Rubriik: Workout Week

6 nädalat maratonini (25.–31.07.2016)

Published on by Margit ParteiLisa kommentaar

Lugu sellest, kuidas ma jooksin ära oma elu mahukaima jooksunädala.

25.–31.07.2016

Esmaspäev: pikk jooks. Kuna eelmisel nädalal jäi 2,5 tunnine ots tegemata, siis tahtsin esmaspäeval juba puhanuna natuke rohkem joosta. Otsustasin teha 1,5-tunnise jooksu. Ega väga kerge ei olnud, sest vaatamata varajasele (7.30) stardile, oli juba õhk väga niiske ning seega tundus see 20 kraadi kohe eriti palav. Pulss hüppas ka kohe kõrgele ja tegin omajagu kõnnipause, et see siis allapoole tagasi tuua. Kõndida oli valusam kui joosta, sest reielihased lõid veel kergelt tuld. 😀 Omaette itsitasin seal, et ei saa joosta, sest pulss on laes, ei saa kõndida, sest jalad on valusad… Täitsa humoorikas jooks oli teine.

Teisipäev: rulluisutamine. Õhtul enne magama minekut käisin veel Anne kanali ääres ja Ihaste teel rullitamas. Tahtsin 10 km ära sõita. Täitsa mõnus, kuigi palav oli.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus (lõigud). Õues oli megapalav (26 kraadi ja päike taevas siramas), kui trenn kell 18 õhtul algas. Juba soojendus oli raske. No ei istu mulle see soe ja kõik. Mitte midagi ei ole teha. Tegime täiesti tunde järgi sellise trenni:

  • 1 x 1000 m,
  • 2 x 800 m,
  • 2 x 600 m,
  • 2 x 400 m.

Tegelikult oli sinna mõeldud veel üks 600 m lõik ja kaks 400 m lõiku juurde, iga kiire vahele 400 m aeglaselt. Aga kui ikka enesetunne ei ole suurepärane, siis polnud nii palju vaja. Lõikude vahel mina pigem kõndisin. Esimene kilomeetrine sai tempoga üle pandud – 5:11 min/km – edasi jäid tempod pigem sinna 5:30 ja 5:45 vahele. Aga pole vigu. Selle ilma kohta ime, et üldse joosta jaksasin!

Neljapäev: puhkus. Viskasin jalad seinale ja õhtul oli tunne nii hea, et mõtlesin, et tuleb see 3-tunnine jooks, maratoni treeningu kõige tähtsam iseseisev osa, mille ma pean ära tegema, ikkagi reedel ära teha. Laupäeval ei saa, pühapäeval olen väsinud, esmaspäevast hakkan juba tööl käima… Reede!

Reede: pikkkkkk jooks. Magasin rahulikult, sõin banaani ning kella 10 paiku hakkasin liikuma. Vööhoidjaga oli kaasas joogipudel, taskus üks härra Jooksjalt laenatud Etixxi geel, mõned mündid ja muusika. Ilm oli lõpuks ometi maha jahtunud ja mind tervitas 19 kraadi. Mitte ideaalne, aga päris hea. Tuult oli ka parajalt, et jahutas, aga ei takistanud. Pilvine.

Raja mõtlesin eelnevalt välja: kesklinnast Eedeni juurde, mööda Kalda teed Mõisavahesse, sealt Soojuse teele ja Räpina maantee äärsele kergliiklusteele. Sealt Luunja poole ja pööre Kabina poole. Pikk kulgemine ja Ihastesse välja, sealt Anne kanali äärde, natuke Emajõe ääres tiirlemist ja koju tagasi. Maksimaalne distants 24 km, mida saab vajadusel lühendada nende Emajõe kallaste arvelt. Suhteliselt lame rada, kui Sõpruse sild ja Mõisavahe tõus välja arvata. Tingimused head ja rada ka hea.

Üldiselt ütleksin, et väga edukas jooks! Tõesti jooksin kogu tee, vahepeal tuli sisse paar joogi- ja valgusfoori pausi. Jõin 45 min peal, pärast 1,5 tundi (siis võtsin geeli ka), 2 tundi ja 2,5 tundi. Oli ikkagi palav ja vee- ning sooladekadu oli suur. Esimene tund oli kerge ja möödus kiirelt. Siis hakkas korraks igav, aga õnneks jätkus edasi mitu (5–6?) kilomeetrit kerget langust, kus jooksin ka oma kõige kiiremad kilomeetrid (7:00–7:15 min/km). 2 tunni täitudes hakkasin juba rohkem kella vaatama ja alates 2:15 oli kõik ikka väga suur eneseületus. Puhta surma sain, kuigi kuskilt väga ei valutanud, vaid lihtsalt väsimus oli piisav. Lõpus jooksin veel Kvartali ümber ühe ringi, et 24 km täis saada ja siis kohe Maksimarketist endale juua osta. 😀

Kokkuvõttes: edukas. 24 km 7:31 min/km, keskmine pulss 160. Võiks olla madalam, aga see ei ole üldsegi mitte kohutav minu kohta.

Laupäev: puhkus. Pildistasin pulma! 🙂

Pühapäev: kerge jooks. Pärast 8 tundi fototöötlust tahtsin silmad arvutist ära saada ning vedasin end kergele jooksutiirule. Poolest tunnist piisas, et end jälle värskena tunda. Pulss püsis ilusti alla 150.

Kokkuvõttes:

25.–31.07.16

Vaatasin Sportlyzerist graafikuid ja avastasin, et see oli mu terve elu kõige jooksumahukam nädal 52 kilomeetriga. 🙂 Maratoninädalal jooksin 1 km vähem. Juulis kogunes jooksukilomeetreid 125. Ühelgi teisel kuul sellel aastal veel nii palju jooksnud ei ole.

Järgmisel nädalal on plaanis rulluisutada, joosta rahulikult, lõike ja nädala lõpus teha üks trenn Pühajärve ääres, et poolmaratoniks end korralikult valmis panna.

Ja pssst, ma lähen homme esimest päeva tööle! Hoidke pöidlad peos. 🙂

7 nädalat maratonini (18.–24.07.2016)

Published on by Margit Partei4 kommentaari

See nädal algas väga kenasti, aga lõpp ei kannata mitte mingit kriitikat. Oma rumalused maksavad kätte!

18.–24.07.2016

Esmaspäev: puhkus.

Puhkus ehk korjaks 20 liitrit vaarikaid.

Teisipäev: tempokam jooks. Tahtsin joosta 30 minutit madalama pulsiga, 15 minutit tempokamalt ja 15 minutit madala pulsiga. Omamoodi kerge fartlek. Sellest ei tulnud mitte midagi välja, sest jooksin ühel sirgel, kus esimesed 4 km puhus nii tugev vastutuul, et teotempo juures oli pulss täiesti laes. Otsustasin siis lihtsalt teha ühe natuke intensiivsema jooksu, alguses tegi intensiivsust mulle tuul ning tagasiteel allatuult joostes proovisin tempot tõsta. Üldiselt oli ikkagi kergelt ebameeldiv ja kindlasti treenis hästi, aga mingit super emotsiooni ei jäänud sellest tuules rühkimisest.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus (lõigutrenn). Alustasime ikka 20-minutilise soojendusjooksu ja jooksuharjutustega. Edasi said vapramad läbi teha challenge’i: 1000 m väljaasteid. Mina ei olnud vapper, mul oli vaja Ööjooksuks ja maratoniks valmistuda. Soovijad said teha lõigutrenni:

  • 1 x 500 m
  • 2 x 400 m
  • 3 x 3oo m
  • 4 x 200 m
  • 5 x 100 m.

Iga lõigu järele sama palju aeglast sörki, kui oli kiiret maad. Kokku üle 7 km jooksu. Tempot ma otseselt ei jälginud ja jooksin enesetunde järgi. Pigem olin üpris aeglane, seda just teistega võrreldes, aga see mind väga ei heidutanud. Pikemad ja lühemad lõigud tulid 4:50-5:10 min/km tempos, 300 m olid kõige aeglasemad umbes 5:15–5:30 tempos. Pulssi anaeroobsesse üldse ei lasknudki. Küllap siis oli tookord selline päev.

Neljapäev: BodyPump. Ma ei tahaks ühe oma lemmiktrenni kohta öelda viga, aga seda ta sellel päeval siiski kahjuks oli. Trenn ise oli super, eriti meeldisid triitsepsi- ja kõhulugu, polnud ju 2,5 kuud ühtegi BodyPumpi teinud ja kava oli minu jaoks uus. Raskused võtsin tagasihoidlikumad, aga kuna tehniliselt püüdsin väga tubli olla, siis olid tagajärjed mind järgmistel päevadel ootamas. Meeeeeeletu lihasvalu näol, mis liikumise väga valusaks tegid. Mul pole kunagi nii hullu valu olnud!!!

Reede: rabamatk. Tegin fotograafitööd ja pildistasin 15 tundi jutti. See hõlmas endas rabas matkamist, mis oli täiesti hard-core. Läbi vee ja mülgaste sumpamine. Peaaegu 10 km kokku. Ma ei saanud vinguda, sest pidin olema professionaalne, ja sõna otseses mõttes neelasin pisaraid, kui oli vaja näiteks trepist üles minna või pildistada kükk-asendis. Unetunde kogunes alla kahe. Jah, 2! Hommikul venitasin rabajärve ääres vähemasti pirnlihase lahti, sest pidin valu tõttu juba lonkama. Ma olin ikka nii valudes ja katki kui olla sai, kui laupäeva lõuna ajal alles koju sain.

Laupäev: puhkus. Magasin (üleväsimuse tõttu mitte väga kaua) ja lonkasin kodus ringi. Mingist jooksmisest ei saanud juttugi olla, sõin valuvaigisteid ja määrisin end salvidega sisse, et natuke end inimesena tunda. Lootsin pühapäeva peale, et pikk jooks siiski ära teha.

Pühapäev: puhkus. Vaatamata suurtele lootustele pidin ikkagi pika jooksu täna ära jätma. 😦 Olen jätkuvalt valudes, tõsi küll, õnneks natuke väiksemates, aga esireisi puudutades tahaks ikka valust karjuda. Võtsin kätte ja rullisin kõik üle, aga te ei kujuta ette, millist vaprust see kõik nõudis.

Kokkuvõttes:

18.–24.07.16

Plaan on nüüd järgmine, et üritan homme hommikul enne suurt kuuma tänase ära jäänud pika jooksu ära teha, aga ilmselt mitte plaanitud 2,5 tundi, sest selleks mu jalad kindlasti veel valmis ei ole, vaid võib-olla ainult poolteist. Teisipäeval puhkan (või harjutan natuke rulluisutamist) ja kolmapäeval külastan kindlasti lõigutrenni. Neljapäeval ilmselt jälle puhkan, reedel tuleb ära teha kõige tähtsam trenn enne maratoni ehk 3-tunnine aeglane jooks. Nädalavahetusel pildistan üht pulma, seega laupäeval trenni ei tee ja pühapäeval üritan ikkagi natuke joosta, kui ensetunne lubab.

Ühesõnaga nii mu ilus treeningplaan prügikasti lendaski ning ärajäänud trenne ikka koguneb. Aga mis seal ikka, vahel on pikas perspektiivis targem puhata ja end ravida.