#100blogipäeva 23/100 – triatloni checklist

On aeg vaikselt hakata mõtlema triatloniks vajalike asjade kokkupaneku peale. Oh jeerum, küll neid asju on palju. 😀

Hommikul selga:

  • spordipesu (ujumisbikiinide bokserlõikega alumine osa ja üles spordirinnahoidja)
  • trikoo nende peale
  • plätud
  • T-särk
  • lühikesed püksid
  • veekindel kell

Ujumine:

  • müts
  • prillid

Esimene vahetusala:

  • rätik jalgade alla
  • keharätik
  • lühikesed püksid nr 2 
  • rattasärk
  • rattakindad
  • sokid
  • tossud
  • numbrivöö koos numbriga
  • kiiver
  • ratas
  • veepudel

Teine vahetusala:

  • nokats

Pärast finišit:

  • pesu ja vahetusriided
  • fotokaamera
  • telefon
  • raha
  • veepudel
  • banaan

Juba homme lähen stardimaterjale tooma ning expot vaatama. Õnneks pole nendega siis võistluspäeva hommikul enam jamada vaja. Veidi olen mures veel oma ratta pärast, kuna üleeile vahetasin sellel tagumist kummi ja pole 100% kindel, et kõik sellega ikka korras on, täna saab järele proovitud. Unes juba nägin, et mu ratas oli katki. 😀 😦

NB! Kui ma midagi oma listist unustanud olen, siis palun palun palun kirjuta see kommentaaridesse. Või kui sul on lihtsalt mõni hea idee, nipp või nõuanne – kõikvõimalik abi on oodatud. 🙂

Tegelikult peaks ma vahetusalad kodus läbi proovima harjutada, aga kui nüüd päris aus olla, siis ma lihtsalt… ei viitsi. 😀 Kes teab, võib-olla homme õhtul närveldades proovin need isegi läbi teha, kas või nii igaks juhuks. Üldine järjekord, kuidas asju selga panna jms, on mul ilusti peas välja mõeldud. Iseasi, kas sellest ka triatlonil midagi välja tuleb, kui väga aktsioonis olen.

Tulge siis kõik laupäeval, 12. juulil kell 10 kaasa elama! Start on kell 10 Kalevipoja kuju juurest, ujumine lõppeb Turuhoone juures, sealt edasi suundume ratastega mööda Narva maanteed Aovere risti, ronime Jakobi tänaval Toomemäkke ning jooks toimub Anne kanali ääres, Ülejõe pargis ning ka teisel Emajõe kaldal. Kõiki kaarte ja infot saab siit.

Konkreetsed ajalised eesmärgid mul esimeseks triatloniks puuduvad. Tahan läbida raja naeratus näol ja mitte jääda viimaseks. See on kõik. 😀

Edu osalejatele. 🙂

#100blogipäeva 16/100 – füüsiline töö vs trenn

Täna jätkus minu koristusmissioon ning lisaks elutoale ja vannitoale sai enam-vähem puhtaks ka köök. See oli lihtsalt jube, kuidas ma kõiki vertikaal- ja horisontaalpindasid muudkui nühkisin ja puhastasin ja selleks kulus ära terve päev. Vahepeal tegin veel perele lõunasööki (täisterapasta kukeseente, aedviljade ja kookospiimaga) ning õhtul hilja käisin jooksmas ka. Olin uksest välja minnes küll rampväsinud, kuid jooks tuli mõnusas tempos ja ülimalt nauditav.

Jooksu ajal jäin aga mõtlema, et kuidas küll suudavad füüsilist tööd tegevad inimesed end õhtul vedada veel spordiklubisse, jõusaali, jooksurajale, ratta selga või ujuma. Kui teha palju vaimset (ja istuvat) tööd nagu mina kooli ajal või tüüpilised kontorirotid, siis on iseenesest mõistetav, et trennis saab kätte päevase liikumisvajaduse ja võimaluse ennast füüsiliselt välja elada. Aga tulles füüsiliselt raskelt tööpäevalt… kuidas te suudate?

Selleaastase Narva Energiajooksu 7K distantsi võitja Vjatšeslav Košelev kommenteeris kohapeal intervjuu läbiviijale, et oleks läinud jooksma poolmaratoni, kuid juhtus nii, et pidi eelnevale päevale sattus tema vahetus kaevanduses, seega tuli tulla hoopis 7 km jooksma. Ja ta võitis selle jooksu! Teadagi on töö kaevanduses raske. Või näiteks kassapidajad, müüjad, saaliteenindajad jms töökohad, kus peab päev otsa jalgadel seisma… mis motiveerib neid inimesi treenima? Mis annab neile jõudu mitte vajuda diivanile, vaid teha sporti?

Kaevur ja jooksja. Foto: Mallor Malmre/Jooksuportaal
Kaevur ja jooksja. Foto: Mallor Malmre/Jooksuportaal

Nagu juba enne mainisin, olin ma täna peale koristuspäeva lõppu (kell 13–20) omadega ikka täitsa läbi. Ma täitsa usun, et need inimesed, kes on harjunud sellise tempoga ja sellise liikuva tööga, poleks isegi mõelnud kurtmise üle. Minu jaoks oli see aga midagi teistsugust ning kogu see üles-alla “võimlemine” ning nühkimine ja pühkimine väsitas mu ära. Tegelikult polnud ma isegi eilsest taastunud. 😀 Otsustasin aga siiski jooksma minna. Ja mind tabas tõeline heureka hetk.

Kui mina, vaimse töö tegija, teen trenni, et end füüsiliselt välja elada,

siis kõik füüsilise töö tegijad teevad trenni, et end vaimselt välja elada.

Mis mõttes?

Jooksmine (või trenn üldisemalt) on paljude inimeste jaoks aeg mõelda omi mõtteid. Tõsi, kui teha mingit väga intensiivset tempotrenni või intervalle, siis pole tõesti väga palju aega mõtisklemiseks, kuid igapäevased lühemad tiirud või nädalavahetuse pikemad otsad on lihtsalt aeg iseendale. Aeg mõelda, aeg olla vaba, aeg lõõgastuda. Pärast füüsiliselt rasket päeva võib üks jooksutiir (trenn) anda värskust ja energiat hoopiski juurde. Praegu tunnen end ma hoopis rohkem puhanuna, kui enne oma jooksu ja pärast koristamist. Jooksmine on ikka imeline. 🙂

allikas
allikas

Eile lubatud pikema postituse püüan enne järgmist nädalat valmis saada. Mõte on olemas, aga paberile (arvutisse) pole jõudnud seda veel formuleerida.


Kas Sina teed füüsilist või vaimset tööd? Mida trenn Sulle pärast rasket päeva pakub?