Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala treeningud.

BodyPump jäi ka esmaspäeval remondile kaotajaks nagu eelmisel pühapäeval. Päristrenni ei teinud, aga see-eesti remontisin 10 (!!!) tundi oma tuba. Trenn missugune! Väsinud nagu laip.

Teisipäeval olin tubli ja võtsin end kokku, panin kella 6 äratuse, olin kell 7 juba staadionil ning niimoodi 5×1000 m intervallid ära tegingi. Kokku jooksin 10 km (keskmine pulss 154, maksimum 172), lisaks veel rattaga 11 km, et saada linna ja koju. Pikemalt kirjutasin teisipäevases postituses. 🙂

Kolmapäeval tegin terve päeva remonti ja see sai lõpuks valmis. Rohkem pilte SIIN. Trenni jällegi ei teinud, aga väsimus oli ko-hu-tav. Ehitajad ja remondimehed, kuidas te suudate?

Neljapäeval sain LÕPUKS jälle trenni teha. Pean tunnistama: tegelikult olin veel hommikulgi väsinud eelnevatest päevadest, aga õnneks olin õhtuks natuke puhanud. Päeval käisime rannas päikese käes lesimas ja jääkülmas vees ujumas, õhtupoolikul korjasime vaarikaid ja alles kell 21 sain trenni. Esiteks jooksin aeglasemas tempos (6:53) 7 km ja siis tegin ühe BodyPumpi otsa. Higi voolas tõeliste ojadena, riided olid seljas läbimärjad. Korralik treeningpäev.

Reedel käisin jälle pankrannikul maanteerattaga rallimas. Oli tore nagu ikka, ainult et millegipärast jäi tagumik hirmus valusaks ning pool teed ainult nihelesin sadulas. Kuna omajagu oli ka vastutuult, said jalad ja tuharad omajagu vatti. 

Laupäevane 18 km jooks oli häire- ja äratuskell. Teate neid jookse, kus iga meeter on raske? Mul oli neid meetreid 18 TUHAT. Kuidagi liiga suur pingutus ja katsumus oli. Hommikune varajane kellaaeg (kell 6) ei ole minu aeg, aga siis oli vähemalt jahe, ligikaudu 15 kraadi ehk paras jooksuilm. Olin VÄGA aeglane (7:31 min per km) ja pulss polnud ka just madal: 148 bpm. Terve jooksu mõtlesin üpris musti mõtteid ja hakkas vaikselt kohale jõudma, et minu jõuetus, unehäired ja üldine tujulangus on vist põhjustatud ületreenitusest ja üleväsimusest. Kust see tuli, ei tea. Omast arust ma ju üldse nii palju trenni ei tee. Aga ilmselge on see, et pea tahab hetkel palju, kuid keha punnib mõistusele kogu aeg vastu. Ma jooksin maikuus SEB Ühistreeningul 16 km ka palju kiiremas tempos 6:50-midagi, kui mu jalg tegi põrguvalu. Mis minuga toimub…

Pühapäeval võtsin vabalt ja tegime perega rannapäeva Kauksis. Kuna ma vihkan niisama rannas lamamist, siis võtsin kaasa Garmini, veekindla kella, trikoo, ujumismütsi ja -prillid ja ujusin Peipsi järves 45 minutit. Garmin läks mütsi sisse distantsi mõõtma ja sai sellega ideaalselt hakkama, teine kell võttis aega ja nii ma seal lainetes ujusingi. Ülimõnus ujumistrenn oli! Nautisin 100%.

---

Kokku: 11 tundi 10 minutit (neto: 8 tundi 20 minutit)

• veidi üle 4 tunni jooksu (35 km)
• ligikaudu 2,5 tundi rattasõitu
• 1 tund BodyPumpi
• 45 minutit ujumist avavees
• pea 2 tundi kõndimist
• 1 tund rullimist

Tuli üks negatiivses toonis nädala kokkuvõtte, aga mis parata. Ma olen tõesti mures. Mis minust nii saab? 😦 Täielik läbipõlemine enne elu teist poolmaratoni, mille jaoks mul esialgu nii suured plaanid olid. Hetkel pole mul mingit eesmärki, ainult tahe see võistlus läbida. Võib-olla peaksin järgmised 2 nädalat lihtsalt tegema trenni nii, nagu tuleb? Järgmisel nädalal Saksamaal nagunii sellist hullu tõmblemist pole nagu siin kodus, mõned jooksud, kõndimised, matk jms. Ning nädal enne poolmaratoni visata lihtsalt jalad seinale ja reaalselt teha mitte ühtki trenni?

Ma ei tea. 😥

Ma lihtsalt enam EI TEA!  

Targad ja kogenud, nüüd on teie koht aidata / targutada / muljetada.

---

Homsest alates 8 igapäevast postitust Saksamaalt. Igal õhtul teen päeva kohta piltidega kokkuvõtte. Kes tahab näha, mida ma Elari ja Heidiga koos ette võtan, siis hoidke silm peal. 🙂