#100blogipäeva 99/100 – it does get better

99. päev. Homme tuleb juba #100blogipäeva viimane postitus. Täitsa imelik hakkab kohe sellele mõeldes. Homme juba pikemalt ja kokkuvõtvamalt kogu projektist. 🙂

allikas

Tänane hommik algas juba väga positiivsel noodil. Minu parim sõbranna Triin andis mulle teada, et ma võitsin Sportland Eesti FaceBooki jagamismängus endale Nike Thermo soojad talvised jooksuretuusid. Mõni aeg tagasi pani Sportland üles mitmeid pilte erinevatest trenniriietest, käskis kirjutada pildi alla, et “luban, et teen trenni” ja pilti jagada oma sõpradega. Tegin vajalikud protseduurid ära ja ise kirjutasin jagamise alla veel seda, et: “Ma nagunii ei võida kunagi midagi… :D” Hahahaaa, nüüd lõpuks loosiõnn naeratas mulle. 😉 Eelmisel aastal vaatasin neid samu jooksuretuuse spordipoes vist sada korda, aga kuna hinnasildil ilutses 80€, siis ilmselgelt ma neid ära ei ostnud. 

Nüüd aga tahaks nii väga oma lubadust, et teen trenni, täitma hakata. Ma tahan juba nii väga joosta. 10 päeva ilma jooksuta. Ülejõe pargis jookseb kogu aeg keegi ja mul tilgub süda verd, kui ma neid näen. Kooli akendest näen ka pidevalt jooksjaid ja vahel unustangi ennast neid vaatama. 😀 Täna käisin veel Jooksupartneri poolt korraldatud “11 päeva Tartu Linnamaratonini” seminaril maratoni kohta Margus Pirksaart, Ain-Alar Juhansoni ja Mart Einastot kuulamas ja ega see minu jooksutahtele kuidagi pärssivalt küll ei mõjunud. Kes tahab lugeda, mida huvitavat teada sain, siis panen oma varesejalgades kirja pandud märkmed ka siia üles. Kinnistus enne Tallinna Maratoni Marise käest saadud idee ära proovida süsivesikute maha- ja pealelaadimine ehk teiper enne poolmaratoni. Loodetavasti enne Tartu Linnamaratoni, kui selleks ajaks terve olen.

Pildile klikkides saad lugeda suuremalt või salvestada pildi suuremalt ja suumides lugeda. 🙂

11 päeva aega terveks saada.

Tegelikult oli täna jalg vist juba natuke parem kui eile ja üldse alates Tallinna Maratonist (sülitab 3 korda üle vasaku õla). Kõndimine polnud nii valulik, ainult kergelt annab selline pinges ja natuke valus koht talla siseküljel tunda. Saan juba kiirel sammul kooli ja koju rutata, aga pean ikka kogu aeg peaga oma jalatalla juures olema, et mitte üle pingutada. Nagu täna BodyPumpis, kus end vahepeal täiesti unustasin ja hakkasin väljaastete loos vabaraskusega kükkide ülessurumise juures varvastele tõusma… :$ Õnneks Maris tuletas ruttu meelde, et see liigutus minu tallale küll turvaline ei ole. Üldiselt oli täna aga väga hea BodyPumpi trenn, jäin väga rahule. 🙂

Praegu on mu mindset juba natuke optimistlikum. Koolis hakkavad ka mingid asjad selgemaks saama, jalg näitab paranemismärke, järsku võitsin ka mina midagi… Minu õnn on vist pöördunud? Fake it until you make it! 🙂

#100blogipäeva 98/100 – rest days

Minul on täna ehk teisipäeval kavas rest day ehk puhkepäev nagu viimastel nädalatel tavaks on saanud. Vähemalt ühe puhkepäeva olen suutnud nädalasse mahutada, vahel ka kaks ning enne võistlusi isegi 3–4. Täna õhtul võtan kätte ja lähen füsioterapeut Marit Saluse juhendatud lihashooldusesse, kus tegeleme vahurullimisega ja masseerime Achilleuse kõõlust ja säärelihast lisaks intensiivselt ka sõrmedega. Mis see puhkepäev üldse on ja milleks üks trennitaja seda vajab?

Puhkepäev on päev kehale trennist puhkuse andmiseks ja taastumiseks. See ei tähenda ilmtingimata, et peab terve päev ainult paigal istuma ja lamama (vahel on ka seda vaja teha!). Puhkuse ajal keha taastub, parandab ennast, areneb ja kasvab. Kui trennis me “lammutame”, siis puhkuse ajal see lammutustöö parandatakse ära ja me muutume tugevamaks ja paremaks. Tugevamaks saame pärast trenni taastudes! Puhkust ei tohi alahinnata. Mina olen seda viga teinud palju kordi ja enamasti lõpeb see ületreenituse ja halva enesetundega. Kui ei puhka õigel ajal, tuleb see millalgi tagantjärele ära teha. Nii lihtsalt on. 🙂

Kui puhkepäev ei ole totaalne “laman voodis ja ei kavatsegi end liigutada” päev, siis meeldib mulle puhkepäeval teha midagi väga kerget ja mõnusat.

allikas

1. Käia lihashoolduses. “Mõnus” on suhteline mõiste, pigem on see “trenn” valus, aga kasulik. Vahurullimisest ja lihashooldusest olen varem juba pika postituse kirjutanud, kus saad lugeda miks seda teha, millised on kasutegurid ja kuidas rullimine üldse välja näeb.

2. Külastada joogatundi. Rahulik, venitamisele ja hingamisele keskenduv Hatha jooga sobib puhkepäeva väga hästi. Ka Power Jooga sobib, aga see on juba intensiivsem ja järgmisel päeval võid oma kehas avastada igasuguseid lihaseid, mille olemasolust sul aimugi polnud. 😉 Pilates aga minu jaoks enam puhkepäeva trenn ei ole, kuna seal saab keha täitsa korraliku koormuse kätte ning süvalihased teevad intensiivselt tööd.

3. Jalutada/matkata. Puhkepäeval minna loodusesse, ideaalis võtta veel koer, sõber ja/või pere ka kaasa ja lihtsalt nautida. Saab kergelt ennast liigutada pulssi üles ajamata ning looduses puhkab nii keha kui ka vaim.

4. Käia saunas/veekeskuses/spaas. Lisaks mingile väga kergele “treeningule” teha veel ring saunas, käia veekeskuses või spaas lõõgastumas on ideaalne viis lasta lihastel lõõgastuda, puhata ja taastuda.

5. Teha muu väga madala pulsisagedusega treening. Kuna joostes mul ei õnnestu pulssi 1. ehk taastavas tsoonis hoida (minu puhul alla 138 löögi minutis), siis näiteks käia väga aeglaselt mõnikümmend minutit rattaga sõitmas, võimelda, kõndida või ujuda aeglases tempos on ka mõnus viis puhkuseks. Tuleb aga kindlasti silmas pidada, et raskeks ei tohi taastav trenn mitte kunagi muutuda ja pulss peab tõesti olema väga madal. 

Mitu puhkepäeva Sinu trenninädalasse mahub? Mida Sina puhkepäeval teed? 🙂