Peetri jooks 2019

Peetri jooksul käisin mina esmakordselt. Mul ei olnud sel aastal mingit plaani sinna minna. Isegi Tartusse Skechersi Suvejooksule minek ei olnud otseselt plaanis. Kuna aga maikuine Rapla jooks läks nii, nagu ta läks (loe: leinasin veel kaua), siis tekkis mõte kuskile mujale 10 km rekordit püüdma. Kuna see meie kodune Suvejooks just kiire raja poolest ei hiilga ja ilm on alati kuum, siis vaatasin natuke võistluskalendris ringi.

Leidsin Peetri jooksu. Õhtune toimumisaeg, kuulu järgi üks kõige kiiremaid 10 km radasid Eestis ja väga hea korraldus. Ootasin regamisega juuli lõpuni, sest mingisuguse 30-kraadise ilmaga poleks mina võistlema läinud. Kuna lubas enam-vähem okei ilma, siis panin end viimasel päeval kirja. Tulgu, mis tuleb.

Võistluspäeval sõitsin samal ajal bussiga Tallinna, kui teised oma inimesed Tartus võistlesid. Imelik tunne oli sees. Olen sel suvel nii palju üksi treeninud, et tunnen oma TYSKi grupist puudust. 😕 Kahjuks keegi teine Peetrisse tulekust vaimustuses ei olnud. Sain Soomest saabunud Jooksja-härraga kokku, sõime Vapianos pastat ja võtsime suuna Peetri poole. 2,5 tundi varem olime juba kohal.

Ootamise aeg läks tegelikult ruttu. Parkisime Selveri juurde, seega sai natuke ikka jalutada, et materjalid kätte saada. Autos vahetasime riided ära, et ei peaks pakihoiu järjekorras seisma. Stardieelne geel näppu, veepudel põõsasse ja ca 45 minutit enne starti läksime soojendusele. 2 km sörki – pulss ja tempo olid kergelt kohutavad 🙄 –, jooksuharjutused ja 2 lahtijooksu ning oligi aeg stardikoridori astuda.

Stardiga oli selline veider lugu, et stardipauku lihtsalt ei olnud. 😅 Teadvustaja jutustas rahus edasi ja ühel hetkel hakkasid kõik lihtsalt järsku jooksma. Mina jäin oma kellal stardi vajutamisega ca 4–5 sekundit hiljaks. Esimene kilomeeter möödus oma kohta ja tempot otsides. Oli ikka soe ja lämbe ilm küll. Õnneks teadsin, et juba varsti saab end kasta ja juua.

1 km: 4:45

Selle tempoga olin rahul. 🙂 Võtsin endale eesmärgiks ette 4:49-4:50, mis tähistab minu eelmisel aastal Raplas joostud rekordit. Esimese kilomeetriga 5 sekundit varusse on täitsa okei. Mitte liiga kiire algus.

Teisest ja kolmandast kilomeetrist suurt midagi muud ei mäleta kui seda, et palav ja ootasin pikisilmi joogipunkti. Kui lõpuks nägin joogipunktis pudeleid, siis olin ikka väga õnnelik. Kallasin peaaegu terve pudeli endale pähe ja selga. No nii mõnus! 😍 Tunne läks kohe palju paremaks. Enam rohkem palavust jooksul ei tundnud.

Foto: Silver Tõnisson

2 km: 4:48

3 km: 4:51

Neljas kilomeeter “tervitas” selle aukliku ja vihmavett täis kruusalõiguga, mille eest Margo hoiatanud oli. Kui ette poleks teadnud, siis oleks vist päris närvi ajanud. 😂 Selle kohta, milline see lõik oli, sai isegi hea kilomeetri aeg joostud. Neljandal kilomeetril hakkas mul mõlemal pool alakõhus korraga pistma.

4 km: 4:49

Viiendal ja kuuendal kilomeetril pöörasime otsa tagasi Peetri poole. Sinna jäi ka üks ainus raja suurem tõus. Teises joogipunktis olid pudelid isegi juba lahti keeratud. Pistmine kõhus hakkas viimaks natuke järele andma. See Vapiano pasta sai siiski natuke liiga hilja ära söödud. Vähemasti hea eelteadmine Ööjooksuks: 3 tundi enne starti söömine hästi ei lõpe.

Siis kui ainus pilt, mis endast leiad, on ka sureva näoga. Oh well…  😅 Foto: Silver Tõnisson

5 km: 5:00

6 km: 4:54

Kõik need sekundid, mis esimese nelja kilomeeriga varusse joostud sai, haihtusid käest. 😕Kahjuks ei näinud ma kõiki kilomeetriaegasid oma kellal ja magasin neist mitmed maha. Ehk oleks suutnud end veidi varem kokku võtta?

7 km: 4:54

7 kilomeetri lõpuks näitas mu kell keskmiseks tempoks 4:51. Sellest oli rekordi jaoks napilt liiga vähe. Kuulsin üht naist kaasa elades ütlemas, et siit on vaid allamäge minna ja pange nüüd juurde. Täpselt seda ma teha proovisingi.

Joogipunktides pähe kallatud vesi jahutas nii hästi ja hakkasin järsku muudkui inimestest mööda jooksma. Viimased 3 kilomeetrit tundsin end nagu mingi tugev masin, mis autopiloodil edasi rühkis. Tahaks huviga teada, mitu selga seal võetud sai. Tohutult. 😏

8 km: 4:46

9 km: 4:49

Viimasele kilomeetrile minnes oli rekordi jooksmine juba natuke ebarealistlik. Aga ega ma alla ka ei andnud, vaid kütsin kohati hambad ristis ja silmad kinni. Kui nägin oma kellal numbreid 9,6 km, siis sain juba aru, et ilmselt on rada siiski pikem, sest tuttavaid rajalõike veel kuskil ei paistnud.

10 km: 4:44

… ja nii oligi. Finišisirgel pani endast 120% välja ja jooksin silmad kinni finišikaare suunas. Nägin juba kaugelt kellal numbreid 48:…, seega oli minu rong läinud. Kell värises 10. kilomeetri täitumise märgiks 100 meetrit enne finišit. Viimaks sain sealt matilt üle ja seisma jääda.

48:40 näitas minu Garmin. Rekordist jäi puudu umbes pool minutit, aga tundsin end siiski väga hästi ja olin enda üle uhke. 🙂

Selleaastase Raplaga ei saa seda jooksu isegi võrrelda mitte. Aeg oli üle poole minuti parem ja jooks tegelikult väga ühtlaselt ja ilusti tehtud. Tegelikult sai mõne sekundiga joostud lausa negative split. Sügishooaja esimese stardi kohta olid asjad tegelikult päris hästi. Ja tempo – 4:49 – oli tegelikult võrdne mu 10 km rekordi tempoga. Siit võib edasi minna küll!

Kui veel Peetri jooksust rääkida, siis tahaks eraldi välja tuua head ja vead.

Peetri jooksu eelised:

1. Pudelist jootmine. Kui sa teed Eestis pudelist jootmisega võistluse ära, on see juba omaette kõva sõna ja vajab kiitust. Pole paremat asja, kui pudelist jootmine. Pudel kätte, kus on piisavalt vett, et juua ja end korralikult läbi kasta. Parim.

2. 10 km peal 4 joogipunkti. Kuna ilm just üleliia jahe ei olnud, siis kulus 3 joogipunkti mulle ära. Eriti just enda veega kastmise ja jahutamise mõttes. Kuna vett saab pudeliga, ei kulu põhimõtteliselt ka erilisi lisasekundeid joogi kättesaamiseks.

3. Kiire rada. Kui kruusa lõik välja arvata, on see rada ikka kiire küll. Alguses kaks väiksemat tõusu, aga lõpp laskuva profiiliga ja tõesti kiire.

4. Hea korraldus. Rada on hästi märgistatud ja rajal on mitu meeleolupunkti. Mind need aitavad küll: ei jõua oma peas kuskile negatiivsesse kohta ära minna.

5. Osavõtumaksu suurus õigustab ennast: jooks pole 10 km võistluste seas just odav, kuid selle eest saab hea korralduse, 4 joogipunkti, pudelist jootmise, toidupoolisega finišeerijakoti ja toitlustuse finišis.

Peetri jooksu miinused, millega võiks midagi ette võtta:

1. Netoaja puudumine. Kui tahta ennast kiireks jooksuks nimetada, siis võiks ikkagi netoaeg olemas olla. Ma ei alustanud jooksu just väga kaugelt, aga 10 sekundit läks vähemalt jooneni jõudmiseks.

2. Asfalt. See suurte aukudega ja ebaühtlane kruusatee lõik ei ole just väga tore. Rae vald võiks end kokku võtta ja asja korda teha.

3. Õige pikkusega rada. Olgu: võimalik, et mina jooksin alguses natuke mitteoptimaalselt, aga mitmetel teistelgi tuli raja pikkuseks ca 100 meetrit rohkem. Härra Jooksja lõpetas esi25 hulgas, nende grupp jooksis kõik raja täiesti sirgeks ja ikka oli raja pikkus 10,09 km. Minu tempoga on 100 meetrit võrdne 25–30 sekundiga. Ei tule just kasuks, kui oled rekordit püüdmas. Koos netoaja puudumisega juba ca 40 lisasekundit, milleta oleks minu rekord käes olnud. Kui raske on maha joonistada õige pikkusega rada?

4. WCd. Neid peaks olema võistluskeskuses vähemalt 2 korda rohkem.

Kas järgmisel aastal lähen? Ei oska öelda. Üldiselt mul pole erilist tahtmist Tartust selleks Tallinna sõita, et ainult 10 km joosta. Kui need kitsaskohad korda tehtaks, võiks Peetri jooks endale julgelt parima 10 km võistluse tiitli kaela riputada. Mina aga jään nüüd Jüri Jaansoni 2 Silla 10 kilomeetrit ootama. 🙂

Kokkuvõttes:

  • Aeg: 48:45,6
  • Distants: 10 km (minu kell: 10,1 km)
  • Keskmine tempo: 4:52 min/km (minu kell: 4:49 min/km)
  • Keskmine pulss: 176 bpm
  • Max pulss: 186 bpm
  • Koht: 236/572
  • Koht naiste seas: 42/231
  • Koht N vanusegrupis: 27/134
  • Jooksu dünaamika:
    • Sammu tihedus: 181 spm
    • Sammu pikkus: 1,14 m
    • Vertikaalne ostsillatsioon: 8,2 cm
    • Keskmine kokkupuute aeg maaga: 241 ms
    • Vasakul jalal 46,9% ja paremal jalal 53,1% ajast (vist hüppasin paremal jalal ringi vahepeal…)
Advertisements

Narva Energiajooks 2019

Kes veel mäletab 2014. aasta Olümpiajooksu? Tol päeval oli Tartus umbes 35 kraadi sooja ja meil tuli joosta 10 km Tartu teedel ja tänavatel. Sellest jooksust oleme saanud rääkida enne iga sooja ilmaga võistlust viimased 5 aastat stiilis: “Aga kas te Olümpiajooksu mäletate?”. Nüüd on meil uus benchmark, millega põrgukuuma võrrelda: 2019. aasta Narva Energiajooks.

Eelmisel päeval sõitsime minu vanemate juurde Itta ära, mis vähendas järgmise päeva autosõidu aega ligi 2 tunni võrra. Laupäeval kell 10 oli meil Narvas auto pargitud. Ilm oli noh… kuum. 🙄 Kell 9 näitas ilmateade juba 29 kraadi ja selget ilma. Tegime üpris viimasel hetkel natuke sooja ja oligi aeg geelid tasku panna ja veepudel kätte võtta, stardikoridoris pähe kallata ja jooksma hakata. Tol hetkel oli õues vist ametlikult 32 kraadi.

Tiim!

Kõigil trennikaaslastel olid mingid ulmelised plaanid ja mina nendega kaasa minna ei tahtnud. Plaanisin 2 tunni tempos alustada, et vast see pole just tappev. Kui vaja tempo langetada, siis langetan, mina ei suuda 30 kraadiga joosta. Kuskil 3. km oli mul juba roppraske ja ootasin joogipunkti. 😕 Kreenholmis oli äge, aga megapalav ja õhk ei liikunud. Seal oli ikka raudpolt üle 30 kraadi sooja.

Kui 4 km joostud sai, tuli ka joogipunkt. Vesi oli seal aga peaaegu otsas. 😳 Viimaselt laualt ikka sain midagi pähe ja kurku. Seal libises ka Liis mul eest ära, kellega meil samm oli hästi klappinud, ja mina hakkasin lihtsalt sörkima. Pulss oli 180 ja lihtsalt nii paha oli olla. Mida seal ikka püüda. Jalg sirgu.

Kaalusin ligi 3 km rajalt maha astumist. See oli tõsine kaalumine, sest üle 30 kraadi sooja ja poolmaratoni jagu jooksu on hullumeelne ettevõtmine. Jõudsime tagasi stardipaika ja kiusatus maha tulla ning jõkke ujuma minna oli suur. Mõlemal pool kõndis katkestajaid vastu. Aga siis tuli Treener, kes vaatas mõistva pilguga ja andis patsu. Medal ka motiveeris. Ma polnud päris kindel, kuidas ma need 14 km veel suudan. Olin valmis ka terve tee kõndima.

6,3 km: 35:30, 530. koht, tempo: 5:36 min/km

8. km algus tervitas pika tõusuga. Jalutasin sealt üles kuni joogipunktini. Kilomeetriaeg tuli 8:30 kanti. Sealt korjas Tauri mu üles. Jumal tänatud, üks tuttav nägu! 🙂 Tema oli läinud kostüümis rada nautima. Jalutasime veel mõnda aega. Siis jooksime kuni järgmise joogipunktini. Ja nii muudkui edasi ja edasi. Õnneks Tauri mul väga palju kõndida ei lubanud.

10 km: 1:01:34, 593. koht, tempo: 6:09 min/km

Ma jooksen trennis 150 pulsiga 10 km ka kiiremini. 🙄

Samal ajal oli lisaks s*tale enesetundele hakanud mulle liiga tegema parem hüppeliiges. Andis teine siseküljelt päris teravat valu. 😕 Enne 13. km joogipunkti küsis Tauri meditsiiniratturilt mulle külmageeli, kes seda kuskilt tooma sõitis, meid üles leidis ja siis minu pahkluu sprei ja geeliga sisse määris. Samal ajal möödusid meist Kaire ja Careelika. Geel hakkas jalga külmutama küll, aga valu kahjuks oli ikka alles.

Äkkeküla baasis tõmbasime Kaire oma “rongi” peale ja jätkasime kolmekesi. Tõusud ikka kõndisime. Igas joogipunktis kallasin endale 2 topsi vett kurku, 2 pähe ja ühe viskas Tauri mulle alati veel selga. Lõpuks hakkas see varjus ja tuule käes ka jahutama.

Niimoodi seal kulgesime. Pulss oli 170 kandis ja tempo 6:30 lähistel. Kraade jätkuvalt üle 30. Rada Narvas enam pärast neid mitmeid muudatusi kiire ei ole, aga vaheldusrikas ja põnev küll. Kahjuks on seal aga alati ka palav, ühe erandiga 2016. aastal.

Lõpuks jõudsime pöördeni, mis viis meid tagasi promenaadi suunas. Seal on alati toredaid inimesi, kes oma aiavoolikud välja on toonud, on valmis sind külma veega piserdama ja ämbriga vett pähe kallama. No kui hea see oli! 🙂 Super.

Jäi minna veel 2 km. Siis 1 km. Siis olid juba finišeerinud klubikaaslased, Treener ja härra Jooksja kaasa elamas ja finiš käega katsuda. Kolm musketäri finišeerisid napilt ajaga alla 2:15.

Pärast sai ujumas käia, šašlõkki süüa ja Koitu kuulata. Ja 2,5 tundi koju loksuda. Yahoo ilmateade näitas siis, et Narvas on 31 kraadi sooja ja auto näitas kohati soojakraadideks 33. Ilmselt oli nii ka meil asfaldil joostes.

Mis seal ikka: kogu minu s*tt kevadhooaeg sai väärilise lõpu. 🤷🏻‍♀️ Isegi normaalse emotsiooniga sai see Narva finišeeritud ja selle eest tänu minu suurepärastele klubikaaslastele. Ma ei katkestanud. Ma finišeerisin. Tulevad kunagi ka paremad ajad, nii jooksurajal kui mujal.

Kokkuvõttes:

  • Aeg (neto): 2:14:39
  • Distants: 21,1 km
  • Keskmine tempo: 6:24 min/km
  • Keskmine pulss: 170 bpm
  • Max pulss: 181 bpm
  • Koht: 550/796
  • Koht naiste seas: 137/269
  • Koht N vanusegrupis: 75/150
  • Jooksu dünaamika:
    • Sammu tihedus: 167 spm
    • Sammu pikkus: 0,93 m
    • Vertikaalne ostsillatsioon: 8,7 cm
    • Vasakul jalal 49,5% ja paremal jalal 50,5% ajast