Kodublogi: trendikas vs klassikaline

Artikkel on varasemalt ilmunud PM Kodustiil portaalis 8. mail 2019.

Meie kodu siseviimistluse valikud on vähemalt minu arvates üpris klassikalised. Paljud kasutaksid ilmselt siinkohal ka sõna igavad. Kui minu jaoks on maalähedastes toonides (hall, beež, valge, must, pruun ja kõikvõimalik nende segud) seinad, valged laed, heledad põrandad ja puidust mööbel klassikaliselt hubased, siis on piisavalt inimesi, kes ikka ja jälle ütlevad, et värvideta kodu on igav ja mõttetu. Teadagi: maitse üle ei vaielda, selle üle kakeldakse. 😉

Täna mõtlesin veidi rääkida trendidest, mis mulle küll (hetkel?) meeldivad, aga mida meie oma kodus siiski kasutusele võtnud ei ole. Täiesti võimalik, et osa neist kujuneb aja jooksul sisekujunduse klassikaks, kuid pigem kipun arvama, et vähemalt 5 aasta pärast võivad need lahendused tunduda vananenud ja väljavahetamist vajavad. Seetõttu pole me julgenud neid ka oma koju integreerida.

Moekad värvilahendused

Värvide kaasamisel jään ma selle põhimõtte juurde, mida alates täiskasvanuea algusest endaga kaasas kandnud olen: värvid tulgu koju tekstiilide, aksessuaaride ja muude lihtsalt ja odavalt asendavate esemete kaudu. Peab tunnistama, et vahel olen isegi julgelt värvitud või tapeeditud aktsentseinu imetlusega vaatama jäänud, kuid oma koju me neid siiski ei lisa. Uskuge mind: pärast seda pikka remondiperioodi meil lihtsalt pole tahtmist iga paari aasta tagant remonti teha. 

Foto: Shutterstock

Olen lapse- ja teismelisena elanud nii pastelses, tumepunases kui ka helerohelises toas: kõik variandid valisin küll ise välja, aga need tüütasid mind alati paari aastaga ära. Nüüd eelistan pigem neutraalsetes toonides rahulikke seinu. Kui soovin värve lisada, siis saab seda kergesti teha kardinate, vaipade, padjakatete ja hooajaliste kaunistustega, millest tüdinemisel ei pea suuremat remontimist ette võtma. 

Kuusnurksed plaadid

Viimasel paaril aastal on kuusnurksed plaadid tohutult populaarsust kogunud, eriti kui tegu on konstraste ja/või mustriliste lahendustega. Neid leiab nii köökidest, vannitubadest kui ka esikutest; nii seintelt kui ka põrandatelt. Pean tunnistama, et kaalusin pikalt kuusnurksete plaatide kasutamist, sest need annavad ruumile silmapilkselt nii palju juurde ja haaravad kohe vaataja pilgu. 

Foto: Shutterstock

Viimaks aga otsustasin nendest loobuda, kuna pelgan, et mõne aastaga mõjuvad need mõnevõrra aegunult ja tüütavad kiirelt ära. Plaatimist aga paari aasta jooksul küll uuesti ette võtta ei sooviks… Kuusnurkseid plaate leiab ka vanematest hoonetest, näiteks minu pika ajalooga töökohahoonest, mis on püsti seisnud vähemalt sada aastat, aga ma pole siiski päris kindel, et kuusnurkset plaati peagi bordüüriga tapeeditud seinte saatus ei taba. 

Eksponeeritud betoon

Betoonist elemendid (põrandad, tööpinnad, seinad), eriti kui neid oskuslikult kombineeritud tumeda metalli ja naturaalse puiduga, meeldivad teiste kodudes, kontorites ja asutustes mulle väga, aga oma koju ei soovi ma neid juba ainuüksi keeruka hoolduse tõttu. Sobilike pinnaviimistlusega on neid kindlasti võimalik tunduvalt määrdumiskindlamaks muuta, pole kahtlustki. Samas olen ma siiski arvamusel, et mõne aasta pärast on betoon sisekujunduse elemendina ilmselt out. Meie koju kavatsen betooni kaasata väiksemate elementide abil, näiteks lahedate betoonist lillepottide näol.

Foto: Shutterstock

Küüni stiilis uksed

Pinterestis ja Instagramis pilkupüüdvad küüni või talli stiilis (barn style) liuguksed on küll efektsed, aga ma isiklikult usun, et ka seda sisekujundusdetaili tabab üsna peagi eelpool mainitud bordüüriga tapeeditud seina nukker saatus…  

Foto: Shutterstock

Avatud köök

Kui võtta ette ükskõik milline uusarendus või kodublogi, siis üheksal juhul kümnest on seal kasutusel avatud köögi lahendus. Meie jäime köögiga sellise poolavatud variandi juurde, kus köök asub justkui ühes eraldi toas, millel lihtsalt üks sein on maha võetud. See annab meie niigi pisikeses korteris visuaalselt ruumi juurde ja hoiab köögis toimetaja elutoas toimuvaga kursis, kuid tõkestab siiski mõnevõrra võimalike toidulõhnade levimist. Päris avatud kööki pole ma üheski oma elukohas taga igatsenud, kuid täiesti eraldi toas toimetamine on vahel ahistavaks muutunud küll. Loodan, et oleme leidnud mõistliku vahevariandi.

Foto: Shutterstock

Kui 10 aastat tagasi ehitati kortereid enamasti nii, et köök asus elutoas ühes seinas praktiliselt otse diivani taga, siis nüüd on minu arvates moes pigem igasugused saarega lahendused, kus saar jagab suure köögiga elutoa mõtteliselt kaheks osaks. Samas nõuab selline saarega lahendus tunduvalt enam ruumi ja sobib minu arvates pigem eramajadesse ja ridaelutesse kui (tavapärase suurusega) korteritesse. Köögi puhul jätaks aga mina kõik trendid täiesti kõrvale ja mõtleks planeerimisel ainult sellele, mis köögis toimetajatele mugav ja mõistlik tundub.  

Eks kokkuvõttes kujundab igaüks oma kodu täpselt nii, nagu ise heaks, ilusaks ja praktiliseks arvab. Nii ongi kõige õigem! 🙂 Kui aga jälgid sisekujunduse maailmas toimuvat, siis mis sa arvad: millised trendid Sinu arvates peagi vaibuvad, millised saavad klassikaks?

Advertisements

Treeningpäevik 13.–19.05.2019

Kuhu see maikuu kadunud on, kuhu?! Müstika. Võtame selle nädala kiirelt kokku.

Esmaspäev ja teisipäev: trennivaba. Ma olin Maastikumaratonist ikka nii totaalselt läbi, et kaks päeva polnud isegi mingit isu jooksma minna. Kella recovery time näitas pärast võistlust 3 days, täpsemalt 78 tundi, seega polnud ma isegi kolmapäevase trenni alguseks kella järgi uueks trenniks valmis. 😂 Tegin mingeid remondiasju ja “nautisin” lihasvalu.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Taastav trenn. Tegime vaid 30 minutit taastavat jooksu, mis osutus ikka päris raskeks: keha oli väsinud, vaim oli väsinud, mootor oli väsinud. 7:00 min/km, 141 bpm VO2max kukkus veel, nüüd juba 48 peale. Seejärel rullisime, venitasime ja jutustasime.

Neljapäev: trennivaba.

Reede: kerge jooks. Olin terve päeva töiste tegemistega rakkes, koju jõudes olin täiesti omadega läbi, siis läksin õue veel meie vastvalminud soojuspumba katet viimast korda üle värvima (õues peadpidi kuskil elupuudes ronimine, värvipoti pikali ajamine ja kogu see töö ajas ikka korralikult ropendama), potistasin paar oma toataime uutesse pottidesse ja kella poole kümne paiku jõudsin alles jooksurajale. Plaan oli joosta kergelt 40 minutit. Numbrid olid superilusad – 6:06 min/km, 145 bpm, VO2max tagasi 49 peale –, aga enesetunne oli selline väsinud ja meh. Aga noh, vähemalt numbrid olid lubavad ja ilm hästi mõnus. 🙂

Laupäev: trennivaba. Terve päeva tegelesin oma tellisseina restaureerimisega ja mitte kuskile sellega ei jõudnud. 12-tunnine tööpäev. Ammu pole nii mustade emotsioonidega remondipäeva olnud. Kuskile Muuseumide Ööle jõudmisest polnud juttugi, kuigi lootsime õhtul kuskile ikkagi jõuda. Kahju. 😕

Pühapäev: kerge jooks. Ootasin õhtuni, et natukenegi jahedam oleks. Päeval oli ikka korralik leitsak väljas. Õhtul oli nii mõnus ilm: kerge tuuleke, päikeseloojang ja soe, aga mitte palav õhk. Lihtsalt mõnus. Mõtlesin tunnikese omi mõtteid ja jooksin Annelinnast läbi Ihastesse. Ihastes ei eksinudki ära, mis tekitab küsimuse: kas ma ikka päriselt jooksin Ihastes? 😂 Jalad olid rasked, aga hea tunnike iseendale. VO2max tõusis tagasi 50 peale. 5:59 min/km, 151 bpm

Kokkuvõttes:

Suurt midagi sel nädalal ei teinud, tuli rohkem puhata ja loota, et Raplas on olemine värskem kui viimasel paaril nädalal. VO2max, mis mu Garminil just igapäevaselt ei muutu, on viimase kahe nädala jooksul liikunud üliaktiivselt, st tõustes/langedes praktiliselt igas trennis ja tehes selliseid hüppeid: 50-51-50-49-48-49-50. Näis, mis see vorm seal kaugel Raplamaal teeb.

Vaba aeg sai väga suures osas pühendatud remondile – what else is new? – , sest härra Jooksja ehitas praktiliselt terve Eestis oleku nädala jutti ja mina tahtsin ka oma panuse anda. Kopp on nii sellest remondist ees ja tahaks, et see juba läbi oleks. Kõik venib ja tahe hakkab otsa lõppema. Kõrini. Andke meie elu tagasi…

Järgmisel nädalal tuleb selle kuuma ilmaga trennid kuidagi üle elada – homme 27 kraadi ja lõigutrenn 😐 – ja loota, et pühapäeval ilm Raplas jooksjatele halastab, kuigi suurima tõenäosusega saab seda 10 km seal jälle saunas joostud. Mis ei tapa, see teeb tugevaks väsitab. 😉 Pöidlad pihku!