Narva Energiajooks 2014 21,1K

Minu pühapäevane emotsioon: MA OLEN NII ÕNNELIK! 

Las ma räägin veidi lähemalt. 😀  

Nagu ma oma poolmaratonieelses postituses rääkisin, polnud ma enne võistlust üleüldsegi närvis. Tegelikult minu puhul pole see ideaalne variant, veidike närve aitab mul kiiremini joosta ja paremini keskenduda. Hommik möödus väga rahulikult, vana hea kaerahelbepuder banaani ja rosinatega maitses hästi ning juba kella 9 ajal saime kodust välja sõita. Ilm oli poolpilves, õues oli 12 kraadi sooja ja kohati puhus tugev tuul. Üldiselt siiski väga mõnus jooksuilm.

Kella 10 ajal olime juba Narvas ning stardimaterjalid kätte saanud. Peagi märkasin ka juba TYSKi jooksukaaslasi, lisaks veel Marinit ja Elarit. Kuna mul olid isa ja vend fännidena kaasas, siis saime oma asjad soojenduse ajaks nende juurde jätta. Väike soojendusjooks, võimlemine, WC külastus, fotod ning oli käes hetk stardikoridori suunduda. Viimased muljete vahetamised ning oligi aeg teele asuda. Saatma jäid veel isa sõnad: “Tark ei torma!

DSC_0003

TYSKi tiim.

Kordaks siis veelkord üle, et suurim eesmärk oli aeg alla 2:15 ehk keskmine tempo 6:24 min per km.

Stardis sain päris mitu koputust õlale ja edusoovid rajale kaasa. See on nii tore, kui sinuga koos on rajal palju sõpru. 🙂 Esimese kilomeetri lõpus kuulsin tempot 5:30. Mõtlesin, et äkki on see liiga kiire, kuid üldist head enesetunnet arvestades jätkasin samas hoos. 5 kilomeetrit tiksus kinni ajaga 29:04. Inimesed ergutasid, rada oli kaunis ning esimese joogipunktini 7. kilomeetri alguses läks aeg väga kiiresti. Sealsamas joogipunkti juures algas ka raja nö edasi-tagasi osa, kus sai 3 km joosta põhja poole, siis sama tee lõuna poole tagasi. Seal 7. km alguses möödus juba tagasiteel minust liider Roman Fosti. Tal oli läbitud selleks hetkeks üle 12 kilomeetri. Täpselt 2 korda minust kiirem. 😀

Kiireim olin 2. kilomeetril, aeglaseim 19. kilomeetril.

Minu lemmik osa rajast oligi raudselt see 2×3-kilomeetrine edasi-tagasi lõik. Kõik tuttavad ja sõbrad naeratasid, lehvitasid ja elasid kaasa, sama tegi mina ka neile. See oli nii tore! 3 kilomeetrit läks nagu lennates ja oligi aeg ots ringi pöörata. Ainult 12 km veel. Kiirus oli jätkuvalt hea: alla 6 minuti km kohta. 10 km tiksus kinni ajaga 58:58, praktiliselt sama, mis SEB Jooksumaratonil.

Sealt edasi algas tempo vaikselt langema, kuid midagi katastroofilist siiski ei juhtunud. Liikusin edasi tempos umbes 6 minutit km kohta, mis minu jaoks on siiski kiire. Eriti arvestades seda, et seljataga oli 10 kilomeetrit ning ees veel 11. Enne 11 km joogipunkti võtsin ära oma esimese geeli – taaskord High5 marjamaitseline.

Kuskil 14.–15. km kandis tulid esimesed pisemad tõusud Äkkeküla kandis. Seal langes tempo veelgi ning jalad andsid tunda, et nad tahaks varsti natuke puhata. 🙂 Tabasin end mõttelt, et kui Heidi suutis 2 nädalat tagasi pea terve poolmaratoni joosta mäest üles, siis suck it up ja pea vastu. 😀 15 kilomeetrit oli joostud ajaga 1:30:30.

Foto: R. Lüüs
Lendamas. Loodetavasti maandusin ikka päkale :D. Foto: R. Lüüs

Tõsine poolmaraton hakkas minu jaoks pihta pärast 16 kilomeetrit. Võtsin ära oma teise geeli, mis oli kaasas lihtsalt igaks juhuks. Tegelikult plaanisin võtta vaid ühe geeli. Raske. Tuul. Väsimus. Mõte, et vaid 5 km jääb lõpuni, aitas edasi. Olime jõudnud tagasi linna ning ka see motiveeris edasi pingutama. Meenus see vana hea tõde, et poolmaraton on 5 km jooksuvõitlus 10 miilise soojendusega. Minu puhul oligi just täpselt nii. 

Kõige aeglasem olin 19. kilomeetril, kus oli raja kõige pikem ja raskem tõus. Kõik jooksjad minu ümber hakkasid kõndima, mina olin aga meelekindel ning üritasin meelde tuletada kõike, mida trennides mägede kohta õppinud olen. Töötas küll! Suutsin tõusu lõpus veel ühele fotograafile isegi naeratada. 🙂

Foto: R. Reimets
Foto: R. Reimets

Viimase joogipunkti 20. kilomeetri alguses jätsin vahele, kuna eelmine oli 18. kilomeetril ning mingit janu veel tekkinud polnud. Samuti tahtsin juba finišisse jõuda. Jalad olid justkui terasest, niivõrd raskeks olid nad muutunud. Viimased 2 kilomeetrit olid raja nõmedaim osa: jooksime stardi- ja finišipaigast mööda ja tegime eriti random ringikese mingeid suvalisi tänavaid mööda. 20 kilomeetri aeg: 2:03:16.

Viimane kilomeeter. Ma ei suutnud naeratust oma näolt pühkida ja tegelikult ei soovinudki seda. Ma olin nii õnnelik! Enne finišisirgele pööramist märkasin, et minust möödus ühe käega mees. See oli sellel hetkel kuidagi eriti motiveeriv. Meil igaühel oli võidelda oma võitlus. Soov saavutada omad eesmärgid. Eelkõige aga tahe võita iseennast.

Ei suuda oma rõõmu varjata. 🙂

 

Did it!

Ja ma sain sellega hakkama! 100 meetrit enne lõppu olid minu sõbrad TYSKist mulle veel kaasa elamas ja tänu sellele leidsin ma oma valusates jalgades veel jõudu lõpuspurdiks. Naeratus näol finišisse. Aeg: 2:10:14. Minu nime teadvustati ka valjuhääldist. Tehtud!

IMG_2521_2
See medal jääb mulle igavesti eriliseks.

 

Kohustuslik “mina ja medal pjedestaalil” pilt 😀

 

Finišis. Õnnelikud!

Tulemused:

kaart

climb and pace

Aeg: 2:10:14

Keskmine tempo: 6:10 min per km

Koht: 696 (746-st lõpetajast)

Naiste arvestuses: 180 (217-st)

Vanusegrupis: 9 (13-st)


Pärast finišeerumist ei saanud ma tänamata jätta oma maailma kõige paremat treenerit. Mai alguse tellisin endale ja Marisele ühe väga erilise käepaela, mille üks blogija oma kuldsete kätega valmis meisterdas. Sarnane on olemas ka Heidil, just tema oma mind inspireeriski. Leidsin selle käevõru tema blogist siis, kui lugesin Heidi kogemustest vigastustega, sest olin just siis oma jalaga kõige rohkem hädas. Talvel oli mul eesmärk joosta poolmaraton ajaga alla 2:30. Eelmisel nädalal oli eesmärk kahanenud 2:15 peale. Pühapäeval jooksin ajaga 2:10. Võin julgelt öelda, et ilma Marise abita poleks ma pühapäeval üleüldse rajal olnudki. Ma oleksin oma vigastustega kodus patja nutnud ning ilmselt jooksurajalt tükiks ajaks maas. On raske sõnadega väljendada, kui palju on Maris mind aidanud, mulle personaalset nõu andnud, mind igat moodi toetanud, motiveerinud ja inspireerinud. Aitäh sulle, Maris! 

Väga eriline ehe. Käib minuga kaasas igal jooksul.
Väga eriline ehe. Käib minuga kaasas igal jooksul.

Tunnen end nüüd tõelise jooksjana. Ma võin olla aeglane, kuid ma olen rajal. Ma olen jooksja, sest ma jooksen ja armastan seda. 🙂

Advertisements

6 thoughts on “Narva Energiajooks 2014 21,1K

    1. Mul ei ole pulsikella, seega pole mul aimugi, mis pulss olla võis. Kõik trennid ja võistlused olen teinud ilma selleta.

      Meeldib

  1. Tere! Õnnitlused suurepäraselt õnnestunud jooksu puhul!!! Olen sinu blogi aegajalt kiikamas käinud. Nüüd juhtus aga midagi eriti toredat, mis kinnitab tõsiasja, et maailm on ikka väikene 🙂 Jooksin Narvas pikalt sinu taga ning mõtlesin, et näe see on see blogija Margit. Ühel hetkel endalegi märkamatult möödusin Sinust. Kahjuks ei pannud seda hetke tähele, muidu oleksin sind ergutanud. Finishis jäin ootama oma ema, tütart ja õde, kes läksid 7km distantsile. Kui nad finishisse jõudsid, hakkas minu ema ühe meesterahvaga juttu puhuma, teadsin et tegemist on meie sugulasega, aga me pole väga tihti kokku puutunud. Pärast siis küsisin ema käes, et kas onu Raivo ootas kedagi või miks ta Narvas oli? Ema siis ütles, et tema tütar Margit jooksis poolmaratoni. Küsisin veel lisaks et mis onu Raivo perekonnanimi on, et ma vaatan pärast protokollist, kuidas ta tütrel jooks läks. Üllatus oli mul suur, kui vastuseks sain, et Partei, ma siis ütlesin et pole võimalik ma loen ühe tüdruku blogi, kelle nimi on Margit Partei. Esimese hooga arvasin, et järelikul nimekaimud. Hakkasin siis sinu blogi hoolega lugema, et ehk on kuskil juttu kust sa pärit oled, ja ennnäe oledki Ida-Virumaalt 🙂 . Niisiis meie sinuga oleme sugulased. Sinu vanaema Elvi on minu vanatädi ja minu vanaisa Kalju Saarman oli sinu vanaonu :). Ehk siis lihtsamalt öeldes minu vanaisa ja sinu vanaema olid õde-venda. Ma ei mäleta, et oleksin sind kunagi Kukrusel kohanud, meie vanaema ja vanaisa juures, küll aga oli seal tihti sinu vanaema Elvi.
    Jõudu ja jaksu sulle edaspidiseks. Su isa ütles et olete tulemas ka Rakvere Ööjooksule, loodetavasti kohtume, tulen siis end tutvustama 🙂
    Katrin

    Meeldib

    1. Tere! Eesti on ikka nii väike. Isa isegi mainis, et nägi meie sugulast finišis, aga seda ma küll ei osanud taibata, et Sa ka minu blogi lugeja oled. Väga vahva. 🙂 Perekonnanime kohta veel nii palju, et ega neid Parteisid Eestis just väga palju pole.
      Vanaonu Kaljut isegi mäletan, kunagi olen kindlasti kohtunud Sinuga ka suguvõsa kokkutulekul Kukrusel, ainult et mina olin siis vist alles 5-aastane. 😀 Nüüd aga jooksen teie vanast kodukohast Kukrusel tihti mööda. 🙂 Ööjooksul kindlasti oleme isaga kohal, seekord kõnnib tema 5 km distantsi ja mina jooksen poolmaratoni. Loodetavasti kohtume.

      Meeldib

  2. Siis saame Rakveres Ööjooksul jälle mõõtu võtta 🙂 , ma jooksen ka poolmaratoni.
    Mõtlesin ka kõik suguvõsa kokkutulekud läbi, et äkki ikka kuskilt meenud. Aga jah, kuna meie vanusevahe on piisavalt suur, siis ega meist mängukaaslasi ei olnudki. Kui meie olime teismelised siis sina olid alles vankris 🙂 Aga sinust on räägitud vanaema juures palju, eelkõige just Sinu suurepärastest saavutustest õpingumaailmas.

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.