Tartu Parkmetsa Jooks 2019

Enne Parkmetsa jooksu hakkas kõik justkui minema. Samm muutus aina kiiremaks, vorm paremaks, ilm ilusamaks ja tuju mõnusamaks. Reedene võistluseelne soojendus oli superhea ja kerge.🙂 Kuulutasin vist kurja, kui Instagramis kirjutasin, et loodan, et see tavapärane reegel ei kehti: mida kehvem soojendus, seda parem võistlus.

Kõik fotod tegi meie hea trennikaaslane Janek. Aitäh!

Reede õhtul tabas mind mingisugune… kõhujamps.😕 Istusin tund aega vetsupotil hulludes kõhuvaludes, lõpuks sain rohtu ja roomasin voodisse. Jõin veel enne tuttuminekut vett ja siis järgnes peaaegu 11 tundi korralikku ööund.

Ärgates oli tunne täitsa okei. Sõime ilusti putru, jõin korralikult vett, tegin elektrolüütidega spordijooki, et oma eelmise õhtu tohutu veekadu tasa teha. Niisama oli ju täitsa hea olla. Jalutasime härra Jooksjaga bussi peale ja sõitsime Parkmetsa.

Ilm oli ikka väga ilus ja soe – kuskil 13 kraadi? – ning tuult oli vaid väheke. Päikese käes hakkas lausa palav, varjus oli aga jahe. Võtsime oma stardimaterjalid välja ja jäin oma trennikaaslasi ootama, et tund enne starti korralikule soojendusele minna.

Juba soojenduse ajal sain aru, et mingit särtsu küll nendes jalgades ei ole, aga sellistega on ju ennegi joostud. Tegime kenasti 2 km soojendusjooksu, korralikult võimlemine, jooksuharjutused ja lahtijooksud. Kogusime pundi veel enne starti kokku, mõned pildid, väike energiaring Treeneriga ja oligi aeg stardijoone taha suunduda.

Kell 13.00 kõlas stardipauk.

Kohe algusest peale nägin enda ees klubikaaslasi Kristinat, Aveliisi ja Lindat. Kuna nad on minust vähemasti lühikesel maal palju kiiremad jooksjad, ei hakanud ma kellegi sappa võtma. Esimene kilomeeter tiksus kinni ajaga 4:33. Üpris sama eelmise aastaga. Olin tegelikult lootnud sihtida keskmist tempot 4:40 (eelmise aasta ametlik tempo oli 4:48), aga juba esimene kilomeeter tekitas omad kahtlused. Hingasin häälekalt ja üritasin jalad kenasti kerimas hoida.

2. kilomeeter: 4:39. See mahtus veel kenasti eesmärki. Võrreldes eelmiste aastatega olid raja pehmed osad kuivad ja tunduvalt vähem vetruvad kui varem. Rada oli Parkmetsa jooksu kohta iseenesest kiire.

3. km: 4:53. Kolmas kilomeeter on mul alati olnud Parkmetsa jooksul üks kõige aeglasemaid ja raskemaid. Mitte kunagi pole ma jooksnud seda kiiremini 5 minuti tempost. Seekord õnnestus – tekitas isegi optimismi. Kuigi kerge mul küll ei olnud. Palju aitas kaasa ka Treeneri ja Janeki kaasaelamine kogu distantsi vältel. Aitäh!

4. kilomeeter: 5:01. See kilomeetri aeg tuli mulle natuke ootamatult. 4. km kulgeb ju valdavalt ainult asfalti mööda ja tuul ei olnud ka just meeletu. Pigem hea, et seda natuke oli, kuna kohati hakkas T-särgi ja lühikeste pükstega isegi päris palav. 4. kilomeetri lõpus edestasin eelmise aasta aega 9 sekundit. Seda on ikka palju vähem, kui ma lootsin, aga rekord on rekord, eksole.

5. kilomeeter kestis justkui terve igaviku. See pehme laasturada kestis justkui terve igaviku. Ma olin täiesti tühi ja jalg ei suutnud enam töötada.😕 Ootasin ja ootasin, millal see kilomeetri aeg küll tuleb. Ja see oli ikka tõsine löök kõige valusamasse kohta. 5:32.🙄 Ma ise usun, et kell kaotas kuskil seal pargis GPSi ära, sest minu 5 km post tuli ikka palju hiljem kui ametlik, kuigi enne käisid kilomeetrid kenasti raja ühte jälge. 5:32 tempos ma küll ei saanud joosta. Isegi sellel pehmel rajal. 5. km lõpuks kaotasin eelmise aasta ajale 9 sekundit.

Selle jubeda kilomeetriaja peale võtsin ma kõik jõuvarud kokku ja jooksin nii, et ei saanud enam aru, kus ja kes ma olen. Lõpuks sai sealt pehmelt rajalt minema ja asfaldi peale. Kõigepealt natuke mäest alla, siis sama tõusuke üles. Üllatuseks olid kõik 3 trennikaaslast minust vähem kui minuti kaugusel. Lõpuks sai täis 6. km. 5:18. Ikka löök jalaga tagumikku. Nägin kellal numbreid 29:37 ja sain aru, et isegi, kui rada tuleb minu kella järgi lühem, siis on rekordi jooksmine peaaegu võimatu.

Kordasin peas: “Kõik on võimalik!”, hingasin nagu masin ja lihtsalt jooksin mööda Riia maantee kergliiklusteed kogu jõust. Enne pööret Raja tänavale vaatasin kella. Numbrid olid armutud. Tiim oli juba kaasa elamas. Kiirendasin nagu segane.

Finišis näitas kell aega 33:45. Netoaeg 33:39,5. Eelmise aasta ajast jäi mind lahutama 8,6 sekundit.

Mõru tunne, mis muud.🤷🏻‍♀️ Istusin mitu minutit pingil, jõin oma vee sisse ja mõtlesin natuke elu üle järele. Riietumistelgis kuulsin oma nime ja siis sain aru, et olen võitnud loosiauhinna.🙂 Ainus positiivne asi selle võistluse juures. 75. võistlus ja lõpuks vedas ka loosiga. Sain vilkuva helkuri laadse asja ning helkurtraksid. Pimedateks kuudeks superhea varustus. Vedas.

Eks näis, kas hooaeg tuleb helgemates värvides. Töö jätkub.

Kokkuvõttes:

  • Aeg: 33:39,5
  • Distants: 7 km (minu kell: 6,8 km)
  • Keskmine tempo: 4:50 min/km (minu kell: 4:58 min/km)
  • Keskmine pulss: 177 bpm
  • Maksimumpulss: 185 bpm
  • Koht: 163/410
  • Koht naiste seas: 27/197 
  • Koht N vanusegrupis: 14/60
  • Jooksu dünaamika:
    • Keskmine sammu tihedus: 181 spm
    • Keskmine sammu pikkus: 1,1 m
    • Vertikaalne ostsillatsioon: 8,4 cm
    • Keskmine puuteaeg maaga: 233 ms
    • Vasakul jalal olin 50,0% ajast ja paremal 50,0%
Advertisements

2019. aasta võistluskalender

2019. aasta loosung võiks minu elu igas valdkonnas olla: kvaliteet, mitte kvantiteet. See paistab silma ka minu võistluskalendris, mis on lausa tavatult lühike. 8 võistlust ja ongi kõik! 😳 Paar kümnekat, neli poolmaratoni, üks seitsmekas ja loomulikult aasta grade finale: maraton Berliinis. 😍 

Kuna Berliini maratoniga seotud suuremad kulud (lennupiletid, majutus ja osalustasu) sai 2018. aasta sees ära makstud ja seejuures aasta spordieelarvet mitte drastiliselt ületatud, vaid 4% kogu aasta lõikes, siis arvestades tööandja poolt kompenseeritavat 200€ spordikulutusi, peaks olema võimalik väga ilusti sel aastal spordi osas eelarvesse jääda. Loodame!

Millised võistlused siis valikusse jäid?

  • 6. aprill: Tartu Parkmetsa jooks (7 km)

Igal aastal läheb süda pahaks, kui mõelda sellele 7-kilomeetrisele kurve täis osaliselt pehmele rajale, kus igal kilomeetril endast maksimum anda tuleb, aga ma ei kujutaks hooaja algust teisiti kuidagi ette. Kui see raske pingutus tehtud saab, on tunne järgmisteks võistlusteks juba palju parem ja lõigutrennid edasi palju kergemad. Lisaks: Parkmetsa jooks on alati suurepäraselt korraldatud ja osalustasu igati end väärt.

  • 12. mai: Tartu Maastikumaraton (24,1 km)

Otepäält Elvasse jooksmine on minu jaoks aastas enamasti ainulaadne jooks, sest 95% oma trennidest ja peaaegu kõik võistlused jooksen ma asfaldil või staadionil, sest see on minu eelistatud pinnas, kus ma end kõige mugavamalt tunnen. TMM-il on asfalti aga ainult alguses üks lõik ja siis saab metsa ja põldude vahel loodust “nautida”. Ma ei saa öelda, et see võistlus mul lemmik oleks – üks suur põhjus on ilmselt see, et ta on täpselt 3 km liiga pikk – aga ometigi ei kujuta ma ette seda, et ma seal iga. jumala. aasta ei osaleks. Tartu Maratoni üritustel on mingi oma vaim, mida vähemalt kord aastas tunda tahaks.

  • 26. mai: Rapla Selveri Suurjooks (10 km) 

… ja taaskord jääb Tartu Rattarallil lõbus veeremine ära, sest miski ikka ja jälle kisub mind sinna Raplasse 10 km jooksma. Mis see miski on: eks ikka minu jaoks Eesti kiireim ja parim rada 10 km rekordi jooksmiseks. Jah, Rapla on Tartust kaugel. Jah, rada on üpris igav. Jah, A-L-A-T-I on seal palav. Aga ometigi kuskilt need maagilised ajad seal rajal tulevad. Peab minema. 🙂

  • 8. juuni: Narva Energiajooks (21,1 km)

Eelmisel aastal jäin Narva Energiajooksust ilma ja enam ma seda tunnet kogeda ei taha. Eelmise aasta Helsinki poolmaraton oli küll väga tore reis ja hea kogemus, aga Narvas on minu jaoks jälle see miski. Ilmselt on asi selles, et seal oli 6 aastat tagasi minu esimene jooksuvõistlus, mis jättis halvas mõttes kustumatu mulje (loe: SIIT), kust tekkis minu tahtmine paremaks jooksjaks saada. Seal jooksin ma oma elu kõige esimese poolmaratoni. Ja esimest korda ametlikult alla 2 tunni. Ka sel aastal on mul Narva jaoks oma unistus olemas. 😉

  • 17. august: Eesti Ööjooks (21,1 km)

Rakvere Ööjooksuga on mul kahetisi tundeid. On olnud aastaid, kui olen sealt nii säravaid emotsioone saanud, on olnud aastaid, kui mõned tõrvatilgad (tõrvalärakad? tõrvapotid?) on meepoti ära rikkunud. Olgu, kuidas on: ajaliselt on Ööjooks jubedalt õige koha peal, et vormi testida ja Tallinna (pool)maratoniks korralik testjooks teha. Paremat melu ja sõbralikumaid pealtvaatajaid kui Rakveres samuti mujal ei ole.

  • 1. september: Jüri Jaansoni 2 Silla jooks (10 km)

Selle Jaansoni jooksuga on jälle üks imelik lugu: õudselt mõttetu tundub igal aastal septembrikuu esimene pühapäev selle jaoks raisku lasta, et kärutada teise Eesti serva, et 50+ minutit joosta, aga ometigi olen ma seda kes-teab-kui-mitu aastat järjest juba teinud ja kavatsen teha ka sel aastal. 😁 See kümnekas istub Tallinna Maratoni ette lihtsalt nii hästi. Sel aastal saab ka täiega pingutada, kuna Tallinnas ma täispikka maratoni ju ei jookse.

  • 8. september: Tallinna Maraton (21,1 km)

Tallinnas on minu jagu sel aastal poolmaraton. Ma küll ise natuke kahtlen, et maratonivormi timmides oleks võimalik poolmaratoni joosta paremini kui kevadhooaja tipus, aga samas: luuast on ennegi pauku tulnud. Korra olen ma Tallinnas poolikut jooksnud ja tookord see rekordiga lõppes. Eks näis. Igal juhul Tallinna Maratoni üritustest ma küll ilma jääda ei kavatse ja lisaks sobib see ajastuse poolest – 3 nädalat enne – suurepäraselt Berliini maratoni lahtijooksuks. Nagu rusikas silmaauku!

  • 29. september: Berliini Maraton (42,2 km)

This. Is. It! 😍 Te ei kujuta ette, kui kaua olen ma sellest võistlusest unistanud ja nüüd saangi ma selleks terve aasta treenida, valmistuda ja asuda septembri lõpus ühe maailma suurima maratoni starti. Ma ootan seda lihtsalt nii nii väga. 🙂 Lisaks on tegu minu 5. maratoniga, seega väikest viisi juubeliga, mis loodetavasti vääriliselt peetud saab. Esimene Abbott World Marathon Majors sarja kuuluv maraton. Elu jooksul võiks ju need kuus maratoni kokku saada. 😉

Tartu Linnamaraton/Sügisjooks jääb sel aastal vahele, kuna 5 päeva pärast maratoni ei ole ilmselt väga mõistlik end lõhkuma minna. Kaasa elama lähen aga kindlasti. 🙂 Võimalik, et kalendri lõppu lisandub veel Saaremaa 3 Päeva Jooks, aga selles osas me veel kindlat otsust teinud ei ole. Eks vaatame, kuidas aasta jooksul spordieelarve täitub ja kas selle sinna kuidagi ära mahutan või mitte. 

Millistel võistlusel Sina sel aastal osa kavatsed võtta?

Kas on midagi, mille ma kohe kindlasti peaks oma kalendrisse lisama?