Vaatame ilma pikema jututa otsa mu selle aasta võistluskalendrile. Üldjoontes olen proovinud kalendrisse alles jätta ainult oma lemmikud või need võistlused, mis on juba traditsioonideks saanud, mida enam murda ei taha. 🙂 Sellel aastal üritasin ka võistlustel käimise (osalusmaksud, transport, söök, ööbimine, geelid jms) eelarvet vähendada. Sport on päris kulukas hobi.
- 19. märts: Lissaboni poolmaraton (21,1 km)
Hetkel on see võistlus veel küsimärgiga. Kui peaks juhtuma, et sõidan märtsis 10 päevaks koos härra Jooksjaga Portugali jooksulaagrisse (how exciting is that?!), siis lõpeb see laager Lissaboni poolmaratoniga. Minu esimene välisvõistlus? 
Loodetavasti selgub kõik lähinädalate jooksul, kas, mis ja millal.
- 8. aprill: Tartu Parkmetsa jooks (7 km)
Eesti hooaja tavaline algus on ikka kodulinnas ja Parkmetsas tehtud. Ma tean, et see võistlus on raske, aeglane ja rõve (loe: sügavalt anaeroobne pingutus), aga kuidagi ei taha sinna minemata jätta. Samuti tahaksin sellel aastal #GORUNTARTU sarja tervikuna läbida.
- 7. mai: Tartu Jooksumaraton (23,3 km)
See on üks vastuoluline võistlus minu jaoks. 😀 Viimased kaks aastat on mul seal ikka tõesti raske olnud, see maastik, need tõusud ja soe ilm pole minu sõbrad olnud, aga millegipärast tahaks ikkagi minna… Eks näis. Ei välista, et seal hoopis 10 km jooksen või üldse ei lähe.
- 14. mai: Rapla Selveri Suurjooks (10 km)
Kui härra Jooksja või mõni trennikaaslane otsustab autoga minna, nõustub mind kaasa võtma ja ilm tundub vähegi inimlik, siis lähen mina ka. Bussidega sinna seiklema küll ei viitsi minna. Rada on muidugi superkiire ja eelmise aasta särav jooks kutsub tagasi minema. Hind on ka soodne, 23. aprillini ainult 10€.
- 28. mai: Tartu Rattaralli (60 km)
Olgugi, et üks korralikult kulukas võistlus, siis Rattaralli on alati tore olnud, isegi siis, kui on olnud raske. Sellel aastal oleks jälle mõistlik ja läheks lühikest distantsi sõitma. Võtaks vabalt ja naudiks. 🙂
- 10. juuni: Narva Energiajooks (21,1 km)
Minu üks südamelähedasemaid võistlusi, sest Narva oli koht, kus jooksin 2013. aastal oma elu esimese võistluse ja samuti see koht, kus jooksin oma elu esimese poolmaratoni. Eelmisel aastal parandasin seal oma pooliku isiklikku rekordit. Üle-eelmist aastat parem ei meenutaks… Aga sellel aastal tahan ikka minna!
- 8. juuli: Tartu Mill Triatlon või 23. juuli: Valga-Valka Helen Triatlon või 6. august: Ironman 4–18-4
Kokkuvõttes: ma ei tea! Nagu tahaks triatlonile minna, aga nagu ei tahaks ka. Võta siis kinni. Hind koos litsentsitasuga on kohe eriti krõbe ja on vägagi tõenäoline, et sellel aastal ma triatloniradadele üldse ei jõuagi. Jääbki rohkem aega jooksmiseks? Ja puhkamiseks?
- 20. august: Tartu Suvejooks (10 km)
Järgmine #GORUNTARTU etapp. Sobib ilusti kalendri järgmise võistlusega kokku. Kahjuks toimub samal päeval ka Tartu Rulluisumaraton, kuhu siis seekord minemata jääb (ja seega jääb Kuubiku sarja läbimisest 1 etapp puudu). 
Täitsa kahju, eelmine aasta oli rulluisumaraton üks aasta ägedamaid võistlusi.
- 10. september: SEB Tallinna Maraton (21,1 km)
2 aastat järjest on seal Tallinnas maratoni joostud ja millegipärast enam see maraton mind ei kutsu. Võib-olla räägib siin eelmise aasta kogemus ja ma lihtsalt kardan, aga millegipärast meeldib mulle see mõte, et jooksen Tallinnas poolmaratoni, palju-palju rohkem. PS! Maratoni hind Tallinnas on ikka täitsa hullumeelseks muutunud.
- 7. oktoober: Tartu Linnamaraton (21,1 km)
Või Tartu Sügisjooks (10 km), kui see peaks meelepärasem tunduma. Või äkki hoopis…?
- 20.–22. oktoober: Saaremaa 3 Päeva Jooks (10+16,195+16 km)
Endale meeldetuletuseks panen selle võistluse siia kirja, sest tegu on tõesti meeleoluka ja ägeda üritusega, aga millegipärast on mul tunne, et pigem ma sellel aastal Saaremaale ei jõua. Eks näis, mis elu toob.
- 11. november: Tartu Novembrijooks (5 km)
Prooviks siis lõpuks ka jälle 5 km joosta ja tõmbaks hooajale ning #GORUNTARTU sarjale joone alla.
Nagu tähelepanelik silm märkas, siis ei kuulu minu selle aasta võistluskalendrisse täispikka jooksumaratoni. Kui peaks mingi ime juhtuma või peaksin täitsa hulluks minema, siis võib juhtuda, et tuleb see maraton. Sügisel tekkis mul korraks idee, aga kui jookseks äkki hoopis Tartus maratoni?… Aga ma ei tea. Pigem on sellel aastal maratoni jooksmise tõenäosus 5%. Maratoni lihtsalt läbima ma enam minna ei taha ja kui ma pole 95% kindel, et ma suudan tõesti sinna jooksma minna, siis ma maratonile ei lähe. Nii lihtne see ongi. Kui selle aasta jooksul peaks juhtuma imekombel miski suur arenguhüpe (lubatud naerda!) ja müstiline kaalunumbri vähenemine, ainult siis võib maratonile mõtlema hakata. Karm reaalsus.
Ma olen otsustanud, et ma olen piisavalt tugev, et öelda välja, et ma olen liiga nõrk, et joosta sellel aastal oma kolmas maraton.
Pigem prooviks sellel aastal poolmaratone ja lühemaid otsi joosta, oma lõbuks vahepeal rattaga sõita, rulluisutada, matkata ja mingisugusegi järjepidevusega BodyPumpis käia ja teeks omamoodi väikese vaheaasta, kus tõesti teen ainult seda, mida ma tahan teha, ei mingit hullu treeningplaani või ühe (mitme) spordiala täielikku loovutamist teise nimel. Sounds like a plan. 🙂
Nourish, Train & Flourish 