Nädala kokkuvõte 10.–16.01.2022

Nädal algas kohe eriti “suurepäraselt”: teavitus, et olen COVID-19 lähikontaktne, uimane pea ja kergelt kriipiv kurk. 😕 Kiirtest oli negatiivne, aga PCR-testile sain aja alles teisipäeva lõunaks. See tähendas, et minu tore 3-päevane töölähetus Pärnusse lendas kiirelt cancelisse ja ohtu sattus minu peatselt saabuv Tansaania-reis. Tansaaniasse küll saab eelmise aasta lõpust läbipõdemise tõendiga, kuid värskelt koroonat põdenuna minu taustaga Kilimanjarole: tundub väga paha variant.

Õnneks sain kolmapäeval testivastuseks negatiivse. 🙂 Tundub, et kolm doosi vaktsiini seekord siiski päästis mind omikrontüvest, vaatamata nakatunuga kahel korral pikemalt kokkupuutumisele. See lähikontaktsus pani aga korralikult mõtlema, et praeguste koroonanumbrite juures peaks veelgi rohkem kontakte vähendama, sest nädal enne reisi koroonasse jäädes ei tule enam mingit reisi ja sellest, kuidas koroona tervisele mõjub, ei taha isegi mõelda. Vähem kontakte tähendab aga vähem spordiklubis käimist ☹️, sest ega ma kuskil mujal ju nagunii ei käigi. Või kui lähen, siis tuleb trenn teha maskis.

Esmaspäev: kõndimine. Kuniks alles ootasin koroonatestile minekut, siis käisin esmaspäeva õhtul väiksel kõnniringil. Ei julgenud igaks juhuks rohkem pingutada, juhuks kui tõesti peaksin koroonat oma kehas kandma. Viirushaigusejärgset müokardiiti uuesti küll läbi teha ei tahaks. Tore kõnniringike oli ja sain jälle erineva temperatuuri juures erinevaid riidekihte katsetada, et poleks ei liiga külm ega liiga soe liikuda. Ma olen krooniline üleriietuja, kuid esmaspäeval sain -11 kraadiga end nii riidesse pandud, et ei hakanud esimese paari kilomeetriga palav. Success! 6,6 km, 11:08 min/km, 110 l/min

Teisipäev: trennivaba. Tahtsin küll väga mingitki trenni teha, aga vihtusin sellise hooga terve päev tööd teha, et õhtul hilja suutsin vaid korraks diivanile vajuda ja seal peaaegu tuttu jääda. Hea märk oli see, et mingeid külmetushaiguse tunnuseid mul enam polnud.

Kolmapäev: fartlek. Negatiivne testitulemus oli küll käes, aga kuna ma polnud mitu päeva trenni teinud, nädala alguses oli korraks kahtlane olemine ja JJVs tegid teised sel päeval Cooperit, siis otsustasin ma raske südamega ühistrenni siiski mitte minna. Kui kontakte vähendada, siis pigem jooksutrennide arvelt, sest neid saan teha ka iseseisvalt, jättes vähemasti Pumpi ikka oma nädalaplaani, sest seda ma kodus teha ei saa. Seal annab ka maskiga käia.

Tegin JJV asemel iseseisvalt ühe jooksutrennikese, midagi fartlekilaadset. Seadistasin kella 7+3 süsteemi peale ja hakkasin lihtsalt minema. Teed olid kohati päris jäised ja tuul väga tugev. Jalad olid tõeliselt rasked ja puusapainutajad päevi töölaua taga istumisest pinges, seega andis ikka alguses kangutada neid jalgu liikuma. Jooksu lõpuks oli seis jalgadega juba parem, fartleki kiired osad jäid tempo poolest ca 6:00–6:30 vahele. Koju jõudes avastasin enda üllatuseks, et peaaegu 11 km oli täiesti lennates läinud. 🙂 10,88 km, 7:17 min/km, 156 l/min

Neljapäev: trennivaba. Kes istus terve päev arvutis ja vahtis oma Exceli tabeleid? 🙋🏻‍♀️ Kuidas ma vihkan neid päevi, kui ei suuda end töökohustuste juurest kas või tunnikeseski liikuma saada…

Reede: BodyPump. Esimene katsetus teha BodyPumpi terve trenni vältel maskiga. Vähem intensiivsetes trennides olen seda varem proovinud, kuid Pump on siiski teine tera. Esialgu oli harjumatu, kuid lõpuks ei pannud seda maski isegi enam tähele. Energiat jagus, kava meeldib jätkuvalt ja isegi asendustreener oli seekord väga tore ja asjalik. 61 min, 135 l/min

Laupäev: pikk jooks. Kahetunnine osa Crime Weekly podcasti kõrva kõlama ja aeg läheb lennates. Ilm oli megailus, päike säras taevas ja isegi juba soojendas. Täitsa kevade tunne tekkis. Jumal tänatud, et ma päikeseprillid ette panin, sest pool teed oli päike otse silma. Kohati oli küll päris tuuline, seega 1-kraadine ilm oli pigem tuntavalt mõni kraad miinust, aga mul oli piisavalt soe olla. Nautisin täiega. Üks mõnusamaid jookse viimasel ajal. 16,2 km, 7:28 min/km, 153 l/min

Pühapäev: trennivaba. Tahtsime härra Jooksjaga Taevaskotta matkama minna, aga korteriühistu probleemidega tegelemine ja olmemured võtsid seekord oma aja. Jälle ei saanud metsa müttama. Kahju. 😥

Kokkuvõttes:

Järgmine nädal tuleb hullumeelne. Väga palju tööd tuleb ära teha jõuda, lisaks üks väike pildistamine ja kuskile mõned trennid ära mahutada. Viimane täispikk nädal enne puhkust ja ainult kaheksa tööpäeva jäänud. Peab hakkama saama ja terve püsima. 🤞

Nädala kokkuvõte 3.–9.01.2022

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Uus aasta, uued mõtted – hakkame hooajaks valmistuma. Kaks aastat koos JJV pundiga ühist kevadhooajaks ettevalmistust jäi mul südamehaiguse tõttu vahele, kuid sel esmaspäeval jooksin ma üle kahe aasta esimest korda staadionil (st sisehallis) fartlekki. 😍 Ja mitte lihtsalt niisama staadionil fartlekki, vaid fartlekki koos Mariaga. Täpselt nagu vanasti. Imeline tunne! Sel korral oli plaanis viis 10-minutilist plokki, 7 minutit rahulikult, 3 minutit tempokamalt.

Alguses tundus kõik jube kerge ja eufooriline, aga viimases plokis andis juba tunda, et alates oktoobrist pole ühtegi kiiremat liigutust teinud ja maratoniks valmistumise ajal jooksin oma fartlekke ja lõike ikka palju tagasihoidlikumates tempodes. Kiirete osade tempod olid 5:32, 5:41, 6:06, 6:05, 5:59 min/km, pulss jäi seal 157 ja 167 l/min vahele. Sellegipoolest surma ei saanud, sest see polnud ka eesmärk, ning mina jäin esimeste kiiremate liigutustega rahule. Siit saab edasi minna kenasti. 🙂 8 km, 6:52 min/km, 156 l/min

Fartlekile lisaks tegime kõhule-seljale ÜKEt, sest seda hädavajalikku tegevust tuleb kavas hoida nii kaua, kui vähegi veel jõuab, enne kui kevadine ettevalmistus veelgi rohkem jooksu suunas kaldu läheb. 33 min, 126 l/min

Teisipäev: BodyAttack. Jalad olid esmaspäevasest fartlekist veel omajagu väsinud – nagu keegi laskesuusataja ütles: jalad olid veel eelmises päevas –, seega olid kõiksugused hüpped ja intensiivsemad liigutused mul üpris puised. Ilmselt polnud kõige ilusam vaatepilt, aga kokku sai siiski väga mõnus trenn. 58 min, 159 l/min, max 183 l/min Pärast trenni sain aru, et sääred on üpris pinges ja valusad, suhteliselt piiripealses seisus, kuid õnneks nädala jooksul andsid nad kiirelt jälle järele.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenni päev. Jälle samad jutud: teistega koos lõigutrenni polnud teinud üle kahe aasta. Õnneks oli alustuseks lõigutrenni osa siiski lühike ja enim rõhku läks jooksuharjutuste plokile, mida nii väga tagaigatsenud olen. Soojendusel oli pulss mõnusalt madal ja enesetunne kerge (4,87 km, 7:11 min/km, 144 l/min). Jooksuharjutusi tegime lausa pool tundi. Mu pöiad ja jooksusammu (eba)ökonoomsus vajavad seda praegu eriti.

Lõigutrennis ootas ees kolm plokki, igas plokis 3×200 meetrit lõike, vahele üks ring, ca 230 m rahulikku sörki. Jooksusamm oli kõike muud kui ilus, tundsin selgelt, kuidas oleks nagu liimiga maa küljes kinni. Kõrgel pöial korraga üle mõne sammu ei suutnud olla, täistallal jooks parimal juhul. Selline pläta-pläta tunne, ilmselt üpris normaalne jaanuari kohta. 🙂 Küll varsti paremaks minema hakkab. 5:00 tempo tundus hirmus kiire, aga selle ca 1 minut 200 m peale tempo suutsime ära hoida koos Kaire ja Mailiga. Trenni lõpuks igal juhul olin läbi kui Läti raha. Lõikude tempod: 4:35, 4:42, 5:05, 4:57, 4:41, 4:26, 4:45, 4:46, 4:43, pulss 165–171 l/min. Muidu raudpoldina paigal seisnud sammu tihedus 170 s/min sai lõikudel juba 175–180 ringi tõstetud.

Neljapäev: trennivaba.

Reede: BodyPump. Pumpis sain esimest korda detsembris saabunud uut kava täies mahus teha. Päris äge kava! Mulle meeldib isegi väljaastete lugu, mis minu jaoks on äärmiselt uus kogemus. 😅 Eks järgmistel kordadel saab paremini aru, mis need kõige lemmikumad lood on, aga sel reedel oli tunne igal juhul hea. Väga rahul. 75 min, 127 l/min

Laupäev: pikk jooks. Plaan oli väikse pundiga ühine pikem jooks teha, aga haigused niidavad ümberringi. Seega olime laupäeva hommikul jooksurajal kahekesi koos Kristinaga. See dikteeris veidi kõrgema tempo, kui mul vaja oleks olnud, aga jutt muudkui jooksis, aeg läks kiirelt ja enesetunne oli super. Tuleb proovida järgmisel nädalal natuke rahulikumalt see pikk jooks võtta, et sellest rohkem kasu oleks. Ilm oli külm küll, kuid tuulevaikne ja mul ilmselt oli siiski liiga palju riideid seljas, sest isegi natuke palav hakkas. Suurepärane punkt trenninädalale. 14 km, 6:50 min/km, 158 l/min Sai ülejäänud nädalavahetuse laskesuusatamist vaadata ja rahulikult võtta.

Pühapäev: trennivaba.

Kokkuvõttes:

Järgmisel nädalal ootab mind ees kolmepäevane töölähetus, seega jääb mitu toredat ühist trenni tegemata ja tuleb üksinda lähetuse varahommikutel jooksma jõuda. Kolmapäeval jooksevad teised trennis Cooperi testi, aga mina pean selle millalgi ette või järele ära tegema, et selle aasta nö nullseis ära fikseerida. Päris kiire ja pingeline nädal, aga tuleb hakkama saada.

Erilist süsteemsust viimastest reisieelsetest nädalatest otsida pole mõtet: teen lihtsalt seda, mis meeldib ja kuidas ajakava lubab. Iseenesest oleks vaja pühapäevadesse siiski matkamine tagasi tuua, pidades silmas, et matkasaapaid pole mõned nädalad jalga saanud ja Kilimanjaro on praktiliselt juba ukse ees. Viimane aeg veelkord kogu varustus läbi katsetada erinevate ilmadega. Puhkuse alguseni on vähem kui 3 nädalat.