Rubriik: Vigastused

HEAD UUT AASTAT!

Oleks vist aeg vana aasta korralikult kokku võtta… Siit tuleb minu 2015. aasta spordistatistika ja vaade aastale läbi pildimaterjali. 🙂

• Sportlyzeri treeningpäevikus logitud trennitunde: 426 h (2014: 537 h)
• Ilma rullimise ja kõndimiseta ehk netoaeg: 337 h ja 45 min (2014: 390 h)
• Keskmine netoaeg ühe päeva kohta: 56 min (2014: 1 h 4 min)

Kokkuvõttes tegin palju vähem trenni kui eelmisel aastal, mitte et selle aasta numbrid tavainimese jaoks väga väiksed oleksid.

Jooks

Eelmise aasta 1175 jooksukilomeetrit sai sellel aastal ületatud. 🙂 Kõige rohkem jooksin märtsis (134 km) ja kõige vähem juunis (70 km), kui olin korraliku põlvevigastusega rajalt maas. Arvestades seda, kui palju tervisejamasid sellesse aastasse mahtus, on see üpris suur ime, et üldse 1200 km täis sai. Parandatud said kõik rekordid peale poolmaratoni ja osalesin kokku 10 jooksuvõistlused. Mina olen enda üle uhke, öelgu teised, mida tahavad. 🙂

Jõud

Jõudu sai tehtud omajagu vähem kui eelmisel aastal (nüüd: 112 tundi, siis: 124 tundi). BodyPumpi oli sellest 64% (2015: 75%). Vahepealsed pausid annavad endast tunda ja sama tugev kui eelmise aasta detsembris ma ei ole, aga küll sinna tagasi jõuan. 🙂 Vähemalt on nüüd palju arenguvõimalusi. 😀

Ratas

Oeh. 😀 Eelmise aasta 1278 km-st jäin valgusaastate kaugusele – isegi 1000 km maanteratta seljas täis ei saanud 😦 – ja rattasõit sai aasta lõpus täiesti unarusse jäetud. Mis seal ikka. Kui tahta natuke triatloni ka teha, siis peab järgmisel aastal tublim olema. Selge on aga see, et talvisel perioodil mina rattatrenni tegema ei hakka. Kui ei taha, siis ei tee. Nii lihtne see ongi!

Ujumine

Ujumisega on lood sama piinlikud kui rattasõiduga… Eelmise aasta 50 km-st pole midagi järel. 😀 Ei tõmba mind sinna basseini millegipärast. Ehk tuleb motivatsioon tagasi, kui mõnele triatlonile nimi kirja saab? 😉 Samuti peaks olukorda lihtsustama asjaolu, et elan nüüd Aura veekeskusele palju lähemal. Loodame!

Ülevaatlikult kokku võttes:

Kõige aktiivsem märtsis, kui tegin 38 (neto)tundi trenni. Juunikuine ‘auk’ oli põhjustatud Narva poolmaratonil ära lõhutud põlvest, augusti oma on seletatav sellega, et võitlesin siis ülekoormusega. Septembris võtsin pärast maratoni paariks nädalaks aja maha.

Kui see netoaeg (ilma rulli ja kõndimiseta) tükkideks jagada, siis 46% ajast jooksin (2014: 37%), 33% tõstsin kangi (2014: 32%) või oma keharaskust, 12% väntasin ratast (2014: 14%), 6% ujusin (2014: sama) ja 3% tegelesin millegi muuga, enamasti joogaga (2014: 11%). Nagu näha, siis muude tegevuste arvelt tegelesin rohkem jooksmisega.

Tuleb rahul olla? Eks näis, mida 2016. aasta endas peidab…

---

Vaatame äkki natuke pilte ka? 🙂

Jaanuar: talvepuhkus vanematekodus, kerge ülekoormus, väike põlvevigastus, ilusaid lumised talvised jooksud, 24 km jooksugrupiga Haanjas

Veebruar: Margit käis üle aastate suusatamist imiteerimas, uue hullumeelse semestri algus, valentinipäeva eri-BodyPump, Margit viitsis veel süüa teha, algavad spordiained ülikoolis (tere, ülekoormus!), minu 23. sünnipäev ja 23 km jooks

Märts: väike identiteedikriis, esimesed kevadised ilmad, ühikast ärakolimine, põnev EMS-treening, äge jooksutrenn Lähtel, hüppeliselt kasvanud jooksukilometraaž, hüppeliselt kasvav koolistress

Aprill: tahtmine pakkida oma 3 asja ja kolida Austraaliasse (jumal tänatud, et see tahtmine üle läks…), üha jubedama emotsiooniga trenninädala kokkuvõtted, kahtlused iseendas ja oma võimetes, kohutav jooksuhooaja algus Parkmetsa jooksul, kool-kool-kool

Mai: kahtlase tundega SEB Jooksumaratoni ühistreening, jätkuvad kahtlused, kõhklused ja väsimus, uued jooksutossud, praktikaleping!, praktika algus, spordiainete lõpp (thank god!), SEB Tartu Jooksumaratoni 23,4 km, kus sai peaaegu ‘pillid kotti visatud’, ränkraske, kuid isikliku rekordiga lõppenud Tartu Kevadjooks, mõnusad rattatrennid, Tartu 142 km Rattaralli koos Marise ja Mariaga

Juuni: Eesti 1. jooksupäev, raske semestri edukas lõpp, hullumeelselt piinarikas teiper, Eesti Blogiauhindade gala, Narva Energiajooksu täielikult ebaõnnestunud poolmaraton, korralikult katkine põlv, totaalne vaimne auk ja pettumus, treeningpaus, vaikselt rajale tagasi

Juuli: äge päev vabatahtlikuna Tartu Mill triatlonil, fännihetk Kadi Kiviojaga, vaimse augu jätkumine, Margit jätkuvalt viitsis veel endale normaalselt süüa teha 😀 , viimased pikad jooksud, tööpakkumine, koormustest, täielik vaimne auk ja ‘põhjas ära käimine’, iseendas pettumine, toredad ujumistrennid Marisega, blogipaus

August: tagasi blogimislainele, tore päev TriSmile triatlonil Marisele kaasa elamas, eneseusu taastuma hakkamine, kõnnitrennid Raadil, reis Soome, tore Rakvere Ööjooks, mõnusad viimased rattatrennid pankrannikul, esimest korda suve jooksul randa, tähenduslik Tartu Suvejooks, reis Heidile Saksamaale külla, tripp Prahasse, uue semestri algus

September: viimased trennid enne maratoni, jooks Pühajärvel, minu ja härra Jooksja loo algus, säravaima emotsiooniga SEB Tallinna Maraton, minu õppejõu ‘karjääri’ algus, meeletult kiired päevad ja pidev masterplani koostamine, magistritöö juhendaja ja teema valik, magistritöö teema ja juhendaja vahetamine 😀 , lõpuks tagasi BodyPumpi

Oktoober: Tartu Linnamaratoni toredad 10 km, üha raskemaks muutuv koolielu, tõeliselt mõnus Saaremaa 3 Päeva jooks, perekondlik õnnetus –> prioriteetide ümberseadmine

November: tagasi joogasse, kool-kool-kool, töö-töö-töö, eksamite algus, blogimine vajub unustuste hõlma, isikliku rekordiga lõppenud Tartu Novembrijooks, Prorunneri jõulupidu

Detsember: äge ja raske 3-tunnine trenn Vooremäel, sellele järgnenud päris pikk põlvevigastus, viimasteks eksamiteks valmistumine, täistööpäevad Tartu Ülikooli raamatukogus, semestri lõpp, jõuluvaheaeg, vanade sõpradega kokkusaamine, jälle kolimine, jõulud Ida-Virumaal, katkestatud Pekist Priiks, spaapuhkus Jurmalas, 3-tunnine BodyPump, tõbine aastavahetus.

Lühidalt kokku võttes: a lot can happen in a year. 🙂

Järgmisi seiklusi ootama jäädes,

teie Margit.