Täna oli käes see päev, kui tulla minna teisele füsioteraapia sessioonile Herje Aibasti juurde. Seekord võeti ette keha alaseljast allpool, lisaks veel natuke õla ja rinna esiosa. Kõik oli täpselt sama valus nagu eelmiselgi korral selja puhul. Järelikult: korralik massaaž! 🙂
Ehk siis mudimist ja surumist said saja nurga alt alaselg, tuhar, tagareis, säär, tallad, esireis, sääre esiosa, puusapainutajad ja rinnalihas. Oeh, kõik kinnituskohad on ikka väga väga valusad ja tõsise pinge all. Jätkuvalt tekkis tunne, et roniks küüntega seina mööda üles. Herje leiab kõik õiged punktid üles ning teeb neile tõelist süvamassaaži, kuni lihased muutuvad kuumaks ja hakkavad kergelt pulseerima. Sellist tunnet pole ma varem tundnud. Pidin pidevalt sügavalt hingama, et valu ära kannatada. Mis mulle kõige rohkem meeldib, on see, kuidas Herje seletab iga pinges koha juures ära, miks see nii on, mis seda põhjustab ja kuidas asja parandada.
Mida seekord teada sain?
1. Vaagen on pöördes. Lisaks vaagna paremkaldele ja kergelt tahapoole hoidmisele pidi see ka miskitpidi kergelt pöördes olema. Mitte heas mõttes. 😀
2. Sääre- ja pindluu vahel üleval põlve all on tõsine pingekoht. Te ei kujuta ette, mida ma siis tundsin, kui Herje seda lahti saada proovis. Mul on kõrge valulävi, aga seda ma välja ei kannatanud.
3. Parem jalg on tunduvalt probleemsem kui vasak. Valu paremas oli igas piirkonnas teravam. Siin on suuresti süüdi vaagna kalle.
4. Põlved lukus. Kui ma seisan, lükkan automaatselt oma põlved lukku (vaagna tahapoole hoidmise tõttu) ja seega lähevad ka sääred rohkem pingesse.
5. Mu reied on eest väga kinni. VÄGA. Ma ei saa kanda vastu tagumikku, kui üritan reit venitada (kõhuli olles). See tähendab, et esireis on pinges ja ei anna järele. Rohkem venitamist on väga vajalik.
6. Kanna all on rasvapadjandi sidekude katki. Nagu on paljudel jooksutossudel kanna all rohkem polsterdust, on see meie jalgades ka naturaalselt olemas. Kanna all on väike rasvapadjand, mida ümbritseb sidekude. Minul on see sidekude katki (st, et olen korralikult oma jalgu kasutanud, ma ise arvan, et ka kehakaalul on siin oma roll) ja kand seega on palju vähem kaitstud. Rasvarakukesi võib isegi näha liikumas, kui osata vaadata. Kand on suuremas vigastusohus.
7. Puusapainutajad ja ligamendi alt on kõik äärmiselt pinges. Kui Herje parema puusapainutaja piirkonna läbi oli masseerinud, olime õnnelikud, et õnneks inimesel ei ole rohkem kui 2 jalga, sest valu oli meeletu. 😀 Istuv eluviis ja jooksmine piinavad puusapinutajat igapäevaselt.
8. Kinnitused on pingete all. Kokkuvõttes on kõik lihaste kinnituskohad väga pinge all. Venitada on vaja. Ma pole sellesse kunagi uskunud, aga nüüd hakkan uskuma.
9. Korralik rinnalihas. Rinnalihaseni jõudes küsis Herje kohe, kas teen kangitrenni. Mitu kuud pole teinud… Aga rinnalihas pidi olema keskmisest palju suurem ja tugevam. 🙂 BodyPump on hea trenn olnud.
Kuidas edasi tegutseda? Järgnevad 3 nädalat peaksin IGAPÄEVASELT tegema vajalikke harjutusi, et siis näha, mis muutub.
1. Achilleuse venitus. Päkk kõrgemale pinnale, kand jääb maha. Põlve ette poole viima, et Achilleus ja säär venib. Ideaalis peaks põlv minema üle varvaste. Minul ei ole see ligilähedalgi mitte. Pinge säärtest minema saamine muudaks juba nii palju kogu kehas.
2. Põlvede kokku surumine (nt rull nende vahel). Seda võiks teha mitu korda päevas ja ka enne trenni. Aitab vaagna paika saada.
3. Puusade liigutamine / nihutamine. Voodis lamades enne magama minekut selg nõguseks ja proovida vaheldumisi puusi õlgade pole nihutada. Jällegi vaagna paika saamiseks.
4. Puusa tõstmine otse üles. Selili, 2 talda maas, ideaalis hoiad kätega hüppeliigestest kinni (mina sinna veel ei veni). Hakkad tagumikku pingutama ja üles tõstma. See aitab lõdvestada puusapainutaja.
5. Õlad alla ja taha. 24/7. Rüht peab olema kogu aeg paigas. Seda tuleb endale meelde tuletada. Korrektse kehahoiu puhul ei tohiks silmanurgast õlgu näha.
6. Rullimine ja venitamine.
Veel häid nippe:
1. Kõhulihast ülakeha tõstetega treenides hoia jalad täisnurga all üleval. See aitab vähendada pinget puusapainutajas, võrreldes sellega, kui jalad on tõstete ajal maas.
2. Joostes rüht paika. Joostes võib silmanurgast näha ainult käsi (mitte õlgu!). Mida rohkem hoida õlgu ettepoole (isegi, kui õlad on vaid kergelt eespool), seda suurema tõenäosusega hakkab tundma andma selg, mis peab topelttööd tegema.
3. Joostes selg kergelt nõgusamaks, aitab hoida seljanärvi vabamana ja teeb jooksmise lihtsamaks.
See oli siis tänase sessiooni lühikokkuvõte. Kindlasti unustasin seal valu sees jälle midagi ära, aga mis sa ikka teed. Vähemalt enda jaoks on asjad kirjas. 🙂
Uhh, seda postitust oli valus lugedagi. Ühtepidi tekib selle peale tunne, et äkki peaks ennast ka sellise spetsialisti juurde vedama. Teisest küljest mulle meeldib see mõte, et terve inimene on see, keda pole piisavalt uuritud, ehk pistaks pea liiva alla ja elaks edasi. Kas te muidu Yogafuncis neid puusatõsteid/madalaid sildu ei tee?
MeeldibMeeldib
Jaa, joogas oleme teinud ja isegi Jooks Jõud Venituses. Kahjuks YOGAFUNCi enam TYSKis ei ole. 😦
MeeldibMeeldib
väga, väga hea postitus. Ma ikka püüdsin ka õlgu näha ja kontrollisin, et millal nad vaatevälja ilmuvad 🙂
kuigi ma olen seda juba sada korda öelnud, aga see on lahe, et sa kirjutad kõik välja, mida teised inimesed tunnevad ja siis on neil hea tunda, et aaaa Margitil on ka sama probleem, ma ei olegi ainuke.
Minu probleem on tagareis ja ka selline tunne, et ükskõik kust mujalt midagi järgi annab, on see lõpuks tagareie süü 🙂
Valuläve annab väga hästi sünnitamisega nihutada, nii et kui füsio on sind neljaks kokkuvoltinud ja siis kogu oma keharaskusega ka veel sinna otsa roninund, siis see tundub nagu kerge venitus 😉
MeeldibMeeldib