2015. aasta eesmärgid

allikas
allikas

Uus aasta on peaaegu terve nädala kestnud ja mina pole ikka veel oma eesmärke korralikult, avalikult ja valjult välja hõiganud. See viga saab nüüd parandatud. Esmalt panin kirja jooksuga seotud ambitsioonid, järgnesid muude spordialadega ja toitumisega seonduv, natuke kooli-töö valdkonnast ja lõppu sellised rohkem… hmm… isiklikku laadi eesmärgid. Kuna nimekiri sai niigi pikk, siis selliseid väga väikseid eesmärke ma eraldi välja tooma ei hakanud. Midagi võib ju ainult minu teada ka jääda. 😉

1. Läbida täispikk maraton.

Nüüd on see eesmärk lõpuks siin kõva häälega avalikult välja hõigatud. Kes mind natuke päriselus teavad ja minuga sellest rääkinud on, siis need teadsid seda maratonieesmärki juba mõni aeg tagasi. Peas on see loksunud eelmise aasta kevadest alates, aga nüüd olen ma kindel, et just 2015. aastal tahan täispika maratoni ära joosta. Kus täpselt, pole ma veel 100% otsustanud, aga ilmselt saab siiski SEB Tallinna maratonil see asi ette võetud. Eks ma veel mõlgutan mõtteid ja millalgi peab ennast kuskile ära registreerima. Lisaks pean suutma välja mõelda, kuidas ma kõik oma suvised võistlused maratoni treeningplaaniga kokku sobitan. See saab olema keeruline ülesanne, aga õnneks on mul tänu blogile, jooksurühmale ja treenerile piisavalt nõuandjaid. Kõige rohkem kardan aga mõne vigastuse tõttu maratonist loobumist. Igasuguseid probleeme ja küsimusi on selle maratoniga seoses nii palju, aga see on selle spordiaasta põhieesmärk. Hakkame tööle!

Video vaatamiseks kliki pildile.
Video vaatamiseks kliki pildile.

2. Poolmaraton alla 2:00.

Kuna mu praegune rekord on 2:07:12, siis on alla 2:00 jooksmise eesmärk piisavalt ambitsioonikas ja mõistlik. Lisaks on see selline väike kirjutamata reegel, et kui tahad maratoni enam-vähem hea enesetundega ära joosta, oleks võinud poolmaratonil enne 2 tunni piiri alistada. Praegu tundub see tempo 5:40 min/km tervelt 21,1 km järjest täiesti hullumeelne. o_O

3. 10 km alla 55 minuti.

Praegune rekord 58:10 vajab parandust. Kuna 10 kilomeetrit jooksen ilmselt vaid paaril võistlusel, siis on sellel distantsil pinge peal. Mu võistlusgraafik pole veel 100% paigas, aga enam-vähem ma juba tean, millal, kus ja mida joosta tahan. Eks varsti räägin võistlusgraafikust pikemalt eraldi postituses.

4. 5 km alla 25 minuti.

Oleks tore, kui suudaksin 5 km läbida alla 25-minutilise ajaga. Praegu tundub see üpris ambitsioonikas ettevõtmine, aga ehk tuleb ära? Siiani olen 5 km vaid Novembrijooksudel jooksnud (parim aeg: 27:14), aga sellel aastal võiksin selle ette võtta ka Eesti Ööjooksul, kus enam kahjuks poolmaratoni ei toimu…

5. Teha läbi Cooperi test.

Cooperi tahan läbi teha puhtalt iseenda jaoks. Vanasti pidime koolis pea iga aasta seda 12-minutilist testi läbima ja sealt tegelikult sai alguse mu esimene jooksuarmastus. Nimelt hakkasin kunagi just Cooperi jaoks harjutades jooksmist nautima. Tahaks näha, kui palju rohkem ma nüüd selle 12 minuti jooksul läbida suudan. ❓

6. Joosta oma 23. sünnipäeval 23 kilomeetrit.

27. veebruaril täitub mu järgmine eluaasta ja selle puhul tahaksin joosta 23 kilomeetrit: iga aasta eest 1 km. Kui ilm ikka meeletult kehv on, siis pean selle nalja ette võtma kas sisehallis või jooksulindil. 

allikas
allikas

7. Läbida Tartu Rattaralli pikk distants (135 km).

Eelmisel aastal nautisin Rattaralli 70 km otsa ikka täiega ja sellel aastal tahan pika distantsi ette võtta. Praegu tundub see väga hirmuäratav, aga ongi hea: seda rohkem on mul motivatsiooni kevadel ruttu jälle oma maanteerattaga suureks sõbraks saada.

8. Läbida triatlonil olümpiadistants (1,5+40+10 km) või midagi pikemat.

Kuna triatlon on üks hullumeelsemaid spordiüritusi, mida ma eales proovinud olen, siis sellel aastal tahan ma seda jälle teha. Nüüd võiks aga juba midagi pikemat ette võtta. Olen piilunud nii Tartu Mill Triatloni kui TriSmile 111 poole. Viimane tundub kõige põnevam, aga seal osalemine maksab nii neetult palju. Kui ma kuskilt hea hinna välja võlun, siis seal ma ka kohal olen. 😉

allikas

9. Hoida kehakaalu/rasvaprotsenti/lihasmassi.

Ah, teate: ma ei viitsi üldse enam ennast selle kehakaalu teemaga närvi ajada. Tahan enam-vähem samadesse mõõtudesse ja riietesse ära mahtuda ja jätkuvalt iseendaga rahul olla. 

10. Hoida toitumises oma tervislikku tasakaalu.

Kuigi mu toitumine pole veel 100% ideaalses tasakaalus ega ilmselt jõua ka kunagi sinna, sest igasugused ideaalid on enamasti kättesaamatud, siis olen ma praeguse tasakaaluga siiski päris rahul ning võiksin vähemalt sama heas olukorras olla ka aasta pärast. Ei mingeid söömishoogusid, ekstreemsusi ega hullu katsetamist. 

11. Läbida asjalik tööpraktika.

Kuna minu magistrikavasse kuulub 6 EAP eest praktikat, siis tahaksin selles mahus millegi asjaliku ja ägedaga tegeleda. Bakalaureuse ajal sain tehtud päris huvitava praktika Jõhvi Vallavalitsuses, magistriaegne praktika võiks vähemalt sama hea kui mitte parem olla.

12. Leida minu jaoks põnev teema ja alustada oma magistritööga.

Oh, mul hakkab halb isegi puhtalt sellest mõttest, et ma pean jälle lõputööd kirjutama hakkama. 😀 Igal juhul parandaks olukorra traagikat põnev teema ja hea juhendaja. Pean juba praegu hakkama mõtteid mõlgutama, millist teemat valida, sest viimasel hetkel mingi suvalise teema valimine oleks küll kõige halvem stsenaarium.

allikas
allikas

13. Vähem stressata.

Ma olen viimase aasta jooksul aru saanud, et on mõttekas asju võtta natuke vabamalt ja mitte nii väga muretseda, põdeda ja stressata igasuguste asjade pärast, olgu selleks siis kool, trenn või eraelu. Kõik kipub lõpuks iseenesest ikka kuidagi paika loksuma. Minu ülesanne on anda endast parim, sest siis läheb kõik hästi. Milleks veel mured ja ärevus, mis haigeks teeb? 

14. Olla jätkuvalt iseendaga heades suhetes ja õnnelik.

2014. aasta oli iseendaga sõbraks saamise ja leppimise aasta. Õppisin enda kohta väga palju. Oskan nüüd olla õnnelik ja tunda rõõmu ka väikestest asjadest. Oskan endale andestada. Oskan iseennast paremini kohelda. Oskan iseenda üle naerda. Oskan elada endast väljapoole ja näidata oma emotsioone paremini välja. Neid õpitud oskusi ma enam kaotada küll ei taha. 

Tunda just SEDA tunnet võimalikult palju ja kindlasti ka spordist väljaspool.
Tunda just SEDA tunnet võimalikult palju ja kindlasti ka spordist väljaspool.

15. Naeratada iga päev.

Lõppu selline lihtne, ent vahel nii keeruline ülesanne: naeratada iga päev. Olgu see siis midagi suurt või väikest, mis naeratuse näole toob, aga igas päevas pean ma midagi sellist leidma. Every day might not be good but there’s something good in every day. (eesti keeles: iga päev ei ole hea, kuid igas päevas on midagi head.) Mida rohkem endale sisendada, et ma olen õnnelik, seda õnnelikum ma ka tegelikult olen. Selle nimel võib töötada küll.


Ma arvan, et võin julgelt öelda, et sellel aastal olen jälle üpris ambitsioonikalt mõelnud ning tööd peab tegema palju. See pole aga kindlasti mitte halb, sest mis mõte oleks eesmärkidel, mis minus mitte mingit aukartust ei ärata? Neil polekski mingit mõtet, vähemalt mulle ei paku pinget eesmärk, mille ära tegemine tundub lihtne ja iseenesest mõistetav. Mõtlema ja unistama peab suurelt. 

If you can dream it, you can do it!

365 päeva: minu põnev 2014. aasta

… ja käes ongi selle aasta viimane päev. On aeg veelkord oma 2014. aasta tegemised üle vaadata ja läbi analüüsida. Eesmärkide saavutamisest või mitte saavutamisest olen juba rääkinud, aga spordiaasta statistika jäin veel võlgu. Kohe saab see viga parandatud. 🙂

  • Sportlyzeri treeningpäevikus logitud trennitunde: 537 h 33 min
  • Ilma rullimise ja kõndimiseta ehk netoaeg: 390 h ja 14 min
  • Keskmine netoaeg ühe päeva kohta: 1 h ja 4 min
  • Kõndisin 69 tundi
  • Rullisin 78 tundi ja 22 minutit (hull!)

Võtan siis lühidalt olulisema “päristrennidest” kokku.

Jooks

jooks2014
Kõik graafikud sportlyzer.com treeningpäeviku kaudu.

Kõige rohkem tegelesin aasta vältel jooksmisega: aastaga jooksin treeningutel ja võistlustel läbi 1175,57 kilomeetrit (eelmisel aastal: 447 km), kokku kulus selleks peaaegu 145 tundi (eelmisel aastal: 58 h 20 min). Kõige rohkem jooksin aprillis (144 km ja 17 tundi), kõige vähem jaanuaris (28 km ja 3,5 tundi). Jaanuaris olin 3 nädalat Tai reisil ja seal trenni ei teinud. Mais ja septembris kilometraažid kahanesid, sest olin vigastatud. Keskmiselt jooksin kuus 98 kilomeetrit. Osalesin 14 jooksuvõistlusel ning murdusid kõik eelmise aasta rekordid. Pikim korraga läbitud distants olid poolmaratonid (kui kõnd-jooks arvesse läheb, siis Pekist Priiks 48 km). Oli edukas jooksuaasta! 🙂

Ratas

ratas2014

Rattasõiduga ei tegelnud ma üldsegi pidevalt: sõitsin valdavalt kevad-suvisel perioodil aprillist kuni septembrini, ülejäänud kuudel on seis üpris nutune. Mais väntasin vigastusega kimpus olles omajagu aega ka siserattal, aga enamik distantsi olen siiski sõitnud oma Ida-Virumaa teedel. Osalesin ka Tartu Rattarallil ja ühel triatlonil. Kokku sõitsin maha 1278 km (2013: 334 km) ja 55 tundi (2013: 21 h). Kõige aktiivsem olin mais (362 km). Üldiselt võib öelda, et sellel aastal uue maanteeratta tulekuga olen avastanud, et rattasõit on mulle täitsa meelepärane tegevus ja ma isegi igatsen juba oma pankrannikuringi.

Ujumine

ujumine2014

Ujumisega puudus mul igasugune järjepidevus ja see paistis ka välja tulemustest: palju kiiremaks pole ma saanud, aga natuke siiski. Triatlonil ära ei uppunud, seega mission accomplished. 😀  Suvel on mu kohalik ujula kinni ja sellepärast on pilt seal päris armetu. Tartus olles ma Auras ujumas käia ei raatsi (hind on mulle krõbe) ja seega on ujumistrennide arv otseses põhjuslikus seoses päriskodu külastamiste arvuga (kus ujulapilet maksab 1,5€ kord –> odav!). Kokku ujusin 49,4 km (2013: 18 km) ja 24 h 11 min (2013: 9 h). Parim kuu oli märts: 4 tundi ja 8,2 km. Kuigi mul on triatlon plaanis ka 2015. aastal, siis loodan oma praeguste oskustega hakkama saada, mingil määral võimaluse järgi ikka basseini külastada ja suvel rohkem avavees trenni teha. 

Lihastrenn (sh BodyPump)

lihas2014

Lihased said sellel aastal tööd küll: tervelt 124 tundi, BodyPump moodustas sellest natuke üle 92 tunni (umbes 75%). BodyPumpi harrastasin ma rohkem kui rattasõitu ja ujumist kokku. Lisaks mahtus lihastrenni alla veel Jooks Jõud Venituse jõuosad ning mõned CrossFitti tunnid. Kõige rohkem lihastrenni sai üllatuslikult tehtud detsembris: 16 tundi. Kas ma olen aastaga tugevamaks saanud? Jah, kindlasti! Suvel küll kaotasin natuke tugevust, aga aasta lõpuks jaksan kätekõverdusi juba teha küll ning üldiselt näen kõige enam arengut just ülakehas. Saaks veel järgmisel aastal triitsepsi kätekõverdused ka tehtud – vot see oleks küll tore. 

Kui kõik veel ülevaatlikult kokku võtta:

stat14

Kui rullimised ja kõndimised välja arvata, siis nö netoajas oli kõige aktiivsem märtsis, kui tegin 38 tundi trenni. Augusti “auk” on seletatav sellega, et võitlesin siis ületreenitusega. Üldiselt on aga pilt üpris ühtlane ja olen kogu aeg spordirajal püsinud. 

Kui see netoaeg (ilma rulli ja kõndimiseta) tükkideks jagada, siis 37% ajast jooksin, 32% tõstsin kangi või oma keharaskust, 14% väntasin ratast, 6% ujusin ja 11% tegelesin millegi muuga: sügisest regulaarselt treeningpäevikusse ilmunud joogaga (aitäh, Kertu ja Indrek, et mu trenni meelitasite!), Zumba ja tantsuga, üksikutel kordadel jõudsin ka BodyAttacki, Pilatesesse, BodyCombatisse, GRITTI ning ronisin Tais mäkke ja käisin sukeldumas.

Ma ise olen küll nende numbrite üle uhke. 🙂 Eks järgmisel aastal pean siis veel tublim olema ja ennast ületama, sest just see paneb mu südame kiiremini põksuma. Do what you love and time will fly. Ja nagu näha, siis sporti ma tõesti armastan.


Jääda ainult numbreid lugema on aga päris igav. 😉 Seega mõtlesin sellel aastal need 365 päeva kokku võtta kuude kaupa: räägin natuke olulistest asjadest, mis igal kuul juhtus. Päris tore on niimoodi meenutada – aasta on olnud nii lühike, ent samas ka väga pikk ja sisutihe.

Jaanuar: Tai reis.

Tai

Veebruar: algab viimane semester bakalaureusetudengina, liitumine TYSKi jooksugrupiga, minu 22. sünnipäev.

Märts: virtuaaljooksude hooaja algus, blogi kolib uuele lehele ja saab uue nime.

Aprill: LCHFist loobumine ning uus elu süsivesikutega, Parkmetsa jooksu 7 km isiklik rekord, ühistreening Elvas ja suure säärevigastuse algus.

IMG_2206

Mai: vigastusest paranemine, 10 km rekord Tartu Jooksumaratonil, põrgulik Olümpiajooks, minu ellu saabub maanteeratas, viimased pingutused bakakraadi nimel, magistrisse kindlalt sisse saamine, Elari BodyPumpi litsentsi filmimised 😀

Foto: Kayvo Kroon
Foto: Kayvo Kroon

Juuni: blogi muutub eestikeelseks, Tartu Rattaralli kerged 70 km, põrgulik lõputöö kaitsmine, minu esimene poolmaraton Narvas, lõputöö hinde apelleerimine ja emotsioonide karussell, #100blogipäeva algus, ülikooli lõpetamine.

Logo: Heidi Tarkpea
Logo: Heidi Tarkpea

Juuli: AEGEE suveülikool, pulsikell, minu esimene triatlon (ja veel koos Heidiga 🙂 ), Saksamaa võidab jalgpalli MMi (ootasin 10 aastat!), terviseblogijate kokkutulek, kuumalaine, remont ja ületreenitus.

August: nädalane reis Elariga Heidi juurde Saksamaale, ülilahe Ööjooksu poolmaraton, raske Tartu Suvejooks.

Foto: I. Avaste
Foto: I. Avaste

September: koolitee algus magistrandina, mõnus päev Pühajärve Maratonil, SEB Tallinna Maratoni poolmaratonil uus isiklik rekord, vigastus labajalas, #100blogipäeva lõpp.

Foto:
Foto: K. Jahilo

Oktoober: esimesed eksamid uuel õppekaval, Tartu Linnamaratoni ränkraske poolmaraton ja väike emotsionaalne jooksukriis.

Foto: P. Pokk (Sportfoto)
Foto: P. Pokk (Sportfoto)

November: TriSmile ühistreening, Novembrijooksul 5 km isiklik rekord, superäge pühapäevane jooksumatk talvisel Otepääl.

Detsember: kibekiire ja edukas kooliaeg, jõulupeod, pühade eritrennid, 22 minutit seina ääres istumist, jõulud kodus, Pekist Priiks 48 km jooksumatk, aastavahetus.

Foto: Anniki Inno
Foto: Anniki Inno

Kokkuvõttes võib uhkusega öelda, et oli mu elu tegusaim aasta, mis igaveseks meelde jääb. Õppisin enda kohta sellel aastal väga palju. Nüüd võin kindel olla, et kui midagi endale tõeliselt eesmärgiks sean, leian ma piisavalt (tahte)jõudu, et mis iganes asi ära teha. Takistused teel on ületamiseks. Tee eduni ei kulge kunagi otse: tuleb läbida igasuguseid kurve, mägesid ja jõgesid ning vahel lülitada sisse tagurpidi käik. Põhiline on sirge seljaga edasi astuda, võtta endaga teekonnale kaasa õiged inimesed ja nautida. Sama motoga astun edasi juba 2015. aastasse.

If you can dream it, you can do it!

Head aastavahetust, head uut ning näeme juba järgmises aastanumbris! Kes teab, mis seal meid kõiki veel ees ootab. 😉