmata piisavalt ruumi ühest kohast teise liikumiseks, võib mõjuda ootamatult kitsalt. Pigem olgu tühja ruumi veidike liiga palju kui liiga vähe.

Rohkelt valgust

Hea valgustus on oluline igas ruumis, kuid veelgi suurema tähtsusega kitsastes oludes. Ära paiguta kõrgeid mööbliesemeid akende ette, isegi mitte osaliselt. Väldi pakse kardinaid ja kasuta pigem ruloolahendusi, mille saab päevasel ajal mugavalt kokku voltida, ning kergeid õhulisi kardinaid. Hea nipp on akna vastasseina paigutada (suur) peegel või vähemasti vältida tumedaid toone: heledalt seinalt peegeldub aknast tulev valgus kogu eluruumi.

Valdavalt heledad toonid

Pisemate ruumide siseviimistluses on mõistlik kasutada valdavalt heledaid toone. Tumedate toonide kasutamine ei ole loomulikult keelatud, kuid neid võiks pigem kasutada ühel-kahel kontrastsel seinal: sellisel juhul muudavad need toa dünaamilisemaks ja laiendavad visuaalselt heledaid seinu. Kogu ruumi tumedaks võõpamisest võiks aga pigem loobuda. Näiteks on meie magamistoas samuti üks pilkupüüdev kontrastne tumehall laudissein, mis annab toale juurde sügavust.

Neid nippe kasutades mahutasime oma magamistuppa kõik vajaliku ja ruumi jäi ülegi. Külas käinud või pilte näinud sõbrad-tuttavad aina imestavad, kuidas saab meie magamistuba vaid 12 ruutmeetrit suur olla. Kogu maagia peitub lihtsates visuaalsetes illusioonides, õiges värvigammas ning praktilistes ja mugavates lahendustes.

Head planeerimist!