Rapla Selveri Suurjooks 2018

Minu reaktsioon: hell yeah! 😍 Taaskord oli Rapla väärt seda pikka edasi-tagasi sõitu ja kogu päeva investeerimist. Kohe pikemalt.

Ilmateade andis mõned päevad enne võistlust veidi järele: 27 kraadi ja päikese asemele lubati 3 kraadi jahedamat ilma. Arvestades, et jooks toimub puhtalt asfaldil ja täiesti ilma varjuta, siis tegelikkus on muidugi jupp maad kuumem.🙄 Aga selline ilm on selle kevade võistlustel pigem reegel kui erand…

Startisime Tartust kell 8.30 ja Raplas olime kohal 10.40. Eelmise aasta “jõuan 40 minutit varem kohale ja jooksen ringi nagu peata kana” ei tahtnud enam korrata. Saime ilusti end ära parkida, suurema järjekorrata WC-s käidud ja kiirelt soojendusele minna. Soojendusel saime juba aru, kui kuum ilm on. Õnneks oli omajagu tuult, mis jahutas, aga tuuleta kohtades oli korralik saun. Lahtijooksude ajal sain aru, et jalad on ikka kuratlikult head.😳 Parema jala põlveõnnal on jätkuvalt natuke valus, aga üldiselt: megapriima!

IMG_8919

Enne starti oli veel piisavalt aega koridoris hea koht sisse võtta, end veega üleni märjaks kasta ja 4 minutit enne starti sõin ka ühe geeli sisse. See tundub minu puhul positiivselt mõjuvat. Edusoovid TYSKi inimestele ja blogijatele ning tuligi teele asuda.

1. km: 4:35

Esimene kilomeeter läks kuidagi väga kiirelt. Ega eriti midagi ei mäleta. Palav oli. Hakkasin jälle oma sekundite mängu mängima: eelmise aasta rekorditempo (4:55) oli ees ja muudkui liitsin ja lahutasin sekundeid. Esimesega 20 sekundit varus. Positiivne.

2. km: 4:40

Teisel kilomeetril on juhe juba suhteliselt koos. Mingid ringteed, kuskil oli vist mingi tõusuke või kaks. Ahjaa: kilomeetripost oli kuskil 1,55 km peal.😅 Võimalik, et see oli 5 km raja oma, aga korraks ajas segadusse. Juba mõtlesin hirmuga, kas oleme kuskilt valesti jooksnud ja lõiganud, aga mälu järgi ma sellist kohta tuvastada ei suutnud.

3. km: 4:44

Kui 3. km post lõpuks tuli, oli vähemalt selge, et kuskil mingit lõikamist toimunud ei ole. Vaikselt hakkas raskeks minema, aga ma ei lubanud endal sellest mõelda. Lihtsalt jookse! Ajavaru oli natuke kogunenud, aga järele anda veel kindlasti ei tohtinud.

IMG_9011

4. km: 4:49

3. ja 4. kilomeetril oli üpris vastik ja rõve olla, seda mäletan ma päris selgelt. Kurk oli konkreetselt ära kuivanud ja väga palav oli ka. Teadsin, et 4 km täitumisel saab viimaks juua ja ootasin seda punkti ikka täiega. Kahjuks olid veetopsid otsas 🤐 ja sain endale vaid spordijoogitopsi, kus oli põhjas naaaaatukene magusat jooki. Õnneks oli seal üks kastmisdušš üleval, kust selle sekundiga isegi natuke vett pähe lendas. Vastasel juhul: game over. Ootas ees 4 km pikka lauget sirget. Seal on lihtne murduda.

5. km: 4:55

Kui 5. km täis sai ja kell ainult 23:43 näitas – mis muideks on minu 5 km isiklik rekord! –, siis sain aru, et täna on isegi mingi rekordilootus olemas. Teadsin eelmistest aastatest, et raskeimad kilomeetrid on 6–8 km. Need tuleb hambad ristis ära kannatada. 6. km lõigi kohe ühe neetult valusa kilomeetriajaga.

6. km: 5:12

6. km oli täpselt nii raske, nagu oodanud olin. Rohkem polegi midagi öelda.

7. km: 4:59

Suutsin end korraks natuke kokku võtta, aga üldiselt oli ikka päris raske jooks. Püsisin õnneks ühe meeste pundi taga tugevaima vastutuule eest peidus, samas tõi tuul veidigi jahutust ja värsket õhku. Mina aga ootasin muudkui järgmist päästvat joogipunkti. Ja finišit. Seda kõige rohkem. 😂

8. km: 5:08

graphs

Lõpuks sai 7. km lõpus juua. Võtsin kohe kaks topsi, üks läks kõhtu ja teine pähe. Veel oli mingi imelik maitse, mis tõi mulle kohe üle-eelmise aasta Ööjooksu halva vee meelde, mis pooltel tuttavatel ja ka mul kõhu valutama ja/või iivelduse ja/või oksenduse esile kutsus. Õnneks Rapla veega nii halvasti ei läinud. Jäi vaid 2 km lõpuni. Aeg end kokku võtta. Jalg jala ette ja lõpuni!

9. km: 4:58

9. km posti ootasin pikisilmi. Kuna olime sinna soojenduse ajal jõudnud, teadsin täpselt, kui kaugel/lähedal on sealt juba finiš, mis vaikselt 9. km keskel juba silmaga paista on. Nii lähedal, aga nii kaugel, lisaks kohe kruusatee lõik tulemas. Kops oli jumala koos ja samm ilmselt inetuse tipp, aga vaatasin kella, sain aru, et rekord tuleb, lihtsalt minust oleneb, kui hea. Võtsin end kokku. It’s go time!😏

10. km: 4:45 min/km

splits

Viimane kilomeeter algas päris pika kruusase osaga. Mingi vanem mees jäi mulle vahepeal ette ja pidin vaeva nägema, et temast mööda saada. Tagasi asfaldile saades läks samm kohe kiiremaks, aga see-eest ka pulss kohe kõrgemaks. Veel viimased pöörded, teadmata midagi oma lõpuajast. Jõudsin finišisirgele, otsisin finišikella, mida ma ei leidnud, kraapisin jõu kokku ja spurtisin lõpuni.

Pilk kellale näitas uskumatuid numbreid: 48:20. Netoaeg oli veelgi ilusam: 48:12. 😍

Enam rohkem rahul ei saagi olla.

Sellise kuumaga, pärast mitmeid kahtlusi, mis minu kevadhooajast üldsegi saab… 10 km reks on joostud! Nüüd saab täiskäigul järgmiste eesmärkide poole rühkima hakata. 🙂

Never stop believing. 

Kokkuvõttes:

  • Aeg: 48:12
  • Distants: 10 km (minu kell: 9,92 km)
  • Keskmine tempo: 4:50 min/km (minu kell: 4:52 min/km)
  • Keskmine pulss: 176 bpm
  • Max. pulss: 181 bpm
  • Koht: 317/743
  • Koht naiste seas: 48/290
  • Koht N vanuseklassis: 31/177
  • Jooksu dünaamika:
    • Sammu tihedus: 179 spm
    • Sammu pikkus: 1,14 m
    • Vertikaalne ostsillatsioon: 8,5 cm
    • Maaga kokkupuuteaeg: 230 ms
    • Paremal jalal 49,7% ja vasakul jalal 50,3%
Advertisements

3 thoughts on “Rapla Selveri Suurjooks 2018

  1. Nii tore oli seda lugeda. Ise jooksin 5 km ja oli raske küll. Tegelikult tahtsin vee kohta öelda – oli jube küll… vastik rauamaitse. Võtsin lonksu ja mõtlesin, et äkki mul suu lihtsalt kuumusest paks, et selline rõve maitse… teine lonks kinnitas, et vesi jube…
    Kuna olen Rapla kohalik ja eelmisel päeval sai koduaias lastud lastele basseini vett, milles paksult hõljus rauasade, siis sain kohe pildi selgeks – suure tõenäosusega jagati jooksjatele vett, mis polnud filtritest läbi jooksnud 😦 kurb 😦

  2. Väga tubli.

    Olles Raplamaalt pärit tuli seoses rauamaitselise vee jutuga meelde, et kui mul paar aastat tagasi tõsine rauavaeguse aneemia diagnoositi, ütles ema mulle, et see on sellest linnas elamisest, enam vees rauda ei ole. Olen Tallinnas nüüd 10,5 aastat elanud, veel paar aastat linna kolimise järel oli mul hemoglobiin 140+, kuniks siis ühel hetkel oli 91. Ei tea kui suur roll sellel rauarikkal veel vanastises kõrgemas hemoglobiinis oli, aga languse võib vist suure jooksmise kaela ajada. 🙂 Aga veel on seal jah suht spetsiifiline maitse, kui ei ole korralikult filtreeritud, inimesele, kes pole harjunud võib tõesti vastik olla.

  3. Sinu armastus ja järjepidevus jooksmise vastu on kadestamisväärne aga nii tubli oled!!!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.