Rubriik: Jalgrattasõit

#100blogipäeva 47/100 – Workout Week 28.07–3.08.2014

Published on by Margit Partei9 kommentaari

Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala treeningud.

28.07–3.08.2014

BodyPump jäi ka esmaspäeval remondile kaotajaks nagu eelmisel pühapäeval. Päristrenni ei teinud, aga see-eesti remontisin 10 (!!!) tundi oma tuba. Trenn missugune! Väsinud nagu laip.

Teisipäeval olin tubli ja võtsin end kokku, panin kella 6 äratuse, olin kell 7 juba staadionil ning niimoodi 5×1000 m intervallid ära tegingi. Kokku jooksin 10 km (keskmine pulss 154, maksimum 172), lisaks veel rattaga 11 km, et saada linna ja koju. Pikemalt kirjutasin teisipäevases postituses. 🙂

Kolmapäeval tegin terve päeva remonti ja see sai lõpuks valmis. Rohkem pilte SIIN. Trenni jällegi ei teinud, aga väsimus oli ko-hu-tav. Ehitajad ja remondimehed, kuidas te suudate?

Neljapäeval sain LÕPUKS jälle trenni teha. Pean tunnistama: tegelikult olin veel hommikulgi väsinud eelnevatest päevadest, aga õnneks olin õhtuks natuke puhanud. Päeval käisime rannas päikese käes lesimas ja jääkülmas vees ujumas, õhtupoolikul korjasime vaarikaid ja alles kell 21 sain trenni. Esiteks jooksin aeglasemas tempos (6:53) 7 km ja siis tegin ühe BodyPumpi otsa. Higi voolas tõeliste ojadena, riided olid seljas läbimärjad. Korralik treeningpäev.

Reedel käisin jälle pankrannikul maanteerattaga rallimas. Oli tore nagu ikka, ainult et millegipärast jäi tagumik hirmus valusaks ning pool teed ainult nihelesin sadulas. Kuna omajagu oli ka vastutuult, said jalad ja tuharad omajagu vatti. 

Laupäevane 18 km jooks oli häire- ja äratuskell. Teate neid jookse, kus iga meeter on raske? Mul oli neid meetreid 18 TUHAT. Kuidagi liiga suur pingutus ja katsumus oli. Hommikune varajane kellaaeg (kell 6) ei ole minu aeg, aga siis oli vähemalt jahe, ligikaudu 15 kraadi ehk paras jooksuilm. Olin VÄGA aeglane (7:31 min per km) ja pulss polnud ka just madal: 148 bpm. Terve jooksu mõtlesin üpris musti mõtteid ja hakkas vaikselt kohale jõudma, et minu jõuetus, unehäired ja üldine tujulangus on vist põhjustatud ületreenitusest ja üleväsimusest. Kust see tuli, ei tea. Omast arust ma ju üldse nii palju trenni ei tee. Aga ilmselge on see, et pea tahab hetkel palju, kuid keha punnib mõistusele kogu aeg vastu. Ma jooksin maikuus SEB Ühistreeningul 16 km ka palju kiiremas tempos 6:50-midagi, kui mu jalg tegi põrguvalu. Mis minuga toimub…

Pühapäeval võtsin vabalt ja tegime perega rannapäeva Kauksis. Kuna ma vihkan niisama rannas lamamist, siis võtsin kaasa Garmini, veekindla kella, trikoo, ujumismütsi ja -prillid ja ujusin Peipsi järves 45 minutit. Garmin läks mütsi sisse distantsi mõõtma ja sai sellega ideaalselt hakkama, teine kell võttis aega ja nii ma seal lainetes ujusingi. Ülimõnus ujumistrenn oli! Nautisin 100%.

Kokku: 11 tundi 10 minutit (neto: 8 tundi 20 minutit)

8.07-3.08.14

  • veidi üle 4 tunni jooksu (35 km)
  • ligikaudu 2,5 tundi rattasõitu
  • 1 tund BodyPumpi
  • 45 minutit ujumist avavees
  • pea 2 tundi kõndimist
  • 1 tund rullimist

Tuli üks negatiivses toonis nädala kokkuvõtte, aga mis parata. Ma olen tõesti mures. Mis minust nii saab? 😦 Täielik läbipõlemine enne elu teist poolmaratoni, mille jaoks mul esialgu nii suured plaanid olid. Hetkel pole mul mingit eesmärki, ainult tahe see võistlus läbida. Võib-olla peaksin järgmised 2 nädalat lihtsalt tegema trenni nii, nagu tuleb? Järgmisel nädalal Saksamaal nagunii sellist hullu tõmblemist pole nagu siin kodus, mõned jooksud, kõndimised, matk jms. Ning nädal enne poolmaratoni visata lihtsalt jalad seinale ja reaalselt teha mitte ühtki trenni?

Ma ei tea. 😥

Ma lihtsalt enam EI TEA!  

Targad ja kogenud, nüüd on teie koht aidata / targutada / muljetada.

Homsest alates 8 igapäevast postitust Saksamaalt. Igal õhtul teen päeva kohta piltidega kokkuvõtte. Kes tahab näha, mida ma Elari ja Heidiga koos ette võtan, siis hoidke silm peal. 🙂

#100blogipäeva 40/100 – Workout Week 21.–27.07.2014

Published on by Margit Partei6 kommentaari

Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala treeningud.

21.–27.07.2014

Esmaspäev polnud ikka üldse minu päev. Esimest korda pärast triatloni pidin oma maanteeratast kasutama. Avastasin aga, et kummid on liiga tühjad. Kui neid pumpama hakkasin, siis pumpa lahti keerates kerisid end mitu korda lahti ka ventiilid ja nii oli kumm absoluutselt tühi. Pärast tundi aega jauramist sain kummid korda. Hakkasin siis linna sõitma ja avastasin, et rattakompuuter ei näita kiirust. Lisaks oli rattas mingi imelik vibratsioon ja käigud ei vahetunud sujuvalt. Ei olnud üldse minu sõit. Rattasõidul oli mu keskmine pulss 136 bpm.

Pärast soojendust rattal tegin ühe BodyPumpi. Ma olen otsustanud, et ma ikkagi ei usu seda, mida mu pulsikell mulle BP ajal ütleb. Kui ma praeguse 90. kava raske rinnaloo lõpus, kui mul juba surm silme ees on, näen pulssi 95, mis on minu tavaline kõnnipulss, siis seda ma küll ei usu. Eks ta paneb selili olles selle pulsi ja kaloriarvestusega täitsa puusse. Keskmine pulss 125, kaloreid ainult 327.

Teisipäev oli jooksupäev. Päeval lugesin jooksuraamatuid ja siis oli mul kuidagi eriti kiire jalg, vaatamata tõsisele palavusele. 😀 Esmalt jooksin 45 minutit ja 7,5 km tempos 6:02 (minu jaoks ikka tõesti kiire, peaaegu 10K võistlustempo), keskmine pulss tervelt 161 bpm. Pärast tegin veel 20 minutit jooksuharjutusi ja kiirendusi. Pärast trenni hakkas mul millegipärast hullult iiveldama. Umbes pool tundi oli tunne, et kogu soolestik tahab välja tulla. Õhtu lõpuks oli jälle hea olla. Millest selline reaktsioon? Palavus? Mingi jama veresuhkruga? Ei tea…

Kolmapäev: intervallid staadionil. Ei olnud minu päev, kohe üldse mitte. 😦 Ootasin õhtuni, et ilm veidikenegi jahedam oleks, kuid siiski oli liiga palav. Tegin 20 minutit soojendust, siis 15 minutit jooksuharjutusi, 3 minutit sörki ja alustasin intervallidega. 1+2+1+0,4+0,4+0,2 km kiiresti, vahele 400 või 200 m kõndi (et pulss alla saada). Oli plaanis hoida kiirete lõikude tempot 5:15 ja 5:30 vahel, see ka õnnestus. Väga raske oli selles palavuses, lisaks oli terve trenn kõht kahtlane. Liiga palju infot, aga pärast 1+2+1 km kiireid lõike pidin puulehed peos võsasse jooksma. 😦 Lõpetasin siiski trenni ära ja väntasin rattaga koju tagasi. Oli ikka kehv olla küll. Keskmine pulss: 150 (palju kõndimist), maksimumpulss: 170 bpm.

intervallid 23.07.14
Väga hästi on pulsigraafikult näha soojendus, jooksuharjutused, 1+2+1+0,4+0,4+0,2 km lõigud.

Pärast kolmapäevast rasket trenni otsustasin neljapäeva vabaks võtta, et keha sellest šokist taastuks. Käisin elus esimest korda verd annetamas.

Reedesest raskest 15 km jooksust juba kirjutasin. Lühidalt kokku võttes: raske oli.

Laupäeval tegin ühe ülimõnusa õhtuse rattatiiru Ontika-Toila teel. Pankrannikul rattaga trippida on lihtsalt midagi kirjeldamatut. Soovitan kõigil rattasõpradel (ja teistel ka) tulla Ida-Virumaad avastama. Siin on lihtsalt nii ilus ja tore ja hea. 🙂 Kokku sõitsin veidi üle 42 km, keskmine pulss oli 139 bpm. Mõnus kerge trenn.

Pühapäeval oli plaanis pumpida, aga kuna alustasin oma toa remondiga päev varem kui plaanitud, siis “võimlesin” 5 tundi oma palavas toas ja kraapisin vana tapeeti seintelt maha. Päeva lõpuks olid mu käed, jalad ja kerelihased ronimisest ja kraapimisest täiesti läbi ning mingist BodyPumpist polnud juttugi. 😀 Garmin Connectis on küll ainult pisike jalutuskäik, kuid tegelikult oli füüsiliselt megaraske päev.

Kokku: 13 tundi ja 10 minutit (neto: 9 tundi)

21.–27.07.14

  • 4 tundi 20 min jooksu (35,5 km)
  • 4 tundi rattasõitu
  • 1 tund BodyPumpi
  • 1 tund 15 minutit rullimist
  • 2 tundi 40 minutit kõndimist

Kokkuvõttes võib nädalaga siiski rahule jääda. Vaatamata tapvale kuumusele sai korralikult trenni tehtud. Loodan väga, et järgmisel nädalal ilm natukenegi jaheneb, sest ma tunnen end tõesti kehvasti. 😦 Jalad on paistes ning hingatagi on raske ja uni on häiritud. 20 kraadi oleks väga OK, 30… thanks but no thanks.

Järgmisel nädalal on plaanis emaga koostöös remont valmis saada ja eelkõige kasutada ära oma viimast korralikku trenninädalat enne Ööjooksu poolmaratoni. Kuniks seda kuumust jätkub, teen trennid ära vahetult pärast päikeseloojangut või äärmisel juhul varahommikul enne kella 7. Saab olema põnev ja raske, aga nädal pärast seda sõidan juba puhkusele. 

Ootusärevus. 🙂