2014. aasta eesmärkide kokkuvõte

Selle aasta alguses püstitasin ma endale avalikult siinsamas blogis 20 eesmärki. Nüüd, kui aasta lõpuni on jäänud vaid nädal, võin rahus need eesmärgid kokku võtta. Tehtud sai palju, aga kõiki eesmärke ma siiski ei täitnud. Statistika on selline: 12 eesmärki sai täiesti täidetud, 3 enam-vähem tehtud ja 5 jäi tegemata. 


1. Saada bakalaureuse kraad.

Tehtud! 26. juunil sain kätte oma Bachelor of Arts diplomi.

2. Kaitsta bakalaureusetöö A-le ja saada kraad cum laude.

Feil. Bakalaureusetöö eest sain hinde B+ ning cum laudest jäin napilt ilma. Siiamaani tunnen selle üle kibestumust. 😀 😦

3. Saada TÜ magistrisse majandusteaduse erialale sisse.

Tehtud! Plaanid muutusid küll ambitsioonikamaks ja astusin sisse hoopis ingliskeelsele matemaatilise majandusteaduse erialale, kuid õpingud jätkuvad täies hoos ning sügissemester – üsna edukas muideks – on juba selja.

4. Teha läbi väiksemamahuline triatlon.

Tehtud! 12. juulil läbisin oma esimese sprinttriatloni ajaga 1:33:22.

5. Joosta poolmaraton Narva Energiajooksul.

Tehtud! 15. juunil läbisin oma esimese poolmaratoni ajaga 2:10:14. Kokku jooksin sellel hooajal 4 poolmaratoni plaanitud ühe-kahe asemel, parima aja sain SEB Tallinna Maratonilt: 2:07:12.

Fotod: erakogu,
Fotod: erakogu, I. Avaste , K. Jahilo, K. Kroon

6. Teha trenni minimaalselt 5 korda nädalas.

Tehtud! Paar nädalat vast tuli, kus 5 treeningut täis ei saanud (taastumis- või raskemad võistlusnädalad ja reisid), aga keskmiselt sai 5 treeningtundi kuhjaga üle tehtud. Pikemalt statistikast ja numbritest juba järgmisel nädalal.

7. Mitte end vigastada.

Feil! Läbi sai elatud väike reievigastus märtsis, mis kestis umbes nädal. Aprillis ja mais olin hädas oma vasaku jala hüppeliigese piirkonnaga. Septembris lonkasin tallavigastuse pärast 2 nädalat vasakut jalga. Õnneks ei võtnud ükski vigastus mind väga pikaks ajaks rajalt maha.

8. Proovida vähemalt 3 uut treeningut.

Tehtud! Veebruaris proovisin esimest korda Fitness+’i ja Crossfitti ning Jooks-Jõud-Venitust, märtsis Fitness Intervalli, mais GRIT Strengthi, augustis Freeleticsit ja septembris YogaFunC-i. Nagu näha, siis olen olnud julge ja astunud välja oma mugavustsoonist. JJV-ga liitumine on aasta parim trennialane otsus. 🙂 Kui eelmisel aastal avastasin enda jaoks BodyPumpi, siis sellel aastal Jooks Jõud Venitus trenni.

Minu kallid JJV inimesed. :)
Minu kallid JJV inimesed. 🙂

9. Käia vähemalt kord CrossFiti trennis.

Tehtud! 22. veebruaril käisin koos Heidi ja Elariga CF-s, lisaks tegin CF-i veel ka Reebok Fitness Festivalil. Väga äge trenn!

10. Parandada oma rinnuli, selili ja krooliujumist.

Nii ja naa. Ajad on veidi paranenud, kuid eriliselt palju kiiremaks ma saanud pole, sest ujumistrennid satuvad mu kavasse üpris kaootiliselt. Puudub süstemaatilisus, puuduvad korralikud tulemused.

11. Õppida liblikstiilis ujuma.

Feil. See oli üks selline “oleks tore kui” eesmärk ning aasta jooksul polnud mul aega ega tahtmist sellega tegeleda. Kunagi saab see äkki ära õpitud, aga mitte nii pea – motivatsiooni lihtsalt selleks pole. Kui ei taha, polegi vaja. 🙂

12. Tee oma vana ratas korda.

Tehtud! Suvel nokitsesin oma ratta kallal natuke ja tegin selle linnarattale sobivaks sõiduvahendiks. Pikki maastikudistantse oma vana maastikurattaga enam läbida ei saa, aga lühemaid maid saab sõita küll. Peale selle sain endale esimese maanteeratta koolilõpukingituseks. 🙂

13. Lõpeta toidupäeviku pidamise sõltuvus (kaalu lisamata!).

Nii ja naa. Aasta algus oli totaalne katastroof: pärast Tai reisi lagunes kogu mu toitumine koost ning ülesöömisehoogude tagajärjel lisandus nädalaga (!) 3 kg. Alates sõbrapäevast üritasin alustada range LCHF-iga, kuid ka see ei õnnestunud ning 3. aprillil tegin enda jaoks suure sammu ja loobusin LCHF-ist. Ülejäänud aja aastast olen olnud kogu aeg sarnase kaalunumbri juures, pigem isegi natuke kergem. Toidupäevikut ma enam regulaarselt ei pea ja ainult vahel löön oma menüü vastavasse tarkvarasse sisse, et olla kindel, et püsin õigel teel.

14. Hoida kaalu pidevalt alla 65 kg.

Feil. Eesmärgi kirjapaneku ajahetkel enne jõule olin ma selles kaalus, aga 2014. aasta algas juba tunduvalt suurema kaaluga eelmises punktis mainitud põhjustel. Natuke olen aasta alguse seisust kergem, aga 65 kg ma kindlasti ei kaalu. Eriti õnnetu ma aga selle üle ei ole ning olen iseendaga paremates suhetes. Minu jaoks on just see väga oluline. 🙂

15. Rasvaprotsent 25% või vähem.

Feil. Ma ei tea, mis mu rasvaprotsent praegu on, aga 25% või vähem see kindlasti pole. Arenguruumi on küllaga. 😀

16. Mitte pidevalt stressata kaalu pärast.

Nii ja naa. Aasta alguses see mul kindlasti ei õnnestunud, aga alates aprillist olen stressanud kaalu pärast üha vähem. Vahel ikka põen seda numbrit, aga üldiselt olen olnud selle eesmärgi suhtes edukas.

17. Annetada verd.

Tehtud! 24. juulil käisin vennaga Ida-Viru Keskhaiglas verd annetamas.

18. Teha jõulukink võõrale inimesele / asutusele / loomadele.

Tehtud! 22. detsembril viisin Tartu koduta inimeste päevakeskusesse / öömajasse komme. Umbes 80 inimese jõulud said natuke ilusamad ja magusamad.

19. Käia välismaal puhkamas.

Tehtud! 12.–30. jaanuar käisin emaga Taimaal seljakotiga reisimas. Augustis käisin Heidil Saksamaal külas. Oli kaks väga toredat reisi. 🙂

Tai

Saksamaa

20. Võtta asju vabamalt, mitte stressata üleliigsete asjade pärast, olla õnnelik ja rahulolev.

Tehtud! Selle aastaga olen iseendas palju uut avastanud, õppinud vähem muretsema, rohkem hetkes elama ja elu nautima. Viimase eesmärgi täidetuse üle võin eriliselt uhke olla. 🙂


Võin rahule jääda küll! Poolmaratonid ja triatlonid said ju tehtud, lisaks veel palju teisi võistlusi-eneseületusi, ülikoolikraad kätte ning omajagu reisitud. Pole ju põhjust vinguda, või kuidas? Järgmisel nädalal, ilmselt vana-aasta õhtul, võtan juba kokku selle spordiaasta numbrites. Vot see saab küll üks äge postitus olema. Ja kui te veel minu 2015. aasta eesmärke näete… Mul on palju plaanis. 😉

Tugitallad käes. Mis edasi?

Täna hommikul käisin ära TÜ Kliinikumi Jalaexperdis ja sain kätte oma personaalsed jooksutallad. Põhimõtteliselt liimis tallameister kohapeal vajalikud osad mingi spetsiaalse asjaga kokku, andis mulle neid proovida mõlema tossupaari sisse, siis lihvis esialgse kuju valmis. Seejärel käisin mina nendega mööda treppe ja koridori sörkimas ja andsin tagasidet, mille põhjal meister taldadele veel korrektuure tegi. Niimoodi käis see ring veel mitu korda: tema lihvis või lisas midagi, mina muudkui proovisin eri tossupaaridega kõndida ja joosta. Kuskil 45 minuti proovimise ja sobitamise järel sain lõpuks oma 50€ ära maksta ja sealt ära tulla. 2 nädala jooksul saan vajadusel veel sinna tagasi minna ja taldu veel lihvida või korrigeerida lasta.

Kaasa sain ka mitmete pöiaharjutuste õpetused, mida nüüd praktiseerima hakata saan. Vaikselt tegin mingisuguseid harjutusi ennegi, aga nüüd on valik mitmekesisem. Meistri sõnul sobivad ka lühemad ilma jalanõuta jooksud sisehallis pöialihastele hästi, kui see mu jalgadele valu ei põhjusta. Kui paljajalu joosta mingil põhjusel ei saa, siis teen antud harjutusi. Põhiline on iga päev spetsiifilist pöiatrenni teha ja järjekindlalt tallalihaseid tugevdama hakata. Ta tuletas mulle veel üks kord meelde, et see on ülioluline, sest muidu võib juhtuda, et ühel päeval muutub jooksmine mulle täielikult vastunäidustatuks.

Õhtul proovisin ära uute taldadega jooksmise. Mõtlesin, et 5 km jooksul minuga küll midagi ei juhtu ja proovimiseks sobib küll selline distants. Viga! Oleks pidanud järgima spetsialisti juhiseid ja proovima esimesed korrad uute taldadega joosta sisehallis, maksimaalselt paar kilomeetrit korraga. Mina, loll, läksin aga kohe 5 km jooksma. Lõpupoole hakkas suhteliselt ebamugav ja tundsin, et mingid villid peavad jala all olema. Pärast kodus jalgu uurides avastasingi parema võlvi alt villi, vasaku alt suure villi ja vasaku välisküljelt veel ühe väikese. Katki need õnneks läinud polnud. Mõistus pole enda teha. 😉

Eks ma nüüd ajapikku hakkan neid taldu uuesti katsetama, teen nendega väikseid jalutuskäike ja proovin sisehallis sörkida. Kui vaja, eks siis lähen neid veel ringi ka tegema. Kui nad lõpuks aitavad mul vigastustest hoiduda, siis on hästi, kui ei, siis vähemalt tean, et olen ka selle variandi läbi proovinud.

Aeg annab arutust.