Sri Lanka: ühe saare sada nägu (2. osa)

Sri Lanka: templid ja mäed

Et käesolevat postitust mitte liiga massiivseks ajada – pikk tuleb ta nagunii – jagan ta kahte ossa. Täpselt nagu oli meie puhkus: aktiivne ringiliikumine alustuseks ja rahulik rannapuhkus lõpetuseks.

1. päev – Lendamine

Et lendamine lühidalt kokku võtta: kell 7.30 start Tartust, kell 11.30 Riia lennujaamas, kell 13.55 Riia-Varssavi 1,5 h lendu, 1,5 h vahemaandumine ja automaatne passikontroll, kell 15.35 Varssavi-Colombo 9 h lend. Lennutas meid LOT. Lendudel sai süüa ja juua, aga mugavad need lennukid just polnud. Magada mul näiteks üldse ei õnnestunud. Kui oled ikka kunagi Emiratesiga juba kaugele lennanud, siis on raske sellele vastu saada. 🙂

Kuna koroona oli maailmas võimust võtmas, oli ka lennujaamades näha maske ja Colombos oli automaatne temperatuurikontroll ning tuli täita veel eraldi deklaratsioon, et oled terve. Lisaks seisime natuke aega viisakontrolli järjekorras. Colombo lennujaamas tegime telefonidele kohalikud SIM kaardid, et saaks internetti kasutada (16 GB netti oli vist 12€), ja vahetasime hunniku sularaha kohalikuks valuutaks. Kokku kulus maandumisest kuni lennujaamast väljasaamiseni 2 tundi. Lennuk maandus kell 5 (ajavahe Eestiga 3,5 tundi) ja kell 7 astusime lennujaamast välja.

2. päev – Rongisõit Kandy’sse ja “aklimatiseerumine”

Et kiirelt liikuda, võtsime Uberi. Ca 45 minutiga olime lennujaamast jõudnud Colombo Fort rongijaama. Rong Kandysse lahkus kell 8.30, seega oli meil aega natuke juua otsida ja rongipiletid ära osta. Et saada tõeliselt autentne elamis, ostsime 3. klassi piletid. Oijah. 😅

Oli see vast sõit. Originaalis 3 tundi kestma pidanud sõit venis ligi neljatunniseks ja olime kohalike vahele pressitud kui kilud karbis. Istuma me otseloomulikult ei saanud. 24 tundi magamata olekus seal rongis palavises seista ja loksuda oli… huvitav kogemus. Vähemalt vaated olid mägedesse jõudes vägevad. 😍 Viimaks jõudsime ikka Kandysse.

Rongilt maha astudes selgus, et see linn on mägisem, kui arvasime. Kus oli meie hotell? Eks ikka mäenõlval. 😬 Ronisime oma seljakottidega (reisisime ühe suure seljakoti ja ühe 20-liitrise seljakotiga ja see oli väga ideaalne kogus pagasit ja asju) sealt poole tunniga üles, käisime pesus ja vajusime neljaks tunniks tuttu. Väsimus oli lihtsalt nii suur. Ajavahe õnneks ei avaldanud mingit mõju.

Pärast tudu oli inimese tunne juba peaaegu tagasi, ainult kõht oli jube tühi. Leidsime ühe mõnusa söögikoha Kandy kesklinnas, puukisime kõhu kohalikku kottu rottit täis ja ronisime jälle majutusse magama.

3. päev – Kandy

Ehk siis teine päev Sri Lankal kohapeal. Terve päev oli pühendatud Kandy’le. Alustuseks käisime kohaliku rahva jaoks äärmiselt olulises Buddha hamba reliikvia templis. Nagu arvata oli, liikus seal tohutult rahvast ja saali, kus päriselt Buddha hamba reliikviat hoiatakse, me minna ei saanud. Järjekord oli lihtsalt kilomeeter pikk ja polnud mõtet seal seista. Vaatasime üle kõik templi hooned ja kompleksis asuva muuseumi.

Kuna olime praktiliselt esimest päeva Sri Lankal, oli ikka veel keeruline kõigile kohalikele kommetele pihta saada. Kus tohib ja tohi pildistada, mida tohib ja ei tohi teha. Olime väga ettevaatlikud. Vähemalt teadsime nii palju, et panime selga pikad püksid ja varrukaga pluusid, ja eemaldasime pidevalt templis liikudes jalanõud. Oi need põrandad ja kivid olid igal pool lõõskava päikese all kuumad, aga jäime ellu. Riietuse osas oli isegi hea, et nii tagasihoidlikult riiedes olime: turiste oli Kandys näha väga vähe ja lühikesi kleite, pükse ega maikasid praktiliselt ei kohanudki.

Pärast templikülastust vaatasime üle veel paar kirikut ja pühakoda ning liikusime siis edasi lõunat sööma. Valituks osutus Lonely Planeti raamatu soovitusel Kandy Muslim House, mis oli tõesti hea toidukoht. Mõnusalt autentne ja vürtsikas ning ülimaitsev. 🙂 Käisime seal ka õhtul söömas. Kui köögis vürtse kuumutati, köhisid ka kohalikud söögisaalis, sest õhk oli sama vürtsikas kui toit. Pärast lõunat külastasime lähedal asuvat turgu ja läksime siis edasi ahvikesi otsima.

Nimelt pidavat ahvikesi näha olema Kandy kesklinnas asuvas Uda Wattakele metsas (forest sanctuary). Sinna saamiseks tuli jälle natuke ronida. Juba teel kohtasime tervet trobikonda ahvikesi. Siis eksisime natuke ära, aga jõudsime lõpuks ikkagi õigesse kohta välja. Kohe parki sisenedes nägime veel ahve, aga nali naljaks: edasi ei näinud me paar tundi ühtegi looma peale turistide. 😅 Seal kohtasime esimest ja ainsat korda teisi Eesti turiste.

Olime juba valmis lahkuma, kui tegime veel ühe tiiru pargi servas. Esiteks kohtusime üpris suure maoga, kes tee servas metsa poole liikus. Suhteliselt hirmus. 😳 Tripi lõpus leidsime aga mitukümmend ahvi, kes rõõmsalt oma toimetusi ajasid. Üks sai pildistamise peale lausa kurjaks, aga õnneks paar valjemat häälitsust ja kiire lahkumine peletasid ta eemale. Kokkuvõttes: oli väärt külastamist. 🙂

Sealt lahkudes hakkas lähenema päikeseloojang ja tahtsime veel üht mäe otsas asuvat templit ja hiiglaslikku Buddha kuju näha. Oli hilja ja olime väsinud, seega valituks osutus ainult Buddha. Taaskord oli omajagu mäkke ronida, aga see oli seda väärt. Buddha oli tõesti suursugune ja vaade linnale samuti vägev.

Pärast õhtusööki ronisime jälle oma mäe otsas asuvasse majutusse, et magada viimane öö Kandys.

4. päev – Maailma kõige maalilisem rongisõit

Neljas päev oli epic ja seda teadsime me juba ette: terve päev (8 tundi) möödus Kandy-Ella rongis, kust avanevad superilusad vaated Sri Lanka mägistele aladele (hill country) ja teekasvatustele. Kes veel ei teadnud, on Sri Lanka endine nimi Tseilon. Tseiloni teest on vist kõik midagi kuulnud. Sri Lanka on maailma suuruselt neljas teetootja ja suurim eksportija.

Teepõllud

Et rongis istekoht saada, tuli kasutada natuke kavalust. Minust oli reisi planeerides kuidagi mööda läinud fakt, et kindla istekoha reserveerimiseks tuleks broneering teha läbi mõne kohaliku reisifirma ja umbes kuu aega ette. Kaheksa tundi püsti seista ei tundunud ka meeldiv väljavaade. Mida teha?

Natuke guugeldada ja olla kaval. Early bird catches the worm. 😉 Nimelt see hommikune rong, mida meie sihtisime, alustab oma teekonda Colombost, sõidab Kandysse ja sealt edasi Badullasse, vahepeatusega Ellas. Nipp seisneb aga selles, et Kandysse tulles ja Kandyst minnes läbib rong kaht peatust kaks korda. Seega sõitsime me hommikul kell 8 Kandyst Peradeniya peatusesse; ostsime 300 ruupia (1,5€) eest 2. klassi piletid; läksime sealt samale Colombo-Kandy-Badulla rongile, kuhu oleksime muidu pidanud minema Kandyst; ootasime, kuniks järgmises peatuses osa inimesi maha läks ja saime istekohad rongi liikumise suunas vasakule poole (oluline!).

Kui rong Kandysse jõudis, istusime meie rongis õigel pool ja mugavalt paigas. 🙂 Meie vagunisse tuli liialdamata peale umbes sada inimest, kes kõik istekohta otsisid. Loomulikult enamik neist pidi seisma ja vähemalt kolm tundi. Seega meie sahker-mahker oli vägagi asjakohane.

Sama rong liigub teistpidi (vedur on mõlemas otsas!) edasi Ella suunas, seega olime nüüd rongi paremal pool, kust kuni Nuwara Eliyani paistavad parimad vaated. Alates Nuwara Eliyast kuni Ellani soovitatakse vasakut poolt, kuid siis on juba parimad vaated ka ära olnud.

Rongisõit läks lennates ja kella poole nelja paiku jõudsime Ellasse. Ella oli juba tunduvalt turistikam linnake. Põhirahvas, kes seal liikus, olid turistid, vastupidiselt Kandyle, kus põhimass koosnes siiski kohalikest. Ella meeldis meile oma atmosfääri poolest kohe. 🙂 Taaskord tuli meil natuke tõuse võtta ja 2 km jalutada, et jõuda oma majutusse.

Majutuskoht oli taaskord väga armas ja hubane. Asukoht keskmest eemal kindlustas ka vaikuse ja rahu. Õhtul käisime populaarses restoranis Chill söömas. Hinnad olid Sri Lanka kohta kallid ja toit läänelikum, atmosfäär muidugi kahtluseta mõnus. Siiski tagasi me sinna ei läinud. Oli ka paremaid kohti, mida avastada.

5. päev – Ella Rock & Nine Arch Bridge

Viies päev oli pühendatud Ella avastamisele. Ellas oli lõputult võimalusi matkamiseks ja jalutamiseks. Tegelikult on neid võimalusi kogu Sri Lankal palju. Minu tervise tõttu jäid meil kohe ajakavast välja Sigiriya, Nuwara Eliya, Adam’s Peak ja Horton Plains. Ja üks täispäev Ellas oli ka liiga vähe. Sinna tuleb kunagi tervena tagasi minna. 🙂

Pärast ülihead kohalikku hommikusööki hotellis liikusime Ella Rock matkale. Tõele au andes tundus teiste kirjelduste põhjal see matk kergem, kui ta tegelikult oli. Ilmselt poleks minu tervisega inimene tohtinud sinna minna. 🙄 Ausalt öeldes oli mul juba eelmisel õhtul ja samal hommikul kergelt paha olla, st rindkeres Eestis juba harjumuspäraseks saanud ebameeldivus ja pingetunne. Ilmselt Kandys veedetud intensiivne päev tegi oma. Aga läksime siiski matkale, mis venis lõpuks 5 tunni pikkuseks. Ups. Viga.

Mul polnud küll füüsiliselt eriti hea olla, aga vaimselt tundsin end nii hästi. Sain end liigutada, vaated olid imelised ja tuju hea. Natuke kadusime vahepeal ära, aga kuna turiste liikus piisavalt, saime jälle õigele rajale tagasi. Kahjuks unustasime väsimuse ja palavuse foonil matka lõpus oma päikesekreemi uuendada ja loomulikult õnnestus mul õlad korralikult ära põletada. Ai-ai.

Linnas tegime kiire lõuna söögikohas La Mensa – vaatamata headele arvustustele polnud suurem asi kottu rotti – ja liikusime sealt tuk-tukiga edasi Nine Arch Bridge’i vaatamata. Tegu on tõeliselt suursuguse ja ägeda sillaga. 🙂 Meil õnnestus seal käia samal ajal, kui rong oli saabumas. Hiljem viis meid tuk-tuk tagasi hotelli. Kokkulepitud 1200 ruupia asemel läks 1800, aga meil polnud tahtmist temaga ka võidelda. Las ta siis olla. Küllap tal läheb seda lisa 3 eurot rohkem vaja kui meil…

Härra Jooksja videograafi ametis

Plaanisime samal päeval käia veel ka Ravane juga vaatamas ja matkata Little Adam’s Peakil, aga minu tervise tõttu jätsime need asjd tegemata. Tuleb kunagi tagasi minna, mis muud. Õhtul viskas hotelli omanik oma tuk-tukiga meid tasuta linna ja sõime Cafe Mochas, kus sõin eriti mõnusat Nasi Gorengi. Lõpuks sain Ellas head ja kohalikku sööki. 🙂

6. päev – teetehas & saabumine Udawalawesse

Viiendal Sri Lankas viibimise päeval käisime natuke Ellas ringi ja liikusime Ellast Udawalawesse.

Hommik algas külastusega Uda Halpewatta teetehasesse. Kohale ja tagasi sõitsime tuk-tukiga, 1500 ruupiat. Tehases tehti meile korralik ringkäik ja seletati lahti kõik etapid, kuidas korjatud teelehest saab mitukümmend sorti musta teed. Väga äge oli praktikas näha, kuidas töötavas tehases asjad käivad. 🙂 Ostsime loomulikult eri sorti teesid koju kaasa ka.

Tagasiteel peatusime korraks ka riisipõldude juures

Seejärel tegime hotellist check-outi, sõime linnas lõunat Curd Shopis (nende kottu oli väga maitsev!) ja suundusime bussijaama, kust algas meie esimene Sri Lanka bussielamus. Esiteks sõitsime mägiseid teid mööda Ellast Wellawayasse, sealt järgmise bussiga Thanamalwilasse ja sealt omakorda bussiga Udawalawasse.

Elamus oli autentne ja päris. 😅 Igast otsast värvikirevad bussid, kus muss üürgab ja mis kihutavad teedel, nagu homset poleks. Kolmest kahes bussis spidomeeter ei töötanud. Ca 250 ruupiat ja 3 tundi hiljem olime aga õnnelikult Udawalawes kohal. Teel õnnestus juba näha varaani ja paabulindu.

Udawalawe tervitas kohe kuuma ja niiske ilmaga. Kui Ellas oli õhuniiskus mõõdukas kraadiklaas natuke alla 30 ning öösel 23–24 ligi, siis siin oli kraade 35 ja niiskus laes. Õnneks oli majutuskoht tõeliselt hubane ja sisaldas nii külmkappi kui ka konditsioneeri. 😍 Majutuskohas oli kaks majakest, kus teises ööbis kaks keskealist Saksa sõbrannat. Hotellis sõime koos nendega kohalikku Sri Lanka õhtusööki. Valik oli lai ja hind inimese kohta tuli vist umbes 3 eurot. Omanikud olid väga toredad ja sõbralikud. Tuli välja, et olime esimesed eestlased, kes tema juures ööbinud.

Tuttu tuli minna varakult, sest juba 5.30 algas meie safari, mille jaoks me Udawalawesse sõitnud olimegi.

7. päev – safari ehk issanda loomaaed on kirju

Äratus 4.45, aga tudu oli nii magus. Õues oli juba 24 kraadi sooja, kuigi päikesetõusuni oli 1,5 tundi aega. Saime hotelliomanikult piknikukorvi kaasa ja istusime koos oma Saksa sõpradega jeepi, et sõita oma hommikusele safarile. 12 km sõitu, natuke ootamist looduspargi sissepääsu juures ja sõit võis alata.

Juht oli hästi tore ja tegi ka giidi tööd. Juba esimestel minutitel nägime paari meetri kaugusel poris püherdamas väikseid metssigu. 😍 Siis hakkasid tulema paabulinnud, mida oli kokku seal umbes mustmiljon. Järgmisena nägime juba kaht noort isast elevanti kaklemas, kuna tulemas oli paaritumishooaeg.

Ja niimoodi neid loomi muudkui lisandus. Karjade viisi vesipühvleid; mõned šaakalid vees suplemas ja väljal jooksmas; kotkad puulatvades ja tee ääres; tuhat muud värvilist ja/või imelikku häält tegevat lindu; kilpkonn tee ääres tšillimas; varaan mätta otsas hängimas; elevandipere vee ääres möllamas; ahvid puu otsas mängimas; krokodillid uhkes üksinduses vees ujumas. No täiega väärt külastus. 🙂 Viis tundi puhast imetlust.

Pärast safarit sõime kella 11 ajal hotellis brunchi ja asusime seejärel teele lõunaranniku suunas. Ca 2,5€ ja 2 bussi (Udawalawe-Embilipitiya-Hiriketiya) hiljem saabusime oma rannapuhkusele. Õhtune 1,5-tunnine ujumine India ookeanis oli kõik ja veel rohkem, kui lootnud olime. 😍 Esimene korralik puhkus üle 6 aasta. Täielikus paradiisis. So worth it.

Järgmises osas räägin meie rannapuhkuse nädalast Sri Lanka lõunarannikul.

Sri Lanka: ühe saare sada nägu (1. osa)

Eellugu

Enne reisikirjeldusega alustamist tuleb ära rääkida väike eellugu. Nimelt polnud meil mitte mingit plaani 2020. aastal Euroopast väljapoole reisida. Meie kindel plaan oli hoopis see, et kui kodu valmis saab, on meil võimalik jälle spordile pühenduda ja Hispaaniasse kevadlaagrisse sõita.

Aga siis juhtus elu ja mina jäin tõsiselt haigeks. 2019. aasta lõpuks oli selge, et minu konditsioonis ei tule märtsis mitte mingit jooksulaagrit. Samal ajal oli härra Jooksjal aina rohkem probleeme oma mandlitega, pidevad haigestumised ei lasknud teha tööd ega ühtegi trenni. Tuli minna opile, mis jaanuari keskel Põlvas kiirelt tehtud sai. Kokkuvõttes oli tema jooksupaus peaaegu sama pikk kui minu oma, aga sai lõpuks Eestisse naastes ikkagi läbi. Minu oma kestab edasi määramata ajaks.

Sellises seisus polnud meil kummalgi mõtet niisama Hispaaniasse laagrisse lebotama sõita, kui joosta ei saa. Härral oleks vast veel olnud mõtet, aga ilmselt minu pärast loobus ka tema sellest mõttest. 😕 Seega kaalusime eelmise aasta detsembris, mis saab. Tekkis idee, et läheks oma kurnatud kehasid hoopis mujale puhkama.

Kaalusime vana head Taid, aga kuna seal tahaksin ma kindlasti sukeldumas käia, kuid see on mulle praegu südame tõttu keelatud, siis ei hakanud ennast sellega piinama, et sõidame mu Tai lemmiksaarele, aga ei saa seal sukelduma minna. Mul oli lisaks natuke huvi minna kuskile, kus varem käinud pole. Kuna töögraafik lubab puhkust märtsis, siis sai natuke guugeldatud ja valituks osutus Sri Lanka. 31. detsembri õhtul ostsime piletid ära. Valiku tegemisel aitäh minu kauaaegsele lugejale Jaanale, kelle Insta-pildid inspireerisid. 🙂

Koroona

NB. Antud alapeatükis olevad numbrid on 19. märtsi seisuga.

Kindlasti tekib osadel põhjendatud küsimusi ja etteheiteid, miks ma üldse nii äreval ajal oma nõrga immuunsüsteemi ja haige südamega kuskile ronisin. Ma olen seda endalt ka küsinud ja kui reisi lõpus kogu Euroopas koroona plahvatuslikult levima hakkas, tundsin end ikka väga süüdi, et olin välismaal.

Juba tükk aega enne reisi hoidsin end igapäevaselt koroona leviku ja uudistega pidevalt kursis, sh jälgisin riiklikke teadaandeid ja Välisministeeriumi soovitusi. Tol hetkel räägiti vaid tingivas kõneviisis soovitustest, mis käisid ainuüksi riskipiirkondade kohta. Keegi ei osanud ilmselt aimata, et Euroopas asi nii kiirelt eskaleerub. 24 tundi enne meie reisile asumist tuvastati Eestis esimene nakatanu (reis algas 28. veebruari hommikul, tagasilend oli 14. märtsil). Euroopas oli levik kiiremaid tuure võtmas vaid Itaalias, kuid olukord polnud ligilähedaseltki see, mis on praegu.

  • 27. veebruaril oli maailmas 81 820 nakatunut ja 2858 surmajuhtumit, enamik mõlemast väljaspool Euroopat.
  • 14. märtsiks ehk pandeemia väljakuulutamise ajaks olid numbrid vastavalt 156 653 ja 5833, kasv 1,9 ja 2 korda 16 päevaga.
  • 5 päevaga pärast reisi on nakatunuid lisandunud maailmas 90 000 ja surmasid veel 4200 (kokku 244 933 ja 10 031), kasv 1,6 ja 1,7 korda ainult 5 päevaga.

Kuna meie reis läks lisaks täiesti mitte riskipiirkonda – Sri Lankal oli jaanuaris olnud üks juhtum, mis kiirelt karantiini pandi ja inimene õnneks ka paranes – siis otsustasime me ikkagi reisile minna. Kui oleks ette teadnud, mis maailmas 1,5–2 nädala pärast toimuma hakkab, poleks me ilmselgelt reisile läinud. Aga mina ütlen ausalt, et ei osanud uneski näha, et selline seisukord tekib, nagu on praegu. Võib-olla olengi loll ja idioot, võib täitsa olla. Meie õnneks läks olukord hulluks alles siis, kui meie reisi lõpuni oli paar päeva (pandeemia kuulutas WHO välja ca 48 tundi ja Eesti valitsus eriolukorra välja ca 36 tundi enne meie tagasilendu). Muidu oleks pidanud küll hakkama erakorralist kojusõitu otsima. Pärast reisi kodus karantiini jäämine oli mul otsustatud juba ammu enne eriolukorra väljakuulutamist Eestis.

Ma usun, et 99% inimestest ei osanud ette näha, et asi läheb nii ruttu nii hulluks. Kommenteerides, kui väga rumal olin ma reisile minnes (võite loomulikult neid kommentaare jätta!), proovige arvestada, millise avaliku info ja valitsuse soovituste põhjal me oma otsused tol hetkel langetasime, sest uskuge mind: me ei läinud reisile suhtumisega “yolo, me oleme noored ja terved ja meil on kõigist poogen“. Üldsegi mitte! Tol hetkel oli olukord enam-vähem neli korda rahulikum kui praegu. Kes meist nägi ette, et kahe ja poole nädala pärast möödub Itaalia koroonasurmade poolest Hiinast, kogu maailma majandus on tugevas languses, Euroopa on lukus ja Eestis on eriolukord?

Süüdi tunnen end ikka, et äreval ajal ära olime. Väga süüdi. Ärge jumala eest enam praegu kuskile reisige, eks. #staythefuckhome

Kulud ja eelarve

Võtaks kulude osa kohe kiirelt kokku, kuna see kindlasti on reisihuvilistele oluline info.

Lendasime Riia-Varssavi-Colombo. Lennugraafik on hästi mõistlik ja ümberistumine lühike (1,5 tundi). Riiga saab Lõuna-Eestist autoga mugavalt ja odavalt (st parkimine on soodne). Oleks saanud natuke soodsamalt lennata ka Aeroflotiga läbi Moskva, aga LOT tundus natuke parem valik ja lennuajad olid palju paremad. Ma pole enam selles eas, et taluda 6-tunniseid ümberistumisi ja öiseid starte. 😅 Lennupiletid ostsime 2 kuud enne reisi, hind 600€ nägu. Saaks ka ca 100€ võrra soodsamalt, kui reisiplaane aegsamalt teha ja/või olla valmis lendama ebamugavamalt.

Hotellid võtsime pigem tagasihoidlikumad, sest palju sa seal hotellis ikka istud. Keskmine kulu öö kohta kahele tuli 28€, so nägu 14€. Hotelli kriteeriumid olid:

  • kohalik hommikusöök hinna sees (lisab hotelli hinnale ca 1,5–2€, aga on alati imemaitsev ja supermugav lahendus),
  • tuba kindlasti koos vannitoaga (kuna reisisime paarina, ei soovinud hostelit või jagatud vannitoaga lahendusi),
  • asukoht põhilistele vaatamisväärsustele ligidal, et ei peaks kulutama liigselt aega transpordile.

Samas hinnakategoorias võib leida väga erinevaid majutusi, olenevalt linnast või paigast, kus viibida. Enim meeldisid meile majutuskohad Ellas, Udawalawes ja Hikkaduwas, kuigi ka teised olid täiesti head ja läheksin sinna iga kell tagasi, näiteks meie savimajake ranna ääres lõunarannikul ja viimane öö Colombos. Kõige tagasihoidlikum ja kulunum oli majutus Kandys: sinna ma ilmselt teist korda enam ei läheks.

Hotellid võtsime Agoda kaudu, valituks osutusid:

(Hotellide lingid ei teeni mulle midagi, kuna ma pole seotud Agoda Affiliate programmiga.)

Reisikindlustuse teen alati Swedbankis, sest neil on hea lai tervisekindlustuse osa. Selle hind tuli ühele koos reisitõrke- ja pagasikindlustusega 75€ nägu.

Riiga sõidu kütusekulu ja lennujaama P3 parklas parkimine kaheks nädalaks kokku oli umbes 100€. Arvestades, et buss on ca 40€ nägu, siis on vahe marginaalne. Lisaks võimalus lennu hilinemisel igal ajal ikka kiirelt koju saada.

Viisa tegime õigel ajal, seega saime selle tasuta. Tavaliselt peaks vist olema ca 30 USD nägu.

Söömisele (2 einet päevas koos jookidega kohalikes restoranides pluss snäkid ja pudelis joogivesi toidupoest) arvestasime 10€ nägu päevas. Sellega sai vabalt hakkama. Koos tipiga tuli keskmine arve kahele (kaks korralikku portsu sööki ja kaks/kolm jooki ehk värske mahl/piimakokteil/lassi/õlu) tavaliselt ca 2200 ruupiat (tolleaegse kursi järgi ca 11€). Iga päev lisaks suurele Sri Lanka hommikusöögile kaht korda veel väljas süüa ei tahtnudki, vahel sõime õhtuks lihtsalt puuvilja ja kohalikke snäkke.

Transpordile arvestasime päevas 6€ nägu. Siinjuures tuleb arvestada, et me liikusime päris palju ringi. Mõned korrad sõitsime Uberiga (lennujaama otsad), lisaks rongide, busside ja tuk-tukiga. Bussid ja rongid on väga odavad ja nendega on äge sõita. Mul on hea meel, et me kohalikku autojuhti ei palganud. 🙂 Transpordile kulus 2 nädala jooksul kokku umbes 25-30€ nägu. Ehk siis päevas ca 2€.

Igasugustele tegevustele panin eelarveks 100€ nägu. Täpset arvestust ei pidanud, aga saime vist soodsamalt hakkama. Muuseumide ja templite piletid varieeruvad 1€ kuni mõne euroni (osad on ka tasuta), safari maksis hotellist ostes 32€ nägu (poole soodsam kui eeldasime internetiuuringute põhjal), rannas lebotamise varjuga ase maksis olenevalt rannast 2,5–5€ päev kahele. Päris 100€ nägu meil ei kulunud, pigem 60€.

Lisaks kulus natuke veel suveniiridele (tavaline kruus enda kogusse + magnet härrale + pits venna kogusse), riietele (mina ostsin kerged pikad püksid oma vanade asenduseks, mis reisil alla andsid, ja härra kerge linase särgi) ja muule kraamile: ostsime koju kaasa teed ja maitseaineid. Neid meil otseselt eelarves kirjas ei olnud.

Kokkuvõttes oli meil kahenädalase (16 päeva) reisi eelarve 1275€ nägu. Reaalsuses kulus koos suveniiride kraamiga, mida eelarves polnud, umbes-täpselt 1215€. Päris hästi saadud. 🙂

Järgmises osas tuleb juttu reisi esimesest poolest: mägedest, linnadest ja templitest.