Täna on minu 24. sünnipäev.

Päev algas eriti toredalt juba üleeile, kui High5 sõber Sven mulle suure karbi Raffaellot tõi. Eile viis härra Jooksja mind Vanemuisesse muusikali Ooperifantoom vaatama. Ülitore ja kustumatu mälestus.

Aga täna… Kell 8 hommikul, kui silmad lahti tegin, ootas mind härra Jooksja ilusate pikkade rooside, suure pehme tiigri ja imearmsa üllatusi täis kirjaga. Ja siis ta veel ütleb, et ta pole hea kingituste tegija. 🙂

Lebotasime niisama kodus, kuna 24 km jooksma pidime asuma alles poole 12 paiku. Hommikusöögi ajal sain kõne Interflora kullerilt, kes tõi mulle suure kimbu kollaseid tulpe ja karbi Raffaellot. Kirjake paljastas, et sellise suurepärase üllatuse tegid mulle vanemad ja vend. Aitäh! Sain õnnitulusi kõnede, sõnumite ja interneti kaudu. Milline kaunis hommik.

Jooksma asusime nagu plaanis poole 12 ajal. Härra Jooksja plaanis kogu jooksu minuga koos teha, kuigi tavaliselt me koos joosta ei saa, sest minu 5 km võistlustempo on aeglasem kui tema rahuliku jooksu tempo. Seekord tuli ta aga minuga kaasa. 🙂 TYSKis sain Mariselt veel kingituse meie jooksutiimi poolt: Synlabi Tervisesportlase pakett. Väga vajalik ja tore kink, suur aitäh teile!

Jooksma asusime TYSKist kuuekesi. Esimesel kilomeetril liitusid veel Liisi ja Maria. Juhuslikult sattus samal ajal jooksma veel Marin, kes samuti meiega liitus. Nii äge. Ilm oli ka super: ilus ere päikesepaiste. Ainult veidi tuuline. Esimesed 8-9 km läksid täitsa mõnusalt, kuigi Ihaste sillal tahtis tuul ära viia.

Kuskil 11 km täitumisel tekkis mõte, et enam nagu 13 km küll ei viitsiks joosta. 😀 Tegime vahel kõnnipause ka. Kuskil 14 km peal, kui kesklinna jõudsime, hakkas punt laiali minema, kuna kõik nii pikalt joosta ei tahtnud. Jäime viiekesi. Varsti lahkus ka Karolyn ja jäime neljakesi. Vaksali kandis hakkas vaikselt lund sadama ja meiega liitus Tauri, kes oli BodyPumpist tulnud. Eriti tubli. Meil oli energia otsas, tema oli väga värske. 😀

Hakkas paksu lund sadama. Jubedalt libe oli ka. Kuidagi vaikselt kulgesime seal ja varsti olimegi Raekoja platsil, et Lossi tänava tõus võtta. Kes Tartus maratoni või poolikut jooksnud, teab seda väga hästi. Mehed spurtisid üles, Kaire läks ka lennukalt ja ma vaikselt sörkisin omas tempos. Aga ikkagi jooksusammul. Uhke. Sealt oli veel paar kilomeetrit TYSKi. Viimased 1,5 km jalutasime koju.

Selline tore jooks ja traditsioon. Iga eluaasta eest 1 km. Koju jõudes ligunesin sooja duši all, sõime sushit ja nüüd naudime lihtsalt teineteise seltskonda. Minu tüüpi fun. 

Selline mõnus sünnipäev. Super! Aitäh kõigile, kes mind meeles pidasid ja päeva oma toredate soovide ja soojade kallistustega ilusaks tegid. Olete kallid. 🙂