Meenutusi 2021. aastast

2021. aasta kõige olulisem…

… Muutus

2021. aasta kokkuvõtmine ei käinud mul üldsegi mitte kergesti, sest minu jaoks võib selle aasta kokku võtta lihtsasti vaid paari sõnaga: oli uuesti jooksma hakkamise aasta. Ükskõik, kuidas ma ka ei püüaks, jään ma 2021. aastat alati meenutama selle mõttega, et sel aastal paranesin ma südamehaigusest, hakkasin uuesti jooksma ja läbisin taaskord maratoni. Kõik muu elu oli selle kõrvale üles ehitatud ja mul läheb tükk aega, et üldse mäletada, mida ma möödunud aastal üldse veel ette võtsin. Tavalise inimese jaoks võib-olla veider kokkuvõte, kuid minu jaoks polnud selles aastas mitte midagi olulisemat kui tervenemine ja taaskord iseendaks saamine.

Argipäevatempos ringi virr-varritades pole aega niimoodi mõelda, mõtiskleda ja filosofeerida, kuid vahel spordirajal olles mõtlen ikka ja jälle sellele, kuidas ma viimased kaks aastat iseenda eest võitlesin ja jõudsin viimaks kohale sinna, kuhu ma nii väga soovisin jõuda. Jooksuradadele. Tervena. Kui raske oli see teekond, kui vajalik oli see teekond, kui tugevaks see teekond mind inimese ja jooksjana vormis. Milline tänulikkus mind tänaseni täidab, et saan taaskord teha seda, mida ma armastan nii väga, olemata haige ja mures. Raske on kirjeldada seda tunnet, mida ma tunnen, kui ma sellele kõigele mõtlen. Pole vist möödunud ühtki jooksu, kus ma kas või korraks ei mõtleks sellele, kui tänulik, õnnelik ja rõõmus ma just selles hetkes olen. Elu on imeline!

… Inimene

Möödunud aasta kõige olulisem inimene minu elus olin kahtlemata mina ise. Ma ei tea, kas on varem olnud aastat, kus ma oleks rohkem isekas olnud. Minu jaoks tähendab sõna “isekas” siinkohal midagi positiivset, mitte negatiivset. 2021 oli aasta, kus ma kõige rohkem iseendale elasin, mõtlemata esmajoones kõigile teistele. Lootsin iseendale, sest minu elu on esimeses järjekorras ainult minu vastutus, alustades tervisest ja lõpetades rahaga. Võtsin endale rohkem aega, lähtusin oma otsuste tegemisel esimesena iseenda soovidest ja kulutasin enda peale rohkem raha. Olin julgelt isekas. And it feels great!

… Koht

Kõik jooksu- ja loodusrajad. Seal liikudes sain olla veel ühes olulises kohas: oma sisemaailma kaemas. Enough said.

… saavutus

Maraton. Kes veel pole, siis lugege. Minu palavaimalt armastatud maratoni lugu, mida ühtlasi pean oma elu parimaks kirjutiseks.

… kaotus

Mõmmi. 💙 Igatsen teda tänaseni. Iga päev.

… Eelarve statistika

2020. aasta lõpus tegin ma sarkastiliselt nalja selle üle, et plaanin säästa eri eesmärkide tarbeks 2021. aastal 45% palgatulust, kui just kuskilt palgatõusu sülle ei saja. Nali naljaks: märtsiks oli palgatõus tõsiasi. Olen sel aastal tööl väga palju juurde õppinud ja uusi, vastutusrikkaid ülesandeid täitnud, seega tunnen, et olen väärt igat senti, mis mulle makstakse. Planeeritud kulud läksid sel aastal seoses järgmiseks aastaks planeeritud reisidega korralikult lõhki – kulutasin kolmandiku võrra rohkem, kui plaanisin – kuid tänu tulude tõusule sain kõik oma säästmiseesmärgid täidetud ja ületatud. Kulutasin poole, kõrvale panin teise poole sissetulekutest.

Kasvukonto vaikselt kasvas; III samba ladusin maksimaalselt täis, sest nagu ütleb Kristi Saare: indeksid on seksikad; palgatõusu saabudes hakkasin regulaarselt Balti börsil oma “indeksfondi” kokku panema ehk ostan regulaarselt pisikeste summadega päris mitme ettevõtte aktsiaid. Kõik ikka ostuhinna keskmistamise põhimõttel. Kokku läks investeeringuteks 56% säästudest. Passiivset rahavoogu tuli investeeringutelt peaaegu 700€ – pole üldse paha, eriti kui eelmiste aastatega võrrelda.

Tervise, eelkõige hambaravi tarbeks säästsin 9% säästudest ja igakuiselt kasvatasin väikeste summadega (5% säästudest) meelerahufondi. Jube tore oli hammast kroonimas ja tarkusehambaid eemaldamas käia, kui tead, et see käik kuueelarvesse auku ei löö. Tervisekontot tuleb ka käesoleval aastal kasvamas hoida.

Kui kõigiks eelmisteks eesmärkideks kogun ma “maksa endale esimesena” põhimõttel ehk kannan rahad vastavatele kontodele kaardiga seotud kontolt ära kohe pärast palgapäeva, siis reisimise kontole jõuab raha kuu lõpus. Proovisin 2021. aastal esmakordselt sellist meetodit, et reisikontole läheb kuu lõpus üleolev summa, et motiveerida end paremini kulusid kokku hoidma. Kuigi ma kulutasin igakuiselt päris toredasti raha, siis suutsin ma koguda oma reisikontole siiski omajagu rohkem, kui plaanisin: 29% säästudest. Kahe aasta kogumise järel sain kokku piisava summa, et jaanuari lõpus suunduda ühele tõelisele unistuste reisile: kolmeks nädalaks Tansaaniasse safarile, Kilimanjaro mäe tippu (5895 meetrit) vallutama ja Sansibarile puhkama. Kunagi oli mul unistus käia ära igal kontinendil ja 2022. aasta peaks plaanide järgi viima mind lausa kahele uuele kontinendile: Põhja-Ameerikasse ja Aafrikasse.

Foto: Kupakanusi Mkisi

2022. aastal plaanin rahamaailmas jätkata samamoodi, kuna tunnen, et olen oma rahaasjade loogika päris hästi paika saanud.

… SPORDI STATISTIKA

20212020201920182017201620152014
Logitud trennitunde (h:min)327:27290:48271:55332:37334:21345:07426:00537:00
Ilma rullimiseta: netoaeg (h:min)327:27288:15247:44303:06301:30305:32337:45390:00
Keskmine netoaeg päevas (h:min)0:540:470:410:500:500:500:561:04

Ausalt öeldes olin ma neid numbreid vaadates täiesti hämmingus. Märkamatult jõudsin ma sel aastal tagasi 2016–2018 aastate keskmise mahu juurde. Vinge!

Jooks

Aasta lõpus avastasin ma, et 1000 jooksukilomeetri kokkusaamine on käe ulatuses, seega võtsin ma end kokku ja tegin need kilomeetrid ära. Jooksin sel aastal distantsi poolest täpselt kolm korda rohkem kui eelmisel aastal. Tippaastatel jooksin kestuse poolest 180–210 tundi: sinna on veel kõvasti minna. Kuid arvestades, et alustasin jooksmisega tasapisi alles märtsi lõpus ja olin kaks korda aasta jooksul haige, sai siiski päris palju jooksutunde ja -kilomeetreid kogutud. Olen väga rahul!

Kõndimine ja matkamine

Kõndides ja matkates veetsin 90 tundi ja 443 kilomeetrit. Vot see oli number, mis mul suu lahti jättis. Seda on ikka väga palju! Enamik kogunes muidugi enne seda, kui ma uuesti jooksma hakkasin, kuid sellele vaatamata siiski korralik number. Huvitav on asjaolu, et 200 tunni ringis jooksu ja kõndi on viimased 5+ aastat olnud alati kindel. Nende tundide jagunemise osakaalud jooksu ja kõnni vahel on olnud erinevad, aga nö jalgadel veedetud trennitunnid: alati 200 ringis. Huvitav järjepidevus.

Ratas

Rattaga sai sel aastal päris vähe sõidetud. Veebruaris natuke wattbike’i ja kevadel enne sai mõned kilomeetrid enne virtuaalset Rattarallit. Sealt edasi on ratas nukralt hoidikus rippunud. Eks näis, mida toob 2022.

Ujumine

Ujumises oli minu elu tippaasta: ma pole mitte kunagi varem nii palju ujunud. 2014. aastal tuli kilomeetreid basseinis peaaegu 50, kuid sel aastal oli neid 55. See on 2223 basseinipikkust. Jooksutreeningute algust tehes hakkasin korra nädalas Auras ujumas käima ja tegin seda kuni sügiseni. Ausalt öeldes igatsen ma jälle basseini, aga arvestades seda, kui hullult bassein mu nina kinni paneb ja mitu korda ma sealt mõne viirushaiguse üles olen korjanud, siis olen ma jälle Aurast kaugenenud. Kuidagi läheb alati nii, et ujumine on esimene, mis trenninädala tihenedes sealt välja lendab.

Jõutreeningud

Mina liidaksin siia juurde veel ka BodyAttacki – minu parima uue trenniavastuse 2021. aastal –, siis sai jõutrenni tehtud peaaegu 67 tundi. See on juba täiesti tavaline korralikult mahuka trenniaasta jõutrennide arv. Eelmisest aastast oma 15 tundi enam. Pole paha.

Kokkuvõttes:
20212020201920182017201620152014
Jooks39%17%72%69%68%51%46%37%
Kõndimine ja matkamine28%51%3%2%3%1%11%13%
Ratas3%9%1,5%0%1%8%12%14%
Jõud20%18%25%26%26%27%33%32%
Ujumine8%0%0%0%0%2%6%6%
Muu2%4%1,5%1,5%5%12%3%11%

Tõepoolest oli trennilainel üks huvitav aasta: omamoodi ja omajagu erinev eelmistest. Need osakaalud näitavad, et sain kõnniradadelt tagasi jooksuradadele, kuid võrreldes kunagiste aegadega veetsin jooksurajal siiski suhteliselt vähe aega. Ootan huviga, kuidas kulgeb järgmine aasta. Minu südamesoov on otseloomulikult rohkem joosta: koguda rohkem kilomeetreid, koguda rohkem tunde ja veeta suurim osakaal oma trennitundidest just jooksurajal. Teha seda, mida armastan enim. Kuna sügisel ootab mind ees Chicago maraton, siis on mul palju, millest joostes kilomeetreid kogudes unistada ja mõelda.

… õppetund

Kui loosiõnn naeratab

… saab Margit Chicagos maratoni joosta! 😍

Kui 19. oktoobril Chicago maratoni loos avati, olin mina kohe ankeeti täitmas. Kes on siin pikalt lugenud, see teab, et juba mitu aastat tagasi tekkis mul eesmärk/mõte/unistus elu jooksul läbida World Marathon Majors sari. Sinna kuulub praeguse seisuga kuus väga suurt maailma maratoni: Berliin, London, Tokyo, Chicago, Boston, New York. Suursugune nimekiri, suursugused maratonid.

Alustasime kodule kõige lähemalt ehk Berliinist. Berliini loos ei naeratanud mulle kaks aastat järjest, kuid teisel korral ei jätnud ma pärast loosi tulemust jonni, sest härra Jooksja sai tol aastal Berliini maratonile loosiga peale, ja kiired näpud tõid mulle tol korral heategevuspileti. Pidin natuke rohkem maksma, aga ei midagi katastroofilist kui võrrelda kogu ülejäänud sarjaga. Loomulikult oleks võinud osta krõbeda hinnaga pääsme koos reisipaketiga ka mõne reisikorraldaja kaudu, kuid see oleks maratoni kogumaksumuse väga suureks paisutanud.

2019. aasta Berliini maratonile eelnenud ja järgnenud tervisemuresid pole tahtmist pikemalt meenutada, kuid vaatamata kõigele jooksin ma Berliinis endale sellised soojad mälestused, mida ei saa minult keegi ära võtta. Minu esimene välismaraton. Negative split. Imeline maratonikogemus.

Kunagi oli mul unistus, et vähemalt osadele nendele võistlustele peaks olema võimalik ajaga peale saada. Praegu on reeglid sellised, et time qualifier registreerimine välismaalastele on olemas USA võistlustel ehk Chicagos, Bostonis ja New Yorkis. Minu vanuses (järgmisest aastast 30) naiste vanusegrupis on kvalifikatsiooniajad 3:40, 3:30, 3:13, kuid reaalsuses tuleb joosta veel mõned minutid kiiremini, sest normitäitjaid on iga aasta rohkem kui saadaval olevaid kohti. Samuti muudetakse norme iga paari aasta tagant karmimaks, sest kvalifitseerujaid on liiga palju. Nagu aru on saada, siis minul ajaga kvalifitseerumine reaalne ei ole.

Chicagos oli olemas ka loos (koha saamise võimalus ca 50% – läks õnneks!), kuid Bostonis ja New Yorkis seda võimalust pole. Seal peab olema rahakott puuga seljas, et osta pilet reisikorraldajate (hotell + maratoni osalustasu) kaudu: tuleb arvestada vähemalt paari tuhandega pluss lennupiletid ja kohapealsed kulud või osaleda teatud USA organisatsioonide heategevuspääsmetega: miinimum summa heategevusse annetamiseks NYCs on hetkel $3000 ja Bostonis $5000, et pääse lunastada, pluss maratoni osalustasu $360/$240. Kui USAs on reaalne heategevussummadest vähemalt osa koguda koos teiste annetajatega, kes sinu missiooni panustada tahavad, siis minusuguse Eesti jooksja jaoks ei ole teistel eestlastel mingit soovi kuskile USAsse annetada. Nende võimaluste maksumused koos reisikuludega ulatuvad mitmetesse tuhandetesse. Kõige kulukam ja keerulisem saab minu jaoks ilmselt olema Boston. Härra Jooksja kvalifitseerub igale USA maratonile varem joostud ajaga, seega tema jaoks saavad need reisid olema palju odavamad.

Londonis ja Tokyos on välismaalasele võimalused osalemiseks reisikorraldajad, heategevus (Londoni miinimumannetus ca £2000, Tokyos $1000) või loos, kust pääsme saamise tõenäosus on tugevalt alla 10%. On olnud aastaid, kus tõenäosus pääse loosist saada on 2 või 4 protsenti. London on Tokyoga võrreldes siiski soodne reis, kuid kindlasti palju kallim Berliinist. Ajaga Londonisse kvalifitseeruda ei saa, kui oled välismaalane; Tokyos on selleks 300 (!) kohta, mille naiste norm on 2:52–3:30 ja meeste norm 2:21–2:45, seega praktiliselt võimatu koht saada tuhandete tahtjate seas. Tokyos on erinevaid heategevuskohti 5000 – arvestades tahtjate hulka on seda väga vähe. Londonis ja Tokyos oleme härra Jooksjaga võrdses positsioonis ja maksame ilmselt ennast ribadeks.

Seniks tuleb aga Chicago maratoni jaoks raha koguma asuda, sest sügisel on esimene USA maraton ees ootamas. Londoni loosis on samuti nimed sees ja tulemus selgub veebruaris, kuid tõenäosus peale saada on minimaalne. Kui peaks saama, siis London toimub 2. oktoobril ja Chicago 9. oktoobril. Oleks see vast saatuse keerdkäik. 😅