365 päeva: minu põnev 2014. aasta

… ja käes ongi selle aasta viimane päev. On aeg veelkord oma 2014. aasta tegemised üle vaadata ja läbi analüüsida. Eesmärkide saavutamisest või mitte saavutamisest olen juba rääkinud, aga spordiaasta statistika jäin veel võlgu. Kohe saab see viga parandatud. 🙂

  • Sportlyzeri treeningpäevikus logitud trennitunde: 537 h 33 min
  • Ilma rullimise ja kõndimiseta ehk netoaeg: 390 h ja 14 min
  • Keskmine netoaeg ühe päeva kohta: 1 h ja 4 min
  • Kõndisin 69 tundi
  • Rullisin 78 tundi ja 22 minutit (hull!)

Võtan siis lühidalt olulisema “päristrennidest” kokku.

Jooks

jooks2014
Kõik graafikud sportlyzer.com treeningpäeviku kaudu.

Kõige rohkem tegelesin aasta vältel jooksmisega: aastaga jooksin treeningutel ja võistlustel läbi 1175,57 kilomeetrit (eelmisel aastal: 447 km), kokku kulus selleks peaaegu 145 tundi (eelmisel aastal: 58 h 20 min). Kõige rohkem jooksin aprillis (144 km ja 17 tundi), kõige vähem jaanuaris (28 km ja 3,5 tundi). Jaanuaris olin 3 nädalat Tai reisil ja seal trenni ei teinud. Mais ja septembris kilometraažid kahanesid, sest olin vigastatud. Keskmiselt jooksin kuus 98 kilomeetrit. Osalesin 14 jooksuvõistlusel ning murdusid kõik eelmise aasta rekordid. Pikim korraga läbitud distants olid poolmaratonid (kui kõnd-jooks arvesse läheb, siis Pekist Priiks 48 km). Oli edukas jooksuaasta! 🙂

Ratas

ratas2014

Rattasõiduga ei tegelnud ma üldsegi pidevalt: sõitsin valdavalt kevad-suvisel perioodil aprillist kuni septembrini, ülejäänud kuudel on seis üpris nutune. Mais väntasin vigastusega kimpus olles omajagu aega ka siserattal, aga enamik distantsi olen siiski sõitnud oma Ida-Virumaa teedel. Osalesin ka Tartu Rattarallil ja ühel triatlonil. Kokku sõitsin maha 1278 km (2013: 334 km) ja 55 tundi (2013: 21 h). Kõige aktiivsem olin mais (362 km). Üldiselt võib öelda, et sellel aastal uue maanteeratta tulekuga olen avastanud, et rattasõit on mulle täitsa meelepärane tegevus ja ma isegi igatsen juba oma pankrannikuringi.

Ujumine

ujumine2014

Ujumisega puudus mul igasugune järjepidevus ja see paistis ka välja tulemustest: palju kiiremaks pole ma saanud, aga natuke siiski. Triatlonil ära ei uppunud, seega mission accomplished. 😀  Suvel on mu kohalik ujula kinni ja sellepärast on pilt seal päris armetu. Tartus olles ma Auras ujumas käia ei raatsi (hind on mulle krõbe) ja seega on ujumistrennide arv otseses põhjuslikus seoses päriskodu külastamiste arvuga (kus ujulapilet maksab 1,5€ kord –> odav!). Kokku ujusin 49,4 km (2013: 18 km) ja 24 h 11 min (2013: 9 h). Parim kuu oli märts: 4 tundi ja 8,2 km. Kuigi mul on triatlon plaanis ka 2015. aastal, siis loodan oma praeguste oskustega hakkama saada, mingil määral võimaluse järgi ikka basseini külastada ja suvel rohkem avavees trenni teha. 

Lihastrenn (sh BodyPump)

lihas2014

Lihased said sellel aastal tööd küll: tervelt 124 tundi, BodyPump moodustas sellest natuke üle 92 tunni (umbes 75%). BodyPumpi harrastasin ma rohkem kui rattasõitu ja ujumist kokku. Lisaks mahtus lihastrenni alla veel Jooks Jõud Venituse jõuosad ning mõned CrossFitti tunnid. Kõige rohkem lihastrenni sai üllatuslikult tehtud detsembris: 16 tundi. Kas ma olen aastaga tugevamaks saanud? Jah, kindlasti! Suvel küll kaotasin natuke tugevust, aga aasta lõpuks jaksan kätekõverdusi juba teha küll ning üldiselt näen kõige enam arengut just ülakehas. Saaks veel järgmisel aastal triitsepsi kätekõverdused ka tehtud – vot see oleks küll tore. 

Kui kõik veel ülevaatlikult kokku võtta:

stat14

Kui rullimised ja kõndimised välja arvata, siis nö netoajas oli kõige aktiivsem märtsis, kui tegin 38 tundi trenni. Augusti “auk” on seletatav sellega, et võitlesin siis ületreenitusega. Üldiselt on aga pilt üpris ühtlane ja olen kogu aeg spordirajal püsinud. 

Kui see netoaeg (ilma rulli ja kõndimiseta) tükkideks jagada, siis 37% ajast jooksin, 32% tõstsin kangi või oma keharaskust, 14% väntasin ratast, 6% ujusin ja 11% tegelesin millegi muuga: sügisest regulaarselt treeningpäevikusse ilmunud joogaga (aitäh, Kertu ja Indrek, et mu trenni meelitasite!), Zumba ja tantsuga, üksikutel kordadel jõudsin ka BodyAttacki, Pilatesesse, BodyCombatisse, GRITTI ning ronisin Tais mäkke ja käisin sukeldumas.

Ma ise olen küll nende numbrite üle uhke. 🙂 Eks järgmisel aastal pean siis veel tublim olema ja ennast ületama, sest just see paneb mu südame kiiremini põksuma. Do what you love and time will fly. Ja nagu näha, siis sporti ma tõesti armastan.


Jääda ainult numbreid lugema on aga päris igav. 😉 Seega mõtlesin sellel aastal need 365 päeva kokku võtta kuude kaupa: räägin natuke olulistest asjadest, mis igal kuul juhtus. Päris tore on niimoodi meenutada – aasta on olnud nii lühike, ent samas ka väga pikk ja sisutihe.

Jaanuar: Tai reis.

Tai

Veebruar: algab viimane semester bakalaureusetudengina, liitumine TYSKi jooksugrupiga, minu 22. sünnipäev.

Märts: virtuaaljooksude hooaja algus, blogi kolib uuele lehele ja saab uue nime.

Aprill: LCHFist loobumine ning uus elu süsivesikutega, Parkmetsa jooksu 7 km isiklik rekord, ühistreening Elvas ja suure säärevigastuse algus.

IMG_2206

Mai: vigastusest paranemine, 10 km rekord Tartu Jooksumaratonil, põrgulik Olümpiajooks, minu ellu saabub maanteeratas, viimased pingutused bakakraadi nimel, magistrisse kindlalt sisse saamine, Elari BodyPumpi litsentsi filmimised 😀

Foto: Kayvo Kroon
Foto: Kayvo Kroon

Juuni: blogi muutub eestikeelseks, Tartu Rattaralli kerged 70 km, põrgulik lõputöö kaitsmine, minu esimene poolmaraton Narvas, lõputöö hinde apelleerimine ja emotsioonide karussell, #100blogipäeva algus, ülikooli lõpetamine.

Logo: Heidi Tarkpea
Logo: Heidi Tarkpea

Juuli: AEGEE suveülikool, pulsikell, minu esimene triatlon (ja veel koos Heidiga 🙂 ), Saksamaa võidab jalgpalli MMi (ootasin 10 aastat!), terviseblogijate kokkutulek, kuumalaine, remont ja ületreenitus.

August: nädalane reis Elariga Heidi juurde Saksamaale, ülilahe Ööjooksu poolmaraton, raske Tartu Suvejooks.

Foto: I. Avaste
Foto: I. Avaste

September: koolitee algus magistrandina, mõnus päev Pühajärve Maratonil, SEB Tallinna Maratoni poolmaratonil uus isiklik rekord, vigastus labajalas, #100blogipäeva lõpp.

Foto:
Foto: K. Jahilo

Oktoober: esimesed eksamid uuel õppekaval, Tartu Linnamaratoni ränkraske poolmaraton ja väike emotsionaalne jooksukriis.

Foto: P. Pokk (Sportfoto)
Foto: P. Pokk (Sportfoto)

November: TriSmile ühistreening, Novembrijooksul 5 km isiklik rekord, superäge pühapäevane jooksumatk talvisel Otepääl.

Detsember: kibekiire ja edukas kooliaeg, jõulupeod, pühade eritrennid, 22 minutit seina ääres istumist, jõulud kodus, Pekist Priiks 48 km jooksumatk, aastavahetus.

Foto: Anniki Inno
Foto: Anniki Inno

Kokkuvõttes võib uhkusega öelda, et oli mu elu tegusaim aasta, mis igaveseks meelde jääb. Õppisin enda kohta sellel aastal väga palju. Nüüd võin kindel olla, et kui midagi endale tõeliselt eesmärgiks sean, leian ma piisavalt (tahte)jõudu, et mis iganes asi ära teha. Takistused teel on ületamiseks. Tee eduni ei kulge kunagi otse: tuleb läbida igasuguseid kurve, mägesid ja jõgesid ning vahel lülitada sisse tagurpidi käik. Põhiline on sirge seljaga edasi astuda, võtta endaga teekonnale kaasa õiged inimesed ja nautida. Sama motoga astun edasi juba 2015. aastasse.

If you can dream it, you can do it!

Head aastavahetust, head uut ning näeme juba järgmises aastanumbris! Kes teab, mis seal meid kõiki veel ees ootab. 😉

Advertisements

#100blogipäeva 100/100 – iga lõpp on millegi uue algus

Mina olen vist esimene blogija, kelle #100blogipäeva läbi saab. Avaldasin 100 järjestikuse päeva jooksul 102 postitust. Postitused leiad kategooriate kaupa linkidena tänase kirjutise lõpust. Blogisin tõesti absoluutselt iga päev. Okei-okei, mõni postitus ilmus tõesti pärast keskööd, aga minu jaoks on päev ärkamisest magamaminekuni ja 100 sellise päeva jooksul ilmus minu sulest (loe: klaviatuurilt) 102 postitust. Done, done and done! Olen kohe päris uhke, et ilma igasuguste pausideta sellega hakkama sain. 🙂

100blogipäevalogo-518x191

Heidi, kogu projekti idee autor, mastermind ja algataja, palus igal blogijal vastata 100. postituses viiele küsimusele. Muideks, väga head küsimused on ja võtavad kogu projekti hästi kokku. Siit tulevad minu vastused.

1. Kas blogisid väljakutse ajal rohkem kui muidu?

Absoluutselt! Tavaliselt kirjutasin 3–4 postitust nädalas, nüüd ilmus neid tervelt 7. 

2. Mis sulle väljakutse puhul meeldis ja mis mitte?

Ausalt öeldes: ei oskagi välja tuua midagi, mis ei meeldinud. Väga meeldis see, et sain juurde hulgaliselt uusi lugejaid, kes on aktiivsed, panevad vahel Facebookis püstise pöidla või kirjutavad mulle e-maile ja kommentaare. 🙂 Hindan teid kõiki nii-nii väga, nii passiivseid kui ka aktiivseid lugejaid. Eriti südantsoojendav on muidugi see, kui lugeja ka midagi kommenteerib või kuidagi endast märku annab. Mulle meeldib see väikse kogukonna tunne, mis minu blogis tekkimas on. Kindlasti meeldib ka see, et blogijad on justkui omavahel rohkem kokku kasvanud. On tekkinud tunne, et tean teisi terviseblogijaid nüüd palju rohkem. Viimane suur pluss on see, et suudan end nüüd rohkem avada ja olla spontaansem. 

3. Mida #100blogipäeva väljakutse sulle õpetas?

Eelkõige seda, et ma suudan ja tahan kirjutada. Ka 100 päeva järjest. Võin kirjutada niisama mulajuttu, midagi natuke “targemat”, jagada nii head kui ka halba emotsiooni. Õppisin oma lugejaid paremini tundma ning saan nüüd aru, kui head te kõik olete. Mu mõttekaaslastelt ja nõuandjatelt on tulnud palju kasulikku abi ja südamesoojust. Aitäh teile selle eest! Jätkake ikka samas vaimus.

4. Milline #100blogipäeva postitus jäi sulle endale kõige eredamalt meelde? (lisa link ka!)

Eriliselt jäi meelde postitus nr. 44: maratoni jooksmisest. Oluline oli ka minu kaalulugu, millele eestikeelset tõlget tehes ja uut infot lisades elasin kõik on mineviku kaaluprobleemid jälle veel üks kord läbi. Unustamatud on Saksamaa reisipostitused (1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 & 8). Minu jaoks tähtsad olid enesekindluse postitused: kaalu langus vs enesekindluse tõus ja mina ise. Kindlasti ka suuremate võistluste kokkuvõtted (Ööjooks, SEB Tallinna Maraton, A. le Coq Igamehetriatlon).

5. Kuidas hakkad blogima nüüd, pärast väljakutse lõppu?

Ilmselt liigun tagasi oma tavapärase plaani juurde: pühapäeval Workout Week ehk nädala trennikokkuvõte, reedel Food Friday ehk toidupäevik, nädala sees veel vähemalt üks, vahel 2–3 postitust, mis iganes asjalikul või mitte nii asjalikul teemal. Kindlasti hakkab varasemast enam tulema “lihtsalt-tahan-kirjutada” postitusi, kus jagan oma igapäevamõtteid või -emotsioone.

Aitäh, kallis Heidi, et sellise projekti algatasid ja ka minu sellega kaasa haarasid. Kindlasti arenes minu kirjutamisoskus, blogisse lisandus palju spontaansust, tuli rohkem välja see õige mina, keda lugejatel oli võimalik lähemalt tundma õppida. Minu blogile tegid need 100 päeva vaid head.

Kallis blogilugeja, kas sina lugesid tõesti IGA postitust, mis 100 päeva jooksul ilmus? Kas jäid #100blogipäevaga rahule? Mis oli eriti hea? Mis oleks võinud olla teisiti?

Uut postitust pole vaja kaua oodata. Food Friday juba homme õhtul. 🙂

Iga lõpp on millegi uue algus. Vaatame, mida tulevik toob. 🙂


Kõik #100blogipäeva postitused kategooriate kaupa. Kliki lingil, et avada. Tegin seda nimistut mitu tundi, seega  klikkige ikka, eks. 😀

Trenn & Jooksmine

Toitumine & Kaaluteemad

Retseptid

Food Friday

Workout Week

Muud jutud