Ei oskagi selle jooksu kohta mingit pikka juttu teha. Käisin, jooksin, oli nagu OK. Kõlbab? 😂

Vist ei. Alustame siis kaugemalt kui algusest. Laupäeval tegin oma traditsioonilist võistluseelset soojendust: kerge 4–5 km sörki, jooksu sees mõned jooksuharjutused ja lahtijooksud. Ilm oli natuke palav küll, aga samm üpris värske ja olemine täitsa tore. See on alati halb märk. 😕 Kui eelmisel päeval võistluseelne soojendus kergelt läheb, on selge, et võistlusel midagi kerget tulemas ei ole.

Pidas see loogika paika ka sel korral. Ikka 8.30 start, kella 11ks Pärnusse, materjalid kätte, WC peatus ja soojendusele. Kuidagi jube raske oli. Lahtijooksud tulid ka kangelt. Ei süstinud minusse just piiramatut optimismi. Saime Treenerilt käsu kätte: tagasi pole vaja hoida. Selge. Minek. 💪🏻

Juba stardikoridoris hakkas selle päikese käes palav. Kahetsesin, et juukseid märjaks polnud kastnud. Enam polnud midagi teha. Vähemalt olin 600–1000 stardikoridoris ja sain kohe algusest peale oma tempos jooksma hakata.

… aga kohe algusest peale oli ka raske, halb ja paha. Pulss läks ilusti 175+ löögi peale, aga tempo venis kuskil 5:00–5:10 peal järele. See erilist optimismi just ei tekitanud, pigem tegi Tallinna maratoni eel veidi ärevaks. 😕 Vahepeal oleks kaks raja serva vahetavat meest minu ees praktiliselt asfaldile pikali käinud, kuna oma “möödasõidu” ajal jooksid nad omavahel konkreetselt kokku. Ootasin väga esimest joogipunkti, kus lõpuks sain pea märjaks kasta ja natuke juua. Siis läks olemine natuke paremaks ja pulss kukkus kohe sama tempo juures 5 lööki.

Kui üle silla minema sain, läksid kilomeetripostid “paigast ära”. Kui enne käisid need minu kellaga ilusti üht sammu, siis nüüd tekkis vahe sisse ja jäi sisse kuni jooksu lõpuni. 5 km täitus minu kella järgi 25:48 peal, kui stardijooneni kulunud 20 sekundit maha võtta, oli võimalik joosta 51 minuti kanti. Proovisin seda siis sihtida.

Kahjuks saatis mind konkreetselt terve jooksu aja pistmine kõhu paremas pooles. Vahepeal tugevamalt, vahepeal nõrgemalt, aga pidevalt. Jooksin omajagu aega käega kõhule surudes või kätt üleval hoides, aga miski ei aidanud. Tuli lihtsalt ära kannatada.  🙄 Ei söö ma enam ühtegi banaani tund enne võistlust…

Õnneks varsti sai 8 km täis. Sadas natuke peent vihma ja kahjuks kesklinna padukas minuni ei jõudnud. Teised joogipunktis olin saanud lonksukese juua ja natuke end kasta. Vihm oleks võinud varem kohale jõuda. 8 km peal näitas arvutus ikka, et 51 minutit kopikatega on tehtav. Õnneks oli ka kaasaelajaid juba raja ääres rohkem. 🙂

9 km märgi magasin maha, aga viimase kilomeetri jooksin juba täiesti võimete piiril ja ilmselt oli ees ehtne kannataja nägu. Pööre ja pööre ja ettejäävad inimesed ja lõpuks viimane pööre pikale finišisirgele. Seal panin kõik endast välja, kulgesin julgelt alla 4:00 tempos ja üle 180 pulsiga. Sain veel ühest naisest mööda ja finišeerisin ajaga 51:06,6 (neto).

Aitäh Treenerile piltide eest!

Tehtud!

Enesetunne sel aastal pole eelmisega üleüldse võrreldav: sel korral oli ikka palju raskem kui eelmisel. Olin muidugi ka peaaegu minuti, ca 50 sekundi jagu kiirem. 🙂 Igal juhul natuke tekkis kahtlus, kas ma oma unistuste maratoniaja sel aastal kätte saan. Aga see selgub juba pühapäeval.

Kokkuvõttes:

• Aeg: 51:06 (neto)
• Distants: 10 km (minu kell: 10,15 km)
• Keskmine tempo: 5:07 min/km
• Max tempo: 3:27 min/km (lõpuspurt)
• Keskmine pulss: 173 bpm
• Max pulss: 182 bpm
• Koht: 747/1835
• Koht naiste seas: 133/763
• Koht N vanusegrupis: 52/253