Ülikool – Lehekülg 10 – Nourish, Train & Flourish

Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala trennid.

Nädala missioon oli tuua jooksukoormus allapoole ja saada säärelihased teele paremuse poole. Läks päris hästi, kui laupäev välja arvata. 😉

Esmaspäeval käisin ikkagi Jooks Jõud Venituses, aga minu jaoks oli see Ratas Jõud Venitus. Hoidsin oma jalgu: kui teised jooksid, väntasin mina jõusaalis rattal. Andsin endast parima, et mitte lasta pulsil alla kukkuda, sest rattal on mul pulss enamasti 110, kui ma ei pinguta ja väntan niisama. Kerelihaste harjutusi sain ilusti teistega kaasa teha. Pärast käisin veel BodyPumpis, mis oli kuidagi eriti raske ja higine. Miksitud kavad on alati head ja seekord polnud samuti mingi erand. Kokkuvõttes oli väga mõnus treeningõhtu.

Teisipäeva hommik algas pikamaajooksu praktikumiga, kus soojendusele ja jooksuharjutuste blokile järgnes ringtreening: erinevad harjutused kerelihastele + 2×200 m jooksu ning see kõik 2 korda läbi teha. Väga raske ei olnud, aga kerge ka mitte. Lõdvestusjooksu asendasin taas rattasõiduga. Õhtul käisin veel lihashoolduses ja toimus minu teise vabaaine “Tervise- ja harrastusspordi kursus” esimene loeng. Teate, nii lahe on ikka sportides ja targemaks saades selle eest veel ainepunkte ka teenida.

Kolmapäeval käisin enne BodyPumpi veel rattaga sõitmas. Nägin JJV inimesi intervalle jooksmas ja olin kade. 😀 Rattal pingutasin päris kõvasti ning sain keskmiseks pulsiks 149 bpm. BP-s tegime viimast korda 92. kava ning sellepuhul oli trenn tagurpidi: soojendusele järgnes õlalugu, siis väljaasted ja nii kuni kükkide ja kõhuloo ning venituseni välja. Minu jaoks on niipidi raskem trenni teha. Lisaks tegin õlaloos vist liiga vähe sooja saanud vasakule õlale liiga ning ülejäänud kätelood möödusid üpris kahtlaselt. Rinnaloos ei saanud ma õlga üldse normaalselt liigutada ja isegi kükkides andis õlg kangi all tunda. Njah. Pärast seda tühistasin plaanitud reedese BP (uue kava esitluse päev), et Nike Training Day ajaks ennast korda saada.

Minu intervalltrenn tuli neljapäeval pikamaajooksu praktikumis. Lembergil ja Moosesel oli meile kavas 10×200 m lõigud, vahele 100 m kõndi + 100 m sörki. Mul oli terve praktikumi vältel nii hea meel, sest mu sääred olid peaaegu valuvabad alates soojendusest kuni lõdvestusjooksuni ning ma sain tõesti suure naudinguga neid kiireid lõike joosta ja ei pidanud mõtlema sellele, kui valusad mu sääred on. 🙂 Juhhuu! Jube tore ikka, kui pärast 4 nädalat kestnud häda ja viletsust jalgades saab end lõpuks inimesena tunda. 200-meetriste lõikude ajad jäid vahemikku 52–59 sekundit, seega jooksin 4:20–4:55 min/km tempos –> väga hea minu kohta! Tänu kõnniosale lõikude vahel (pulss 175–180 bpm) sain intervallide vahel pulsi 140–145 kanti, jällegi väga hea tulemus. Oli üks tõeliselt õnnestunud jooksutrenn.

Reede ja pühapäev olid puhkepäevad.

Laupäeval toimus Tallinnas Nike Training Day. Kavas oli 7 trenni, mina tegin neist kaasa 5 (NTC, BAX, Totally Effective Training, 2 spinningut). Meie väikse TYSKi rühma arvates olid 4 jõu- ja kardiosuunitlusega trenni väga ühelaadsed, palju kätekõverdusi, hüppeid, kükke ja sellist intensiivset hullupanemist. Oleks soovinud natuke enam variatsiooni ning väga suuri emotsioone mul nendest trennidest kahjuks ei jäänud. Osaliselt oli süüdi kindlasti ruumipuudus ning veel hell õlg, millele ei tahtnud põntsu panna, ning alles tervenema hakanud säärelihased, mida miljoni hüppega tappa ei tahtnud. Tegin osadest harjutustest kergemaid versioone.

100% lemmiktrennid olid Silent Spinningu tunnid. 🙂 Kõrvaklapid peas, kust kuuled muusikat ja treeneri juhiseid, ees suur ekraan, kus näed pilti, millisel ägedal loodusmaastikul sõidad, ja muudkui väntad. Treener Meeme Männiste oli väga muhe kuju, naeratas pidevalt ning tekitas palju häid emotsioone. Esimene spinn oli rahulikum, aga teine tabata stiilis ehk põhiosas sõitsime lühikesi, kiireid ja raskeid lõike. Higi voolas ojadena ning see mulle meeldib. Jubedalt tahaksin, et TYSK ka spinningut pakuks, mina oleksin kindlasti käija. Maanteeratta igatsus pärast talve muutus veel suuremaks. Eks varsti saan juba pankrannikule oma lemmikringile väntama. 😉

Kokkuvõttes: 11 h 17 min (neto: 10 h)

Wow, 86 km rattasõitu?! Päris korralik number, ei saanud arugi, kuidas neid nii palju tuli. Jooksukilomeetreid kogunes väga vähe, aga nii see nädal plaanitud oligi. Kui nädala jooksul sain jalad juba päris heaks, siis eilne pikk treeningpäev annab endast eriti säärtes ja tuharates korralikult märku. Täna rullisin jalad korralikult üle ning see oli kõike muud kui meeldiv. 😀 Loodetavasti läheb see kõik üle, kuigi ma ei suuda praegu eriti seisukohta võtta, kas homme on mõistlik nende jalgadega jooksutrenni minna või mitte, ma ei taha jälle samasse seisu tagasi jõuda, kust seda nädalat alustasin. Eks jõuab veel mõelda, peaaegu 2 päeva on aega taastuda.

Järgmisel-ülejärgmisel nädalal pean Tervise- ja harrastusspordi aine raames valmis mõtlema 12 kuu treeningplaani (maht, alad, võistlused). Lisaks veel 6 nädala detailne plaan (maht, alad, pulsid jnejnejne) päevade kaupa. Arvestades seda, et mul on ülikoolis 2 spordiainet, mille praktikumide täpset sisu ma veel üldse ei tea, on see päris keeruline ülesanne. Loodetavasti saan sellega ikkagi kuidagi hakkama.

Homme juba BP93. 🙂

Uus aasta on peaaegu terve nädala kestnud ja mina pole ikka veel oma eesmärke korralikult, avalikult ja valjult välja hõiganud. See viga saab nüüd parandatud. Esmalt panin kirja jooksuga seotud ambitsioonid, järgnesid muude spordialadega ja toitumisega seonduv, natuke kooli-töö valdkonnast ja lõppu sellised rohkem… hmm… isiklikku laadi eesmärgid. Kuna nimekiri sai niigi pikk, siis selliseid väga väikseid eesmärke ma eraldi välja tooma ei hakanud. Midagi võib ju ainult minu teada ka jääda. 😉

1. Läbida täispikk maraton.

Nüüd on see eesmärk lõpuks siin kõva häälega avalikult välja hõigatud. Kes mind natuke päriselus teavad ja minuga sellest rääkinud on, siis need teadsid seda maratonieesmärki juba mõni aeg tagasi. Peas on see loksunud eelmise aasta kevadest alates, aga nüüd olen ma kindel, et just 2015. aastal tahan täispika maratoni ära joosta. Kus täpselt, pole ma veel 100% otsustanud, aga ilmselt saab siiski SEB Tallinna maratonil see asi ette võetud. Eks ma veel mõlgutan mõtteid ja millalgi peab ennast kuskile ära registreerima. Lisaks pean suutma välja mõelda, kuidas ma kõik oma suvised võistlused maratoni treeningplaaniga kokku sobitan. See saab olema keeruline ülesanne, aga õnneks on mul tänu blogile, jooksurühmale ja treenerile piisavalt nõuandjaid. Kõige rohkem kardan aga mõne vigastuse tõttu maratonist loobumist. Igasuguseid probleeme ja küsimusi on selle maratoniga seoses nii palju, aga see on selle spordiaasta põhieesmärk. Hakkame tööle!

2. Poolmaraton alla 2:00.

Kuna mu praegune rekord on 2:07:12, siis on alla 2:00 jooksmise eesmärk piisavalt ambitsioonikas ja mõistlik. Lisaks on see selline väike kirjutamata reegel, et kui tahad maratoni enam-vähem hea enesetundega ära joosta, oleks võinud poolmaratonil enne 2 tunni piiri alistada. Praegu tundub see tempo 5:40 min/km tervelt 21,1 km järjest täiesti hullumeelne.

3. 10 km alla 55 minuti.

Praegune rekord 58:10 vajab parandust. Kuna 10 kilomeetrit jooksen ilmselt vaid paaril võistlusel, siis on sellel distantsil pinge peal. Mu võistlusgraafik pole veel 100% paigas, aga enam-vähem ma juba tean, millal, kus ja mida joosta tahan. Eks varsti räägin võistlusgraafikust pikemalt eraldi postituses.

4. 5 km alla 25 minuti.

Oleks tore, kui suudaksin 5 km läbida alla 25-minutilise ajaga. Praegu tundub see üpris ambitsioonikas ettevõtmine, aga ehk tuleb ära? Siiani olen 5 km vaid Novembrijooksudel jooksnud (parim aeg: 27:14), aga sellel aastal võiksin selle ette võtta ka Eesti Ööjooksul, kus enam kahjuks poolmaratoni ei toimu…

5. Teha läbi Cooperi test.

Cooperi tahan läbi teha puhtalt iseenda jaoks. Vanasti pidime koolis pea iga aasta seda 12-minutilist testi läbima ja sealt tegelikult sai alguse mu esimene jooksuarmastus. Nimelt hakkasin kunagi just Cooperi jaoks harjutades jooksmist nautima. Tahaks näha, kui palju rohkem ma nüüd selle 12 minuti jooksul läbida suudan. ❓

6. Joosta oma 23. sünnipäeval 23 kilomeetrit.

27. veebruaril täitub mu järgmine eluaasta ja selle puhul tahaksin joosta 23 kilomeetrit: iga aasta eest 1 km. Kui ilm ikka meeletult kehv on, siis pean selle nalja ette võtma kas sisehallis või jooksulindil.

7. Läbida Tartu Rattaralli pikk distants (135 km).

Eelmisel aastal nautisin Rattaralli 70 km otsa ikka täiega ja sellel aastal tahan pika distantsi ette võtta. Praegu tundub see väga hirmuäratav, aga ongi hea: seda rohkem on mul motivatsiooni kevadel ruttu jälle oma maanteerattaga suureks sõbraks saada.

8. Läbida triatlonil olümpiadistants (1,5+40+10 km) või midagi pikemat.

Kuna triatlon on üks hullumeelsemaid spordiüritusi, mida ma eales proovinud olen, siis sellel aastal tahan ma seda jälle teha. Nüüd võiks aga juba midagi pikemat ette võtta. Olen piilunud nii Tartu Mill Triatloni kui TriSmile 111 poole. Viimane tundub kõige põnevam, aga seal osalemine maksab nii neetult palju. Kui ma kuskilt hea hinna välja võlun, siis seal ma ka kohal olen. 😉

allikas

9. Hoida kehakaalu/rasvaprotsenti/lihasmassi.

Ah, teate: ma ei viitsi üldse enam ennast selle kehakaalu teemaga närvi ajada. Tahan enam-vähem samadesse mõõtudesse ja riietesse ära mahtuda ja jätkuvalt iseendaga rahul olla.

10. Hoida toitumises oma tervislikku tasakaalu.

Kuigi mu toitumine pole veel 100% ideaalses tasakaalus ega ilmselt jõua ka kunagi sinna, sest igasugused ideaalid on enamasti kättesaamatud, siis olen ma praeguse tasakaaluga siiski päris rahul ning võiksin vähemalt sama heas olukorras olla ka aasta pärast. Ei mingeid söömishoogusid, ekstreemsusi ega hullu katsetamist.

11. Läbida asjalik tööpraktika.

Kuna minu magistrikavasse kuulub 6 EAP eest praktikat, siis tahaksin selles mahus millegi asjaliku ja ägedaga tegeleda. Bakalaureuse ajal sain tehtud päris huvitava praktika Jõhvi Vallavalitsuses, magistriaegne praktika võiks vähemalt sama hea kui mitte parem olla.

12. Leida minu jaoks põnev teema ja alustada oma magistritööga.

Oh, mul hakkab halb isegi puhtalt sellest mõttest, et ma pean jälle lõputööd kirjutama hakkama. 😀 Igal juhul parandaks olukorra traagikat põnev teema ja hea juhendaja. Pean juba praegu hakkama mõtteid mõlgutama, millist teemat valida, sest viimasel hetkel mingi suvalise teema valimine oleks küll kõige halvem stsenaarium.

13. Vähem stressata.

Ma olen viimase aasta jooksul aru saanud, et on mõttekas asju võtta natuke vabamalt ja mitte nii väga muretseda, põdeda ja stressata igasuguste asjade pärast, olgu selleks siis kool, trenn või eraelu. Kõik kipub lõpuks iseenesest ikka kuidagi paika loksuma. Minu ülesanne on anda endast parim, sest siis läheb kõik hästi. Milleks veel mured ja ärevus, mis haigeks teeb?

14. Olla jätkuvalt iseendaga heades suhetes ja õnnelik.

2014. aasta oli iseendaga sõbraks saamise ja leppimise aasta. Õppisin enda kohta väga palju. Oskan nüüd olla õnnelik ja tunda rõõmu ka väikestest asjadest. Oskan endale andestada. Oskan iseennast paremini kohelda. Oskan iseenda üle naerda. Oskan elada endast väljapoole ja näidata oma emotsioone paremini välja. Neid õpitud oskusi ma enam kaotada küll ei taha.

Tunda just SEDA tunnet võimalikult palju ja kindlasti ka spordist väljaspool. — Tunda just **SEDA** tunnet võimalikult palju ja kindlasti ka spordist väljaspool.

15. Naeratada iga päev.

Lõppu selline lihtne, ent vahel nii keeruline ülesanne: naeratada iga päev. Olgu see siis midagi suurt või väikest, mis naeratuse näole toob, aga igas päevas pean ma midagi sellist leidma. Every day might not be good but there’s something good in every day. (eesti keeles: iga päev ei ole hea, kuid igas päevas on midagi head.) Mida rohkem endale sisendada, et ma olen õnnelik, seda õnnelikum ma ka tegelikult olen. Selle nimel võib töötada küll.

Ma arvan, et võin julgelt öelda, et sellel aastal olen jälle üpris ambitsioonikalt mõelnud ning tööd peab tegema palju. See pole aga kindlasti mitte halb, sest mis mõte oleks eesmärkidel, mis minus mitte mingit aukartust ei ärata? Neil polekski mingit mõtet, vähemalt mulle ei paku pinget eesmärk, mille ära tegemine tundub lihtne ja iseenesest mõistetav. Mõtlema ja unistama peab suurelt.

If you can dream it, you can do it!

Rubriik: Ülikool

Workout Week 2.–8.03.2015