Nädala kokkuvõte 27.06–3.06.2022

Töö viis ühe nädalaga kahte lähetusse. Milline nädal!

Trennides hakkasin tasapisi lähtuma Chicago maratoni ametlikust Nike Running Club treeningkavast, mis arvestades asjaolu, et pean lähiajal palju trenne tegema üksi, oma mõistusega ja JJV pundist eemal, on päris hea kondikava. NRC guided run treeningud on mulle täitsa meeldima hakanud. 🙂

Esmaspäev: suvekooli orienteerumine. Esmaspäeva varahommikul võtsime kolleegidega suuna nädala esimesse töölähetusse ehk Roostale meie programmi suvekooli. Ees ootas kolm tihedat päeva täis töötubasid, loenguid ja võrgustumist. Esimese päeva õhtul oli meil väike orienteerumismäng. Sai viimaks end pika istumise järel liigutada. Mõnus. 3,6 km

Teisipäev: hommikujooks. Ärkasin vara ja vedasin end enne pikka päeva tarkuse omandamist hommikujooksule. Eelmisel aastal Roostal olemisest oli rada päris hästi meeles ja tegin mõnusa 6-kilomeetrise ringi, kombineerides asfaldil ja rannaliival jooksmist. Millised vaated! Mõnus. 6,1 km, 7:21 min/km, 152 l/min Väike ujumine meres käis muidugi ka jooksu juurde.

Kolmapäev: fartlek. Esimene minifartlek, et katsetada, mida teeb puus tempokama sammuga. Oli kätte jõudnud viimane päev meie suvekoolis, aga teadsin, et õhtul jõuame koju nii hilja, et trenn tuleb hommikul ära teha, sest JJVsse ma ei jõua. Võib öelda, et puus käitus täitsa kenasti. NRC: One Fast, Two Easy. Fartlek nägi ette seitse üheminutilist kiiremat lõiku koos kahe minuti taastumisega. Tempod:

  • 5:20 min/km
  • 5:05 min/km
  • 5:26 min/km
  • 5:21 min/km
  • 5:32 min/km
  • 5:30 min/km
  • 5:11 min/km

Palav ja raske oli, aga vähemasti on algus kiiremate liigutustega edukalt tehtud. 5 km, 6:45 min/km, 155 l/min

Neljapäev: BodyPump. Töölähetusest tagasi ja kohe järgmisel päeval seadsin sammud Pumpi. No mulle nii meeldib see kava, eriti seljalugu. Täpselt selline seljalugu klassikaliste harjutustega lihtsates kombinatsioonides ja suure intensiivsusega, mis mulle sobib. Võtsin viimast, sest teadsin ette, et järgmine Pump ootab ming alles järgmise nädala lõpus. 62 min, 134 l/min

Reede: ÜKE+ ratas. Hakkasin tubliks ja tegin oma puusale mõned harjutused. 21 min, 93 l/min Seejärel istusin ratta selga ja sõitsin väikese tiiru. Ma ei tea, kas mu toitumises on midagi teisiti või on rattaseadistus kuidagi vale, aga viimased mitu sõitu pole jalgades mingit powerit sees olnud. Hästi imelik tühi tunne reies. Hästi kuum ja päikseline ilm ilmselt kaasa ei aidanud. Kuna mul oli kergema trenni päev, piirdusin tunniajase sõiduga. 23,8 km, 24,2 km/h, 142 l/min

Laupäev: pikk jooks. Kuna kella 9st tuli juba kodust välislähetusse liikuma asuda, ärkasin kell 6 ja läksin jooksma. Minu jaoks on see ikka väga vara, aga kõik jooksuarmastuse nimel, eksole. Ausalt öeldes tundsin end hästi ja isegi palavus ei häirinud väga palju. Täitsa asjalik pikk ots esimeseks pikaks otsaks üle tüki aja. 🙂 NRC: Another 10K Run. 10,08 km, 6:56 min/km 151 l/min

Pühapäev: hommikujooks. Tere tulemast Mallorcale! 😍 Homsest osalen koos kolleegidega EDULEARN konverentsil, kus plaanin ära kuulata 45 esitlust. Saab olema põnev ja hariv! Täna hommikul tegin esimese Palma de Mallorca linnaga tutvumise jooksurajal. Kergliiklusteid on siin pikalt ja liikumine mõnus. Temperatuuri poolest pole palavam kui Eestis ja õnneks oli hommikul pilves ilm. Väga mõnus jooks! NRC: A Hot Run. 5,53 km, 7:05 min/km, 149 l/min

Kokkuvõttes:

Ei julge midagi head oma vigastuse kohta öelda, sest äkki sõnun ära. Loodan samasuguste jooksude jätkumist, sest praegu olen tundnud end hästi. Tuleb võtta mõõdukalt. Igal juhul tundub, et muud trennid ja rattaga sõitmine on aidanud vigastuse ajal hästi aeroobset vormi hoida ja siit saab edasi minna küll. Pöidlad peos, et oleksin terve! 🤞

Nädala kokkuvõte 20.–26.06.2022

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Kevadhooaja viimane JJV. Kuna aimata oli, et tuleb ainult väga kerge seltskondlik liigutamine, julgesin ka ennast trenni kohale vinnata. Sörkisime Toomemäele, tegime natuke fotoshuuti, sörkisime TYSKi tagasi. Minu alles uuesti jooksma hakkavale puusale väga sobilik plaan. Hiljem tegin hallis kenasti oma puusaharjutusi ja ajasin tipu-topilistega juttu ning kuulasin muljeid. Pean ka ikka kunagi Tipust Topini jooksma saada: olgu see märk siin enda jaoks maas. On alles äge üritus.

Teisipäev: BodyPump. Nädala ainus BodyPump. Nautisin täiega ja ei hoidnud end raskustega tagasi. Väga mõnus! 59 min, 37 l/min

Kolmapäev: ratas. Kolmapäeva pärastlõunal toimus Võidupüha maraton, kus härra Jooksja maratoni jooksis. Minu ülesanne oli olla rajal support teami rollis. Sõitsime Pärnusse, tema suundus bussile, mis viis jooksjad Torile, mina asusin rattaga sinnapoole teele. Suhteliselt võõras linnas oli päris põnev Garmini kella kaardi abil mööda kergliiklustee juppe ja äärekive maanteerattaga ukerdada, aga sain sealt lõpuks siiski edukalt Tori poole minema ja jõudsin kena ajavaruga starti kohale. 27,22 km, 24 km/h, 138 l/min

Juba Torile sõites sain aru, kui palav ja tuulevaikne on ilm. Tõeline jooksja põrgu. Ikka tõsiselt kuum. Kõik geelipunktid olid meil omavahel ilusti kokku lepitud, minu rattasärgi taskus vajalikust kraamist punnis ja saime kell 15 teele asuda. Esialgu sõitsin pikemalt eest ära, kohtusime ainult geelipunktides ning rattaga ma metsa ei roninud, kuid linna jõudes jäin Jooksjat pikemalt saatma. Õnneks oli raja ääres piisavalt joogipunkte ja jagati isegi jääd. Hea korraldusega võistlus. Härra Jooksja oli väga tubli ja lõpetas täpselt oma plaanidele vastava ajaga, vaatamata sellele ilmale. Super! 36 km, 12,3 km/h, 112 l/min

Pärnust sõitsime öösel läbi Eesti Ida-Virumaale, et veeta mõned päevad puhkust minu kodukohas Ida-Virumaal.

Neljapäev: jooks. Algas puhkus minu vanemate juures Ida-Virumaal. Lõpuks sai kaua magada, aias tšillida ja grillida. Jaanilaupäeva mahutasin ühe jooksu. Olin natuke ebakindel, mida mu puus teeb, aga otsustasin, et on aeg vaikselt proovima asuda. 7 nädalat olen selle vigastusega maadelnud ja teda ravinud, ehk oleks aeg ka terveks saada… Läksin rahulikus tempos ja plaanisin joosta 5 km. Kalkuleerisin oma ringi veidike valesti ja lõpuks tuli kokku 6 km, kuid õnneks puus sai sellega edukalt hakkama. Juba oli kuumalaine kohale jõudmas, kuid võrreldes nädalalõpuga oli vist isegi jahe. 😂 6 km, 6:59 min/km, 151 l/min Õhtul koeraga jalutades viskas jälle tuhara natukeseks pingesse, kuid õnneks see leevenes juba kõndimise ajal paari minutiga. Ehk siis ei saanud siiski liiga tehtud.

Reede: ratas. Härra Jooksja laenas minu isalt ratta ja tegime päris ägeda pika ringi pankranniku radadel. Kruiisisime läbi Valaste Toilasse, sõime spaahotelli terrassil väike Pavlova ja jõime koolat-mahla-kohvi ning sõitsime veel Vokka ning läbi Jõhvi koju tagasi. Päris kuum ja väsitav, aga ikka imeliste vaadetega ring. 56,66 km, 24,4 km/h, 136 l/min Õhtul käisime Valastel meres ujumas ja end kuuma käest päästmas. Imekombel oli põhjaranniku merevesi juba isegi minusugusele külmavaresele täiesti ujutav.

Laupäev: trennivaba. Kutsaga tegin ikka ühe ringikese, aga isegi tema ei tahtnud selles kuumuses palju end liigutada. Isegi vanas mõisapargis suurte puude varjus oli kuum. Käisime kahes eri rannas meres ujumas ja nautisime imelist loodust. Mõnus!

Liimala rand
Toila rand

Pühapäev: jooks-kõnd (7+3). Ärkasin oma puhkuse viimase päeval kell 6.45, mis minu kohta on päris vara. Õues oli juba ärkamise hetkel 20 kraadi sooja ja 85% õhuniiskus. “Mõnus”. Mõtlesin hoolega, kuhu oma rajaga minna, et võimalikult palju oleks puude varju ja päike ei praeks mind asfaldil ära. Selliseid radu on mul idas olles veidike keeruline leida, kuid hommikul oli ühel kergliiklusteel veel mingi vari olemas. Jooksma asudes sain kiirelt aru, et ilm on ikka päris lämmatav. Samuti viskas mu puusa kohe pingesse. Selge: mõistlik on teha jooksu ja kõndi vaheldumisi. Mõjus hästi nii pulsile kui ka puusale, sest pulss oli pidevalt kena ja puusast kadus pinge 10 minuti jooksu-kõnni järel ära. Sain oma trenni ilusti tehtud ja ka hiljem oli puus valuvaba. Hiljem maitses ema tehtud kodune külm rabarberijook eriti hea. 7,4 km, 8:05 min/km, 139 l/min

Kauksi rand

Pärastlõunal asusime koduteele, käisime veel korra Peipsis ujumas ja tulime koju ära, et kott korraks lahti pakkida, pesu ära pesta ja kott uuesti kokku pakkida, et homme jälle Eesti teistpidi risti läbi sõita ja töölähetusse asuda.

Kokkuvõttes:

PuusaÜKEt ei mahtunud nädalasse kuidagi üldse nii palju, kui vaja oleks. Puhkuse ajal ei olnud esiti kuidagi mahti selleni jõuda, pärast oli aga juba toas selline palavus, mis kuidagi ei kutsu end matile vinnama ja higi sees supeldes harjutusi tegema. Õues on aga parmud ja sääsed, kes rahu ei anna. Loll on see, kes vabandust ei leia? Halb, halb, halb. Püüan edaspidi veidigi eeskujulikum olla.

Ees ootab kolm nädalat ja kolm töölähetust. Graafik läheb väga tihedaks ja trennides tuleb lihtsalt midagi sisukat tehtud saada, sealjuures end puru lõhkumata. Ratast ma töölähetustesse kaasa võtta ei saa, seega on mu ainus võimalus end liigutada: muidugi jooksmine. Alles paraneva puusaga pean olema aga ettevaatlik.

Lisaks ei anna kuumalaine just erilisi järelenadmise märke, seega veel üks raskendav lisafaktor juures. Sarkastiliselt sai muidugi juba nalja visatud, et ju siis on Margiti puus terveks saanud ning ta saab hakata maratonitrenni tegema, sest ilm on täpselt minu maratonisuvedele tavapärane ja “sobilik”. 😅 Ma võtaks heaga 10 kraadi jahedama ilma, et end õues liigutada ja toas hingata jaksaks. Igal juhul on minu ainus eesmärk lähinädalatel end vaatamata kõigele liikumises hoida ja katki minemata jooksudega uuesti algust teha.