Rubriik: #100blogipäeva

#100blogipäeva 97/100 – Korduma Kippuvad Küsimused

Published on by Margit Partei2 kommentaari

Viimati uuendatud: 17.10.17

Mõtlesin täna teha Korduma Kippuvate Küsimuste postituse, äkki teeb mõnele (uuele) lugejale asjad natuke selgemaks. Kui sul on veel küsimusi, siis tulista kommentaaridesse või vaata Q&A postitusi (1 & 2). NB! Postitus uueneb aja vältel pidevalt. 🙂

Kaal & Toitumine

  • Kui pikk sa oled?

167–168 cm. Kogu aeg teadsin, et olen 167 cm pikk, aga spordiarstil mõõdeti viimati mu pikkuseks 168 cm. Võta siis kinni.

  • Mitu kilo sa LCHFiga maha võtsid ja kui kiiresti?

LCHFiga kaotasin kokku 20 kg, aga võtsin u 5 kilo enne LCHFi lõpetamist erinevate probleemide tõttu juurde tagasi. Esimesed 13 kg kaotasin 3 kuu jooksul, järgmised 7 kg kadusid väga vaevaliselt 8 kuu jooksul. Enne LCHFi lõpetamist võtsin u 5 kg juurde tagasi. Rohkem saad lugeda TOITUMISE lehelt.

  • Mitu kilo sa pärast uuesti süsivesikuid sööma hakates ehk pärast LCHFi lõpetamist juurde oled võtnud?

0 kg. Lõpetasin LCHFi 3. aprillil 2014.

  • Mis oli sinu maksimumkaal?

85,5 kg (2013. aasta jaanuaris). Minu kaalulugu on kättesaadav SIIN.

Kõige suuremas kaalus (vasakul, jaanuar 2013), kõige väiksemas kaalus (detsember 2013) ja bakalaureuse lõpupäeval (juuni 2014)

  • Mitu kalorit sa päevas sööd? Millega sa oma kaloritarbimist jälgid?

Ma ei loe enam kaloreid, makrotoitaineid või muud taolist. Üritan süüa võimalikult intuitiivselt. Menüüsid võid näha Food Friday sarjast, kus avaldan peaaegu igal reedel oma ühe päeva toidupäeviku. Varem kasutasin kalorite jms jälgimiseks ShapeUp Clubi (nüüd on selle nimi Lifesum).

Trenn & Jooksmine

  • Kui palju sa trenni teed?

Treeningtundide arv nädalas on väga erinev, ulatudes 5 tunnist kuni 10 tunnini, koos lihashoolduse ja kõndimisega võib see number ka suurem olla. Trennide kestus, maht ja intensiivsus oleneb parajasti sellest, mis on trennide eesmärk: valmistuda jooksuvõistluseks, puhata enne võistlust või taastuda pärast võistlust. Jooksuhooaja välisel ajal teen trenni selle järgi, kuidas tuju ja enesetunne ütlevad. Minu trenninädalate kokkuvõtted ilmuvad Workout Week sarjas igal pühapäeval.

  • Missugust trenni sa teed?

Minu põhiala on jooksmine, tegelen ka ujumise ja rattasõiduga ning rühmfitnessiga, eelkõige BodyPumpiga. Minu harrastatavaid või kunagi harrastatud alasid saad vaadata TRENNI lehelt.

  • Mis pulsikella sa kasutad? Milliseid spordirakendusi sa kasutad?

Kasutan Garmin 310XT 735XT kella, mis on veekindel ja sobib nii triatloni, jooksu, ujumise, rattasõidu kui ka muude alade (sh rühmfitnessi) harrastamiseks. Varem kasutasin kogu aeg RunKeeperi rakendust, natuke ka Endomondot. Eelistan pulsikella, aga kui peab valima mobiilirakenduse, siis RunKeeper meeldis mulle rohkem kui Endomondo. Sammulugejana olen kasutanud rakendust Moves.

  • Mis on sinu jooksu x-km distantsi isiklik rekord?

Võistluste tulemusi ja kokkuvõtteid saad vaadata TULEMUSTE lehelt.

Foto: K. Jahilo, sportfoto.ee

  • Kui kaua sa jooksmisega tegelenud oled?

Aktiivselt alates 2013. aasta mai lõpust.

  • Kuhu peab jalg joostes maanduma? Missugune on õige jooksutehnika?

Lühike vastus: ära maandu kannale. Pikemalt saad jooksutehnikast lugeda SIIN ja SIIN, üks kasulik videolink on SIIN.

  • Milliseid vigastusi oled joostes saanud?

Läbi aegade alates lapsepõlvest on mul probleeme olnud istmikunärvi ja pirnlihase valuga, luuümbrisepõletikuga, reie tagalihase ülevenitusega, sääre ja põlve sisekülje valudega, hüppeliigestega, vasaku labatallaga.

  • Kes on Maris? 🙂

Maris Tamm on minu jooksu- ja BodyPumpi treener ja sõber, kes mulle igati nõu ja jõuga abiks on.

Muu

  • Millega sa tegeled?

Õpin täiskoormusega Tartu Ülikoolis magistrantuuris matemaatilist majandusteadust. Töötan Tartu Ülikoolis peaspetsialist-analüütikuna, vean oma fotograafiaga tegelevat ettevõtet ja vahel annan ülikoolis õppejõuna praktikume.

  • Kust sa pärit oled?

Olen pärit Ida-Virumaalt Kohtla-Järve lähedalt, praegu elan Tartus.

  • Millised on sinu lemmikblogid?

Blogid, mida ma loen, on nähtavad SIIN.

  • Millise kaameraga valmivad siin blogis esinevad pildid?

Foto: E. Kõivik. Töötlus: M. Partei

Kui tegu pole võõrastest allikatest viidatud piltidega, siis minu pildid sünnivad kas minu iPhone’i või Nikon D750-ga (objektiividena Nikkor 80–200 mm või Tamron 24–70 mm), varem Nikon D60-ga (18-55 mm kit objektiivi või 35 mm objektiiviga). Kollaaže teen telefonis PhotoFrame rakendusega ja arvutis interneti kaudu fotor.com leheküljel.

AEGUNUD. PS. Kuna hiljuti oli mu EQUA 6 kuu sünnipäev (täpselt pool aastat tagasi tellisin neilt 2 plastpudelit), saatis EQUA mulle 15% sooduskoodi, et saaksin mõne pudeli soodushinnaga osta oma perele või sõpradele. Kes soovib, võib seda kasutada. Kood kehtib ainult myequa.com lehel. Mina selle koodi kasutamisest mitte mingisugust kasu ei saa, ei esemelist ega rahalist. 🙂 Lihtsalt mõtlesin jagada, kui keegi soovib neilt tellida. Kood on järgmine: Margit_cepkdxqe

#100blogipäeva 96/100 – Workout Week 15.–21.09.2014

Published on by Margit Partei10 kommentaari

Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala treeningud.

Näete, jah? Mitte ühtki sinist ruutu ehk mitte mingit jooksmist ja jalg pole ikkagi paranenud. Lootus sureb viimasena…

Esmaspäeval oli mu keha poolmaratonist väsinud, aga üldiselt polnud lihastel väga vigagi. Hull oli vasaku labajala seisukord. Üks punkt jalal pani mu valu pärast lonkama. Läksin Jooks Jõud Venitusse, kus Maris mu arukalt jõusaali rattale väntama saatis. Ise ma ikka oleks tahtnud teistega sörkida ja seega jalga lõhkuda, aga Maris nagu ikka pani mulle aru pähe. Mul on vaja kedagi mind niimoodi suunama ja mõistust tagasi tooma ja Maris saab sellega ideaalselt hakkama. Ta ise liitus ka minuga, sest me mõlemad olime parajad invaliidid. 😀 Rattal väntasin keskmise 128 pulsi juures umbes 35 minutit, väga kenasti taastav tsoon. Pärast tegin 10 minutit kõhulihaste harjutusi ja trenni lõpus rullisin. Sai tehtud mõistlik taastav võistlusjärgne päev.

Teisipäeval polnud jalg paranenud ja käisin tunniajases lihashoolduses. See on see trenn, kus peabki valus olema seal rulli peal väänelda ja uskuge mind: oli ka. Mul on kodus ka rull, aga vahel on väga mõnus füsioterapeudi juhendamisel pikemalt rullida ja lihaseid ka sõrmedega mudida. 

Kolmapäev ei toonud jalas mingeid muutusi. Jooks Jõud Venitusse ei plaaninud minna, käisin hoopis jõusaalis ratast väntamas. Et igav poleks, võtsin oma Jooksja ajakirja kaasa ja lugesin natuke seda. Kuna meie jooksjatest vaevleb valudes veel teisigi peale minu, siis liitus Kertu ka minuga ja teatas, et teised tulevad ikka ka pärast 40 minutit jooksu sisehalli ja mingeid intervalle õues ei tee. Pärast tegime kõik koos kerelihastele harjutusi.

Kuna Maris arvas, et mul oleks mõttekas ikkagi minna ka BodyPumpi ja ilusti ülakehale trenni teha, siis läksingi. Sain esimest korda proovida kava 91. Jalad tegin kergemalt, ülakeha sai aga korraliku lihastreeningu. Kava kohta veel mingit arvamust ei tekkinud, sest rohkem olin mõttes oma talla juures ja jälgisin, et kuskil liigset valu ei tekiks. Ei tekkinud ja sain ilusti pumpida. Kordaläinud trennipäev.

Neljapäeval oli mul väga kiire ja kuna sellele eelnes nagunii 2 treeninguga päev, siis puhkasin.

Reedel taaskohtusin oma maanteerattaga ja tegin kodu lähedastel teedel tunnise ringi. Oli täitsa intervalltrenn, sest linnas liikudes pidin kogu aeg pidurdama, peatuma, kiirendama. Vahepeal sain põldude vahel tuult ka. Täitsa korralik trenn oli ja tund aega hiljem olin ikka päris läbi, nagu poleks elus varem rattaga sõitnud. 😀 Ilmselt mängis rolli ka see, et kolmapäevasest Pumpist olin natuke kange.

Laupäeval sõitsin rattaga linna ja tagasi, et ujumas käia. Basseinis tegin 3×500 meetrit: rinnuli, krooli ja selili. Kuna ma pole alates suve algusest ühtegi korda korralikult basseinis trenni teinud, siis nägi asi üpris armetu välja. 😀 Olin tavalisest veidi aeglasem. Eks ajapikku tuleb vaikselt kiirus ka tagasi, kevadel olin väledam. Tartus ei taha ma kuidagi Auras ujumise eest 4€ välja käia, kui kodus maksab 8 korra kaart ainult 10€ ehk kord 1,25€. 

Õhtul käisin koeraga jalutamas ja see lõppes minu jaoks halvasti. 😦 Kuskil 1,5 kilomeetri peal hakkas labajalg hirmsasti valu tegema ja koju tulek (loe: lonkamine) võttis meeletult palju aega. Kodus pistsin jala õues asuvasse veesilma/basseini, mis oli meeldivalt jäine. Õhtul sõitsin emaga EMOsse, et mingit abi saada. Õde vaatas üle, saatis röntgenisse, siis ootasime üle tunni aja, mingi õde tuli minu juurde koridori (isegi kabinetti ei viidud), andis paberi näppu ja ütles, et läheksin esmaspäeval perearstile. Isegi mitte mingit diagnoosi. Võib arvata, et luu katki pole. Pettusin igal juhul ja abi ei saanud. Järgmisel nädalal proovin Tartus uuesti EMOsse? Või sporditraumatoloogiasse? Järjekorrad on nagunii meeletult pikad eriarstile. 😦

Pühapäeval käisin jälle ujumas. Seekord sõitsin autoga linna ja ei pannud jalale terve päev mingit koormust peale. Ujusin 500 m rinnuli veidi kiirema ajaga kui laupäeval ning 1000 meetrit krooli, sellest esimesed 500 meetrit tulid 49 sekundit kiiremad (!) kui laupäeval. Viimasel paarisajal kroolimeetril olin ikka omadega väga läbi.

Kokkuvõttes: peaaegu 9 tundi (neto: 6,5 tundi)

  • 3 tundi rattasõitu (75 km)
  • 1,5 tundi ujumist
  • 1 tund 40 minutit jõutrenni
  • 1,5 tundi rullimist
  • 1 tund käimist

Ei saa selle nädalaga mitte kuidagi rahule jääda. Jah, sai küll kenasti taastavat ja kerget trenni teha ning nendel tehtud trennidel pole mitte midagi viga, maht on piisav taastava võistlusjärgse nädala jaoks, aga ma ei saanud joosta. Mu jalg on ikka haige. Mul on valus kõndida. Mulle ei meeldi see kõik niimoodi. Üritan hoida positiivset suhtumist, aga ega see nii väga kerge küll ei ole.

Plaanis oli järgmisel nädalal teha korralikku jooksutrenne, et olla valmis juba vähem kui 2 nädala pärast toimuvaks Tartu Linnamaratoniks. Mul on praegu küll selline tunne, et mina järgmisel nädalal küll ei jookse. 😦 Kui on valus kõndida, siis pole mõtet mõelda jooksule. Süda tahab rajale, aga mõistus ei luba. Pean mingi muu plaani välja mõtlema. Ilmselt teen mõõdukalt ratast, rohkelt BodyPumpi, lihashooldust, võib-olla jõuan ka ujuma. Tegelen oma alternatiivaladega ja üritan mitte oma jooksuvormi kaotada. Kui suudaksin terveks saada, oleks võib-olla lootust 12 päeva pärast poolmaratoni joosta. Kui mitte, siis… ma ei taha veel mõelda sellele, et pean võistluse ära jätma.

Aeg annab arutust (loodetavasti?).