Tartu Sinilillejooks & TÜ Kevadjooks

Tartu Sinilillejooks 2026

2026. aasta võistlushooaeg sai avatud aprilli teisel pühapäeval oma kodulinnas. Esimest korda osalesin Sinilillejooksul. Võistlusel polegi ma kunagi 3.2 km distantsi jooksnud, aastaid tagasi oleme trennis nö NATO testi raames seda katsetanud. Peamiselt tuli plaan osaleda sellest, et enne Tartu Ülikooli Kevadjooksu saada väike soojendusvõistlus kirja. Enne 5 km võistlust teha kolm päeva enne 3.2 km: kõlas nagu plaan.

Ilm kostitas tõeliselt mõnusa kevadilmaga. Lausa nii sooja ja päikselisega, et igaks juhuks kaasa võetud lühikesed jooksupüksid sai pärast soojendusjooksu riietumistelgis jalga tõmmatud, T-särk oli plaan nagunii. Kui läksin oma kotti pakihoidu ära viima, kuulsin kõlaritest tuttavat numbrit, kes võitis loosiauhinna. Pidin korraks oma särgile vaatama ja aju ühendas ära, et see on ju minu number. Võit juba enne rajale astumist! Saan nüüd 30 päeva MyFitnessis ka trenni teha.

Kell 12 anti start. Rada oli väga lihtne: 1.6 km Emajõe rannani ja sama tee tagasi. Vahepeal paar tõusunukki sildade alt läbi joostes. Ise mõtlesin, et oleks super, kui saaksin aja alla 16 minuti, keskmine tempo 5:00 min/km. Veidike võib suurte puude all GPS valetada, aga esimene kilomeeter oli juba üle 5 minuti, 5:06, ja kuskilt väga midagi juurde panna polnud. Lodjakoja poole suundudes hakkasid kiiremad juba vastu jooksma, sai mitut sõpra ja tuttavat tervitatud, endal hing suhteliselt paelaga kaelas. Lõpuks tuli järsk tagasipööre. Iga sammuga finišile lähemal.

Nagu ikka hooaja esimestel võistlustel, oli pea kuidagi laiali otsas. Oleks suutnud paremini keskenduda, kes teab, ehk oleks need üksikud sekundidki kinni püüdnud. 2. km: 4:59. Pulss oli tugevalt punases ja otsisin kedagi, kes aitaks tempot hoida. Ei leidnud. Ei olnud sellist head selga, mida orientiiriks võtta, et end tagant utsitada. Õnneks nii lühikesel võistlusel pole aega leinama hakata. Juba varsti olime Delta juures tagasi ja sealt ju finiš kiviga visata. Proovisin tempot veel lisada, aga kell tiksus armutult. 3. km: 5:13. Jäid vaid 200 meetrit lõpuni, aga kell oli juba üle 15 minuti. Teadsin, et siit alla 16 minuti enam ei tule, aga pingutasin Treeneri ja härra Jooksja ergutuse saatel lõpuni.

Finiš: 16:17

Kokkuvõttes:

  • Aeg: 00:16:17
  • Distants: 3.2 km
  • Keskmine tempo: 5:05 min/km
  • Max tempo: 3:49 min/km
  • Keskmine pulss: 173 l/min
  • Max pulss: 180 l/min
  • Koht: 82/283
  • Koht naiste seas: 23/165
  • Koht N vanusegrupis: 11/58
  • Jooksu dünaamika:
    • Keskmine sammu tihedus: 181 s/min
    • Keskmine sammu pikkus: 1,05 m
    • Vertikaalne ostsillatsioon: 8,3 cm
    • Keskmine puuteaeg maaga: 246 ms
    • Vasakul jalal olin 49,3% ajast ja paremal 50,7%

Tartu Ülikooli Kevadjooks 2026

Läks kolm õhtut mööda ja juba oligi aeg jalg uuesti stardijoonele panna. Start meie koduklubist, TÜASKi parklast, meie oma treener Ragnar korraldustiimis, kõik väga kodune ja oma. Kolmapäevane lõigutrenn mittevõistlejatele oli hullem kui meie võistlus, 3×2 km üle 1 minuti puhkuse pluss 400 m lõppu. Tuleb osata teha elus valikuid.

Tegime ühiselt väikese soojenduse, kiired tiimipildid ja stardikoridori endale õiget kohta otsima. Liiga taha polnud mõtet minna, liiga ette pole ka vaja trügida. Laias laastus oli plaan sama nagu pühapäeval: tuleb täiega ajama panna ja siis lihtsalt lõpuni kannatada. Seekord olin vaikselt rohkem valmis, päeval kohvi joonud ja enne starti Coca-Cola sisse kallanud. Korralik kofeiini- ja suhkrulaks, valmis pingutamiseks. 25 minutit oleks ju ilus, aga kui 3.2 km ei suutnud selles tempos joosta, siis tuli siiski realistiks jääda.

Osalejaid oli sellel võistlusel koos kõndijatega üle 1000, korralik mass üpris kitsal rajal Emajõe ääres. Stardist saime minema ja üpris kiirelt leidsin oma õige koha selles massis, Kaarsillal olin juba ilusti omas rütmis ja tempos. Suurt trügimist ei olnudki. 1. km: 5:10, siin sees ca 16 sekundit stardipaugust stardijooneni. Liisi läks kiirelt ettepoole ja tema selga nägin enda ees kuni lõpuni.

Jalg lippas all täitsa korralikult, pulss oli punases, aga jõudsin pingutada. Juba olime läbi Vabaduse silla alt, siis Kroonuaiast ja algas pikk uhamine otse dendropargi suunas. See väikeste ‘kurvidega’ jalakäijate tee täpselt jõe ääres oli natuke tüütu, segas rütmi, tavaliselt oleme harjunud seal ju mööda sirget rada jooksma. 2. km: 5:07.

3. kilomeeter, 5:06, kulges puhtalt mööda Emajõe kallasrada kuni tagasipöördeni, kus pidi jupikese väga pehmet ja vetruvat rada võtma. Mälestused sellest jupist eelmistest aastatest on hullemad kui seekord. Oli ta kergm või mina tugevam: ei teagi nüüd. Juba paistis uuesti kõva pinnasekate ja sinna suunas tuli uhada. Sai vaikselt mõne selja võtta.

Jooksin ühe naisega juba mõnisada meetrit koos ja tundusime täpselt õiges, piisavalt väljakutsuvas rütmis liikuvat. Nüüd tuli natuke eneseotsingutega tegeleda, sest pühapäevane maa oli juba täis joostud ja minna oli veel peaaegu 2 kilomeetrit. 4. km läbi Supilinna: 5:05. Kui minna jäi vähem kui kilomeeter, proovisin vaikset tempot lisada, sama plaan oli minu kaaslasel. Hingasin korralikult, häälekalt. Oli raske, aga jaksasin pingutada. Enne Kroonuaia silda piilusin lõpuks üldaega: numbrid olid sellised, et kui gaasi lisada, võiks alla 25 minuti kohale jõuda.

Selge oli ka see, et minu kellal 5 kilomeetrit täis ei saa, veidi jääb puudu. Võimalik, et rada oligi lühem, võimalik, et kell kõrgete puude all viskas villast. Viimase kilomeetri tempo: 4:54. Finišis aeg alla 25 minuti, neto 24:37, kellal distants 4.91 km. Tuleb väga rahul olla, see on minu elu paremuselt kolmas 5 km aeg. Viimati jooksin seda distantsi 3 aastat tagasi ja olin peaaegu 2 minutit aeglasem. Ei saa viriseda. Vaatame, mida hooaeg edaspidi toob. Viljandi, Maastikumaraton ja Narva ootavad.

Kokkuvõttes:

  • Aeg: 00:24:37
  • Distants: 5 km (minu kell: 4.91 km)
  • Keskmine tempo: 4:55 min/km (minu kell: 5:04 min/km)
  • Max tempo: 4:22 min/km
  • Keskmine pulss: 172 l/min
  • Max pulss: 183 l/min
  • Koht: 311/906
  • Koht naiste seas: 94/515
  • Koht N vanusegrupis: 70/425
  • Jooksu dünaamika:
    • Keskmine sammu tihedus: 179 s/min
    • Keskmine sammu pikkus: 1,09 m
    • Vertikaalne ostsillatsioon: 8,8 cm
    • Keskmine puuteaeg maaga: 244 ms
    • Vasakul jalal olin 50,1% ajast ja paremal 49,9%

Meenutusi 2025. aastast

2025. aasta kõige olulisem…

… inimene

Abikaasa.

… reis

Patagoonia. Täitsime ühe oma bucketlist sihtkoha-unistuse, külastades Argentina ja Tšiili Patagooniat. Nüüd oleme külastanud kõiki maailmajagusid peale Austraalia ja Antarktika. Esimeses võiks kunagi ära käia, teisele käisime piisavalt lähedal ära.

… saavutus

Ellujäämine? See pole isegi nali… Möödunud aastal ei juhtunud justkui midagi eriliselt hullu, mis oleks tugevalt raputanud, aga üldine stressifoon elus on kuidagi liialt kõrge. Olen pidevalt väsinud, mitte füüsiliselt, aga vaimselt. Mäletan aastast ainult seda, et käisin tööl, trennis ja kaks korda reisil. See rong ei sõida õiges suunas, aga ma ei oska ringi pöörata. Tunnen tugevalt 2018. ja 2019. aasta mustreid kordumas, aga ei oska pidurit tõmmata. Murelik, aga aus kokkuvõte.

… spordisündmus

Maraton. Olen uhke, et suutsin s*tas seisus hoida pea selge, suruda ego alla, langetada õiged otsused ja joosta ühe kõige targema maratoni oma elus. Uhke.

… rahavärk

Oli järjel. Sai reisihoiust kõvasti luftitatud, aga läks vähemalt asja ette.

… spordistatistika

Aeg202520242023202220212020201920182017201620152014
Logitud trennitunde567:30564:56502:50387:16327:27290:48271:55332:37334:21345:07426:00537:00
Ilma rullimiseta: netoaeg565:01561:38489:43379:20327:27288:15247:44303:06301:30305:32337:45390:00
Keskmine netoaeg päevas1:331:321:201:020:540:470:410:500:500:500:561:04

See hakkab juba iga-aastaseks traditsiooniks saama: tegin elu mahukaima aasta.

Jooks

Sellel aastal jooksin üle 200 km vähem kui aasta tagasi. Tõele au andes on seegi auväärt tulemus, arvestades, et olin tervisega mitmel korral täiesti tupikus. Küll hambaga, küll seljaga, küll vigastusega, küll viirushaiguste jadaga, nii mitu korda järjest. Isegi kaks päeva enne maratoni jäin haigeks. Võtab jooksuaasta hästi kokku.

Kõndimine ja matkamine

Jätkasin oma igapäevast 10 tuhande sammu väljakutset, jõudes aasta lõpuks 839-päevase streakini. Läbisin kõndides ja matkates aastaga peaaegu 1000 km. Aasta lõpetas meie suur matkareis Lõuna-Ameerikas, kus eelneva erilise ettevalmistuseta tegin oma tavalise vastupidavuse pealt ka kõige raskemad matkad ja tõusud väga edukalt kaasa, ilma et oleks kuidagi rõvedaks või liiga raskeks ära läinud. Ehk ainult kõige pikema, 14-tunnise matkapäeva lõpp oli erand, kui olime palavaga matkasaabastes 36 km matkanud.

Koos kõigi muude aktiivsete tegevustega, mis eeldavad sammude tegemist ehk ratas ja ujumine välja arvatud: 5 818 953 sammu aastas, keskmiselt 15 942 päevas. Sutsuke vähem kui eelmisel aastal, aga praktiliselt sama aktiivne aasta.

Ratas

Rattaga sõitsin sel aastal tervelt 10 km rohkem kui eelmisel. Stabiilsus. Peamiselt kogunesid kilomeetrid Tartu Smart Bike’idega kodu, töö ja trenni vahet vurades. Ainus kuu, kus ratta selga ei istunud, oli veebruar.

Ujumine

Ujumine piirdus üksnes suplustega Atlandi ja Vaikses ookeanis ning kohalikes Eesti järvedes.

Jõutreening

Jõutrenni osas tuli sel aastal oodatud kasv: kui olen vigastatud, siis saab vähemalt jõutrenni teha. Ainus jõutrennivaba kuu oli september, kui kogu fookus oli maratonitrennidel ja jooksuradadel.

Kokkuvõttes:

202520242023202220212020201920182017201620152014
Jooks39%45%48%44%39%17%72%69%68%51%46%37%
Kõndimine ja matkamine39%40%25%19%28%51%3%2%3%1%11%13%
Ratas9%7%10%14%3%9%1,5%0%1%8%12%14%
Jõud13%8%14%21%20%18%25%26%26%27%33%32%
Ujumine0%0%0%0%8%0%0%0%0%2%6%6%
Muu0%0%3%2%2%4%1,5%1,5%5%12%3%11%

… Õppetund

Tuleb õppida rahulikumalt elama, enne kui elu ise selleks sunnib.