Rubriik: 42 195 meetrit ehk maraton

Nädala kokkuvõte 20.–26.06.2022

Published on by Margit ParteiLisa kommentaar

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Kevadhooaja viimane JJV. Kuna aimata oli, et tuleb ainult väga kerge seltskondlik liigutamine, julgesin ka ennast trenni kohale vinnata. Sörkisime Toomemäele, tegime natuke fotoshuuti, sörkisime TYSKi tagasi. Minu alles uuesti jooksma hakkavale puusale väga sobilik plaan. Hiljem tegin hallis kenasti oma puusaharjutusi ja ajasin tipu-topilistega juttu ning kuulasin muljeid. Pean ka ikka kunagi Tipust Topini jooksma saada: olgu see märk siin enda jaoks maas. On alles äge üritus.

Teisipäev: BodyPump. Nädala ainus BodyPump. Nautisin täiega ja ei hoidnud end raskustega tagasi. Väga mõnus! 59 min, 37 l/min

Kolmapäev: ratas. Kolmapäeva pärastlõunal toimus Võidupüha maraton, kus härra Jooksja maratoni jooksis. Minu ülesanne oli olla rajal support teami rollis. Sõitsime Pärnusse, tema suundus bussile, mis viis jooksjad Torile, mina asusin rattaga sinnapoole teele. Suhteliselt võõras linnas oli päris põnev Garmini kella kaardi abil mööda kergliiklustee juppe ja äärekive maanteerattaga ukerdada, aga sain sealt lõpuks siiski edukalt Tori poole minema ja jõudsin kena ajavaruga starti kohale. 27,22 km, 24 km/h, 138 l/min

Juba Torile sõites sain aru, kui palav ja tuulevaikne on ilm. Tõeline jooksja põrgu. Ikka tõsiselt kuum. Kõik geelipunktid olid meil omavahel ilusti kokku lepitud, minu rattasärgi taskus vajalikust kraamist punnis ja saime kell 15 teele asuda. Esialgu sõitsin pikemalt eest ära, kohtusime ainult geelipunktides ning rattaga ma metsa ei roninud, kuid linna jõudes jäin Jooksjat pikemalt saatma. Õnneks oli raja ääres piisavalt joogipunkte ja jagati isegi jääd. Hea korraldusega võistlus. Härra Jooksja oli väga tubli ja lõpetas täpselt oma plaanidele vastava ajaga, vaatamata sellele ilmale. Super! 36 km, 12,3 km/h, 112 l/min

Pärnust sõitsime öösel läbi Eesti Ida-Virumaale, et veeta mõned päevad puhkust minu kodukohas Ida-Virumaal.

Neljapäev: jooks. Algas puhkus minu vanemate juures Ida-Virumaal. Lõpuks sai kaua magada, aias tšillida ja grillida. Jaanilaupäeva mahutasin ühe jooksu. Olin natuke ebakindel, mida mu puus teeb, aga otsustasin, et on aeg vaikselt proovima asuda. 7 nädalat olen selle vigastusega maadelnud ja teda ravinud, ehk oleks aeg ka terveks saada… Läksin rahulikus tempos ja plaanisin joosta 5 km. Kalkuleerisin oma ringi veidike valesti ja lõpuks tuli kokku 6 km, kuid õnneks puus sai sellega edukalt hakkama. Juba oli kuumalaine kohale jõudmas, kuid võrreldes nädalalõpuga oli vist isegi jahe. 😂 6 km, 6:59 min/km, 151 l/min Õhtul koeraga jalutades viskas jälle tuhara natukeseks pingesse, kuid õnneks see leevenes juba kõndimise ajal paari minutiga. Ehk siis ei saanud siiski liiga tehtud.

Reede: ratas. Härra Jooksja laenas minu isalt ratta ja tegime päris ägeda pika ringi pankranniku radadel. Kruiisisime läbi Valaste Toilasse, sõime spaahotelli terrassil väike Pavlova ja jõime koolat-mahla-kohvi ning sõitsime veel Vokka ning läbi Jõhvi koju tagasi. Päris kuum ja väsitav, aga ikka imeliste vaadetega ring. 56,66 km, 24,4 km/h, 136 l/min Õhtul käisime Valastel meres ujumas ja end kuuma käest päästmas. Imekombel oli põhjaranniku merevesi juba isegi minusugusele külmavaresele täiesti ujutav.

Laupäev: trennivaba. Kutsaga tegin ikka ühe ringikese, aga isegi tema ei tahtnud selles kuumuses palju end liigutada. Isegi vanas mõisapargis suurte puude varjus oli kuum. Käisime kahes eri rannas meres ujumas ja nautisime imelist loodust. Mõnus!

Liimala rand
Toila rand

Pühapäev: jooks-kõnd (7+3). Ärkasin oma puhkuse viimase päeval kell 6.45, mis minu kohta on päris vara. Õues oli juba ärkamise hetkel 20 kraadi sooja ja 85% õhuniiskus. “Mõnus”. Mõtlesin hoolega, kuhu oma rajaga minna, et võimalikult palju oleks puude varju ja päike ei praeks mind asfaldil ära. Selliseid radu on mul idas olles veidike keeruline leida, kuid hommikul oli ühel kergliiklusteel veel mingi vari olemas. Jooksma asudes sain kiirelt aru, et ilm on ikka päris lämmatav. Samuti viskas mu puusa kohe pingesse. Selge: mõistlik on teha jooksu ja kõndi vaheldumisi. Mõjus hästi nii pulsile kui ka puusale, sest pulss oli pidevalt kena ja puusast kadus pinge 10 minuti jooksu-kõnni järel ära. Sain oma trenni ilusti tehtud ja ka hiljem oli puus valuvaba. Hiljem maitses ema tehtud kodune külm rabarberijook eriti hea. 7,4 km, 8:05 min/km, 139 l/min

Kauksi rand

Pärastlõunal asusime koduteele, käisime veel korra Peipsis ujumas ja tulime koju ära, et kott korraks lahti pakkida, pesu ära pesta ja kott uuesti kokku pakkida, et homme jälle Eesti teistpidi risti läbi sõita ja töölähetusse asuda.

Kokkuvõttes:

PuusaÜKEt ei mahtunud nädalasse kuidagi üldse nii palju, kui vaja oleks. Puhkuse ajal ei olnud esiti kuidagi mahti selleni jõuda, pärast oli aga juba toas selline palavus, mis kuidagi ei kutsu end matile vinnama ja higi sees supeldes harjutusi tegema. Õues on aga parmud ja sääsed, kes rahu ei anna. Loll on see, kes vabandust ei leia? Halb, halb, halb. Püüan edaspidi veidigi eeskujulikum olla.

Ees ootab kolm nädalat ja kolm töölähetust. Graafik läheb väga tihedaks ja trennides tuleb lihtsalt midagi sisukat tehtud saada, sealjuures end puru lõhkumata. Ratast ma töölähetustesse kaasa võtta ei saa, seega on mu ainus võimalus end liigutada: muidugi jooksmine. Alles paraneva puusaga pean olema aga ettevaatlik.

Lisaks ei anna kuumalaine just erilisi järelenadmise märke, seega veel üks raskendav lisafaktor juures. Sarkastiliselt sai muidugi juba nalja visatud, et ju siis on Margiti puus terveks saanud ning ta saab hakata maratonitrenni tegema, sest ilm on täpselt minu maratonisuvedele tavapärane ja “sobilik”. 😅 Ma võtaks heaga 10 kraadi jahedama ilma, et end õues liigutada ja toas hingata jaksaks. Igal juhul on minu ainus eesmärk lähinädalatel end vaatamata kõigele liikumises hoida ja katki minemata jooksudega uuesti algust teha.

Meenutusi 2021. aastast

Published on by Margit Partei4 kommentaari

2021. aasta kõige olulisem…

… Muutus

2021. aasta kokkuvõtmine ei käinud mul üldsegi mitte kergesti, sest minu jaoks võib selle aasta kokku võtta lihtsasti vaid paari sõnaga: oli uuesti jooksma hakkamise aasta. Ükskõik, kuidas ma ka ei püüaks, jään ma 2021. aastat alati meenutama selle mõttega, et sel aastal paranesin ma südamehaigusest, hakkasin uuesti jooksma ja läbisin taaskord maratoni. Kõik muu elu oli selle kõrvale üles ehitatud ja mul läheb tükk aega, et üldse mäletada, mida ma möödunud aastal üldse veel ette võtsin. Tavalise inimese jaoks võib-olla veider kokkuvõte, kuid minu jaoks polnud selles aastas mitte midagi olulisemat kui tervenemine ja taaskord iseendaks saamine.

Argipäevatempos ringi virr-varritades pole aega niimoodi mõelda, mõtiskleda ja filosofeerida, kuid vahel spordirajal olles mõtlen ikka ja jälle sellele, kuidas ma viimased kaks aastat iseenda eest võitlesin ja jõudsin viimaks kohale sinna, kuhu ma nii väga soovisin jõuda. Jooksuradadele. Tervena. Kui raske oli see teekond, kui vajalik oli see teekond, kui tugevaks see teekond mind inimese ja jooksjana vormis. Milline tänulikkus mind tänaseni täidab, et saan taaskord teha seda, mida ma armastan nii väga, olemata haige ja mures. Raske on kirjeldada seda tunnet, mida ma tunnen, kui ma sellele kõigele mõtlen. Pole vist möödunud ühtki jooksu, kus ma kas või korraks ei mõtleks sellele, kui tänulik, õnnelik ja rõõmus ma just selles hetkes olen. Elu on imeline!

… Inimene

Möödunud aasta kõige olulisem inimene minu elus olin kahtlemata mina ise. Ma ei tea, kas on varem olnud aastat, kus ma oleks rohkem isekas olnud. Minu jaoks tähendab sõna “isekas” siinkohal midagi positiivset, mitte negatiivset. 2021 oli aasta, kus ma kõige rohkem iseendale elasin, mõtlemata esmajoones kõigile teistele. Lootsin iseendale, sest minu elu on esimeses järjekorras ainult minu vastutus, alustades tervisest ja lõpetades rahaga. Võtsin endale rohkem aega, lähtusin oma otsuste tegemisel esimesena iseenda soovidest ja kulutasin enda peale rohkem raha. Olin julgelt isekas. And it feels great!

… Koht

Kõik jooksu- ja loodusrajad. Seal liikudes sain olla veel ühes olulises kohas: oma sisemaailma kaemas. Enough said.

… saavutus

Maraton. Kes veel pole, siis lugege. Minu palavaimalt armastatud maratoni lugu, mida ühtlasi pean oma elu parimaks kirjutiseks.

… kaotus

Mõmmi. 💙 Igatsen teda tänaseni. Iga päev.

… Eelarve statistika

2020. aasta lõpus tegin ma sarkastiliselt nalja selle üle, et plaanin säästa eri eesmärkide tarbeks 2021. aastal 45% palgatulust, kui just kuskilt palgatõusu sülle ei saja. Nali naljaks: märtsiks oli palgatõus tõsiasi. Olen sel aastal tööl väga palju juurde õppinud ja uusi, vastutusrikkaid ülesandeid täitnud, seega tunnen, et olen väärt igat senti, mis mulle makstakse. Planeeritud kulud läksid sel aastal seoses järgmiseks aastaks planeeritud reisidega korralikult lõhki – kulutasin kolmandiku võrra rohkem, kui plaanisin – kuid tänu tulude tõusule sain kõik oma säästmiseesmärgid täidetud ja ületatud. Kulutasin poole, kõrvale panin teise poole sissetulekutest.

Kasvukonto vaikselt kasvas; III samba ladusin maksimaalselt täis, sest nagu ütleb Kristi Saare: indeksid on seksikad; palgatõusu saabudes hakkasin regulaarselt Balti börsil oma “indeksfondi” kokku panema ehk ostan regulaarselt pisikeste summadega päris mitme ettevõtte aktsiaid. Kõik ikka ostuhinna keskmistamise põhimõttel. Kokku läks investeeringuteks 56% säästudest. Passiivset rahavoogu tuli investeeringutelt peaaegu 700€ – pole üldse paha, eriti kui eelmiste aastatega võrrelda.

Tervise, eelkõige hambaravi tarbeks säästsin 9% säästudest ja igakuiselt kasvatasin väikeste summadega (5% säästudest) meelerahufondi. Jube tore oli hammast kroonimas ja tarkusehambaid eemaldamas käia, kui tead, et see käik kuueelarvesse auku ei löö. Tervisekontot tuleb ka käesoleval aastal kasvamas hoida.

Kui kõigiks eelmisteks eesmärkideks kogun ma “maksa endale esimesena” põhimõttel ehk kannan rahad vastavatele kontodele kaardiga seotud kontolt ära kohe pärast palgapäeva, siis reisimise kontole jõuab raha kuu lõpus. Proovisin 2021. aastal esmakordselt sellist meetodit, et reisikontole läheb kuu lõpus üleolev summa, et motiveerida end paremini kulusid kokku hoidma. Kuigi ma kulutasin igakuiselt päris toredasti raha, siis suutsin ma koguda oma reisikontole siiski omajagu rohkem, kui plaanisin: 29% säästudest. Kahe aasta kogumise järel sain kokku piisava summa, et jaanuari lõpus suunduda ühele tõelisele unistuste reisile: kolmeks nädalaks Tansaaniasse safarile, Kilimanjaro mäe tippu (5895 meetrit) vallutama ja Sansibarile puhkama. Kunagi oli mul unistus käia ära igal kontinendil ja 2022. aasta peaks plaanide järgi viima mind lausa kahele uuele kontinendile: Põhja-Ameerikasse ja Aafrikasse.

Foto: Kupakanusi Mkisi

2022. aastal plaanin rahamaailmas jätkata samamoodi, kuna tunnen, et olen oma rahaasjade loogika päris hästi paika saanud.

… SPORDI STATISTIKA

20212020201920182017201620152014
Logitud trennitunde (h:min)327:27290:48271:55332:37334:21345:07426:00537:00
Ilma rullimiseta: netoaeg (h:min)327:27288:15247:44303:06301:30305:32337:45390:00
Keskmine netoaeg päevas (h:min)0:540:470:410:500:500:500:561:04

Ausalt öeldes olin ma neid numbreid vaadates täiesti hämmingus. Märkamatult jõudsin ma sel aastal tagasi 2016–2018 aastate keskmise mahu juurde. Vinge!

Jooks

Aasta lõpus avastasin ma, et 1000 jooksukilomeetri kokkusaamine on käe ulatuses, seega võtsin ma end kokku ja tegin need kilomeetrid ära. Jooksin sel aastal distantsi poolest täpselt kolm korda rohkem kui eelmisel aastal. Tippaastatel jooksin kestuse poolest 180–210 tundi: sinna on veel kõvasti minna. Kuid arvestades, et alustasin jooksmisega tasapisi alles märtsi lõpus ja olin kaks korda aasta jooksul haige, sai siiski päris palju jooksutunde ja -kilomeetreid kogutud. Olen väga rahul!

Kõndimine ja matkamine

Kõndides ja matkates veetsin 90 tundi ja 443 kilomeetrit. Vot see oli number, mis mul suu lahti jättis. Seda on ikka väga palju! Enamik kogunes muidugi enne seda, kui ma uuesti jooksma hakkasin, kuid sellele vaatamata siiski korralik number. Huvitav on asjaolu, et 200 tunni ringis jooksu ja kõndi on viimased 5+ aastat olnud alati kindel. Nende tundide jagunemise osakaalud jooksu ja kõnni vahel on olnud erinevad, aga nö jalgadel veedetud trennitunnid: alati 200 ringis. Huvitav järjepidevus.

Ratas

Rattaga sai sel aastal päris vähe sõidetud. Veebruaris natuke wattbike’i ja kevadel enne sai mõned kilomeetrid enne virtuaalset Rattarallit. Sealt edasi on ratas nukralt hoidikus rippunud. Eks näis, mida toob 2022.

Ujumine

Ujumises oli minu elu tippaasta: ma pole mitte kunagi varem nii palju ujunud. 2014. aastal tuli kilomeetreid basseinis peaaegu 50, kuid sel aastal oli neid 55. See on 2223 basseinipikkust. Jooksutreeningute algust tehes hakkasin korra nädalas Auras ujumas käima ja tegin seda kuni sügiseni. Ausalt öeldes igatsen ma jälle basseini, aga arvestades seda, kui hullult bassein mu nina kinni paneb ja mitu korda ma sealt mõne viirushaiguse üles olen korjanud, siis olen ma jälle Aurast kaugenenud. Kuidagi läheb alati nii, et ujumine on esimene, mis trenninädala tihenedes sealt välja lendab.

Jõutreeningud

Mina liidaksin siia juurde veel ka BodyAttacki – minu parima uue trenniavastuse 2021. aastal –, siis sai jõutrenni tehtud peaaegu 67 tundi. See on juba täiesti tavaline korralikult mahuka trenniaasta jõutrennide arv. Eelmisest aastast oma 15 tundi enam. Pole paha.

Kokkuvõttes:
20212020201920182017201620152014
Jooks39%17%72%69%68%51%46%37%
Kõndimine ja matkamine28%51%3%2%3%1%11%13%
Ratas3%9%1,5%0%1%8%12%14%
Jõud20%18%25%26%26%27%33%32%
Ujumine8%0%0%0%0%2%6%6%
Muu2%4%1,5%1,5%5%12%3%11%

Tõepoolest oli trennilainel üks huvitav aasta: omamoodi ja omajagu erinev eelmistest. Need osakaalud näitavad, et sain kõnniradadelt tagasi jooksuradadele, kuid võrreldes kunagiste aegadega veetsin jooksurajal siiski suhteliselt vähe aega. Ootan huviga, kuidas kulgeb järgmine aasta. Minu südamesoov on otseloomulikult rohkem joosta: koguda rohkem kilomeetreid, koguda rohkem tunde ja veeta suurim osakaal oma trennitundidest just jooksurajal. Teha seda, mida armastan enim. Kuna sügisel ootab mind ees Chicago maraton, siis on mul palju, millest joostes kilomeetreid kogudes unistada ja mõelda.

… õppetund