Treeningpäevik 12.–18.08.2o19

Esmaspäev: trennivaba.

Teisipäev: kerge jooks. Tiksusin üpris rahulikult oma 8 km õhtusel Ihaste teel ära. Pulss oli paar lööki kõrgem, kui võiks, ja enesetunne veel Peetri jooksust natuke väss, aga jalad olid isegi suhteliselt okeid. Andis lootust edukaks nädalavahetuseks juba küll. 🙂 6:08 min/km, 152 bpm.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõpuks sai koos TYSKi rahvaga koos joosta. 😍 Teised jooksid rahulikku 7–8 km, aga kuna minul oli see juba eelmine päev tehtud, siis jooksin paar kilomeetrit koos teistega ja siis võtsin ette väga kerge enesetunde järgi minutifartleki, 8×1 min.

Minutiliste kiiremate osade pulsid ja tempod:

  • 4:42 min/km (167 bpm)
  • 4:55 min/km (165 bpm)
  • 4:33 min/km (163 bpm)
  • 4:52 min/km (162 bpm)
  • 4:25 min/km (167 bpm)
  • 4:48 min/km (167 bpm)
  • 4:41 min/km (166 bpm)
  • 4:52 min/km (162 bpm)

Mõnus on ilma mingit tempo või pulsi eesmärgita lihtsalt joosta. Jalad said nii hästi käima. Pärast sain jälle paar kilomeetrit koos teistega TYSKi tagasi joosta (VO2max kukkus trenni lõpus jälle kolinal, nüüd juba 48 peale 🙄) ja sisehallis pikemalt rullida. Rullimine kulus ikka väga marjaks ära.

Neljapäev: trennivaba.

Reede: võistluseelne soojendus. Päeval oli nõrkus peal, pea uimane otsas ja natuke kehv enesetunne. Õhtuks tuli elu sisse tagasi ja läksin võistluseelsele soojendusele. 3 kiltsa kergelt, siis 5×100 meetrit rütmijooksud üle 100 m sörgi ning 2 km koju tagasi. Jalg oli lennukas ja nii kui oma peas mõttesse jäin, kukkus pulss puhta madalaks ära. No ikka väga hea jooks oli. 6:03 min/km, 149 bpm. Aga see pole kunagi hea märk enne võistlust. Polnud ka seekord… 😕

Laupäev: Eesti Ööjooks 2019. Kirjutasin Instagramis päris pikalt, mis juhtus (LINK). Kui joostes polnudki nagu suurt miskit viga ja hoidsin end edukalt tagasi, siis tunne, mis mind peaaegu 2,5 tundi pärast finišit saatis, ei olnud küll seda kõike väärt. Aga vähemasti on pikk jooks sel nädala kirjas, good enough…?

Põiepõletikuga võistlusele minna – not recommend.

Pühapäev: trennivaba. Oleks tahtnud taastava jooksu peale teha, aga ilmselgelt veedan tänase päeva voodis teki all ja üritan kuidagi terveks saada.

Kokkuvõttes:

Olin kõhuviiruses 2 nädalat tagasi. Nüüd olen põiepõletikuga rajalt maas. Elu lihtsalt materdab ja tervis ei pea vastu. Vorm hakkab vaikselt tulema, kui see jälle kõik kokku variseb. Jube raske on positiivseks jääda. ☹️ Kahtlen kõigis oma otsustes. Keha ei pea niigi vastu, nüüd andis ka vaim alla. Kuidagi peab sellest august välja ronima hakkama. Kuidagi.

Ega need haigused jäljetult ei lahku, kahjuks. Kui juulikuus kasvas vorm mühinal ja selle hea indikaator oli iga nädal ühiku võrra tõusev VO2max, siis nüüd on see näitaja 1,5 nädalaga 3 ühikut kukkunud. Mis sa sellelt haigelt kehalt ikka tahad…

Järgmisel nädalal peaks tulema kõige suurema mahuga nädal, sh pikk 3-tunnine jooks pühapäeval. Seda pole rohkem enam mitte kuskile nihutada ka, sest Jaanson ja Tallinn tulevad vägisi peale. Loodan, et saan nii palju terveks, et vähemalt 3-tunnine jooks vahele ei jää. Põhiline, et see tsüstiit nüüd millekski hullemaks edasi ei kasva. *ptüi-ptüi-ptüi*

Berliini maratonini jääb vähem kui 42 päeva ehk vähem kui 6 nädalat. Jube ärev on olla.

Advertisements

Treeningpäevik 5.–11.08.2019

Esmaspäev: trennivaba.

Teisipäev: kerge jooks. Ootasin teisipäevast jooksu ärevusega, kuna nädalavahetusel läbi põetud kõhuviirus oli ju pika jooksu tempo tunduvalt alla võtnud. Ei teadnud, kas olin teisipäevaks rohkem taastunud. Jooks kulges aga täitsa kenasti ja tempo-pulsi suhte järgi paistis keha olevat haiguse lõplikult seljataha jätnud. 8,12 km, 6:05 min/km, 149 bpm.

Kolmapäev: lõigutrenn. Tahtsin küll JJV-sse minna üle pika aja, aga kuna staadionile vihma tõttu nagunii minna ei saanud ja sisehall on hetkel suletud hooldustöödeks, siis soovitas Maris hoopis iseseisvalt oma trenn ära teha. Tegingi siis nii.

Ikka traditsioonilise kolmekas soojenduseks alla, kiirelt harjutused peale ja siis Ihaste teel edasi-tagasi punuma. Mul oli plaanis 4:30 tempoga 500-meetrised lõigud, nimelt 4×500 m ja 2 blokki. Lõikude vahel ainult 1 minut kerget sörki taastumiseks ja blokkide vahel 5 minutit, seega suhteliselt raske trenn, mis pidanuks Peetri jooksuks mootori käima tõmbama. Vist tõmbas ka?

Lõikude tempod ja pulsid:

  • 4:15 min/km, 161 bpm
  • 4:30 min/km, 172 bpm
  • 4:33 min/km, 170 bpm
  • 4:41 min/km, 169 bpm
  • 4:41 min/km, 169 bpm
  • 4:38 min/km, 169 bpm
  • 4:42 min/km, 170 bpm
  • 4:38 min/km, 171 bpm

Ei suutnud kuidagi seda 4:30 tempot hoida ja jooksin ikka täiesti elu eest. Aga noh, enam-vähem võib rahule jääda. Minutilise vahe ajal enamiku ajast kõndisin, et pulss ikka alla ka läheks. Peale mitut nädalat tonniste jooksmist tundusid need 500-meetrised täitsa lühikesed lausa. 😅 Pärast lõike tegi VO2max hüppe 51 peale tagasi, aga koju jooksuga kukkus jälle 50 peale.

Neljapäev: trennivaba.

Reede: võistluseelne soojendus. Oli see vast alles üks jooks. Enesetunne oli mitte midagi ütlev, jalad olid väsinud ja rasked, õues oli kuidagi väga lämbe ja hapnikuvaene olla ning loomulikult kõige selle peale VO2max viskas end rahumeeli 49 peale. Tegin jooksu sees viis 100-meetrist lahtijooksu ka, aga sain tempo vaevalt 5:00 min/km peale, sest lihtsalt mootor ega jalad ei liikunud üldse. Tohutu venimine. Ei mingit head emotsiooni enne võistlust. 6,08 km, 6:18 min/km, 151 bpm.

Laupäev: Peetri jooks. Peagi kirjutan pikemalt, aga üldiselt jäin oma jooksuga rahule. Rekordist just väga palju puudu ei jäänud, keskmise tempo eesmärgi saavutasin 100%. 🙂

Pühapäev: taastav jooks. Jälle midagi uut: pärast võistlust järgmisel päeval tegin 140-pulsiga taastava jooksu. Jalad olid väsinud, aga enesetunne väga hull ei olnudki. Ilusti sai pulss all hoitud. VO2max istus ikka oma 49 peal. 7,33 km, 6:40 min/km, 139 bpm.

Kokkuvõttes:

Käesoleval nädalal ootab juba 5 päeva pärast ees Ööjooksu poolmaraton. 😳 Õnneks saab seal vist enam-vähem normaalse ilmaga joosta, mis on positiivne. Mingit eesmärki, mida reaalne joosta oleks, pole suutnud veel välja mõelda, aga õnneks on veel natuke aega. Isikliku rekordi jaoks peaks olema keskmine tempo 5:06 min/km – see tundub hetkel ikka natuke utoopia valdkond.

Berliini maratonini jääb veidi vähem kui 48 päeva.