2014. aasta eesmärkide kokkuvõte

Selle aasta alguses püstitasin ma endale avalikult siinsamas blogis 20 eesmärki. Nüüd, kui aasta lõpuni on jäänud vaid nädal, võin rahus need eesmärgid kokku võtta. Tehtud sai palju, aga kõiki eesmärke ma siiski ei täitnud. Statistika on selline: 12 eesmärki sai täiesti täidetud, 3 enam-vähem tehtud ja 5 jäi tegemata. 


1. Saada bakalaureuse kraad.

Tehtud! 26. juunil sain kätte oma Bachelor of Arts diplomi.

2. Kaitsta bakalaureusetöö A-le ja saada kraad cum laude.

Feil. Bakalaureusetöö eest sain hinde B+ ning cum laudest jäin napilt ilma. Siiamaani tunnen selle üle kibestumust. 😀 😦

3. Saada TÜ magistrisse majandusteaduse erialale sisse.

Tehtud! Plaanid muutusid küll ambitsioonikamaks ja astusin sisse hoopis ingliskeelsele matemaatilise majandusteaduse erialale, kuid õpingud jätkuvad täies hoos ning sügissemester – üsna edukas muideks – on juba selja.

4. Teha läbi väiksemamahuline triatlon.

Tehtud! 12. juulil läbisin oma esimese sprinttriatloni ajaga 1:33:22.

5. Joosta poolmaraton Narva Energiajooksul.

Tehtud! 15. juunil läbisin oma esimese poolmaratoni ajaga 2:10:14. Kokku jooksin sellel hooajal 4 poolmaratoni plaanitud ühe-kahe asemel, parima aja sain SEB Tallinna Maratonilt: 2:07:12.

Fotod: erakogu,
Fotod: erakogu, I. Avaste , K. Jahilo, K. Kroon

6. Teha trenni minimaalselt 5 korda nädalas.

Tehtud! Paar nädalat vast tuli, kus 5 treeningut täis ei saanud (taastumis- või raskemad võistlusnädalad ja reisid), aga keskmiselt sai 5 treeningtundi kuhjaga üle tehtud. Pikemalt statistikast ja numbritest juba järgmisel nädalal.

7. Mitte end vigastada.

Feil! Läbi sai elatud väike reievigastus märtsis, mis kestis umbes nädal. Aprillis ja mais olin hädas oma vasaku jala hüppeliigese piirkonnaga. Septembris lonkasin tallavigastuse pärast 2 nädalat vasakut jalga. Õnneks ei võtnud ükski vigastus mind väga pikaks ajaks rajalt maha.

8. Proovida vähemalt 3 uut treeningut.

Tehtud! Veebruaris proovisin esimest korda Fitness+’i ja Crossfitti ning Jooks-Jõud-Venitust, märtsis Fitness Intervalli, mais GRIT Strengthi, augustis Freeleticsit ja septembris YogaFunC-i. Nagu näha, siis olen olnud julge ja astunud välja oma mugavustsoonist. JJV-ga liitumine on aasta parim trennialane otsus. 🙂 Kui eelmisel aastal avastasin enda jaoks BodyPumpi, siis sellel aastal Jooks Jõud Venitus trenni.

Minu kallid JJV inimesed. :)
Minu kallid JJV inimesed. 🙂

9. Käia vähemalt kord CrossFiti trennis.

Tehtud! 22. veebruaril käisin koos Heidi ja Elariga CF-s, lisaks tegin CF-i veel ka Reebok Fitness Festivalil. Väga äge trenn!

10. Parandada oma rinnuli, selili ja krooliujumist.

Nii ja naa. Ajad on veidi paranenud, kuid eriliselt palju kiiremaks ma saanud pole, sest ujumistrennid satuvad mu kavasse üpris kaootiliselt. Puudub süstemaatilisus, puuduvad korralikud tulemused.

11. Õppida liblikstiilis ujuma.

Feil. See oli üks selline “oleks tore kui” eesmärk ning aasta jooksul polnud mul aega ega tahtmist sellega tegeleda. Kunagi saab see äkki ära õpitud, aga mitte nii pea – motivatsiooni lihtsalt selleks pole. Kui ei taha, polegi vaja. 🙂

12. Tee oma vana ratas korda.

Tehtud! Suvel nokitsesin oma ratta kallal natuke ja tegin selle linnarattale sobivaks sõiduvahendiks. Pikki maastikudistantse oma vana maastikurattaga enam läbida ei saa, aga lühemaid maid saab sõita küll. Peale selle sain endale esimese maanteeratta koolilõpukingituseks. 🙂

13. Lõpeta toidupäeviku pidamise sõltuvus (kaalu lisamata!).

Nii ja naa. Aasta algus oli totaalne katastroof: pärast Tai reisi lagunes kogu mu toitumine koost ning ülesöömisehoogude tagajärjel lisandus nädalaga (!) 3 kg. Alates sõbrapäevast üritasin alustada range LCHF-iga, kuid ka see ei õnnestunud ning 3. aprillil tegin enda jaoks suure sammu ja loobusin LCHF-ist. Ülejäänud aja aastast olen olnud kogu aeg sarnase kaalunumbri juures, pigem isegi natuke kergem. Toidupäevikut ma enam regulaarselt ei pea ja ainult vahel löön oma menüü vastavasse tarkvarasse sisse, et olla kindel, et püsin õigel teel.

14. Hoida kaalu pidevalt alla 65 kg.

Feil. Eesmärgi kirjapaneku ajahetkel enne jõule olin ma selles kaalus, aga 2014. aasta algas juba tunduvalt suurema kaaluga eelmises punktis mainitud põhjustel. Natuke olen aasta alguse seisust kergem, aga 65 kg ma kindlasti ei kaalu. Eriti õnnetu ma aga selle üle ei ole ning olen iseendaga paremates suhetes. Minu jaoks on just see väga oluline. 🙂

15. Rasvaprotsent 25% või vähem.

Feil. Ma ei tea, mis mu rasvaprotsent praegu on, aga 25% või vähem see kindlasti pole. Arenguruumi on küllaga. 😀

16. Mitte pidevalt stressata kaalu pärast.

Nii ja naa. Aasta alguses see mul kindlasti ei õnnestunud, aga alates aprillist olen stressanud kaalu pärast üha vähem. Vahel ikka põen seda numbrit, aga üldiselt olen olnud selle eesmärgi suhtes edukas.

17. Annetada verd.

Tehtud! 24. juulil käisin vennaga Ida-Viru Keskhaiglas verd annetamas.

18. Teha jõulukink võõrale inimesele / asutusele / loomadele.

Tehtud! 22. detsembril viisin Tartu koduta inimeste päevakeskusesse / öömajasse komme. Umbes 80 inimese jõulud said natuke ilusamad ja magusamad.

19. Käia välismaal puhkamas.

Tehtud! 12.–30. jaanuar käisin emaga Taimaal seljakotiga reisimas. Augustis käisin Heidil Saksamaal külas. Oli kaks väga toredat reisi. 🙂

Tai

Saksamaa

20. Võtta asju vabamalt, mitte stressata üleliigsete asjade pärast, olla õnnelik ja rahulolev.

Tehtud! Selle aastaga olen iseendas palju uut avastanud, õppinud vähem muretsema, rohkem hetkes elama ja elu nautima. Viimase eesmärgi täidetuse üle võin eriliselt uhke olla. 🙂


Võin rahule jääda küll! Poolmaratonid ja triatlonid said ju tehtud, lisaks veel palju teisi võistlusi-eneseületusi, ülikoolikraad kätte ning omajagu reisitud. Pole ju põhjust vinguda, või kuidas? Järgmisel nädalal, ilmselt vana-aasta õhtul, võtan juba kokku selle spordiaasta numbrites. Vot see saab küll üks äge postitus olema. Ja kui te veel minu 2015. aasta eesmärke näete… Mul on palju plaanis. 😉

#100blogipäeva 100/100 – iga lõpp on millegi uue algus

Mina olen vist esimene blogija, kelle #100blogipäeva läbi saab. Avaldasin 100 järjestikuse päeva jooksul 102 postitust. Postitused leiad kategooriate kaupa linkidena tänase kirjutise lõpust. Blogisin tõesti absoluutselt iga päev. Okei-okei, mõni postitus ilmus tõesti pärast keskööd, aga minu jaoks on päev ärkamisest magamaminekuni ja 100 sellise päeva jooksul ilmus minu sulest (loe: klaviatuurilt) 102 postitust. Done, done and done! Olen kohe päris uhke, et ilma igasuguste pausideta sellega hakkama sain. 🙂

100blogipäevalogo-518x191

Heidi, kogu projekti idee autor, mastermind ja algataja, palus igal blogijal vastata 100. postituses viiele küsimusele. Muideks, väga head küsimused on ja võtavad kogu projekti hästi kokku. Siit tulevad minu vastused.

1. Kas blogisid väljakutse ajal rohkem kui muidu?

Absoluutselt! Tavaliselt kirjutasin 3–4 postitust nädalas, nüüd ilmus neid tervelt 7. 

2. Mis sulle väljakutse puhul meeldis ja mis mitte?

Ausalt öeldes: ei oskagi välja tuua midagi, mis ei meeldinud. Väga meeldis see, et sain juurde hulgaliselt uusi lugejaid, kes on aktiivsed, panevad vahel Facebookis püstise pöidla või kirjutavad mulle e-maile ja kommentaare. 🙂 Hindan teid kõiki nii-nii väga, nii passiivseid kui ka aktiivseid lugejaid. Eriti südantsoojendav on muidugi see, kui lugeja ka midagi kommenteerib või kuidagi endast märku annab. Mulle meeldib see väikse kogukonna tunne, mis minu blogis tekkimas on. Kindlasti meeldib ka see, et blogijad on justkui omavahel rohkem kokku kasvanud. On tekkinud tunne, et tean teisi terviseblogijaid nüüd palju rohkem. Viimane suur pluss on see, et suudan end nüüd rohkem avada ja olla spontaansem. 

3. Mida #100blogipäeva väljakutse sulle õpetas?

Eelkõige seda, et ma suudan ja tahan kirjutada. Ka 100 päeva järjest. Võin kirjutada niisama mulajuttu, midagi natuke “targemat”, jagada nii head kui ka halba emotsiooni. Õppisin oma lugejaid paremini tundma ning saan nüüd aru, kui head te kõik olete. Mu mõttekaaslastelt ja nõuandjatelt on tulnud palju kasulikku abi ja südamesoojust. Aitäh teile selle eest! Jätkake ikka samas vaimus.

4. Milline #100blogipäeva postitus jäi sulle endale kõige eredamalt meelde? (lisa link ka!)

Eriliselt jäi meelde postitus nr. 44: maratoni jooksmisest. Oluline oli ka minu kaalulugu, millele eestikeelset tõlget tehes ja uut infot lisades elasin kõik on mineviku kaaluprobleemid jälle veel üks kord läbi. Unustamatud on Saksamaa reisipostitused (1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 & 8). Minu jaoks tähtsad olid enesekindluse postitused: kaalu langus vs enesekindluse tõus ja mina ise. Kindlasti ka suuremate võistluste kokkuvõtted (Ööjooks, SEB Tallinna Maraton, A. le Coq Igamehetriatlon).

5. Kuidas hakkad blogima nüüd, pärast väljakutse lõppu?

Ilmselt liigun tagasi oma tavapärase plaani juurde: pühapäeval Workout Week ehk nädala trennikokkuvõte, reedel Food Friday ehk toidupäevik, nädala sees veel vähemalt üks, vahel 2–3 postitust, mis iganes asjalikul või mitte nii asjalikul teemal. Kindlasti hakkab varasemast enam tulema “lihtsalt-tahan-kirjutada” postitusi, kus jagan oma igapäevamõtteid või -emotsioone.

Aitäh, kallis Heidi, et sellise projekti algatasid ja ka minu sellega kaasa haarasid. Kindlasti arenes minu kirjutamisoskus, blogisse lisandus palju spontaansust, tuli rohkem välja see õige mina, keda lugejatel oli võimalik lähemalt tundma õppida. Minu blogile tegid need 100 päeva vaid head.

Kallis blogilugeja, kas sina lugesid tõesti IGA postitust, mis 100 päeva jooksul ilmus? Kas jäid #100blogipäevaga rahule? Mis oli eriti hea? Mis oleks võinud olla teisiti?

Uut postitust pole vaja kaua oodata. Food Friday juba homme õhtul. 🙂

Iga lõpp on millegi uue algus. Vaatame, mida tulevik toob. 🙂


Kõik #100blogipäeva postitused kategooriate kaupa. Kliki lingil, et avada. Tegin seda nimistut mitu tundi, seega  klikkige ikka, eks. 😀

Trenn & Jooksmine

Toitumine & Kaaluteemad

Retseptid

Food Friday

Workout Week

Muud jutud