Nädala kokkuvõte 8.–14.08.2022

Esmaspäev: rahulik jooks. Nädalat alustasin kerge rahuliku jooksuga. Vaatamata sellele, et pühapäev oli rahulik puhkepäev, tundsin jooksu alguses pinget vasaku talla all. Pikivõlv ja kand kippusid täitsa krampi tõmbama. Soojendusega andis see pinge järele, kuid ühtegi sellist aistingut ei tohi tähelepanuta jätta. Hakkasin vaikselt mõtlema uutele, veidi teistsugustele tossudele, millega pikki otsi teha. Kui see vasak tald välja arvata, oli väga mõnusa enesetundega kerge kulgemine. NRC: It’s OK 5K. 5,19 km, 6:41 min/km, 150 l/min

Teisipäev: rahulik jooks. Jälle üks vaikne rahulik tiksumine. Nii kerge ja lennukas minek ei olnud kui päev varem, aga see-eest olid jalad pingevabad. Väga tore tunniajane jooks. Nautisin viimaseid normaalseid jooksuilmasid ilma kuumakraadideta. NRC: Mindful Meters. 8,62 km, 6:58 min/km, 148 l/min

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Hakkas soojaks minema. Viimaks sain mina oma jooksupundi juurde tagasi pärast koroonanädalaid. Tegime terve trenni staadionil. Soojenduseks mõned ringid, suutsin normaalse pulsiga koos teistega tempos püsida küll. 2,57 km, 6:35 min/km, 147 l/min Seejärel korralik plokk võimlemist, jooksuharjutusi ja neli lahtijooksu otsa. Olime korralikult soojad ja trenniks valmis.

Eelmise nädala puudujad said eelmise kolmapäeva trenni järele. Plaan oli 7–10 maksimaalse pingutusega 400-meetrist lõiku. Pärast lõiku rahulik puhkus istudes (ca paar minutit, enesetunde järgi) ja üks ring sörki vahele. Nipp seisnes selles, et kiireima ja aeglaseima lõigu vahe ei tohtinud olla rohkem kui viis sekundit. Enne kui spordiklubi kinni pamndi, jõudsime tehtud kaheksa lõiku. Vaadake seda täppisteadurit:

Tempod (min/km):
4:33
4:33
4:35
4:33
4:33
4:38
4:40
4:08

Viimase lõigu pidime jooksma kõige kiiremini ja panema endast kõik välja. Tundub, et sain sellega väga hästi hakkama. Raske trenn, aga üllatavalt hea enesetundega. Mulle meeldib kvaliteetne pingutamine. 🙂

Neljapäev: trennivaba.

Reede: rahulik jooks + BodyPump. Hommikul tegin rahuliku väikse jooksu. NRC: 30 Minute Finish Lines (4,28 km, 7:22 min/km, 144 l/min). Õhtul läksin BodyPumpi. Üle kolme nädala esimene Pump, seega hoidsin teadlikult natuke tagasi, sest nädalavahetusel oli neid jalgu veel jooksmiseks vaja. Kerge lödi nuudli tunne oli, aga mitte veel katastroof. Pigem tundsin kõige rohkem oma tagareisi, mis olid kolmapäevasest lõigutrennist ikka väga lühikesed. Jõu- ja seljatõmbed olid kõige kriitilisemad, allaminekul pidi olema ettevaatlik. Hea vanade lugudega kava, nautisin. 60 min, 132 l/min

Laupäev: ratas. Põhimõtteliselt oleks piisanud tunniajasest väikesest veeremisest, aga ma tahtsin natuke pikema ringi teha ja käisin Saadjärve juures. Ilm oli isegi natuke liiga ilus, aga jõin kõik oma kaasavõetud ligi poolteist liitrit jooki ära ja ei saanud kuumarabandust. Pulss oleks võinud olla madalam, aga ei saa nuriseda. Kiirus oli minu kohta väga hea. 41,83 km, 24,9 km/h, 140 l/min

Pühapäev: pikk jooks. See jooks ei saanud ilusat algust. Kell 6.30 oli äratus ja ei mina ega härra Jooksja ei olnud väga värsked. Normaalselt magada saime alles kella 2 öösel, sest hoovis oli naabritel pidu, mis isegi kõrvatroppidega meie kõrvu kuuldus. Ei olnud meeldiv, kui sul on vaja varakult ärgata ja ligi kolm tundi joosta. Olime väsinud, aga tegime pudru valmis, sättisime end valmis ja asusime teele. Väljas oli küll mõnusalt udune, aga teadsime ette, et kogu jooksu jaoks seda udu ei jätku. Varsti on päike kõrgel ja kraadid palavad. Seetõttu viis härra Jooksja meile autoga poolele teele joogipudelid ette. Teise joogipunkti tegime Kärknas Terminali tanklas, kust ostsime mõlemad spordijooki. Nii saime juua iga 4–6 km tagant.

Kuna mul oli plaanis teha 22 km, siis kodust Kärknasse minnes oleks jooks selle nädala kohta veidike pikk tulnud. Seega kui härra Jooksja pudeleid viima läks, viskas ta mind TYSKi juurde maha. Sealt on Kärknasse täpselt 10 km. Ise viis joogid kokkulepitud kohta ära, sõitis koju tagasi ning asus oma 32 km pikkuse jooksu juurde. Teadsin, et ühel hetkel jõuab ta mulle järele, kuna jooksu esimese osa oli meil samal rajal.

Tegin enne jooksma asumist väikese soojendusvõimlemise alla. Sellest tundus kasu olevat, sest sain end jooksu ajal üpris kenasti käima. Jooksin taaskord muusikaga ja NRC rakendusega (NRC: Half-Marathon Run). Mõnus juhendamine ja jooksuteemalise jutu kuulamine. Esimene pool Kärknasse oligi mõnusalt udune ja normaalne temperatuuriga, nagu oodatud. 5 km peal sain oma elektrolüütidega vett. Täpselt enne Kärknat sai härra Jooksja mu kätte ja joogipunkti saime teha üheskoos. Sealt võtsin mina suuna kodu poole, tema aga Lähtele. Päike piilus ähvardavalt.

Kandsin ostetud spordijooki endaga umbes 4 km kaasas, seal jõib joogi ära ja sain pudeli prügikasti toimetada. Selleks hetkeks oli joosta veel 8 km ja päike grillis korralikult. Pilved olid kadunud ja udust polnud enam jälgegi. Konkreetselt minutitega oli minu ilus alla 150-löögine pulss 155 ligi. Raskemaks läks, aga tempo ei kukkunud ja enesetunne oli olude kohta ikka väga hea. Korjasin oma joogipudeli põõsast kaasa ja rühkisin edasi Tartu poole. 2 km enne lõppu laksas korralik runner’s high ja puhta emotsiooni pealt tulin tugevalt lõpuni.

Olen selle pika otsaga väga rahul. Tunne oli oluliselt tugevam kui eelmisel nädalal. Nagu sportlased ütlevad: siit on hea edasi minna. 22,01 km, 7:03 min/km, 151 l/min

Kokkuvõttes:

Möödunud nädalaga võin küll väga rahule jääda. Kõik sai tehtud, mis plaanitud, ja julgen öelda, et hea kvaliteediga tehtud. Veidike ettevaatlik olen oma taldade osas, mis kipuvad üpris kangeks ja valusaks jääma. Mulle tundub, et sellise ca 50-kilomeetrise nädalakilometraaži ja minu praeguse kehakaalu juures on mul vaja üht paari veidike suurema pehmendusega jooksutosse, eriti just pika jooksu jaoks. Leidsin ühe 4-millimeetrise dropiga paari Saucony valikust, seega tuleb nende kojusaabumine ära oodata ja siis katsetama asuda. Veel jõuab enne maratoni uue tossuga harjuda.

Homme lähen Herje juurde massaaži ja lasen tal end üle pika aja korralikult mudida. See jääb ka nädala ainsaks puhkepäevaks. Trenniplaan näeb ette kaks lühikest kerget jooksu, ühe BodyPumpi, ühe korraliku lõigutrenni, testvõistluse Võrus, veelgi pikema pika jooksu ning taastava rattasõidu. Maht on üleval, kuid intensiivsust hakkab juurde tulema. Järgmise kaheksa nädala sees on tulemas vaid üks nädal, kui pole ühtegi võistlust. Enamik neist on muidugi pigem testjooksud ja kiirust arendavad treeningvõistlused. Sinna juurde tuleb mahutada pikad otsad ning kõik muu hea ja vajalik. Läheb planeerimiseks.

Chicago maratonini jääb 8 nädalat.

Nädala kokkuvõte 1.–7.08.2022

Esmaspäev: kõndimine. Koroona 5. päev. Olin juba paar päeva olnud palavikuta ja kurk peaaegu terveks saanud. Nina oli veel tatine, maitsed ja lõhnad kadunud ning vaatamata palaviku puudumisele olid mul ikka aeg-ajalt kuumahood. Üldiselt tundsin, et nüüd läheb asi suurte sammudega paremuse poole. 🤞 Otsa oli saanud minu puhkus, seega veetsin päeva arvuti taga, võitlesin koroonaväsimusega ja õhtul läksin jalutama. Õues sadas terve päeva, kuid oli ootamatult soe. Tegin ühe tempokama kõnniringi ja vihmajopega hakkas lausa palav. Igal juhul tekkis vaikselt mõte, et äkki seekord pääseb ilma nädalate kaupa vindumiseta… 4,26 km, 10:49 min/km, 97 l/min

Teisipäev: kõnd-jooks (9+1). Tööpäevad jätkuvalt väsitasid enneolematult, seega puhkasin õhtul veidike (loe: langesin kontoritoolist diivanile ja tukkusin), viimaks panin jooksuriided selga ning läksin kõndima. Otsustasin juba enne minekut, et proovin iga 10 minuti sees minuti kaupa natuke sörkida-joosta, et aru saada, mis seis minuga on. Kõige veidram on see, et pulss ei anna hetkel mingit märki, et oleks haige olnud. 🤷🏻‍♀️ Tavaliselt paneb haigus alati mingi hullu põntsu kirja. Nüüd on puhkeoleku- ja kõnnipulss aga väga ilusad, minut jooksu ei teinud ka midagi hullu. Enesetunne oli ka okei. Sadamaraudteel kohtusin äärmiselt julge rebasega, kes tšillis minust paari meetri kaugusel ega kartnud midagi. Pigem kartsin mina teda. 😅 6,35 km, 9:27 min/km, 111 l/min

Kolmapäev: kõnd-jooks (5+5). Kuna eelmine päev oli minu kõnnitrennike nii normaalne, tegin esimesed katsetused jooksmisega. Ma kartsin tohutult endale liiga teha, sest see neetud COVID on ju ettearvamatute tagajärgedega. Olin mega ettevaatlik ja katsetasin alustuseks 5+5 kõnd-jooksu. Piltlikult öeldes hoidsin muudkui hinge kinni, et millal nüüd jube ja paha hakkab. Lausa imelik hakkas, sest nii jooksu kui ka kõnni ajal oli kõik nii… normaalne. Enesetunne, pulss, kõik. Nagu polekski midagi juhtunud. Kokkuvõttes tuli täiesti hea trenn, mis andis julguse järgmisel päeval päriselt jooksmist proovida. 6,28 km, 7:42 min/km, 133 l/min

Neljapäev: rahulik jooks. Ilm pööras jälle kuumaks. Selge, Margitil on aeg jooksma asuda. 😅 Esimeseks katsetuseks kõndimata joosta võtsin ette 5-kilomeetrise Ropka-Karlova ringi. Õhtu oli küll käes, aga ikka väga lämbe oli. Kerge jooks ei olnud, aga midagi katastroofilist ka mitte. 5,1 km, 6:56 min/km, 148 l/min

Reede: trennivaba. Õhtul sõitsin maale ja tegin pisikese ringi vanemate koeraga.

Laupäev: pikk jooks. Pärastlõunaks lubas ilmateade itta suurt äikesetormi – tuli ka ning viis elektri endaga mõneks tunniks kaasa – ja meil oli kavas pidada ema sünnipäeva, seega tuli hommikul vara pikk jooks ette võtta. Ärkasin kell 7 – minu jaoks nädalavahetusel ekstreemselt vara – ja enne kaheksat olin õues ja valmis jooksma.

Algus oli paras kangutamine. Energiaks oli vaid üks söödud banaan ja vedelik lahkus selle 85% niiskuse, 24-kraadise soojuse ja päikesega lagipähe kehast väga kiirelt. Tundsin, kuidas keha on lihtsalt tühi. 🤷🏻‍♀️ Kaalusin vahepeal juba jooksu lühendamist ja varem tagasipööramist. Kiskusin vaimse tugevusega keha endaga kaasa ja pidasin vastu.

7 kilomeetriga olin jõudnud Kohtla-Järvele ja sain Maximast endale spordijooki osta. Kahe sõõmuga tõmbasin 750 ml juua sisse ja pärast seda läks kõik jumala heaks. 😍 Jooksin puude varjus pikalt läbi Keskallee ja linnapargi. Lihtsalt supermõnusad jooksurajad! Nautisin neid kilomeetreid lapsepõlve radadel väga. Igal pool oli mingi mälestus: vanaisa maja, kultuurimaja, jäähall ja staadion, kus toimusid rahvatantsupeod, minu lasteaed, minu kool, vanaema maja. Jooksu teise kolmandiku veetsin Kohtla-Järvel.

Seejärel jõudsin tagasi linna serva, ostsin endale Selverist veepudeli, sõin ühe geeli, jõin peaaegu pool liitrit vett ära ja hakkasin läbi Järve küla jälle kodu poole liikuma. Viimased viis kilomeetrit veetsin sellises vastutuules, et vahepeal hoidsin nokatsit käega kinni, et see ära ei lendaks, ja sättisin kõrvaklappide juhtme rinnahoidja paela vahele, sest tuul kippus klappe kõrvast välja kiskuma. Kodusele sillale jõudes sai 20 km täis – juhhuu! Sealt edasi olid juba boonusmeetrid koju. Tehtud!

Kokkuvõttes oli jooksu algus raske, keskmine osa oli supermõnus ja lõpp kiskus jälle natuke raskemaks. Mul on väga hea meel, et vaatamata sellele, et ma eelmisel nädalavahetusel koroonas siruli olin, sain nüüd juba maratoniks treenimisega edukalt jätkata. Hea meelega oleks koroona küll vahele jätnud, aga kui ta kuskile paigutada, siis laagrijärgsele nädalale, kui pidingi vähem trenni tegema. Lõpp hea, kõik hea? 20,36 km, 7:21 min/km, 150 l/min

Pühapäev: trennivaba. Veeresin härra Jooksja pikal jooksul rattaga kaasa ja pakkusin juua. Keskmine pulss oli 88, seega vist trenniks ei kvalifitseeru.

Kokkuvõttes:

Järgmisel nädalal tahaksin naaseda JJVsse ja BodyPumpi,teha paar väiksemat jooksu ja ühe korraliku pika jooksu. Ideaalis teeksin pühapäeval taastava rattasõidu, kuid praktikas ilmselt tiksun rattaga härra Jooksja pikal otsal kaasas ja pakun talle juua. Ilmateade järgmise nädala teise poole ennustusega jooksjaid ei hellita (27 kraadi ja päike), seega tuleb vaim valmis panna järjekordseks pikaks kuumaks jooksuks.

Chicago maratonini jääb 9 nädalat.