2017. aasta eesmärgid

Mõtlesin, mis ma mõtlesin, aga välja ei mõelnud mitte kuidagi. Pingutasin, mis ma pingutasin, aga kirja sain vaid mõned eesmärgid ja enamus neist ei puuduta sportimist kohe mitte mingist otsast. Kaalusin, kas on üldse mõtet neid eesmärke siia kirja panna, sest spordiblogisse neil palju asja pole, aga enda jaoks on hea, kui need kuskil üleval ripuvad. 🙂 Võib-olla on need teiegi jaoks natuke huvitavad.


1. Säästa vähemalt 50% palgalisest sissetulekust

Eesmärk number 1, et jõuda lähemale eesmärk number 2-le. Lõpuks on mul sellest aastast alates võimalik kuuluda nn 50% klubisse ja säästa vähemalt pool oma sissetulekutest. See on tõeliselt suur põhjus rõõmustamiseks. 🙂

allikas
allikas

Ei, ma ei saa müstiliselt suurt palka. Olen aga rahul sellega, mis mu pangakontole suure töö, närvikulu ja pühendumise eest laekub. Elan suhteliselt tagasihoidlikku, kontrollitud kulutustega elu. Olen terve elu püüdnud säästa nii palju, kui vähegi saab. Juba üle 5 aasta (ehk siis vanematekodust väljakolimisest alates) olen hoidnud igakuiselt silma peal oma tuludel ja kuludel ning pidanud Exceli abiga oma isiklikku “raamatupidamist”. Olen loobunud paljudest ostudest, mis pole hädavajalikud. Number säästukontol näitab, et see kõik tasub ära.

2. Tuua unistus oma kodust reaalsusele lähemale

Miks ma nii palju säästa tahan, kui vähegi võimalik? Siin on ainult üks märksõna:

oma kodu.

Ma ei tahaks millestki veel kõva häälega rääkida, et mitte asju ära sõnuda (ptüi-ptüi-ptüi!), aga ütleme nii, et KV.ee, mitmesugused foorumid, seadused, veebilehed ja kodublogid (kes soovitab mõnda head ehitusblogi?) on viimastel kuudel meie majapidamises vägagi teemas olnud. See suur unistus oma kodust on juba üle aasta meie peades ringi hõljunud, aga sügisest saati oleks kõik justkui uue hingamise sisse saanud. Järsku on unistusest saanud eesmärk, mille täitmine polegi enam nii suurte mägede, vaid väiksemate küngaste taga. 🙂 Need vajavad siiski veel ületamist.

Miks siis sai kirja, et “Tuua unistus oma kodust reaalsusele lähemale”, mitte “Teha unistus oma kodust reaalsuseks”? Sest on vägagi võimalik, et sellel aastal veel otseste tegude ja lepinguteni ei jõuta. See oma kodu on üks lõputult pikk protsess! Siinkohal peakski alaeesmärkidena enda jaoks kirja panema, et selle aasta jooksul peaks kindlasti jõudma panka(desse) konsultatsioonile, valmis saama tõendus- ja allikapõhised reaalsed kalkulatsioonid ja tegema enda jaoks selgeks kogu bürokraatia, mis asja puutub. Kaugemale veel mõelda ei julge. 🙂

3. Viia Margit Partei Fotograafia kasumisse

logo8

Minu ettevõttekene, mis sai alguse 2016. aasta juulikuus, pidi esialgu tegema omajagu suuri kulutusi, et soetada vajalikud töövahendid. 2017. aastal tahaksin oma ettevõtte lõpuks kasumisse tuua. Või siis vähemasti sellele võimalikult lähedale. Arvestades, et fotograafia on minu puhul väike kõrvaltöö, milleks aina vähem aega jääb 😦 , siis on see väga (liiga?) ambitsioonikas eesmärk.

4. Langetada kaalu [et saada paremasse jooksuvormi]

Oeh, kuidas ma mõtlesin, kas seda eesmärki seada või mitte. Number kaalul ütleb, et on aeg jälle see eesmärk püstitada. Üks suur põhjus, miks ma tahaks kergem olla, on see, et ma tahaks ikkagi saada jooksurajal kiiremaks. Ma olen millegipärast veendunud, et 5–10 kg kergemana oleks mul treenimine ja lõpuks ka mingisse rahuldavasse jooksuvormi saamine palju kergem. Või ma eksin?

Otsest täpset plaani, kuidas selle kaalulangetusega edukalt peale hakata, mul veel pole. Oleks viimane aeg mingi strateegia välja mõelda… Kalorite lugemine tundub täielik pain in the ass, aga see on vist kõige soodsam ja lollikindlam võimalus, mida ma praegu kasutan, et portsjonite suurused enam-vähem paika saada. Kui kellelgi on mingit head soovitust, kuidas jälle tervisliku ja inimliku kaalulangetusega otsast peale alata, siis andke teada. 🙂

5. Rahulolu (st head emotsiooni) pakkuvad jooksuvõistlused

Foto: K. Jahilo (sportfoto.ee)
Foto: K. Jahilo (sportfoto.ee)

Nagu minu selle aasta võistluskalendrist välja võis lugeda, tahan ma sellel aastal teha ainult neid asju, mis mind tõesti õnnelikuks teevad või midagi positiivset hingele pakuvad. Ma tõesti üritan sellel aastal valida võistlusi, millel on mu hinges mingi eriline koht, ja leida neist igaühest midagi, mis mind rõõmsaks teeb. Ma ei sea endale kindlasti eesmärgiks mingeid aegasid, mida saavutada, aga vähemalt ühte isiklikku rekordit tahaksin ma kas või natukene parandada. Ma väga sooviks, et see oleks poolmaraton. Eks näis, mis välja kukub. 🙂

6. Oma tervise eest hoolitsemine

Sellel aastal tahaksin ära külastada kõikvõimalikud arstid, kelle visiidile juba tükk aega mõelnud olen, aga kuhu kuidagi jõudnud ei ole. Näiteks peaks laskma oma kõrvad ja kurgumandlid üle vaadata, samuti peaks iga naine teatud regulaarsusega günekoloogi külastama. Ja nii edasi. Kuidagi peaks õppima ka igasuguseid “väikseid külmetusi” mitte ignoreerima. Mul pole neid küll väga tihti esinenud (ptüi-ptüi-ptüi!), aga palavikuga tööle või trenni minna pole vaja, olgu kui tähtis asi iganes. 🙂 Lisaks peaks vist lõpuks perearsti Tartu oma vastu välja vahetama…


Sellised ongi mu 2017. aasta eesmärgid. Kui minu jaoks oli:

  • 2013 suurepärane kaalulangetuse aasta,
  • 2014 särav rahvaspordiasta,
  • 2015 keeruline maratoniaasta
  • ja 2016 iseseisvumise ja päriselt suureks saamise aasta,

siis 2017. aastast saab eelkõige rahakogumise ja oma kodu aasta. 🙂

Soovin meile kõigile edu, järjepidevust ja jaksu oma eesmärkide saavutamisel!

2017. aasta võistluskalender

Vaatame ilma pikema jututa otsa mu selle aasta võistluskalendrile. Üldjoontes olen proovinud kalendrisse alles jätta ainult oma lemmikud või need võistlused, mis on juba traditsioonideks saanud, mida enam murda ei taha. 🙂 Sellel aastal üritasin ka võistlustel käimise (osalusmaksud, transport, söök, ööbimine, geelid jms) eelarvet vähendada. Sport on päris kulukas hobi.

allikas
allikas
  • 19. märts: Lissaboni poolmaraton (21,1 km)

Hetkel on see võistlus veel küsimärgiga. Kui peaks juhtuma, et sõidan märtsis 10 päevaks koos härra Jooksjaga Portugali jooksulaagrisse (how exciting is that?!), siis lõpeb see laager Lissaboni poolmaratoniga. Minu esimene välisvõistlus? o_O Loodetavasti selgub kõik lähinädalate jooksul, kas, mis ja millal.

  • 8. aprill: Tartu Parkmetsa jooks (7 km)

Eesti hooaja tavaline algus on ikka kodulinnas ja Parkmetsas tehtud. Ma tean, et see võistlus on raske, aeglane ja rõve (loe: sügavalt anaeroobne pingutus), aga kuidagi ei taha sinna minemata jätta. Samuti tahaksin sellel aastal #GORUNTARTU sarja tervikuna läbida.

  • 7. mai: Tartu Jooksumaraton (23,3 km)

See on üks vastuoluline võistlus minu jaoks. 😀 Viimased kaks aastat on mul seal ikka tõesti raske olnud, see maastik, need tõusud ja soe ilm pole minu sõbrad olnud, aga millegipärast tahaks ikkagi minna… Eks näis. Ei välista, et seal hoopis 10 km jooksen või üldse ei lähe.

  • 14. mai: Rapla Selveri Suurjooks (10 km)

Kui härra Jooksja või mõni trennikaaslane otsustab autoga minna, nõustub mind kaasa võtma ja ilm tundub vähegi inimlik, siis lähen mina ka. Bussidega sinna seiklema küll ei viitsi minna. Rada on muidugi superkiire ja eelmise aasta särav jooks kutsub tagasi minema. Hind on ka soodne, 23. aprillini ainult 10€.

  • 28. mai: Tartu Rattaralli (60 km)

Olgugi, et üks korralikult kulukas võistlus, siis Rattaralli on alati tore olnud, isegi siis, kui on olnud raske. Sellel aastal oleks jälle mõistlik ja läheks lühikest distantsi sõitma. Võtaks vabalt ja naudiks. 🙂

  • 10. juuni: Narva Energiajooks (21,1 km)

Minu üks südamelähedasemaid võistlusi, sest Narva oli koht, kus jooksin 2013. aastal oma elu esimese võistluse ja samuti see koht, kus jooksin oma elu esimese poolmaratoni. Eelmisel aastal parandasin seal oma pooliku isiklikku rekordit. Üle-eelmist aastat parem ei meenutaks… Aga sellel aastal tahan ikka minna!

  • 8. juuli: Tartu Mill Triatlon või 23. juuli: Valga-Valka Helen Triatlon või 6. august: Ironman 4–18-4

Kokkuvõttes: ma ei tea! Nagu tahaks triatlonile minna, aga nagu ei tahaks ka. Võta siis kinni. Hind koos litsentsitasuga on kohe eriti krõbe ja on vägagi tõenäoline, et sellel aastal ma triatloniradadele üldse ei jõuagi. Jääbki rohkem aega jooksmiseks? Ja puhkamiseks?

  • 20. august: Tartu Suvejooks (10 km)

Järgmine #GORUNTARTU etapp. Sobib ilusti kalendri järgmise võistlusega kokku. Kahjuks toimub samal päeval ka Tartu Rulluisumaraton, kuhu siis seekord minemata jääb (ja seega jääb Kuubiku sarja läbimisest 1 etapp puudu). :/ Täitsa kahju, eelmine aasta oli rulluisumaraton üks aasta ägedamaid võistlusi.

  • 10. september: SEB Tallinna Maraton (21,1 km)

2 aastat järjest on seal Tallinnas maratoni joostud ja millegipärast enam see maraton mind ei kutsu. Võib-olla räägib siin eelmise aasta kogemus ja ma lihtsalt kardan, aga millegipärast meeldib mulle see mõte, et jooksen Tallinnas poolmaratoni, palju-palju rohkem. PS! Maratoni hind Tallinnas on ikka täitsa hullumeelseks muutunud.

  • 7. oktoober: Tartu Linnamaraton (21,1 km)

Või Tartu Sügisjooks (10 km), kui see peaks meelepärasem tunduma. Või äkki hoopis…?

  • 20.–22. oktoober: Saaremaa 3 Päeva Jooks (10+16,195+16 km)

Endale meeldetuletuseks panen selle võistluse siia kirja, sest tegu on tõesti meeleoluka ja ägeda üritusega, aga millegipärast on mul tunne, et pigem ma sellel aastal Saaremaale ei jõua. Eks näis, mis elu toob.

  • 11. november: Tartu Novembrijooks (5 km)

Prooviks siis lõpuks ka jälle 5 km joosta ja tõmbaks hooajale ning #GORUNTARTU sarjale joone alla.


Nagu tähelepanelik silm märkas, siis ei kuulu minu selle aasta võistluskalendrisse täispikka jooksumaratoni. Kui peaks mingi ime juhtuma või peaksin täitsa hulluks minema, siis võib juhtuda, et tuleb see maraton. Sügisel tekkis mul korraks idee, aga kui jookseks äkki hoopis Tartus maratoni?… Aga ma ei tea. Pigem on sellel aastal maratoni jooksmise tõenäosus 5%. Maratoni lihtsalt läbima ma enam minna ei taha ja kui ma pole 95% kindel, et ma suudan tõesti sinna jooksma minna, siis ma maratonile ei lähe. Nii lihtne see ongi. Kui selle aasta jooksul peaks juhtuma imekombel miski suur arenguhüpe (lubatud naerda!) ja müstiline kaalunumbri vähenemine, ainult siis võib maratonile mõtlema hakata. Karm reaalsus.

Ma olen otsustanud, et ma olen piisavalt tugev, et öelda välja, et ma olen liiga nõrk, et joosta sellel aastal oma kolmas maraton.

Pigem prooviks sellel aastal poolmaratone ja lühemaid otsi joosta, oma lõbuks vahepeal rattaga sõita, rulluisutada, matkata ja mingisugusegi järjepidevusega BodyPumpis käia ja teeks omamoodi väikese vaheaasta, kus tõesti teen ainult seda, mida ma tahan teha, ei mingit hullu treeningplaani või ühe (mitme) spordiala täielikku loovutamist teise nimel. Sounds like a plan. 🙂