2015. aasta eesmärgid

allikas
allikas

Uus aasta on peaaegu terve nädala kestnud ja mina pole ikka veel oma eesmärke korralikult, avalikult ja valjult välja hõiganud. See viga saab nüüd parandatud. Esmalt panin kirja jooksuga seotud ambitsioonid, järgnesid muude spordialadega ja toitumisega seonduv, natuke kooli-töö valdkonnast ja lõppu sellised rohkem… hmm… isiklikku laadi eesmärgid. Kuna nimekiri sai niigi pikk, siis selliseid väga väikseid eesmärke ma eraldi välja tooma ei hakanud. Midagi võib ju ainult minu teada ka jääda. 😉

1. Läbida täispikk maraton.

Nüüd on see eesmärk lõpuks siin kõva häälega avalikult välja hõigatud. Kes mind natuke päriselus teavad ja minuga sellest rääkinud on, siis need teadsid seda maratonieesmärki juba mõni aeg tagasi. Peas on see loksunud eelmise aasta kevadest alates, aga nüüd olen ma kindel, et just 2015. aastal tahan täispika maratoni ära joosta. Kus täpselt, pole ma veel 100% otsustanud, aga ilmselt saab siiski SEB Tallinna maratonil see asi ette võetud. Eks ma veel mõlgutan mõtteid ja millalgi peab ennast kuskile ära registreerima. Lisaks pean suutma välja mõelda, kuidas ma kõik oma suvised võistlused maratoni treeningplaaniga kokku sobitan. See saab olema keeruline ülesanne, aga õnneks on mul tänu blogile, jooksurühmale ja treenerile piisavalt nõuandjaid. Kõige rohkem kardan aga mõne vigastuse tõttu maratonist loobumist. Igasuguseid probleeme ja küsimusi on selle maratoniga seoses nii palju, aga see on selle spordiaasta põhieesmärk. Hakkame tööle!

Video vaatamiseks kliki pildile.
Video vaatamiseks kliki pildile.

2. Poolmaraton alla 2:00.

Kuna mu praegune rekord on 2:07:12, siis on alla 2:00 jooksmise eesmärk piisavalt ambitsioonikas ja mõistlik. Lisaks on see selline väike kirjutamata reegel, et kui tahad maratoni enam-vähem hea enesetundega ära joosta, oleks võinud poolmaratonil enne 2 tunni piiri alistada. Praegu tundub see tempo 5:40 min/km tervelt 21,1 km järjest täiesti hullumeelne. o_O

3. 10 km alla 55 minuti.

Praegune rekord 58:10 vajab parandust. Kuna 10 kilomeetrit jooksen ilmselt vaid paaril võistlusel, siis on sellel distantsil pinge peal. Mu võistlusgraafik pole veel 100% paigas, aga enam-vähem ma juba tean, millal, kus ja mida joosta tahan. Eks varsti räägin võistlusgraafikust pikemalt eraldi postituses.

4. 5 km alla 25 minuti.

Oleks tore, kui suudaksin 5 km läbida alla 25-minutilise ajaga. Praegu tundub see üpris ambitsioonikas ettevõtmine, aga ehk tuleb ära? Siiani olen 5 km vaid Novembrijooksudel jooksnud (parim aeg: 27:14), aga sellel aastal võiksin selle ette võtta ka Eesti Ööjooksul, kus enam kahjuks poolmaratoni ei toimu…

5. Teha läbi Cooperi test.

Cooperi tahan läbi teha puhtalt iseenda jaoks. Vanasti pidime koolis pea iga aasta seda 12-minutilist testi läbima ja sealt tegelikult sai alguse mu esimene jooksuarmastus. Nimelt hakkasin kunagi just Cooperi jaoks harjutades jooksmist nautima. Tahaks näha, kui palju rohkem ma nüüd selle 12 minuti jooksul läbida suudan. ❓

6. Joosta oma 23. sünnipäeval 23 kilomeetrit.

27. veebruaril täitub mu järgmine eluaasta ja selle puhul tahaksin joosta 23 kilomeetrit: iga aasta eest 1 km. Kui ilm ikka meeletult kehv on, siis pean selle nalja ette võtma kas sisehallis või jooksulindil. 

allikas
allikas

7. Läbida Tartu Rattaralli pikk distants (135 km).

Eelmisel aastal nautisin Rattaralli 70 km otsa ikka täiega ja sellel aastal tahan pika distantsi ette võtta. Praegu tundub see väga hirmuäratav, aga ongi hea: seda rohkem on mul motivatsiooni kevadel ruttu jälle oma maanteerattaga suureks sõbraks saada.

8. Läbida triatlonil olümpiadistants (1,5+40+10 km) või midagi pikemat.

Kuna triatlon on üks hullumeelsemaid spordiüritusi, mida ma eales proovinud olen, siis sellel aastal tahan ma seda jälle teha. Nüüd võiks aga juba midagi pikemat ette võtta. Olen piilunud nii Tartu Mill Triatloni kui TriSmile 111 poole. Viimane tundub kõige põnevam, aga seal osalemine maksab nii neetult palju. Kui ma kuskilt hea hinna välja võlun, siis seal ma ka kohal olen. 😉

allikas

9. Hoida kehakaalu/rasvaprotsenti/lihasmassi.

Ah, teate: ma ei viitsi üldse enam ennast selle kehakaalu teemaga närvi ajada. Tahan enam-vähem samadesse mõõtudesse ja riietesse ära mahtuda ja jätkuvalt iseendaga rahul olla. 

10. Hoida toitumises oma tervislikku tasakaalu.

Kuigi mu toitumine pole veel 100% ideaalses tasakaalus ega ilmselt jõua ka kunagi sinna, sest igasugused ideaalid on enamasti kättesaamatud, siis olen ma praeguse tasakaaluga siiski päris rahul ning võiksin vähemalt sama heas olukorras olla ka aasta pärast. Ei mingeid söömishoogusid, ekstreemsusi ega hullu katsetamist. 

11. Läbida asjalik tööpraktika.

Kuna minu magistrikavasse kuulub 6 EAP eest praktikat, siis tahaksin selles mahus millegi asjaliku ja ägedaga tegeleda. Bakalaureuse ajal sain tehtud päris huvitava praktika Jõhvi Vallavalitsuses, magistriaegne praktika võiks vähemalt sama hea kui mitte parem olla.

12. Leida minu jaoks põnev teema ja alustada oma magistritööga.

Oh, mul hakkab halb isegi puhtalt sellest mõttest, et ma pean jälle lõputööd kirjutama hakkama. 😀 Igal juhul parandaks olukorra traagikat põnev teema ja hea juhendaja. Pean juba praegu hakkama mõtteid mõlgutama, millist teemat valida, sest viimasel hetkel mingi suvalise teema valimine oleks küll kõige halvem stsenaarium.

allikas
allikas

13. Vähem stressata.

Ma olen viimase aasta jooksul aru saanud, et on mõttekas asju võtta natuke vabamalt ja mitte nii väga muretseda, põdeda ja stressata igasuguste asjade pärast, olgu selleks siis kool, trenn või eraelu. Kõik kipub lõpuks iseenesest ikka kuidagi paika loksuma. Minu ülesanne on anda endast parim, sest siis läheb kõik hästi. Milleks veel mured ja ärevus, mis haigeks teeb? 

14. Olla jätkuvalt iseendaga heades suhetes ja õnnelik.

2014. aasta oli iseendaga sõbraks saamise ja leppimise aasta. Õppisin enda kohta väga palju. Oskan nüüd olla õnnelik ja tunda rõõmu ka väikestest asjadest. Oskan endale andestada. Oskan iseennast paremini kohelda. Oskan iseenda üle naerda. Oskan elada endast väljapoole ja näidata oma emotsioone paremini välja. Neid õpitud oskusi ma enam kaotada küll ei taha. 

Tunda just SEDA tunnet võimalikult palju ja kindlasti ka spordist väljaspool.
Tunda just SEDA tunnet võimalikult palju ja kindlasti ka spordist väljaspool.

15. Naeratada iga päev.

Lõppu selline lihtne, ent vahel nii keeruline ülesanne: naeratada iga päev. Olgu see siis midagi suurt või väikest, mis naeratuse näole toob, aga igas päevas pean ma midagi sellist leidma. Every day might not be good but there’s something good in every day. (eesti keeles: iga päev ei ole hea, kuid igas päevas on midagi head.) Mida rohkem endale sisendada, et ma olen õnnelik, seda õnnelikum ma ka tegelikult olen. Selle nimel võib töötada küll.


Ma arvan, et võin julgelt öelda, et sellel aastal olen jälle üpris ambitsioonikalt mõelnud ning tööd peab tegema palju. See pole aga kindlasti mitte halb, sest mis mõte oleks eesmärkidel, mis minus mitte mingit aukartust ei ärata? Neil polekski mingit mõtet, vähemalt mulle ei paku pinget eesmärk, mille ära tegemine tundub lihtne ja iseenesest mõistetav. Mõtlema ja unistama peab suurelt. 

If you can dream it, you can do it!

Advertisements

16 thoughts on “2015. aasta eesmärgid

  1. Hmm…Sul praktiliselt samasugused eesmärgid nagu minul 😀 Nüüd ei peagi blogisse midagi kirja panema, lisan lihtsalt sinu postituse lingi ja valmis 😀

    Väga head eesmärgid, hoian pöidlad pihus, et saavutaksid kõik, millest unistad 🙂

    Päikest!

    1. Tohoh, kuidas siis nii, sa oled ju palju kiirem jooksja kui mina. 😛 Mõtle ikka suuremalt! Aga eks maraton ja triatlon on kindlasti su plaanides sees, seda usun küll.
      Edu meile! Äkki näeme mõnel võistlusel. 🙂

  2. See video on nii hea! Vaatasin seda päev enne Tartu linnamaratoni, kui õel oli just oma esimene täispikk maraton ees ootamas. Sain korralikult naerda. 😀 Aga eesmärgid on väga huvitavad – palju enese ületamisi, mis kõik on kindlasti ka teostatavad. Kuues eesmärk pani mõtlema, et ehk peaks isegi sarnase asja ette võtma. Endalgi on veebruaris sünnipäev ja miks mitte sünnipäeva puhul end 20km jooksuga premeerida. 😀 Edu eesmärkide täitmisel! 🙂

  3. Sünnipäevajooksu mõte on nii äge! Aga mina küll ei suudaks seda sees teha. Ma organiseeriks sellise jooksupeo, et näiteks 4-5 km ringil on võimalus sõpradel ka nii palju kaasa joosta kui soovivad ja juttu ajada ja koos sünnipäeva tähistada… ja teeninduspunktis jooksjatele kaasa elada 😀 (oh ma teen vist oma sünnipäeval midagi sellist :D)

    Tartus/Tartu lähedal mõnusat 4-5 km ringi teab keegi?

    Edu eesmärkidega!

  4. Sihid paigas mis nõuavad igapäevast pühendumist. Tubli!
    Usun, et annad oma parima nende täideviimiseks. Isegi kui miski jääb soovitud kujult täitmata siis kindlasti jätad jälje maha, et sa vähemalt andsid parima selle täitumiseks. Edu soovides! 🙂

  5. Olen nii palju kuulnud neid ütlusi, nagu sa siingi välja tõid, et kui mingit distantsi mingi ajaga ära ei läbi, siis pole pikemat distantsi mõtet ette võtta… alati panevad need mind pead vangutama, kuna minu jaoks tundub selline lahterdamine suhteliselt samasse auku minevat selle Pulleritsu teooriaga, et mingist tempost allapoole pole väidetavalt tegemist enam jooksmisega, kuigi tegelikult nagu on küll ju. Ise kuulsin eelmisel aastal ütlust, et kui 10 km alla tunni ei jookse, siis pole mõtet maratonile minna, naljakas, mina olin enne 10 km tunnipiiri alistamist läbinud maratoni 5 korda, aeglaselt küll, tunnistan, kuid valdavalt siiski jooksusammul ja lõpetades täiesti okei enesetundega (no nii okei kui enesetunne olla saab pärast 42 km läbimist) ja ainus maraton, mille olen ära jooksnud pärast seda kui 10 km aja 53 minuti peale jooksin, võttis ikkagi minult aega pisut üle viie tunni (kuigi jah, nende jooksuspetside arusaama järgi ei peaks keegi nii aeglane üldse maratoni jooksma). Ja just see sinu väljatoodud enesetunde asi, kuna tegelen väikestviisi ka ultradistantsidega, mis tähendab rajalolekut ka kahekohalist arvu tunde, siis võin kindlat öelda, et valides algusest lõpuni mõõduka ja endale sobiva tempo, on enesetunne normaalne ka siis kui kuue tunniga maratoni läbid, normaalse enesetunde võti ongi joosta kogu aeg sellises tempos, et mõnus on ja maratonil, eriti veel esimesel ei tohiks küll mõtlema hakata, et peaks jooksma nii või nii kiiresti (nojah, samas ei pea jooksuspetsid ultrajooksjaid ka tihti üldse õigeteks jooksjateks ja nende loogikat “jookse kogu aeg nii kiiresti, et on tunne, nagu jaksaksid joosta lõpmatuseni”, mingiks normaalseks jooksuloogikaks, aga minu meelest see just see kõige õigem loogika ongi… samas, ilmselt mu mitmed suhteliselt tagasihoidlikud ajalised tulemused suures osas ongi jäänud pigem filosoofia kui reaalsete võimete taha).

    1. Eks see kindlate aegade läbimine enne maratoni pole kohe kindlasti mingi raudne reegel, pigem lihtsalt selline kerge soovitus, mis natuke enesekindlust juurde annab. Tean väga tublit maratoonarit, kes oli enne mitu maratoni jooksnud, kui poolmaratoni 2:00 alistus. Eks see on väga suhteline. Rohkem loeb spetsiifiline maratonitrenn ja ettevalmistus, eriti pikad otsad, sest keha vajab harjumist. Pekist Priiks andis mulle näiteks kohe teada, et 3. tunni lõpuni oli suhteliselt hea olla, sest 3-tunnine trenn oli enne tehtud, aga edasi hakkas palju raskemaks minema, sest keha enam ei teadnud, mida ma temast tahan. See on vähemalt minu loogika. 🙂

      1. Ma natuke vaidleks vastu sellele nn. spetsiifilisele maratonitrennile. Usun, et harrastaja ei peaks treeningplaanide koostamisel liiga teaduslikuks minema. Piisab vaid mitmekülgsest järjepidevast treeningust ning usust endasse ja see maraton pole midagi ületamatut. Minu treeningfilosoofia ei näe ette pikki jookse, aga ometi suutsin päris heaenesetundega ka ultrat läbida. Minu nipp on mitu treeningut päevas. Küll suht lühikesed, aga päeva lõpuks annavad suure mahu kokku. Õnneks on need ajad möödas, kui mõned korraldajad olid peale 5 tundi oma lauad juba kokku pakkinud.

  6. Vauvauvau, kui ambitsioonikad ja suured plaanid! Hoian pöialt, et treeninghooaeg vigastusteta mööduks ning et võistlustel jalg kerge oleks! 🙂

  7. Päris hullud plaanid! 🙂 Maraton ja pikk triatlon – uhh, tubli oled! Edu eesmärkide täitmisel. Peaks oma eesmärgid ka ikka kirja ära panema, kaua ma neid ikka väägin peas 🙂

    1. Aitäh! Pane muidugi eesmärgid paberile – see aitab neid saavutada ja motiveerib päris palju. 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.