Rubriik: Tervis

2016. aasta eesmärkide kokkuvõte

Published on by Margit Partei2 kommentaari

12 kuud tagasi sai püstitatud 4 suurt ja 10 väikest eesmärki. Vaatame, kuidas nende täitmisega läks. 🙂

SUURED EESMÄRGID

1. Ülikool ära lõpetada.

Tehtud! 21. juunil omistati mulle Tartu Ülikooli magistrikraad sotsiaalteadustes õppekaval Matemaatiline majandusteadus. Hariduse vallas on kõik juba pisikesena seatud eesmärgid seega täidetud. Kõik, mis kunagi võib-olla lisaks tuleb, on boonus. 🙂

13443297_1068801076489355_107853109245060542_o

2. Pärast ülikooli töö leidmine ja [rahaliselt] iseseisvaks saamine.

Tehtud! Vot selle üle olen ma uhke. Ma sain oma kraadi kätte ja leidsin ka koha, kus seda reaalselt rakendama hakata. Aasta lõpuks töötasin täiskohaga ja suudan 100% end ise ülal pidada. Täitsin ka oma teise pisikese unistuse, et ma ei pea tööd otsima, vaid seda pakutakse mulle ise. 🙂 Egolaks ühesõnaga. 😀 Tegelikult leidsin endale aasta lõpus veel ühe potentsiaalse töökoha, kus edukalt karmi konkursi läbisin, mis taaskord oli korralik eneseületus… Mis sellest kõigest saab, näitab uus aasta. Rohkem midagi öelda ei julge. Veel. 🙂

3. Selveri Linnajooksude 100+ km.

Tehtud 120%! Esialgne plaan oli läbida 100+ km rada ning Kuldraja ehk 7 osavõistluse pikkade distantside läbimisest ei oskanud ma isegi unistada. Aga just nii läks, et läbitud sai kõik etapid: Tartu Kevadjooks, Rapla Selveri Suurjooks, Narva Energiajooks, Eesti Ööjooks, Jüri Jaansoni 2 Silla Jooks, SEB Tallinna Maraton ja Paide-Türi Rahvajooks. Peab tõdema, et sinna sarja mahtus nii aasta säravamaid emotsioone, rekordipurustusi ja eelmise aasta unistuste täitumist (Rapla, Narva ja Paide-Türi), aga ka tühjusetunnet (Kevadjooks ja Tallinna maraton) ning korralikku ‘suremist’ (Ööjooks).

Foto: Stuudiopunkt

Boonusena läbisin endale üllatuseks veel ühe sarja: Tartu Maratoni Kuubiku (Tartu Jooksumaraton, Tartu Rattaralli, Tartu Rulluisumaraton, Tartu Sügisjooks). Seda poleks osanud uneski näha, aga ära ta tuli ja olen selle üle uhke küll. 🙂

4. Vähemalt 1 triatlon.

Tehtud! Läbitud sai 2 triatloni: Valga-Valka supersprinttriatlon ja Tartu Mill olümpiadistants. Tegin ka eelmisel aastal tegemata jäänud eesmärgi ära. 😉

VÄIKESED EESMÄRGID

1. Heade emotsioonidega (jooksu)võistlused.

Tehtud! Kindlasti kohe. 🙂 Osalesin 17 võistlusel ja teenisin 18 medalit (sh 2 sarjamedalit), need on kindlasti minu isiklikud rekordid. Oli õlgu kehitama panevaid võistlusi, aga häid emotsioone oli kindlasti palju rohkem.

Minu medalikollektsioon. Üle poole neist tuli sellel aastal.
Minu medalikollektsioon. Üle poole neist tuli sellel aastal.

2. Vähem tulemuste üle muretsemist ja rohkem protsessi nautimist. Tehtud! Muidugi oleks saanud paremini ja teatud asjade üle muretsen ma jätkuvalt, aga olen teadlikult hakanud oma stressitasemega tegelema, võtnud vastu otsuseid, kuidas ma elada tahan ja kuidas ma seda mitte teha ei taha, ja õppinud asjadest rohkem rõõmu tundma. Kokkuvõttes: saab areneda, aga hea algus on tehtud.

3. 24. sünnipäeval 24 km jooksu.

Tehtud!

4. Cooperi test. 

Tehtud! Sellel aastal sai kirja 2440 m.

5. Kätekõverdused.

Tehtud! Olen kunagi olnud tugevam, aga eesmärgiks seatud ‘paarkümmend varvastel kätekõverdust’ suutsin JJV jõulukatsete NATO testis ära teha. 2 minuti jooksul nimelt 35 tükki. Arenguruumi on, aga hea algus on taaskord tehtud.

6. Toitumine tervislikumale rajale tagasi.

Enam-vähem. Peaaegu et oleks siia kirjutanud tehtud, aga ütleks, et pool aastast olen olnud tubli ja pool aastast vajaks kriitilist eneseanalüüsi. Toitumine on sellel aastal olnud seinast seina. Olen aru saanud, et korralikult kodus süüa tehes ja toidule tähelepanu pöörates tunnen ma end paremini. See ei tähenda mitte mingil juhul kaalu langetamist, kuigi ka seda sai sellel aastal natukene tehtud (pärast kaalu tõusu aasta esimeses pooles…), aga igal juhul on enesetunne normaalselt 3 korda päevas sooja toitu süües parem (nii trennis kui muul ajal) kui 3 korda päevas võikusid ja muud jama süües. Lisaks olen sellel aastal enda jaoks avastanud, et hea retsepti puhul ei pea liha-kala-kana igasse lõuna- ja õhtusööki kuuluma ja et loomsete koostisainete osakaalu toidus saab edukalt vähendada maitses kaotamata (pigem maitses võites). Taimetoitlane või vegan ma ei ole, aga meatless Monday’d ja muu taolise kiidan küll heaks. 🙂

Eks ma jäängi seda õiget tasakaalu otsima, aga otsimine ja sellele mõtlemine on siiski 100 korda parem kui mõtlemata õgimine. Kindlasti.

7. Rohkem tähelepanu inimsuhetele.

Enam-vähem. Kindlasti olen inimsuhete hoidmises paremaks saanud, aga minus on ikkagi mingi osa seda üksikut hunti, kes vahel lihtsalt tahab oma aega ja ei jaksa kogu aeg kellegagi suhelda. Veel vähem tihedalt kuskil väljas käia ja seltskonnas viibida. Selle tulemusel võivad mõned suhted natuke unarusse jääda… Eks ma selline imelik inimene olen. 😀

8. Tee midagi elus esimest korda.

Tehtud! Kõige tähtsam ‘esimene’ on kindlasti minu ettevõte (OÜ Margit Partei Fotograafia). Seda, et minust ettevõtja saab, ei osanud ma eesmärke püstitades kohe kindlasti arvata. Lasin oma südamel rääkida, mind elus edasi viia ning sinna see tee mind viis. 🙂

logo8

Rulluisuvõistlusel käimine oli ka esimene. Võib-olla oli midagi veel, aga need kaks on esimesed, mis meelde tulevad. Sai end proovile pandud küll.

9. Vähemalt 1 välisreis. 

Tehtud! Kogunes neid tervenisti kolm: Bergenisse, Valenciasse ja Šotimaale.

v-2016-04-18-10

5-11-2016-108 img_9206

10. Iseenda armastamine. 

Tehtud! Ma vähemasti ise küll tunnen nii. 🙂

Varsti saate lugeda ka pikemat ja illustreeritumat kokkuvõtet kogu aastast koos spordiaasta statistikaga kui palju ja mida tehtud sai. Ilmub loodetavasti uue aasta esimesel nädalal. Stay tuned!

Nüüd tuleb 2017. aasta sihid paika seada ja tegutsema asuda. 🙂

Füsioteraapia vol 2

Published on by Margit Partei4 kommentaari

Täna oli käes see päev, kui tulla minna teisele füsioteraapia sessioonile Herje Aibasti juurde. Seekord võeti ette keha alaseljast allpool, lisaks veel natuke õla ja rinna esiosa. Kõik oli täpselt sama valus nagu eelmiselgi korral selja puhul. Järelikult: korralik massaaž! 🙂

Ehk siis mudimist ja surumist said saja nurga alt alaselg, tuhar, tagareis, säär, tallad, esireis, sääre esiosa, puusapainutajad ja rinnalihas. Oeh, kõik kinnituskohad on ikka väga väga valusad ja tõsise pinge all. Jätkuvalt tekkis tunne, et roniks küüntega seina mööda üles. Herje leiab kõik õiged punktid üles ning teeb neile tõelist süvamassaaži, kuni lihased muutuvad kuumaks ja hakkavad kergelt pulseerima. Sellist tunnet pole ma varem tundnud. Pidin pidevalt sügavalt hingama, et valu ära kannatada. Mis mulle kõige rohkem meeldib, on see, kuidas Herje seletab iga pinges koha juures ära, miks see nii on, mis seda põhjustab ja kuidas asja parandada.

Mida seekord teada sain?

1. Vaagen on pöördes. Lisaks vaagna paremkaldele ja kergelt tahapoole hoidmisele pidi see ka miskitpidi kergelt pöördes olema. Mitte heas mõttes. 😀

2. Sääre- ja pindluu vahel üleval põlve all on tõsine pingekoht. Te ei kujuta ette, mida ma siis tundsin, kui Herje seda lahti saada proovis. Mul on kõrge valulävi, aga seda ma välja ei kannatanud.

3. Parem jalg on tunduvalt probleemsem kui vasak. Valu paremas oli igas piirkonnas teravam. Siin on suuresti süüdi vaagna kalle.

4. Põlved lukus. Kui ma seisan, lükkan automaatselt oma põlved lukku (vaagna tahapoole hoidmise tõttu) ja seega lähevad ka sääred rohkem pingesse.

5. Mu reied on eest väga kinni. VÄGA. Ma ei saa kanda vastu tagumikku, kui üritan reit venitada (kõhuli olles). See tähendab, et esireis on pinges ja ei anna järele. Rohkem venitamist on väga vajalik.

6. Kanna all on rasvapadjandi sidekude katki. Nagu on paljudel jooksutossudel kanna all rohkem polsterdust, on see meie jalgades ka naturaalselt olemas. Kanna all on väike rasvapadjand, mida ümbritseb sidekude. Minul on see sidekude katki (st, et olen korralikult oma jalgu kasutanud, ma ise arvan, et ka kehakaalul on siin oma roll) ja kand seega on palju vähem kaitstud. Rasvarakukesi võib isegi näha liikumas, kui osata vaadata. Kand on suuremas vigastusohus.

7. Puusapainutajad ja ligamendi alt on kõik äärmiselt pinges. Kui Herje parema puusapainutaja piirkonna läbi oli masseerinud, olime õnnelikud, et õnneks inimesel ei ole rohkem kui 2 jalga, sest valu oli meeletu. 😀 Istuv eluviis ja jooksmine piinavad puusapinutajat igapäevaselt.

8. Kinnitused on pingete all. Kokkuvõttes on kõik lihaste kinnituskohad väga pinge all. Venitada on vaja. Ma pole sellesse kunagi uskunud, aga nüüd hakkan uskuma.

9. Korralik rinnalihas. Rinnalihaseni jõudes küsis Herje kohe, kas teen kangitrenni. Mitu kuud pole teinud… :/ Aga rinnalihas pidi olema keskmisest palju suurem ja tugevam. 🙂 BodyPump on hea trenn olnud.

Kuidas edasi tegutseda? Järgnevad 3 nädalat peaksin IGAPÄEVASELT tegema vajalikke harjutusi, et siis näha, mis muutub.

1. Achilleuse venitus. Päkk kõrgemale pinnale, kand jääb maha. Põlve ette poole viima, et Achilleus ja säär venib. Ideaalis peaks põlv minema üle varvaste. Minul ei ole see ligilähedalgi mitte. Pinge säärtest minema saamine muudaks juba nii palju kogu kehas.

2. Põlvede kokku surumine (nt rull nende vahel). Seda võiks teha mitu korda päevas ja ka enne trenni. Aitab vaagna paika saada.

3. Puusade liigutamine / nihutamine. Voodis lamades enne magama minekut selg nõguseks ja proovida vaheldumisi puusi õlgade pole nihutada. Jällegi vaagna paika saamiseks.

4. Puusa tõstmine otse üles. Selili, 2 talda maas, ideaalis hoiad kätega hüppeliigestest kinni (mina sinna veel ei veni). Hakkad tagumikku pingutama ja üles tõstma. See aitab lõdvestada puusapainutaja.

5.  Õlad alla ja taha. 24/7. Rüht peab olema kogu aeg paigas. Seda tuleb endale meelde tuletada. Korrektse kehahoiu puhul ei tohiks silmanurgast õlgu näha.

6. Rullimine ja venitamine. 

Veel häid nippe:

1. Kõhulihast ülakeha tõstetega treenides hoia jalad täisnurga all üleval. See aitab vähendada pinget puusapainutajas, võrreldes sellega, kui jalad on tõstete ajal maas.

2. Joostes rüht paika. Joostes võib silmanurgast näha ainult käsi (mitte õlgu!). Mida rohkem hoida õlgu ettepoole (isegi, kui õlad on vaid kergelt eespool), seda suurema tõenäosusega hakkab tundma andma selg, mis peab topelttööd tegema.

3. Joostes selg kergelt nõgusamaks, aitab hoida seljanärvi vabamana ja teeb jooksmise lihtsamaks.

See oli siis tänase sessiooni lühikokkuvõte. Kindlasti unustasin seal valu sees jälle midagi ära, aga mis sa ikka teed. Vähemalt enda jaoks on asjad kirjas. 🙂