2018. aasta arvudes ja piltides

2018. aastale tagasi vaadates meenub mul kahjuks vaid üks sõna: raske. Ei ole see aasta mulle sugugi kerge olnud. Olen endast nii mitmel rindel kõik ja pisut pealegi ära andnud, et lihtsalt jaks ja jõud on otsa lõppenud. Tammun ringi kui tühi kartulikott, mis kuidagi imeväel veel enam-vähem püsti seisab. Eesmärkide täitmisega suutsin kohati end ületada, kohati jõudsin poolele teele, kohati hävisin sajaga. Äärmusest äärmusesse.

Tunnen, et olen tänamatu, kui oma elu üle virisen, sest tegelikult on mul nii palju, mille eest tänulik olla. Mul on olemas nii palju sellist, mida paljud inimesed endale vaid ihkavad, alates eelkõige inimestest kuni lõpetades materiaalsete väärtustega. Ainus, mida mu hing tõeliselt 2019. aastaks ihkab, on rahu, stabiilsus ja kindlustunne. Nende kõigini jõudmise retsepti pole ma aga suutnud välja nuputada…

Aga aitab sellest kurblaulust. Võtame esmalt kokku minu spordiaasta numbrite kaudu.

  • Sportlyzeri treeningpäevikus logitud trennitunde: 332 h 37 min (2017: 334 h 21 min, 2016: 345 h 7 min, 2015: 426 h, 2014: 537 h)
  • Ilma rullimise ja kõndimiseta ehk netoaeg: 303 h 6 min (2017: 301,5 h, 2016: 305 h 32 min, 2015: 337 h 45 min, 2014: 390 h)
  • Keskmine netoaeg ühe päeva kohta: 50,3 min (2017: 49,5 min, 2016: 50 min, 2015: 56 min, 2014: 1 h 4 min)

Jooks

Kokku läbisin 2018. aastal jooksujalu 1817 km (2017: 1738 km), põletasin 110 086 kcal ja selleks kulus 210 h ja 21 min. Jooksin kõige rohkem augustis (230 km), kui treenisin maratoniks, ja kõige vähem septembris (77,5 km), kui viibisin 2 nädalat voodiravil. Läbisin 11 jooksuvõistlust, millest kuuel parandasin oma isiklikku rekordit. Osalesin ühel välisvõistlusel. Jooksin kolmes erinevas riigis. Õnnestus vältida vigastustest tingitud jooksupause.

Jõutreening

Jõutreeninguteks, st enamasti ÜKEt ja BodyPumpi tehes kulutasin 25 491 kcal (2017: 24 991 kcal) ja selleks kulus aega 77 h ja 19 min (2017: 79 h 32 min). Kõige rohkem jõutrenni tegin detsembris (15 h 20 min) ja kõige vähem mais, augustis ja septembris (0 h). Jõutrenniga on täpselt nagu alati: kui ma rohkem jooksen, siis ÜKE ja Pumpi jaoks jääb aega vähem. BodyPumpi tegin ajaliselt ligikaudu 1,5 korda rohkem kui ÜKEt (2017: Pumpi tegin 2x rohkem kui ÜKEt).

Sellel aastal olin kõige aktiivsem augustis, kui tegin üle 40 tunni trenni. Kõige vähem treenisin septembris (10 h), kui olin haige ja taastusin mandliopist.

69% ajast jooksin (2017: 68%, 2016: 51%, 2015: 46%, 2014: 37%), 0% sõitsin rattaga (2017: 1%, 2016: 8%, 2015: 12%, 2014: 14%), 0% ujusin (2017: 0%, 2016: 2%, 2015: 6%, 2014: 6%) ja 26% tegin jõutrenni (2017: 26%, 2016: 27%, 2015: 33%, 2014: 32%). Muid alasid tegin 5% ajast (2017: 5%, 2016: 12%, 2015: 3%, 2014: 11%). Kokku läbisin joostes, matkates ja kõndides 1878,3 km.

Energiat kulutasin 145 249 kcal. Vaatamata rohkele liigutamisele olen ma sel aastal ikkagi julgelt paar kilo raskem kui aasta alguses.

Kui spordiaasta nüüd pildis kokku võtta, võiks see blogisse üles laetud fotode põhjal välja näha umbes sedaviisi. Töised tegemised jätan kokkuvõttest välja, sest muidu me jääkski siia…

Jaanuar

  • Jaanuar algas nagu ikka vaikselt pikkade jooksudega, et minu sünnipäevajooksuks valmistuda, JJV-s alustasime lõigutrennide ja fartlekkidega;
  • Hoogsalt tegelesin veel ka ÜKE ja BodyPumpiga;
  • Samal ajal loomulikult rabasin hoolega põhitöökohal, fototöödel ja remondilainel nagu ka kogu järgneva aasta.

Veebruar

  • Veebruaris algas Maijooksu kampaania, mille reklaamnäoks 2018. aastal olin mina;
  • Jätkusid jaanuaris alustatud hambaarsti visiidid, mis muudkui rahakotti tühjendasid;
  • Tegin ikka hoolega trenni ja jooksime minu sünnipäeva puhul traditsioonilise 1 aasta=1 km jooksu sel korral sisehallis (26 km), sest ilm oli tõeliselt talvine (tajutav temperatuur -29!);
  • EV100 puhul tegime ühe korralikult pika sinimustvalge BodyPumpi;
  • Veebruari lõpetasin oma sünnipäevaga: käisin härra Jooksjaga spaas ja oma lemmikkohtades söömas.

Märts

  • Kui sünnipäev peetud sai, võis edasi kevadeks põhja laduma hakata;
  • JJV-s tegime vahelduseks ka NATO testi;
  • Ostsin oma esimesed börsiaktsiad ja fondiosakud ning lugesin läbi Roosaare RSÕ 3. trüki;
  • Minu kodublogi hakkas ilmuma Postimees Kodustiil portaalis;
  • Kuu lõpus tuli ajutiselt meie juurde hoiukodusse kiisu Mõmmi, kes lõpuks jäi siia püsivalt elama – tõenäoliselt üks parimaid asju, mis sel aastal juhtus.

Aprill

  • Talvine ja varakevadine töö hakkas vilja kandma: VO2max oli tõusuteel;
  • JJV-s tegime traditsioonilist Cooperi testi;
  • Natuke sai veel bodypumpida, aga üldiselt hakkas kogu fookus jooksmise peale nihkuma;
  • Kuu keskel käisin Prorunneritega koos Pärnus jooksulaagris ja nautisin ega sekundit sellest, isegi Luitejooksu;
  • Parkmetsa jooksul sai taaskord 7 km rekord ära uuendatud (33:31);
  • Kuu alguses kandsin veel talvejopet, aga kuu lõpp üllatas ligi 25-kraadise soojalainega ja sai maika ning lühikeste pükstega trenni minna.

Mai

  • Maikuu algas rämerõveraske Viljandi järve jooksuga;
  • Järgmisel nädalavahetusel jooksin põrgukuumuses Tartu Maastikumaratoni: sama päeva pärastlõunaks oli Tartus ligi 29 kraadi sooja ja päike lõõskas taevas;
  • Lõigutrennid olid täies hoos;
  • Järgmisel nädalavahetusel jooksin Maijooksu, mis jättis ütlemata mõnusa emotsiooni;
  • Maikuu viimasel nädalavahetusel jooksin vaatamata kuumale ilmale oma 10 km isikliku rekordi Raplas (48:12). Maikuus jooksin igal nädalal ühe jooksuvõistluse – oli see vast katsumus.

Juuni

  • Kõigest 5 päeva pärast Rapla jooksu uuendasin oma 5 km rekordi Rimi Juunijooksul (22:46), vaatamata sellele, et ilm oli jätkuvalt kuum;
  • Kevadhooaja panin lukku Helsinki poolmaratonil, kus sain üle pika aja tõelise haamri, millele ilmselt aitas kaasa asjaolu, et olin võistlusnädalal paar päeva palavikuga voodis siruli;
  • Käisin härra Jooksjat Riia lennujaamas üllatusena vastu võtmas, jalutasime Riias ja tutvusime Riia kesklinna elava kopraonuga;
  • Jaanipäeval olin maal ja taaskord haige: palavikus, kohutavas nohus ja valusa kurguga;
  • Valmima hakkas meie uus ahi ja möllasime magamistoa remondiga, et üle kahe kuu lõpuks põranda asemel normaalses voodis magada saaks.

Juuli

  • Kohe, kui jaanipäevaaegsest külmetusest terveks sain, hakkasin hoogsalt Tallinna maratoniks treenima;
  • Külastasime härra Jooksjaga Tartu Seiklusparki;
  • Härra Jooksja osales 100×10 km Guinessi rekordi jooksul Kadrioru staadionil: oli üks külm ja vihmane juulikuu öö ja pärast seda saabus Eestimaale tõeline suvi;
  • Terve juulikuu sai võideldud tõsiste kuumakraadidega, mis sundisid pikad jooksud tegema tõeliselt varajastel hommikutundidel: vähemalt paar korda nädalas sai vahel isegi enne kella 5 ärgatud, et jooks ära teha, ja juba oli õues üle 20 kraadi sooja ja kuum päike;
  • Kogusin muudkui maratoniks kilomeetreid, purustasin oma kuise kilometraaži rekordi (225 km), tegime remonti ja vahepeal jõudsime hilisõhtul ka paaril korral ujuma.

August

  • Kuum ilm jätkus ka kogu augustikuu ja varahommikustest ärkamistest sai kopp ette, kuigi varahommikuste jooksude järel oli tunne alati superhea;
  • Ostsin uued jooksutossud;
  • Jooksin iseseisvalt virtuaaljooksu korras ühe poolmaratoni oma koduradadel Ida-Virumaal, tehes teoks oma ammuse unistuse Pankranniku Poolmaratonist;
  • Kuu keskel pakkisin oma kodinad kokku, ostsin lennupiletid ja sõitsin üllatusena härra Jooksjale Bergenisse külla;
  • Käisime elu kõige vingematel matkadel ja külastasime ammusest ajast minu bucketlistis olnud Trolltungat;
  • Tegin ikka maratoniks hoogsalt trenni edasi, jooksin taasiseseisvuspäeval 30 km, mille järel andis otsad minu kallis Garmin 735XT;
  • Saatsin kella garantiiremonti ja jäin palvetama, et ta maratoniks tagasi saada;
  • Purustasin taaskord kuise kilometraažirekordi: augustis jooksin kokku 230 km.

September

  • Käisin Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksul;
  • Tänu Garmin Eesti kiirele tegutsemisele sain maratoniks garantii korras uue pulsikella;
  • Jooksin Tallinna Maratonil vaatamata tõsisele haamrile oma isikliku rekordi täispikas maratonis: 3:51:02;
  • Tähistasime härra Jooksjaga oma 3. aastapäeva VSpas;
  • Jäin haigeks ja andsin endast 110%, et mandliopi ajaks terveks saada;
  • Käisin õudsel, aga vajalikul mandliopil ja taastusin sellest 2 nädalat laibana voodis lamades kuni septembrikuu lõpuni, kaaslaseks Maailma Parim Kiisu.

Oktoober

  • Naasesin jooksuradadele, kuid see taasalustamine oli üks tõeline Kolgata tee: VO2max aina langes (48->43), olemine oli nõrk ja meeleolu tuli väevõimuga üleval hoida;
  • Elasin suure kadedusetundega kaasa Tartu Linnamaratonile, kus ise nii väga osaleda oleks soovinud;
  • Vähemasti oli ilus ja kuldne sügis.

November

  • Tasa ja targu hakkas mu jooksuvorm tagasi tulema;
  • Käisin Prorunneritega Pärnus sügislaagris, kus 2 päevaga tõusis mu VO2max 4 ühikut ja jooksuvorm tegi suure hüppe õiges suunas;
  • Alustasin vaikselt pikemate jooksude ja matkadega;
  • Kuu lõpus sain e-maili, et Berliini maratonile mind 2019. aastal kahjuks ei oodata.

Detsember

  • Kasutasin viimast võimalust ja sain end hingehinna eest Berliini ära regatud ning nutsin õnnest kontorilaua taga;
  • Käisime JJV pundiga muudkui nädalavahetuseti matkamas, et jõulujärgseks pekipõletuseks valmis olla;
  • Pidasime kolleegidega jõule;
  • Käisin härra Jooksjale Vana Aasta Maratonil kaasa elamas, sest ühel mehel oli keset talve nii hea vorm, et pidi minema seda maratonile realiseerima;
  • Pidasime perega jõule;
  • Käisime jooksupundiga traditsioonilisel Vatsast Vabaks matkal;
  • Aasta lõpetasime klassikalise 3-tunnise BodyPumpiga.

2019, palun too oodatud hingerahu.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.