Kodublogi: minu unistuste köök

Ta on kohal! Ta on valmis! 😍 Ja ma ei saaks enam rohkem rahul ja õnnelik olla. Köök muutis siin kõike, eelkõige minu mustades toonides meeleolu remondi suhtes. Nüüd on tõesti tunne, et enam pole palju jäänud. 🙂

Kööki olen ma planeerinud täiesti korteri ostust saati. Plaan pidi algusest peale paigas olema, et ehitades kõik vajalik ikka õigesse kohta paika saaks. Tõsi ta on: meie köögiplaanid muutusid kaks korda kardinaalselt (köögiplaanidest olen varem lausa kaks korda kirjutanud, SIIN ja SIIN) ja mitmeid kordi väiksemas mahus. Väga põhjalikult ma seega planeerimisest enam rohkem ei kirjuta. Võrreldes viimase plaaniga, millest märtsis kirjutasin, me suuri muutusi enam ei teinud. See plaan, mis lõpuks realiseerus, tundub senimaani igati ilus ja praktiline. Olen mõned nädalad uues köögis toimetanud ja siin on mõnus. 

Remont käib meil Excelisse tehtud ajakava järgi (kas päriselt keegi enam on üllatunud, et mu elu on Excelisse planeeritud?), et kõik asjad sujuks paremini ja ei tekiks läbimõtlematusest põhjustatud seisakuid. Loomulikult alati plaan ei realiseeru ja tihti tuleb seda jalapealt ringi teha, aga nende kahe ja poole aastaga olen remondi ajaplaneerimises väga palju tugevamaks saanud. Enam pole nii hullu peamurdmist, kui palju aega miski võiks võtta ja mis järjekorras on asju mõistlik ette võtta. Viimane suurem muudatus sai tehtud oktoobri keskel ja otsustatud asjad pea peale pöörata. Detsembri keskpaiga asemel tõime köögi majja juba 2. novembril.

Me oleme mõlemad suured Ikea köökide fännid. Ikea köögi fenomen ei peitu meie jaoks odavas hinnas, sest meil oli algusest peale plaanis valida mitte kõige odavama otsa uksed ja sahtlipaneelid, mida Ikea pakub. Samuti oli kindel nõudmine vaikselt sulguvad sahtlid ja kapiuksed, mida Ikea pakub suurepärase hinna ja kvaliteedi suhtega. Ka tehnika oli pigem keskmisest või kõrgemast hinnaklassis, kuna ostame neid ju enda jaoks ja mitte paariks aastaks. Ikea köök on lihtsalt nii mõnusalt lollikindel. 🙂 Kui tahad kappide sisusid või uksi vahetada, siis on see imelihtne ja ei nõua hingehinda, nagu paljudel tuttavatel, kellel on köök tellitud mõnest (tuntud) köögimööbli firmast. Lisaks annab Ikea köögimööblile 25 aastat garantiid. Nende lahendused on nutikad, ilusad ja praktilised. Kitchen Planner tarkvara oli mulle lihtne ja loogiline ise siis, kui kasutasin seda leedu keeles (sest siis veel Lätis ega Eestis Ikeat ei olnud ja Soome hinnad on tunduvalt kallimad).

Kogu meie köök (v.a tasapind), sh tehnika (v.a külmik), valamu ja segisti pärinevad Ikeast. Külmiku osas on meil plaan osta lai, kahe poolega külmik: selliseid Ikea Euroopas ei paku. Tasapinda ei saanud me Ikeast võtta, kuna meil on tellisseina vastas ehk pliidi seinas trapetsikujuline ja väga sügav tasapind (ca 80 cm), sest kuskile tuli ära mahutada gaasitorud ja -mõõtur ning tellissein ise ei jookse mitte millegagi täisnurga all. Külmik tuli Euronicsist musta reede allahindluste ajal ja tootjaks on Hisense. Tasapind tuli Mass OÜst. Tegu on pika lamelliga tammepuidust 4 cm paksuse liimpuitkilbiga.

Seega 2. novembri hommikul sättisime end Riia Ikea poole teele. Härra Jooksja laenas sõbralt kaubikut, et kogu mandi, nii köögi kui ka diivani, samal reisil ära osta saaks. Kuskil lõuna paiku jõudsime kohale, kuna üleliia vara me ei startinud. Kuna tegu oli laupäevaga, oli Ikeas meeletult rahvast. 🙄 Seega pidi köögikonsultandi järjekorras tükk aega ootama. Kuna meil oli plaan Ikea Planneris nii hästi tehtud, saatis ta pikema jututa meid kohe järgmine neiu juurde, kes tegi saatelehel veel ära vajalikud muudatused (eemaldas töötasapinna, lisas juurde ühe kattepaneeli) ja andis eraldi lehe nende asjade kohta, mida neil laos ei olnud. Need asjad tõi härra Jooksja Soomest järele. Süda sees nuttis, sest osad asjad olid üle kahe korra kallimad, aga nende järele me Lätti enam küll sõitma ei hakanud. 

Saatelehega läksime marketplace’i ja lattu, kust saime ise võtta mõned väiksed asjad (tasapinnavalgustid ja trafod, reelingu valamu seina, uksenupud, valamu tarvikud ja segisti jms), ja seejärel kassasse maksma. Konsultandid said hästi inglise keelest aru, kassas saime aga oma algelise vene keelega suheldud. Enamik kööki ehk suuremad asjad komplekteeriti meie eest (ei ole lisatasuga teenus), neid ise laost kärusse tõsta ei saa. Kokkuvõttes läks neil meie köögi komplekteerimisega aega vist ca 4 tundi ja kätte saades selgus veel paar elementi, mida laost ei leitud. Selles osas pidin veel ühe paberiga minema klienditeenindusse ja püüdma prouale selgeks teha, mida ma tahan. Sõnad refundmoney back, not in stock ja not available ning pantomiim ja kätega vehkimine lõpuks aitasid 😅 ja järgmisel tööpäeval oli ka raha kenasti kontol tagasi.

Samal ajal kui meie kööki komplekteeriti, ei pidanud me õnneks niisama passima ja ootama. Saime lõunat süüa, diivani ära osta ja kaubikusse toppida ning veel väiksemaid vajalikke asju osta. 🙂 Kui diivan ja lõpuks ka köök valmis said, siis noormees komplekteerimisest ilusti helistas mulle ja teavitas, et võib kärudele järgi tulla. Mugav.

Omaette nali oli veel köögi kaubikusse pakkimine. Meie köök oli pakitud kokku viiele suurele kärule. Kui me neid hunnikuid nägime, võttis seest ikka täitsa õõnsaks. Kuidas peaks kõik see lisaks juba ostetud diivanile veel peale mahtuma? 😕 Esialgne pakkimine tekitas täpselt sama mulje. Kui enamik mööblit on pakendatud väga kompaktselt, siis tehnika tuleb ju täpselt nii, nagu ta on. Nõudepesumasin, ahi ja õhupuhasti olid kolm hiiglaslikku karpi, mis kuidagi hästi ära mahtuda ei tahtnud, sest suured mooduldiivani karbid olid juba ees. Ma ei taha teada, kui kaua me seda kõike pakkisime, ja mitu korda asju ringi tõstsime. 😂 Mina olin juba vahepeal valmis bussijaama sõitma, sest polnud inimlikult võimalik, et ma enam sinna kaubikusse mahun. Härra Jooksja aga tegi jälle mingit oma maagiat ja pakkis kõik kaubikusse nii ära, et mina mahtusin ka peale. 🙂 Inim-Tetris mängitud, sai Ikea vege hot dogid (njämm!) näpus kodu poole sõitma asuda.

Järgmisel hommikul, kui paar asja oli juba kaubikust tuppa tassitud. 😅

Kogu köögi kokkupanek võttis lõpuks meil aega 9 täispikka tööpäeva. See on päris pikk aeg, aga siin tuleb silmas pidada, et väga palju aega läks igasuguste elektri- ja veetöödega seotud tegevustele ning eelkõige tehnika – nõudepesumasin, valamu ja segistri, gaasipliit, elektriahi, õhupuhasti – paigaldusele, sest see pole just miski, mida kumbki meist igapäevaselt teeks.  Näiteks õhupuhastiga jamasime pool päeva, sest see tuli esiteks ilusti kinnitada ebaühtlasele tellisseinale ja teiseks oli meil raskusi torude kokkusobitamisega. 🙄 Aga pole midagi, mida meie kaks aju ja natuke ropendamist ei lahendaks. 😅 Lisaks läks üks päev plaatimisele ja ettevalmistustele. 

Mööbli osa kokkusaamine ja ülespanek oli tegelikult väga lihtne ja ei võtnud kokku üle 3 päeva. Natuke tuli pead murda ülemistele kappidele iluliiste paigaldades, aga muidu läks kõik kiirelt. Mööbli osas oli kõige aeganõudvam tasapinna paigaldus. Esiteks tuli meil 65 cm lai ja 280 cm pikk tükk, mis kaalus üle 40 kg, kuidagi oma taevatrepist üles saada ja 270 cm kõrgusesse tuppa sisse saada. Meie esik on 85 cm lai, seega manööverdamine oli… ütleme siis: väga huvitav. Aga välja mõtlesime. 😉 Teine tükk oli sama raske, aga tunduvalt lühem ja laiem, seega sellega oli lihtsam. 

Edasi oli vaja tasapind täpselt välja mõõta. Kuna meil on üks nurk täiesti mitte täisnurk ja see tuli ilusti poolitada, siis see oli ka päris huvitav. Ragistasime mõlemad ajusid ja tuli taaskord tõdeda, et matemaatikat tasub ikka koolis õppida ja ärge tulge ütlema, et see on mõttetu. Mõõtmise, lõikamise ja freesimisega tegelesime kokku seega terve tööpäeva. 

Edasi sain mina tasapinda Osmo akaatsia toonis TopOil õlivahaga viimistlema asuda. Viimistlesin mõlemat poolt, alumise poole ühe kihiga ja pealmise kolme kihiga, et tagada täiesti vee- ja määrdumiskindel pind. Õlivaha kandsin peale rulliga. Kärt-Britil on hea õpetus SIIN. Osmol on geniaalsed tooted ja neid oleme oma kodus väga palju kasutanud. Puitu ei tasu karta, kui seda korrektselt viimistleda.

Kokkuvõttes käis Ikea köögi (L-kujuline, kappidega osa mõõtmed 2,6×1,7 meetrit) kokkupaneku järjekord umbes nii:

  • Köögi Lätist äratoomine (1 päev);
  • Kappide karkasside ja sahtlite kokkupanek (1 päev);
  • Tagaseina plaatimine ja vuukimine (1 päev);
  • Kappide karkasside paigaldus ja valgustus ülemistesse kappidesse ja tasapinna kohale (1 päev);
  • Tasapinna mõõtmine ja lõikamine ning paigaldus (1,5 päeva, viimistlust sai teha paralleelselt muude töödega, kuna see pidi iga kihi vahepeal vähemalt 12 tundi kuivama);
  • Tehnika paigaldus ja elektri- ning veetööd (2,5 päeva);
  • Kapiuste ja sahtlipaneelide paigaldus ja reguleerimine, kattepaneelide paigaldus, reelingu paigaldus (1 päev);
  • Koristamine ja kööki sissekolimine (1 päev).

Kindlasti pakub osadele huvi köögi maksumus. Mida mul siin ikka varjata. Taaskord: Ikea kööki saab teha palju soodsamalt, kui selleks peaks soovi olema, aga võimalik ka veel kallimalt. 🙂 Meie soovid tegid hinna selliseks, nagu ta lõpuks kujunes. Eks näete osade kaupa ise, kust saaks kulusid soovi korral kokku tõmmata. Hinnad on Läti Ikea omad (*v.a külmik ja tasapind). Mikrolaineahi oli meil varasemast olemast ja selle peitsime ühte ülemisse kappi kapiuste taha peitu. 😉

  • Mööbel (sh Maximera sahtlid, Metod karkassid, Bodbyn hallid uksed ja paneelid, Eneryda sarja nupud ja käepidemed, Utrusta uksehinged jmt): kokku 1987 eurot;
  • Tehnika: kokku 2329 eurot:
    • pürolüütiline ahi Kulinarisk: 529 eurot; 
    • 45 cm lai nõudepesumasin Medelstor: 339 eurot;
    • gaasipliit Matmässig: 149 eurot;
    • õhupuhasti Bemöta: 469 eurot;
    • roostevabast terasest valamu Norrsjön: 125 eurot;
    • väljatõmmatava otsaga segisti Älmaren: 89 eurot;
    • külmik* Hisense: 629 eurot. 
  • Muu (kappide valgustus Omlopp, reeling Kungsfors koos lisadega, prügikastisüsteem Variera, puidust sisud Variera sahtlite organiseerimiseks nelja 60 cm sahtlisse): kokku 438 eurot;
  • Tasapind* (Mass OÜ, 4 cm pika lamelliga tamm, 650×2800 mm + 924×1800 mm): 547 eurot; Osmo õlivaha ca 30 eurot.

Kõik kokku 5332 eurot.

Esimesed ahjukartulid ja kaneelisaiad on küpsetatud, nõudepesumasina kasutamise olen peaaegu selgeks saanud (sellist masinat pole mul kunagi varem olnud) ja kõik asjad on kappides ja sahtlites oma õige koha leidnud. Ikka uskumatult palju kraami sai siia kööki ära mahutatud. 🙂 Laeni ülemised kapid oli ainuõige mõte. Kõige üleval on asjad, mida me igapäevaselt ei kasuta, näiteks serveerimisnõud erilisemateks juhtudeks. Üleliigset ruumi kuskil tegelikult ei ole, aga kõik meie olemasolev kraam mahtus siiski ära.

Oleks olnud mõnus, kui kuskile oleks kas või ühe 40/60 cm laiuse sahtlitega kapi veel mahutanud, sest sahtlid on ju tunduvalt mõnusamad kui riiulitega kapid, aga korstnajalg tellisseinas seadis oma piirid, millega tuli planeerimisel arvestada. See-eest saime nüüd mõnusa suure külmkapi, mida minusugune kokkaja ja nädalaks toidu ettevalmistaja eriti hindab.

Usun, et kõiki ruumilisi ja tehnilisi piiranguid arvestades suutsime luua maksimaalselt hea ja ägeda köögi, millest pikki aastaid rõõmu tunda. 🙂

Treeningpäevik 25.11–1.12.2019

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Läksin varem trenni ja jooksin natuke pikemalt, kokku 45 minutit (6:48 min/km, 149 bpm). Keskmine tempo tuli 150 pulsi juures alla 7 minuti kilomeeter – justkui natuke oleks sammu edasi teinud. ÜKE osas keskendusime ikka ringtreeningu vormis kerelihastele.

Teisipäev: trennivaba. Olin tööüritustel Tallinnas.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Jalapäev. Jooks polnud enam sugugi nii kerge esmaspäeval, jälle oli see kõrgem pulss tagasi. Numbriteks tuli lõpuks 154 bpm ja 6:44 min/km. Oleks pidanud aeglasemalt jooksma. ÜKEs tegime jalapäeva: hüppenöör, väljaasted, seina ääres istumine, jalatõsted ja “astumised” kummilindiga ja puusatõsted. Kuidagi õudselt raske oli ja hallis justkui polnud üldse õhku.

Neljapäev: kerge jooks. Terve päev tundsin, et olemine on kuidagi väga õhupall: kõht oli pinges ja puhitas, raske oli olla. Läksin õhtul hästi rahulikult jooksma, kuna tavaliselt see aitab sellise õhupalli tunde osas. Jooks kulges väga kenasti: suutsin pulsi ilusti isegi alla 140 hoida, mis praeguses vormis on muidu üpris võimatu olnud, ja tempo oli seal 7:15–7:20 juures (7:18 min/km, 139 bpm). Kahjuks 2 km kandis viskas mul alakõhtu sellised valutorked, et pidin seisma jääma. Jooksin rahulikus tempos koju tagasi ja jätsin jooksu tunduvalt lühemaks, kui plaanisin.

Reede: ratas. Kuna BodyPumpi sel nädalal reede õhtul ei toimunud, siis käisime härra Jooksjaga TYSKis wattbike’i väntamas. Mu kõht oli ikka kahtlane, aga juba 20 minutit rattasõitu leevendas seda. Tahtsin lausa mõned lõigud püstises asendis sõita. Oli mõnus pingutus ja aeg läks lausa lennates. Kokku sõitsin tunni ajaga 28 km, seal sees 7×1 min mäkkeronimist. Keskmine pulss tuli 146.


Kahjuks paar tundi pärast reedeõhtust trenni tundsin ma ootamtult väga imelikku valu ja pinget oma rindkeres. Samuti valutas kael ja käsi. Ja otseloomulikult vasakul pool. 🙄 Tekkis tunne, nagu saaks ma infarkti. Pikali olla oli veel hullem kui istuda või püsti seista. Mugavat asendit polnudki. Ma ei uskunud, et mul saab midagi viga olla. Võtsin valuvaigisti sisse ja proovisin magada. Mõne tunni und ma ka sain.

Aga varahommikul seadsime suuna EMOsse, sest mul oli tunne, et ma sõna otseses suren varsti ära. Sellised jubedad valud olid täpselt vasaku rinnalihase all rinnakorvi sees. Sügavalt hingamine tegi põrguvalu. EMOs veetsime kokku üle 4 tunni. Tehti EKG, mis midagi ei näidanud ja vähemalt andis mingi teadmise, et ilmselt infarkti ma läbi elamas ei ole. Verenäidud olid korras. Arst-resident, keda ma juhuslikult kunagi ka pildistanud olen, konsulteeris ka teiste arstidega ja lõpuks oldi üksmeelel, et mul on interkostaalne neuralgia. Maakeeli roietevaheline närvipõletik.

Sain 10 päevaks kaks retseptiga valuvaigistavat rohtu, neist üks on ka põletikuvastane. Vähemalt eile oli küll tunne, et palju neist kasu pole, sest hulle valusid kannatasin ma kokku enam-vähem terve ööpäeva. Öösel sain õnneks magada ja täna tunnen end ravimite maksimumdoosi all juba palju paremini. Närvipõletiku täpset põhjust määrata polnud võimalik. Arst mainis, et ilmamuutustega ja külmas kliimas lööb see tugevamalt välja. Ja loomulikult on stress selle haiguse juures oluline faktor. Ja see asi kipub tavaliselt korduma, seega pean selleks valmis olema.

Pean lähinädalatel võtma veel rahulikumalt, sh ka füüsilist koormust madalal hoidma. Trenni lubas teha, kodus paigal istuma ma ei pea (praegu veel tahan, sest nõrk on olla), aga pean jälgima oma enesetunnet ja tegutsema ettevaatlikult ja madala pulsiga. Samuti pean perearsti kaudu minema uuesti koormustestile, et täielikult välistada igasugused anomaaliad südames ka koormuse ajal. Et saaks kindel olla.

Augustikuine põie- ja/või neerupõletik oli korralik äratus, et kõike oma elus aina minimeerida ja stressi vähendada, aga tundub, et minu tervis ja immuunsus vajavad veel kaua aega ja hoolitsust, et taastuda.

See õudne aasta võiks lõpuks läbi saada.