Täna sai alguse minu trip Saksamaale. Kuna varem olen ma käinud selles riigis ainult Frankfurdi lennujaamas, siis on siin uskumatult põnev. Eriti tore on muidugi see, et reisida saab sõpradega. Elari tolkneb alates hommikust minuga kaasas 😀 , Heidit näeme juba homme hommikul.

Minu hommik algas kell 6 kohutava hambavaluga. Nimelt otsustas mu tarkusehammas, et on hea aeg suure valu saatel kasvama hakata. Ajastus – “ideaalne”. Valuvaigisti hoiab elus ja ega ma väga palju ei vingu. Ajasin endale korralikku hunniku hommikusööki sisse ja kell 8 läks buss Tallinna.

Kell 10.30 olin juba lennujaamas, kust ka Elari ruttu üles leidsin. Tüüp oli ikka täitsa ärevil. 🙂 Kaalusaate tegelased tõid Elarile veel GoPro, siis andsime ära pagasi ja oligi aeg suunduda turvakontrolli, kus mind ikka korralikult läbi katsuti. Tallinna lennujaamas sõime veel salatit ja nisukukleid, ootasime ja saimegi oma lennukile.

… mis oli suisa idiootselt väike. Kokku 79 kohta. Lend oli kiire ja sujuv. Kuna mina olen omajagu lennukiga lennanud, siis suuremad emotsioonid puudusid, aga Elarit oli nii naljakas vaadata. Õnneks suutsin ma end õhkutõusul talitseda ja ei öelnud talle, et nüüd saab kiirendusrada otsa ja me saame surma. 😀

Berliini jõudes just pärast maandumist hakkas vihma sadama, kuid õnneks möödus sadu kiiresti. Ostsime transpordi päevapileti, sain linnakaardi ning bussiga jõudsime oma hostelisse (teel tegime ainult 1 valepöörde, minu jaoks suur edu, sest ma ei oska orienteeruda). Täitsa korralik koht: normaalne voodi, vannituba ja hommikul saame süüa ka. Käisime pesemas ära, hävitasime minu banaanid, nektariinid ja mandlid ja suundusime S-bahniga linna. 

Venelased müüsid värsket puu- ja juurvilja ja sees veel mõningaid vene asju. Õhtul kulus see pood marjaks ära.

Linnas käisime Treffpunktis söömas. Tegu Saksa pubiga Friedrichstrassel Brandenburgi väravate läheduses. Toit oli tõesti maitsev. Mina sõin bulette’i leivaga ja magustoiduks õunastruudlit. Veepudel oli nii ilus, et võtsin selle kaasa. 😀 Teenindus oli ka väga hea, kiire ja sõbralik. Esialgu tahtsime currywursti tellida, aga meie teenindaja soovitas seda osta hoopis rongijaamast, seal pidavat olema see odavam ja parem. Homme proovime vast ära. 🙂 Peale selle arvas teenindaja, et me oleme Aserbaidžaanist. Kas ma olen tõesti juba nii tumeda nahaga?

Siis tuiasime niisama Berliini kesklinnas ja sõime rämpsu. 😀 Järjest sai proovitud Dunkin’ Donuts sõõrik, Häagen Dazs jäätis ja Elari võttis veel Starbucksi ka otsa. Suhkrulaks oli kiire ja totaalne. 

 

Igal pool nisu ja saiad. Carb-o-holic‘u põrgu ja taevas üheskoos. 😀

Brandenburgi väravate juures

 Hahahahahaaa 😀

Igal juhul on Berliin väga minu linn, kuidagi mõnus, kohati lage ja roheline. Mulle meeldib!

Koduteel otsisime veel mitmest kohast toidupoodi, aga mida pole, seda pole. Lõpuks saime metroopeatusest hingehinnaga vett osta, sest me olime täiesti janus, ja eelpool fotol olevast vene poest ostsin veel hapukurki ka, sest mul oli kogu sellest suhkrust nii neetult lääge olla. 

Nüüd aga ruttu tuttu, sest homme on ees pikk päev. Homme näeme, Heidi. 🙂