Ilmselgelt olin ma pühapäeval pärast oma uue isikliku rekordiga üle finišijoone liuglemist üliõnnelik, endaga väga rahul ja täis positiivseid emotsioone. Olen siiani, kuigi nüüd hakkan ma vaikselt aru saama, mis oli selle isikliku rekordi hind, mida nüüd tagantjärele maksma pean.
Ei, ma ei teeks ikkagi midagi teisiti. See jooks, see päev ja need emotsioonid olid väärt neid kannatusi, mida nüüd taluma pean.
Nimelt olen ma hetkel täiesti sant. Kuna pärast jooksu käisime Kalev SPAs saunades, basseinides ja mullivannides taastumas, siis lihased on väga normaalses olukorras. Eks natuke selline väsimustunde laadne asi on kuskil veidi sees, aga ei midagi väga hullu. Lihastega on seega kõik korras. Jama on aga minu vasaku talla all.
Pühapäeval tundsin pärast SPAst väljumist, mõned tunnid peale poolmaratoni finišit vasaku talla väliskülje keskel mingit väga vastikut valu. Mõtlesin ikka, et küllap lihtsalt tüüpiline valu pärast võistlust, sest siis olid ka veel jalalihased kanged ja trepid ning istumisasendist püstisaamine oli ka raske. Kahjuks esmaspäev tõi selgust, et selle tallaalusega on midagi rohkemat valesti.
Punase ringiga minu valus koht. Pildi algallikas
Iga samm oli valus. 5 minutit kooli kõndimist oli väga valus. 15 minutit TYSKi kõndimist oli nii valus, et oleks tahtnud vahepeal kuskile maha istuda. Ma lonkasin (lonkan siiani) vasakut jalga ja pidin (pean siiani) kõndides hambaid ristis hoidma. Lootsin ikka, et läheb päeva jooksul paremaks ja õhtul läksin Jooks Jõud Venitusse, kus Maris mu resoluutselt jõusaali ratast väntama saatis. Plaanis oli taastav sörk, aga hea, et Maris mind suunamas ja juhendamas on, sest ma, loll, olekski läinud ise õue ja läbi valu jooksnud ning sellega veel rohkem ennast lõhkunud. Rattal sain aga madala pulsiga vaikselt lihastele taastavat trenni teha, ilma liigeseid koormamata. Maris tuli ise ka väntama ja siis polnud mul vähemalt igav. 🙂
Rattasõit oli tallale täiesti valuvaba. Arutasime ka, millest see olla võiks, aga tegelikult mingit selgust pole. Jalanõud olid samad Asicsid, millega Narvas jooksin, samm oli omast arust ka samasugune… Võib-olla püüdsin tõesti ilusti rohkem pöial joosta, mitte vajuda liialt siseküljele (minu tavaprobleem üleproneerijana) ja siis läkski surve välisküljele. Võime ju arutada ja arvata, tegelikkuses ma aga ei tea, millest selline jama tuli.
Tõsiasi on aga… (issand kuidas ma seda sõna vihkan)…
…vigastus. 😦
Täna pole olukord samuti parem. Lonkasin kooli ja tagasi ning valu on täpselt seal, kus eile. Kadunud pole sellest grammigi. Huvitav on see, et istudes, lamades või muus asendit, kus tallale raskust ei lange, pole valu olemas. Saan pöida liigutada nagu ise tahan. Aga kui jalale langeb keharaskus, tuleb esile valu. Seega luus probleem ei tohiks olla, pigem mingis kõõluses või lihases, ütleb minu loogika. Ma ei ole arst ja seega ma ei tea. Kui nädala lõpuks midagi paranenud pole, sean sammud röntgenit tegema. Korraliku arsti juurde saab vastuvõtuaja tõenäoliselt alles siis, kui mul juba ammu kõik ära on jõudnud paraneda…
Nüüd tuleb lihtsalt tark olla, võimalikult vähe kõndida, EI MINGIT JOOKSMIST enne valu möödumist (seda pean iseendale meelde tuletama), kerged taastavad rattatrennid ja nädalavahetusel tahaksin hoopis ujuma minna. Võib-olla ongi parem liigestele (ja kogu kehale) pärast seda 2 tundi asfaldil võistlustempos põrutamist natuke puhkust anda. 2–3 puhkepäeva tuleb ka sellesse nädalasse kindlasti sisse. Täna lähen ainult pikka lihashooldusesse ja rullin kõik lihased läbi. Sellel nädalal vist pole mõtet riskida ja jooksma minna.
Vigastus. Jälle. Loodetavasti saab targalt tegutsedes ruttu paraneda ja järgmisest nädalast ka jooksurajale tagasi. Tallinna ja Tartu poolmaratoni vahele jääb 3 nädalat: esimene ehk see nädal pidi olema taastav, järgmine nädal koormuse tõusuga ja intensiivsemate trennidega ja viimane ehk võistlusnädal jälle kerge. Tahaksin väga järgmisel nädalal kvaliteetsed trennid ikkagi ära teha. Loodetavasti see (mini?)vigastus seda nüüd ära ei riku.
Head taastumist kõigile, kes pühapäeval võistlesid. Saame jälle koos terveks. 🙂
Kas Sina oled võistluselt kunagi vigastuse saanud?
Nourish, Train & Flourish 
