42 195 meetrit ehk maraton – Lehekülg 43

Maratonini on jäänud kõigest veidikene üle nädala. Holy mother of God! Aeg oleks vist avalikult kõigile lugejatele rääkida, mis mu plaan siis sellel korral on. Ega siin midagi väga keerulist või eelmisest korrast erinevat ei ole. Ainult see on kindlasti erinev, et sellel aastal ei ole ma end sügavasse ülekoormuse auku kaevanud nagu eelmisel aastal. See on ainult tore. 🙂

Trennid

Ega’s siin midagi, kes juba eelmise nädala kokkuvõtet luges, see enam-vähem kujutab ette, mis mul plaanis on. Aga kordamine on tarkuse ema.

1. nädal

E: –
T: –
K: Jooks Jõud Venitus: kerge jooks (25-30 min), jooksuharjutused, mõned lahtijooksud, venitamine
N: –
R: kerge võistluseelne sörk 20-30 min
L: –
P: Jüri Jaansoni 2 Silla jooks

Kuna eelmise nädala lõppu jäi ränkraske pikk treening, siis võtsime 2 päeva nädala algusest rahulikult taastumiseks. Kolmapäeval sai tehtud JJV rühmatrenn, kus mina lõike ei jooksnud. Kui viimane pikk trenn oleks kergem olnud, oleks võinud veel lõigutada küll, aga minu puhul oli oluline eelmisest treeningust kindlasti ära taastuda. Täna teen kerge sörgi ja pühapäeval tuleb treeningvõistlusena 2 Silla jooks (10 km), kus kavatsen joosta kindlasti üle tunni, pigem maratonitempos.

2. nädal

E: Jooks Jõud Venitus: kerge jooks (30 min), jooksuharjutused ja rullimine
T: –
K: Jooks Jõud Venitus: kerge jooks (30 min), venitamine-rullimine-sotsialiseerumine ja vaimselt valmistumine 😉
N: –
R: puhkus (või kerge võistluseelne sörk 20 min)
L: –
P: SEB Tallinna Maraton

Võistlusnädalal enam midagi eriti teha ei saagi: 2 väga kerget jooksutrenni oma pundiga, kus jookseme, rullime, sotsialiseerume. Peab suutma end viia täielikult maratoni lainele, panema end vaimselt valmis, keskenduma, tegelema palju enda mõtlemisega, enesesisestusega, peas oma maratoni läbi mõtlema ja kõigeks valmis olema. Hetkel veel tunnen, et päriselt kohale pole jõudnud, mis katsumus taaskord ees ootab. Mõtted on rohkem töölainel. Enne maratoni peab sealt välja tulema. Kuna olen lisatunde teinud, siis võtan võistluseelne reede vabaks, kui vähegi lastakse.

Toitumine

Üllatus-üllatus, aga seekord ma nii ranget teiperit läbi tegema ei hakka. Kuna olen viimased 1,5 nädalat proovinud niigi natuke rohkem tervisliku inimese moodi süüa (tere, köögiviljad!), siis süsivesikute osakaal on niigi langenud.

Viimasel nädalal söön esmaspäevast neljapäevani hommikuti pudru asemel midagi valgulisemat (a la muna), tõmban natuke veel teravilja vähemaks ja asendan muude alternatiividega (tere, veel rohkem köögivilju!) ning reedel ja laupäeval söön ainult väga süsivesikurikkaid toitusid (korralikes-mehistes kogustes) ja võtan abiks ka spordijoogi, mineraalvee ning viinamarjamahla. Loodetavasti saavad glükogeenivarud siis täis laetud, samas end liigselt täis pugimata, sest raske kõhu ja seedehäiretega ei ole tore maratonile minna. Kuna eelmisel korral jäin laadimisega natuke hätta ning samuti ei suutnud oma janu täis juua, siis äkki seekord õnnestub niimoodi paremini.

Rajale läheb kaasa 5 geeli, ajastusega 1 geel enam-vähem iga tunni järel, lõpus tihedamalt. Valik on järgmine: High5 apelsini isogeel, Etixxi koola geel, Etixxi laimi geel (sooladega), High5 apelsin, Etixx guaraana ja alkoholiga geel (30 min enne finišit). Enne starti läheb sisse veel 2 High5 apelsini isogeeli. Energiapuudusesse ei tohiks nii mitte mingil juhul jääda. Joogipunktid peaksid olema enam-vähem iga 2-3 km tagant, mida on piisavalt.

Maratoni rajastrateegia

Ilmselt paljude jaoks absoluutselt kõige huvipakkuvam teema selles postituses. 🙂 Kahjuks mul midagi väga huvitavat rääkida ei ole. Proovin ka sellel korral püsida nii kaua kui võimalik 5 tunni tempomeistri grupis. Ideaalis tahaksin ma selles grupis püsida lõpuni, aga ma ei tea, kas ma olen selleks piisavalt tugev. Kas mu süda veab mind nii kaugele selles tempos, kas mu keha (jalad) peavad vastu või mis veel juhtuda võib. Nüüd ma juba tean, et 5 tunni grupp jookseb tegelikult kiiremini kui 5 tundi, seega mitte 7 min/km tempos, vaid umbkaudu 6:45 tempos. Kui enne 30. km pulss anaeroobsesse läheb, siis ilmselt grupis ma vastu ei pea, aga kui 2. ringi tagasipöördeni vastu pidada, siis äkki suudan? 🙂 Eks näis. 5 tunni grupiga lõpuni tulek tähendaks üle 10-minutilist ajaparandust.

Uut rada isegi ootan põnevusega, tahaks juba seal joosta. Alguses on küll kohe tõus, aga loodetavasti see ei riku asja. Kuuldavasti munakive enam võtta ei tule, ilmselt ei pea siis lõpus ka enam nii palju trügima. Eks näis. Eelmisel aastal oli viimased 500 m hea langev rada ja jalad hakkasid ise kiiremini all ringi käima. Näis, mis seekord on, rajaprofiililt tundub olema pisike tõus. Eks näis. Tallinlased võivad muudetud rajast rohkem rääkida. Mul endal täpne ettekujutus sellest rajast uues kuues puudub. 🙂

Muud mõtted

Kunagi ma arvasin, et tunnen end teise maratoni eel (kui see üldse peaks tulema… tuli!) teisiti kui esimese eel. Ma ei tea, võib-olla mõnes mõttes tunnengi, aga üldiselt tunnen ma ikkagi samu tundeid.

Aukartust. Maraton on ühele jooksjale ikkagi midagi erilist. Minu arvates võiks vähemalt olla. See ei ole kindlasti distants, kuhu liiga kergekäeliselt peale lennata. Tihti öeldakse, et maraton ei ole 2 poolikut järjest, vaid midagi enamat. Raskemat. Ma olen sellega päri. Lisaks on maratonis see miski. X-faktor. Midagi väga väga erilist. Ma tundsin seda. Ja ma tahan seda veel tunda.

Hirmu. Õnneks küll palju vähem kui eelmisel korral. Pigem nimetaks ma seda pelgamiseks. Pelgan vigastust saada. Eelmine kord tõin endaga tallavigastuse kaasa. Enam nagu ei tahaks. Tahaks ikkagi lõpuni joosta. Tervena.

Elevust. Teate, ikka on niiiii põnev. 🙂 Sama aeg, sama linn, aga uus rada ja natuke teistsugune eesmärk end uude tundi joosta. Mis saab? Kuidas ilm on? Kui kaua ma vastu pean? Mida ma mõtlen? Kas ma olen jälle… õnnelik? 🙂

Igasuguseid mõtteid on. Õnneks seekord aitab mind teadmine, et sain eelmisel korral palju kehvemas seisukorras hakkama, peaksin ka seekord kuidagi ju saama. Ma vähemalt väga väga loodan. Hoidke pöidlad peos!

Nüüd lükkaksin aga käima ühe ennustusmängu. 🙂 Palun, kallid lugejad-kaasaelajad-sõbrad, ennustage, mis ajaga (netoaeg) läbin ma 2016. aastal Tallinnas täispika maratoni. Ennustus kirjuta selle postituse kommentaariumisse ja täida kindlasti e-maili väli, et saaksin sinuga ühendust võtta. Auhinna saavad 3 parimat ennustajat. Täpseim ennustaja saab auhinnaks Biofreeze jahutava sprei, teine ennustaja geeli ja kolmas roll-on’i. Ja muidugi au ja kuulsuse, et mu võimeid nii hästi tunnete! 😀

Ennustamine lõpeb 11. septembril kell 9. Hilisemad ennustused pärast kella 9 (ehk pärast maratoni starti) enam arvesse ei lähe.

PS! Kui soovid ennustada, aga auhinnamängus osaleda mitte, siis märgi juurde, et auhinnaloosis ei osale. 🙂

PPS! Kui keegi on juba sekundi pealt sama aega pakkunud, siis paku kas või 1 sekund teisiti, et saaksin kuidagi võitja valida.

PPPS! Kui asud Tartust eemal, siis võidu puhul maksab postikulu võitja.

Esmaspäev: kerge jooks. Kuna enesetundel polnud pärast eelmise nädalavahetuse kaht võistlust üldse midagi viga, läksin esmaspäeva õhtul kergele 6 km jooksuringile. Õues oli hämar ja jooksu lõpuks juba täitsa pime. See oli üks imeline jooks. 🙂 Jalad olid head, pulsi ja tempo suhe oli hea (7:18 min/km ja 151 bpm) ja tunne oli lausa lendav. Mõtted olid ka korras. Kõik oli super.

Teisipäev: puhkus.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus (lõigud). Võtsime ette vist minu elu kõige pikema lõigutrenni. Pärast 15 minutit sörki ja mõningaid jooksuharjutusi alustasime lõigutrenniga: 1000 + 2000 + 1000 + 2000 m kiiret, vahele 600 või 800 m sörki. Kiiremad tegid lõppu veel ühe kilomeetrise lõigu, aga meil Kairega sai lihtsalt trenni aeg enne otsa. 😀

Tunne oli tegelikult megahea. Lõigud olid küll pikad ja seega ikka natuke rasked, juba vaimselt, aga muidu oli kõik jälle super, nii pulss kui ka jalad. Väga positiivne. 🙂 Lõikude tempod olid ringiaegade järgi vastavalt 5:20, 5:48, 5:46, 5:47. Ehk siis esimene läks kiiremini nagu alati, aga ülejäänud kolm vägagi ühtlases tempos. Pulss üle anaeroobse ei jõudnud, jooksin enam-vähem 4. tsooni keskel ja lõpus.

Ahjaa, halbu uudiseid sellest päevast: hommikul ründas mind täiesti tühja koha pealt meeletu valu vasaku abaluu all. 😦 Kui joostes ja seistes see mind enamasti mingit moodi ei sega, siis istumisega on keerulisem ja magada on olnud täielik piinakamber. Ei saa ma sealt voodist püsti, samas ükski asend mugav ka ei ole ning niimoodi ma end viimased 4 ööd (appi, kui kaua!) voodis valudes keerutanud. Hommikud on jubedad, valu haarab lisaks üleseljale ka kogu vasaku käe. Kohutav!

Neljapäev: lühike jooks. Sama ring, mis esmaspäeval, aga umbes 10 korda raskem oli. 😀 Eks need jalad ja mootor andsid tunda, et eelmisel päeval sai 9 km lõike joostud. Aga ka seda on vaja enne maratoni harjutada. 7:00 min/km ja 159 bpm. Kuna mul oli kõht tühi, enne kui jooksma läksin, siis kippusin kiirustama, et koju sööma jõuda. 😀

Reede: puhkus.

Laupäev: lühike jooks. Jooksin täpselt sama rada (Ülikooli tn, Tähtvere tn, Tähtvere spordipark ja papliallee, Emajõe tn, Ülejõe park, kesklinn), sest see nii meeldib mulle. Muusika oli tempokas ja tuju hea ning samm läks jälle pulsi jaoks liialt kiireks. Muidu oli kõik super! 6:59 min/km ja 158 bpm.

Pühapäev: pikk jooks vahelduval maastikul. Esialgu oli mul plaanis 2 tundi rahulikku jooksu Tartus sileda maa peal. Aga kui treener ütleb teisiti, siis nii teeme.

See oli ametlikult minu selle aasta absoluutselt kõige ränkraskem trenn. Käisime jooksunaistega Pühajärvel ja Käärikul pikka jooksu tegemas. Palav oli, pulss ronis tõusudel kohe lakke ja olemine oli väga tühi, nii jalgades kui organismis üldse. Rohkem süsivesikuid eelmistel päevadel oleks kuhjaga ära kulunud (olen palju salateid jms söönud ning süsikaid ilmselt vähem kui tavaliselt), sest algusest peale oli raske ning 10-11 km enne lõppu (!!!) ehk umbes 8. km peal jooksin juba ‘seina’ ja sain pesuehtsa haamri.

Täpselt selline tunne oli, nagu teeksin teiperit, pole ühtegi süsivesikut 5 päeva näinud ja nüüd keegi kupatas mu 2 tunniks ja 20 minutiks mäkketõuse tegema. Enamus tõuse kõndisin, päris lõpus kõndisin juba ka langustel. Pilt tahtis kohati ära minna ja tuikuma võttis. Olin täiesti tühi ning veresuhkur langes nii alla, et iiveldama hakkas. Kaasas oli ainult vesi ja geeli kahjuks mitte. Pärast toppisin endale väevõimuga kotis olnud smuuti sisse, sest natuke süsivesikuid aitab suhteliselt ruttu selle iivelduse vastu, kuigi seda smuutit alla suruda ei olnud lihtne.

Ühesõnaga: sain 8. kilomeetril haamri ja siis jooksin veel umbes 10-11 km. Mägedel. Pühajärvel. Palavaga. Janus. Täiesti tühjana. Põhimõtteliselt olen maratoni alates 30. km juba sellel nädalal üle elanud. Jõhker! Aga väga vajalik. Nüüd olen selleks katsumuseks nimega Tallinna maraton tõesti valmis. Kõik töö on tehtud.

Kokkuvõttes:

Mis mu seljast saab?

Kuna mu selg teeb aeg-ajalt (loe: magades ja hommikuti) põrguvalu, hakkasin eile Facebooki ja tuttavate kaudu endale otsima füsioterapeuti / massööri / kiropraktikut, kes mu seljaga midagi ette võtaks. Tundus nagu mingi närvivalu olevat, aga mina ei ole ekspert. Sain endale aja homme hommikul kella 9ks Herje Aibasti juurde, kes pidavat olema suurepärane füsio. No loodame, et saab asja selgust. Lihtsalt raha tuulde visata oleks kahju, ega see puu otsas kasva. Aga 24-aastaselt kroonilisse seljavalusse ka jääda ei tahaks.

Täna oli mulle suureks abiks meie oma fitnessklubi treener Kadri, kes õpib füsioteraapiat. 🙂 Ta vaatas ja katsus mu selja üle ja tegi mulle 25 minutit massaaži. Oioioi kui valusaid sõlmi ja punkte ta sealt leidis! Sai selja natuke vabamaks ja lahti küll, aga loodetavasti saan homme veel mudimist. Kadri arvas, et pigem võib asi olla mingis lihases, sest pingeid oli seal kuhjaga. Eks näis. Igal juhul suur aitäh sulle, Kadri!

Praegu on mul vaid hea meel, et vähemasti saan ma liikuda ja joosta seljavaluta (ptüi-ptüi-ptüi!). Lamades, magades ja istudes on asi kehvem, aga lootus sureb viimasena.

Järgmisel nädalal:

Järgmise nädala plaan tuli pärast tänast ränkrasket katsumust üle vaadata. Teisipäevase jooksu jätan ära ning tuleb hoopis 2 puhkepäeva, et sellest pikast kannatuste rajast välja tulla. Kolmapäeval ma Cooperit ei jookse, teen kerge jooksu, jooksuharjutused ja mõned lahtijooksud-rütmijooksud. Neljapäeval ja laupäeval puhkan veel, reedel teen kerge sörgi. Pühapäeval on kavas Jüri Jaansoni 2 Silla jooks, mida võtan kui treeningvõistlust ja viimast välja ei pane, sest nädal pärast seda on vaja maraton joosta. Vot selline plaan.

Kui keegi selle mammutpostituse algusest lõpuni läbi luges, siis andke teada. Saate virtuaalsed paid. 😀

Rubriik: 42 195 meetrit ehk maraton

Maratonistrateegia + ennustusmäng ja AUHINNALOOS!