Kui peegelpilt paneb mõtlema…

Ilmselt olete reedeste toidupäeviku postituste ehk Food Friday’de puudumisest isegi aru saanud, et midagi ilusat mul teile seal näidata ei ole. Juba viimased… umbkaudu pool aastat (jubeeeee) on mu toitumine olnud tugevalt kaootiline ega kannata mitte mingisugust kriitikat. Veel aasta tagasi poleks ma uskunud, et suudan oma toiduga seotud põhimõtted nii lahti lasta, et hoopis vastupidisesse suunda ära kaldun. Ühest küljest on tore, et olen igasugustest (ebatervetest) kinnisideedest vabanenud, teisalt on see liigne vabadus / ükskõiksus hakanud peegelduma mujal. Oma kehale pole ma sellise ükskõikse käitumisega liiga palju head just teinud. Ma ei viitsi sellesse teemasse siin avalikult isegi pikemalt süüvida. Lõppkokkuvõttes jõuame ikka tagasi samasse punkti: eelkõige kannatab mu enesetunne ja nagu viimasel ajal olen märkama hakanud – kannatab ka peegelpilt.

ap550x55012x161transparentt-u4
Mitte, et mul oleks kõhulihased. 😀 allikas

Kaal on ainult number blablabla. Tõsi. Aga midagi see numbrike seal kaalu peal siiski ütleb. Annab natuke tagasisidet selle kohta, mis su kehas toimub. Mass kas suureneb, väheneb või püsib stabiilselt ühe koha peal. Mass võib olla nii vesi, rasv, lihas, luud, päeva jooksul tarbitud toit ja jook ja nii edasi. Et täpsemat tagasisidet saada, tulevad appi teistsugused abivahendid: mõõdulint, kehakoostise analüüs, fat caliper (pole halli aimugi, mis asi see eest keeles on), riided, minu jaoks aga eelkõige… peegel.

Peeglike-peeglike seina peal, kes on kauneim kogu maal? kas ma olen paksemaks läinud?

Selline oleks vist tänapäeva muinasjutt. Minu peeglikesed on viimasel ajal sellele küsimusele hakanud vastama jaatavalt. Kaal muidugi räägib juba tükk aega sama juttu, sest võrreldes aastataguse ajaga olen ma vist umbkaudu 3 kg, kahe aasta taguse ajaga 4–5 kg raskem. Vot see ongi reaalsus. Ma ise näen neid kilokesi enda kehal ja mäletan veel selgelt, kui palju paremini ma end tundsin, kui mu keha sai korralikult vitamiine ja mineraale. Eriti karmi hüppe kaalunumbris tõi mulle igati raske sügissemester. Küll polnud mul aega süüa ja kui aeg tekkis, siis sõin lihtsalt liiga palju (ja valesid asju). Täpselt nii lihtne see valem ongi. Ma arvan, et suurema katastroofi hoidis puhtalt ära asjaolu, et ma teen trenni. Seegi hea?

Ma jätkuvalt ei arva, et selleks, et kaalust alla võtta, peab absoluutselt kõigest loobuma, olema gluteeni-, laktoosi-, liha-, suhkru-, teravilja-, muna-, soja-, rasva-, süsivesiku- ja veel x-vaba. Tasakaal on võti kõiges. Küll aga ma arvan, et igaüks peaks korralikult ja kohusetundlikult ära sööma oma päevase köögiviljade koguse, jooma piisavalt vett ning kriitiliselt mõtlema oma portsjonite suurusele. Kui teise punktiga saan ma ilusti igapäevaselt hakkama, siis esimese ja kolmandaga… well, olen rängalt viimased pool aastat puusse pannud.

4f214be7cfbd9fae8138c8b4e11092fe
allikas

Kui probleemkohad on välja selgitatud, võib nende parandamisega vaikselt tegelema hakata. Sellega ma vaikselt, omas tempos pihta hakkangi: üritan iga toidukorraga süüa köögivilja ja kriitilisemalt mõelda oma näljatundele ja portsu suurusele. Ma ei hakka toitu kaaluma, sest: 1) mul pole siin isegi toidukaalu 2) ma tean, kuhu see mind viib: ülemõtlemiseni. Ma ei hakka ennast mõõtma, sest: 1) mul pole mõõdulinti 2) ka see viib ülemõtlemiseni. Umbkaudu korra nädalas astun kaalule, peeglist vaatan end ka ja eks ma siis näen, kas süsteem toimib või vajab ülemõtlemist. Vaikselt tervislikumale teele tagasi.

Eelkõige neid jalgu ja seda taljet tahaks tagasi. Ja seda lendavat tunnet, mis mul siis joostes oli. Kes siis ikka paremini motiveerib kui mina ise?

Tagantjärele on naljakas mõelda, et oma tervislikuma elustiiliga alustasin 3 aastat tagasi samuti veebruaris. February is the new January? 😉

2015. aasta pildis ja arvus

HEAD UUT AASTAT!

Oleks vist aeg vana aasta korralikult kokku võtta… Siit tuleb minu 2015. aasta spordistatistika ja vaade aastale läbi pildimaterjali. 🙂

  • Sportlyzeri treeningpäevikus logitud trennitunde: 426 h (2014: 537 h)
  • Ilma rullimise ja kõndimiseta ehk netoaeg: 337 h ja 45 min (2014: 390 h)
  • Keskmine netoaeg ühe päeva kohta: 56 min (2014: 1 h 4 min)

Kokkuvõttes tegin palju vähem trenni kui eelmisel aastal, mitte et selle aasta numbrid tavainimese jaoks väga väiksed oleksid.

Jooks

Image (1) jooks15.png for post 7808

Eelmise aasta 1175 jooksukilomeetrit sai sellel aastal ületatud. 🙂 Kõige rohkem jooksin märtsis (134 km) ja kõige vähem juunis (70 km), kui olin korraliku põlvevigastusega rajalt maas. Arvestades seda, kui palju tervisejamasid sellesse aastasse mahtus, on see üpris suur ime, et üldse 1200 km täis sai. Parandatud said kõik rekordid peale poolmaratoni ja osalesin kokku 10 jooksuvõistlused. Mina olen enda üle uhke, öelgu teised, mida tahavad. 🙂

Jõud

Image (2) lihas15.png for post 7808

Jõudu sai tehtud omajagu vähem kui eelmisel aastal (nüüd: 112 tundi, siis: 124 tundi). BodyPumpi oli sellest 64% (2015: 75%). Vahepealsed pausid annavad endast tunda ja sama tugev kui eelmise aasta detsembris ma ei ole, aga küll sinna tagasi jõuan. 🙂 Vähemalt on nüüd palju arenguvõimalusi. 😀

Ratas

Image (3) ratas15-1.png for post 7808

Oeh. 😀 Eelmise aasta 1278 km-st jäin valgusaastate kaugusele – isegi 1000 km maanteratta seljas täis ei saanud 😦 – ja rattasõit sai aasta lõpus täiesti unarusse jäetud. Mis seal ikka. Kui tahta natuke triatloni ka teha, siis peab järgmisel aastal tublim olema. Selge on aga see, et talvisel perioodil mina rattatrenni tegema ei hakka. Kui ei taha, siis ei tee. Nii lihtne see ongi!

Ujumine

Image (4) ujumine15.png for post 7808

Ujumisega on lood sama piinlikud kui rattasõiduga… Eelmise aasta 50 km-st pole midagi järel. 😀 Ei tõmba mind sinna basseini millegipärast. Ehk tuleb motivatsioon tagasi, kui mõnele triatlonile nimi kirja saab? 😉 Samuti peaks olukorda lihtsustama asjaolu, et elan nüüd Aura veekeskusele palju lähemal. Loodame!

Ülevaatlikult kokku võttes:

Kõige aktiivsem märtsis, kui tegin 38 (neto)tundi trenni. Juunikuine ‘auk’ oli põhjustatud Narva poolmaratonil ära lõhutud põlvest, augusti oma on seletatav sellega, et võitlesin siis ülekoormusega. Septembris võtsin pärast maratoni paariks nädalaks aja maha.

Kui see netoaeg (ilma rulli ja kõndimiseta) tükkideks jagada, siis 46% ajast jooksin (2014: 37%), 33% tõstsin kangi (2014: 32%) või oma keharaskust, 12% väntasin ratast (2014: 14%), 6% ujusin (2014: sama) ja 3% tegelesin millegi muuga, enamasti joogaga (2014: 11%). Nagu näha, siis muude tegevuste arvelt tegelesin rohkem jooksmisega.

Tuleb rahul olla? Eks näis, mida 2016. aasta endas peidab…


Vaatame äkki natuke pilte ka? 🙂

Jaanuar: talvepuhkus vanematekodus, kerge ülekoormus, väike põlvevigastus, ilusaid lumised talvised jooksud, 24 km jooksugrupiga Haanjas

Veebruar: Margit käis üle aastate suusatamist imiteerimas, uue hullumeelse semestri algus, valentinipäeva eri-BodyPump, Margit viitsis veel süüa teha, algavad spordiained ülikoolis (tere, ülekoormus!), minu 23. sünnipäev ja 23 km jooks

Märts: väike identiteedikriis, esimesed kevadised ilmad, ühikast ärakolimine, põnev EMS-treening, äge jooksutrenn Lähtel, hüppeliselt kasvanud jooksukilometraaž, hüppeliselt kasvav koolistress

15.03.2015

Aprill: tahtmine pakkida oma 3 asja ja kolida Austraaliasse (jumal tänatud, et see tahtmine üle läks…), üha jubedama emotsiooniga trenninädala kokkuvõtted, kahtlused iseendas ja oma võimetes, kohutav jooksuhooaja algus Parkmetsa jooksul, kool-kool-kool

5.04.2015 allikas

Mai: kahtlase tundega SEB Jooksumaratoni ühistreening, jätkuvad kahtlused, kõhklused ja väsimus, uued jooksutossud, praktikaleping!, praktika algus, spordiainete lõpp (thank god!), SEB Tartu Jooksumaratoni 23,4 km, kus sai peaaegu ‘pillid kotti visatud’, ränkraske, kuid isikliku rekordiga lõppenud Tartu Kevadjooks, mõnusad rattatrennid, Tartu 142 km Rattaralli koos Marise ja Mariaga

cortana3 24.05.15 2 IMG_4231

Juuni: Eesti 1. jooksupäev, raske semestri edukas lõpp, hullumeelselt piinarikas teiper, Eesti Blogiauhindade gala, Narva Energiajooksu täielikult ebaõnnestunud poolmaraton, korralikult katkine põlv, totaalne vaimne auk ja pettumus, treeningpaus, vaikselt rajale tagasi

Sally ja Lauraga ehk osa Tartu punti. By Marimell FOTO
By Marimell FOTO

i'll be ok just not today IMG_4309

Juuli: äge päev vabatahtlikuna Tartu Mill triatlonil, fännihetk Kadi Kiviojaga, vaimse augu jätkumine, Margit jätkuvalt viitsis veel endale normaalselt süüa teha 😀 , viimased pikad jooksud, tööpakkumine, koormustest, täielik vaimne auk ja ‘põhjas ära käimine’, iseendas pettumine, toredad ujumistrennid Marisega, blogipaus

If-you-find-yourself-in-a-hole-stop-digging-quote-611x330

success happiness

26.07.2015

August: tagasi blogimislainele, tore päev TriSmile triatlonil Marisele kaasa elamas, eneseusu taastuma hakkamine, kõnnitrennid Raadil, reis Soome, tore Rakvere Ööjooks, mõnusad viimased rattatrennid pankrannikul, esimest korda suve jooksul randa, tähenduslik Tartu Suvejooks, reis Heidile Saksamaale külla, tripp Prahasse, uue semestri algus

Foto: A. Liiva
Foto: A. Liiva
Muudkui tulen…
Foto: E. Pilt

IMG_4622

September: viimased trennid enne maratoni, jooks Pühajärvel, minu ja härra Jooksja loo algus, säravaima emotsiooniga SEB Tallinna Maraton, minu õppejõu ‘karjääri’ algus, meeletult kiired päevad ja pidev masterplani koostamine, magistritöö juhendaja ja teema valik, magistritöö teema ja juhendaja vahetamine 😀 , lõpuks tagasi BodyPumpi

Osa eelmise sügise materjalidest. IMG_4848

Best. Day. EVER!
Best. Day. EVER!

IMG_3610

Oktoober: Tartu Linnamaratoni toredad 10 km, üha raskemaks muutuv koolielu, tõeliselt mõnus Saaremaa 3 Päeva jooks, perekondlik õnnetus –> prioriteetide ümberseadmine

IMG_3689

Minu ja härra Jooksja medal
Foto: K. ParkseppFoto: K. Parksepp

IMG_3889 IMG_3909

November: tagasi joogasse, kool-kool-kool, töö-töö-töö, eksamite algus, blogimine vajub unustuste hõlma, isikliku rekordiga lõppenud Tartu Novembrijooks, Prorunneri jõulupidu

IMG_4143

Eksamid, eksamid, eksamid…
Eksamid, eksamid, eksamid…

Vahel tuleb sotsiaalne ka olla, eks?

Detsember: äge ja raske 3-tunnine trenn Vooremäel, sellele järgnenud päris pikk põlvevigastus, viimasteks eksamiteks valmistumine, täistööpäevad Tartu Ülikooli raamatukogus, semestri lõpp, jõuluvaheaeg, vanade sõpradega kokkusaamine, jälle kolimine, jõulud Ida-Virumaal, katkestatud Pekist Priiks, spaapuhkus Jurmalas, 3-tunnine BodyPump, tõbine aastavahetus.

IMG_4302

Tõusud, tõusud, tõusud...

IMG_4390

img_4439

Foto: Krista Mikk
Foto: Krista Mikk

img_4483

img_4504-1

Lühidalt kokku võttes: a lot can happen in a year. 🙂

Järgmisi seiklusi ootama jäädes,

teie Margit.