2019. aasta eesmärgid

Nagu ma juba 2018. aasta eesmärkide kokkuvõtte postituses kirjutasin, oli möödunud aasta minu jaoks keeruline, kurnav ja väsitav. Seetõttu olen ma 2019. aastaks seadnud endale eelkõige eesmärgiks proovida veidikenegi aega maha võtta, stressi vähendada ja rohkem magada. Lisaks juurde veel üht-teist, mis mulle oluline on. 🙂

1. Säästa 50% sissetulekutest

Selle eesmärgi sean endale juba kolmandat aastat järjest, sest säästmine on mulle väga oluline. 2019. aastal on eesmärk iga kuu keskmiselt 50% sissetulekutest kõrvale panna: sellest 80% remondikontole, 15% investeeringutesse ja 5% meelerahufondi. On väga tõenäoline, et 2019. aasta tulud jäävad eelmisele aastale alla, sest kavatsen veidi vähem rabeleda, kuid sooviksin siiski säästmiseesmärgi täita, olgugi et väiksemate tuludega on seda protsenti kõrgel hoida veidi keerulisem.

2. Vähem kohustusi = vähem stressi

Tühi kott ei seisa püsti. Minu keha, vaim ja hing on ära kurnatud ja tegelikkuses vajaksid nad paariks kuuks täielikku puhkust ja pingevabadust kõigest. Kuniks see aga võimalik pole, üritan 2019. aastal õppida veidikene rohkem “ei” ütlema, et natuke kohustusi ja lisatöid vähendada. Teades iseennast, saab see raske olema, sest lisasissetulekute teenimise võimalustest loobumine ei ole mulle üldsegi kerge, toogu see kaasa kui palju stressi tahes. Raha ju ei haise. Minu vaimne ja füüsiline tervis ei pea aga sellele stressitasemele enam lihtsalt vastu, seega selle ei-ütlemise pean ma selgeks saama.

3. Iga öö vähemalt 8 tundi und

Kuna igasuguste lisatööde ja kohustustega käib lisaks stressile kaasas ilmselgelt liiga väike hulk kehva kvaliteediga unetunde, siis olen eesmärgiks võtnud jälle normaalselt magama hakata. Ma lihtsalt ei jaksa enam pidevalt surmväsinud olla. Kui ma suudan vähemalt osadest lisakohustustest loobuda, mida siiani olen teinud suuresti uneaja arvelt, peaks mul teoreetiliselt olema rohkem aega magamiseks. Hiljemalt kell 22.30 tuttu, et vähemalt 8 tundi magada. See saab olema väljakutse.

4. Rahulolu pakkuvad jooksuvõistlused

Sporti teen ma sellepärast, et see pakub mulle rõõmu. 2019. aastal kavatsen taaskord võistelda vähem, et nautida võistlusi rohkem. Kvantiteet ei ole olulisem kui kvaliteet. Tunnen, et selles osas läks nii 2017. kui ka 2018. aasta üpris hästi ja kavatsen sama joont hoida. Iga võistluse eesmärk ei ole rekordeid püstitada, kuid vahel on ka need olulised. Põhiline on säilitada realistlikud ootused: enese ülehindamine on kiirtee pettumiseni.

5. Eetilised rõivad ja jalanõud

See on üks põnev ja võib-olla lugejate jaoks isegi üllatav eesmärk. Riided ja jalanõud pole just miski, millesse ma erilise kirega suhtuks. Vastupidi. Šoppamine on minu jaoks eelkõige tüütu ja tülikas, mitte meeldiv ajaviide. Ostan asju ainult siis, kui enam kuidagi ilma ei saa. Tahaks öelda, et eelistan kvaliteetset odavale, kuid kahjuks hakkab mul enamasti rahast kahju ning ostan riideid ja jalanõusid hinna järgi ja kahetsen seda iga jumala kord.

Nagu valdav enamik meist, polnud ka mina kuni 2018. aasta lõpuni eriti palju mõelnud selle üle, kust pärinevad minu rõivad ja jalanõud. Vahtisin ainult sobivust ja hinda. Kuniks sattusin vaatama üht suurepärast Youtube’i kanalit (@justineleconte), kus räägiti capsule wardrobe kontspetsioonist ja eetilisest moest. Justine pani mind veidi kaugemale mõtlema: mida ja miks me ostame ning milline on meie ostuotsuste mõju.

Paratamatult tunnen ma tööl end pidevalt under-dressed olevat ja alati on mul see probleem, et kapis on mul vähe riideid, aga nende kokku sobitamine on peavalu. Capsule wardrobe metoodika tundub olevat just see, mis mulle niivõrd hästi sobiks. Lisaks tahan ma 2019. aastal alustada liikumist selle poole, et minimeerida või sootuks lõpetada kiirmoe tarbimine ja osta tootjatelt, kes maksavad õiglasi palkasid ja kohtlevad töötajaid paremini. Eriti hea meelega tarbiksin ma suures osas kodumaiste eetiliste tootjate toodangut.

Märkus: Esialgu jätan ma spordiriided ja jalanõud sellest eesmärgist välja, et asja mitte kohe esimesel aastal liialt keeruliseks ajada, ja keskendun selle eesmärgiga igapäevastele rõivastele, aksessuaaridele ja jalanõudele.

Seega: alates sellest aastast proovin alustada oma capsule wardrobe’i loomist (kogu garderoobi ma sel aastal kindlasti soetada ei saa, sest see ei mahuks enam kuidagi mu eelarvesse) ja osta uute jalatsite või rõivaste vajaduse tekkimisel vaid eetiliselt toodetud, eelistatavalt kodumaiste disainerite ja ettevõtete toodangut, et teha algust aastateks kestva garderoobi loomisega.

Mis Sina 2019. aasta eesmärkideks ette võtnud oled? 🙂

2018. aasta arvudes ja piltides

2018. aastale tagasi vaadates meenub mul kahjuks vaid üks sõna: raske. Ei ole see aasta mulle sugugi kerge olnud. Olen endast nii mitmel rindel kõik ja pisut pealegi ära andnud, et lihtsalt jaks ja jõud on otsa lõppenud. Tammun ringi kui tühi kartulikott, mis kuidagi imeväel veel enam-vähem püsti seisab. Eesmärkide täitmisega suutsin kohati end ületada, kohati jõudsin poolele teele, kohati hävisin sajaga. Äärmusest äärmusesse.

Tunnen, et olen tänamatu, kui oma elu üle virisen, sest tegelikult on mul nii palju, mille eest tänulik olla. Mul on olemas nii palju sellist, mida paljud inimesed endale vaid ihkavad, alates eelkõige inimestest kuni lõpetades materiaalsete väärtustega. Ainus, mida mu hing tõeliselt 2019. aastaks ihkab, on rahu, stabiilsus ja kindlustunne. Nende kõigini jõudmise retsepti pole ma aga suutnud välja nuputada…

Aga aitab sellest kurblaulust. Võtame esmalt kokku minu spordiaasta numbrite kaudu.

  • Sportlyzeri treeningpäevikus logitud trennitunde: 332 h 37 min (2017: 334 h 21 min, 2016: 345 h 7 min, 2015: 426 h, 2014: 537 h)
  • Ilma rullimise ja kõndimiseta ehk netoaeg: 303 h 6 min (2017: 301,5 h, 2016: 305 h 32 min, 2015: 337 h 45 min, 2014: 390 h)
  • Keskmine netoaeg ühe päeva kohta: 50,3 min (2017: 49,5 min, 2016: 50 min, 2015: 56 min, 2014: 1 h 4 min)

Jooks

Kokku läbisin 2018. aastal jooksujalu 1817 km (2017: 1738 km), põletasin 110 086 kcal ja selleks kulus 210 h ja 21 min. Jooksin kõige rohkem augustis (230 km), kui treenisin maratoniks, ja kõige vähem septembris (77,5 km), kui viibisin 2 nädalat voodiravil. Läbisin 11 jooksuvõistlust, millest kuuel parandasin oma isiklikku rekordit. Osalesin ühel välisvõistlusel. Jooksin kolmes erinevas riigis. Õnnestus vältida vigastustest tingitud jooksupause.

Jõutreening

Jõutreeninguteks, st enamasti ÜKEt ja BodyPumpi tehes kulutasin 25 491 kcal (2017: 24 991 kcal) ja selleks kulus aega 77 h ja 19 min (2017: 79 h 32 min). Kõige rohkem jõutrenni tegin detsembris (15 h 20 min) ja kõige vähem mais, augustis ja septembris (0 h). Jõutrenniga on täpselt nagu alati: kui ma rohkem jooksen, siis ÜKE ja Pumpi jaoks jääb aega vähem. BodyPumpi tegin ajaliselt ligikaudu 1,5 korda rohkem kui ÜKEt (2017: Pumpi tegin 2x rohkem kui ÜKEt).

Sellel aastal olin kõige aktiivsem augustis, kui tegin üle 40 tunni trenni. Kõige vähem treenisin septembris (10 h), kui olin haige ja taastusin mandliopist.

69% ajast jooksin (2017: 68%, 2016: 51%, 2015: 46%, 2014: 37%), 0% sõitsin rattaga (2017: 1%, 2016: 8%, 2015: 12%, 2014: 14%), 0% ujusin (2017: 0%, 2016: 2%, 2015: 6%, 2014: 6%) ja 26% tegin jõutrenni (2017: 26%, 2016: 27%, 2015: 33%, 2014: 32%). Muid alasid tegin 5% ajast (2017: 5%, 2016: 12%, 2015: 3%, 2014: 11%). Kokku läbisin joostes, matkates ja kõndides 1878,3 km.

Energiat kulutasin 145 249 kcal. Vaatamata rohkele liigutamisele olen ma sel aastal ikkagi julgelt paar kilo raskem kui aasta alguses.

Kui spordiaasta nüüd pildis kokku võtta, võiks see blogisse üles laetud fotode põhjal välja näha umbes sedaviisi. Töised tegemised jätan kokkuvõttest välja, sest muidu me jääkski siia…

Jaanuar

  • Jaanuar algas nagu ikka vaikselt pikkade jooksudega, et minu sünnipäevajooksuks valmistuda, JJV-s alustasime lõigutrennide ja fartlekkidega;
  • Hoogsalt tegelesin veel ka ÜKE ja BodyPumpiga;
  • Samal ajal loomulikult rabasin hoolega põhitöökohal, fototöödel ja remondilainel nagu ka kogu järgneva aasta.

Veebruar

  • Veebruaris algas Maijooksu kampaania, mille reklaamnäoks 2018. aastal olin mina;
  • Jätkusid jaanuaris alustatud hambaarsti visiidid, mis muudkui rahakotti tühjendasid;
  • Tegin ikka hoolega trenni ja jooksime minu sünnipäeva puhul traditsioonilise 1 aasta=1 km jooksu sel korral sisehallis (26 km), sest ilm oli tõeliselt talvine (tajutav temperatuur -29!);
  • EV100 puhul tegime ühe korralikult pika sinimustvalge BodyPumpi;
  • Veebruari lõpetasin oma sünnipäevaga: käisin härra Jooksjaga spaas ja oma lemmikkohtades söömas.

Märts

  • Kui sünnipäev peetud sai, võis edasi kevadeks põhja laduma hakata;
  • JJV-s tegime vahelduseks ka NATO testi;
  • Ostsin oma esimesed börsiaktsiad ja fondiosakud ning lugesin läbi Roosaare RSÕ 3. trüki;
  • Minu kodublogi hakkas ilmuma Postimees Kodustiil portaalis;
  • Kuu lõpus tuli ajutiselt meie juurde hoiukodusse kiisu Mõmmi, kes lõpuks jäi siia püsivalt elama – tõenäoliselt üks parimaid asju, mis sel aastal juhtus.

Aprill

  • Talvine ja varakevadine töö hakkas vilja kandma: VO2max oli tõusuteel;
  • JJV-s tegime traditsioonilist Cooperi testi;
  • Natuke sai veel bodypumpida, aga üldiselt hakkas kogu fookus jooksmise peale nihkuma;
  • Kuu keskel käisin Prorunneritega koos Pärnus jooksulaagris ja nautisin ega sekundit sellest, isegi Luitejooksu;
  • Parkmetsa jooksul sai taaskord 7 km rekord ära uuendatud (33:31);
  • Kuu alguses kandsin veel talvejopet, aga kuu lõpp üllatas ligi 25-kraadise soojalainega ja sai maika ning lühikeste pükstega trenni minna.

Mai

  • Maikuu algas rämerõveraske Viljandi järve jooksuga;
  • Järgmisel nädalavahetusel jooksin põrgukuumuses Tartu Maastikumaratoni: sama päeva pärastlõunaks oli Tartus ligi 29 kraadi sooja ja päike lõõskas taevas;
  • Lõigutrennid olid täies hoos;
  • Järgmisel nädalavahetusel jooksin Maijooksu, mis jättis ütlemata mõnusa emotsiooni;
  • Maikuu viimasel nädalavahetusel jooksin vaatamata kuumale ilmale oma 10 km isikliku rekordi Raplas (48:12). Maikuus jooksin igal nädalal ühe jooksuvõistluse – oli see vast katsumus.

Juuni

  • Kõigest 5 päeva pärast Rapla jooksu uuendasin oma 5 km rekordi Rimi Juunijooksul (22:46), vaatamata sellele, et ilm oli jätkuvalt kuum;
  • Kevadhooaja panin lukku Helsinki poolmaratonil, kus sain üle pika aja tõelise haamri, millele ilmselt aitas kaasa asjaolu, et olin võistlusnädalal paar päeva palavikuga voodis siruli;
  • Käisin härra Jooksjat Riia lennujaamas üllatusena vastu võtmas, jalutasime Riias ja tutvusime Riia kesklinna elava kopraonuga;
  • Jaanipäeval olin maal ja taaskord haige: palavikus, kohutavas nohus ja valusa kurguga;
  • Valmima hakkas meie uus ahi ja möllasime magamistoa remondiga, et üle kahe kuu lõpuks põranda asemel normaalses voodis magada saaks.

Juuli

  • Kohe, kui jaanipäevaaegsest külmetusest terveks sain, hakkasin hoogsalt Tallinna maratoniks treenima;
  • Külastasime härra Jooksjaga Tartu Seiklusparki;
  • Härra Jooksja osales 100×10 km Guinessi rekordi jooksul Kadrioru staadionil: oli üks külm ja vihmane juulikuu öö ja pärast seda saabus Eestimaale tõeline suvi;
  • Terve juulikuu sai võideldud tõsiste kuumakraadidega, mis sundisid pikad jooksud tegema tõeliselt varajastel hommikutundidel: vähemalt paar korda nädalas sai vahel isegi enne kella 5 ärgatud, et jooks ära teha, ja juba oli õues üle 20 kraadi sooja ja kuum päike;
  • Kogusin muudkui maratoniks kilomeetreid, purustasin oma kuise kilometraaži rekordi (225 km), tegime remonti ja vahepeal jõudsime hilisõhtul ka paaril korral ujuma.

August

  • Kuum ilm jätkus ka kogu augustikuu ja varahommikustest ärkamistest sai kopp ette, kuigi varahommikuste jooksude järel oli tunne alati superhea;
  • Ostsin uued jooksutossud;
  • Jooksin iseseisvalt virtuaaljooksu korras ühe poolmaratoni oma koduradadel Ida-Virumaal, tehes teoks oma ammuse unistuse Pankranniku Poolmaratonist;
  • Kuu keskel pakkisin oma kodinad kokku, ostsin lennupiletid ja sõitsin üllatusena härra Jooksjale Bergenisse külla;
  • Käisime elu kõige vingematel matkadel ja külastasime ammusest ajast minu bucketlistis olnud Trolltungat;
  • Tegin ikka maratoniks hoogsalt trenni edasi, jooksin taasiseseisvuspäeval 30 km, mille järel andis otsad minu kallis Garmin 735XT;
  • Saatsin kella garantiiremonti ja jäin palvetama, et ta maratoniks tagasi saada;
  • Purustasin taaskord kuise kilometraažirekordi: augustis jooksin kokku 230 km.

September

  • Käisin Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksul;
  • Tänu Garmin Eesti kiirele tegutsemisele sain maratoniks garantii korras uue pulsikella;
  • Jooksin Tallinna Maratonil vaatamata tõsisele haamrile oma isikliku rekordi täispikas maratonis: 3:51:02;
  • Tähistasime härra Jooksjaga oma 3. aastapäeva VSpas;
  • Jäin haigeks ja andsin endast 110%, et mandliopi ajaks terveks saada;
  • Käisin õudsel, aga vajalikul mandliopil ja taastusin sellest 2 nädalat laibana voodis lamades kuni septembrikuu lõpuni, kaaslaseks Maailma Parim Kiisu.

Oktoober

  • Naasesin jooksuradadele, kuid see taasalustamine oli üks tõeline Kolgata tee: VO2max aina langes (48->43), olemine oli nõrk ja meeleolu tuli väevõimuga üleval hoida;
  • Elasin suure kadedusetundega kaasa Tartu Linnamaratonile, kus ise nii väga osaleda oleks soovinud;
  • Vähemasti oli ilus ja kuldne sügis.

November

  • Tasa ja targu hakkas mu jooksuvorm tagasi tulema;
  • Käisin Prorunneritega Pärnus sügislaagris, kus 2 päevaga tõusis mu VO2max 4 ühikut ja jooksuvorm tegi suure hüppe õiges suunas;
  • Alustasin vaikselt pikemate jooksude ja matkadega;
  • Kuu lõpus sain e-maili, et Berliini maratonile mind 2019. aastal kahjuks ei oodata.

Detsember

  • Kasutasin viimast võimalust ja sain end hingehinna eest Berliini ära regatud ning nutsin õnnest kontorilaua taga;
  • Käisime JJV pundiga muudkui nädalavahetuseti matkamas, et jõulujärgseks pekipõletuseks valmis olla;
  • Pidasime kolleegidega jõule;
  • Käisin härra Jooksjale Vana Aasta Maratonil kaasa elamas, sest ühel mehel oli keset talve nii hea vorm, et pidi minema seda maratonile realiseerima;
  • Pidasime perega jõule;
  • Käisime jooksupundiga traditsioonilisel Vatsast Vabaks matkal;
  • Aasta lõpetasime klassikalise 3-tunnise BodyPumpiga.

2019, palun too oodatud hingerahu.