Nädala kokkuvõte 30.05–5.06.2022

Esmaspäev: trennivaba. Tegin ilusti oma puusaharjutused ära.

Teisipäev: BodyPump. Sain esimest korda proovida uut kava numbriga 121. Korralik intensiivne ja tempokas andmine, aga üldplaanis tundus väga mõnus kava. Eks mõned korrad läheb aega, et päriselt kogu kavale pihta saada, aga esmamulje on lubav. Kui seljaloos juba maksimumpulsiks 185 kätte saab, siis tekkis küsimus, kas olen Attackis või Pumpis? Mulle meeldis. 🙂 (61 min, 144 l/min)

Kolmapäev: ratas. Kolmapäeval oli ainus võimalus pikemaks trenniks sel nädalal. Kuna joosta ma oma puusaga veel ei saa, siis tegin ühe tõeliselt mõnusa ja vaheldusrikka rattaringi. Sain omajagu tõusukesi võtta ja samas ka laskumisi nautida. Kohati oli üpris tuuline, aga üldiselt oli päris hea minek sees ja ilm oli samuti ilus. Lõpus sain mõned piisad vihma, aga see ei häirinud. Niimoodi võib see rattasõit isegi liialt palju meeldima hakata. (57,5 km, 23,3 km/h, 156 l/min) Puusaharjutused tegin öösel ja lühendatud kujul, sest unustasin need peaaegu täitsa ära.

Neljapäev: ratas + seljatreening. Lõunal tegin ühe lühikese veeremise rattaga, et pead tuulutada. (18,15 km, 24 km/h, 149 l/min) Õhtul käisin seljatrennis, kogu selg sai kenasti rahulike harjutustega läbi töötatud. (56 min, 96 l/min)

Reede: BodyPump. Kuna mul oli plaanis Ööjooks kuidagi läbitud saada, mitte aega joosta, siis ei hoidnud end reedeses Pumpis tagasi. Panin ilusti kangile raskuseid peale, seljaloos ja õlaloos tõstsin sellist kangi, millega ammu neid lugusid teinud pole. Hea ja tugev tunne oli, jaksasin ja jõudsin kõike kuidagi väga hästi enda kohta. Hea positiivse laenguga trenn. (74 min, 127 l/min)

Laupäev: Eesti Ööjooks. Tegin koos Mariaga soojenduse ära, teadmata, mida mu puus teha kavatseb. Pikem kokkuvõte tuleb lähipäevil pikema postitusena, aga lühidalt kokkuvõttes jooksin lihtsalt 10-päevase jooksupausi ja muude trennide peale tunde järgi oma uue jooksjaelu parima 10 km aja 56:01. 😍

Pühapäev: trennivaba. Natuke naljakas on siia trennivaba kirjutada, sest liigutasin end omajagu, lihtsalt väga kergelt. Öösel ja hommikul oli puus pinges ja selline kergelt näriv tunne oli sees. Otseselt valus ei olnud, aga pinges siiski. Pärast härra Jooksja pika jooksu rattal saatmist oli puus palju parem, kerge liigutamine tundus mõjuvat hästi. 🙂 Seejärel tegin oma puusaharjutused läbi ja seis oli päris hea. Kerge pinge on sees, aga siiski lootustandev. Õhtul käisime lihtsalt ilusat ilma nautimas, jäätist söömas ja jalutamas. Aktiivne puhkepäev.

Kokkuvõttes:

Mul on hea meel, et mu puus pidas 10 km võistluse vastu ja pärast võistlust algosadeks laiali ei lagunenud. Et puusa seisu jätkuvalt parandada, on plaan järgmine nädal teha sarnaselt möödunud nädalale. Enne Narva Energiajooksu ei jookse sammugi, lasen puusal paraneda; teen regulaarselt jõutrenni ja spetsiifilisi puusaharjutusi ning aeroobse baasi hoidmiseks sõidan rattaga. Narvas olen ümber regatud 5 km jooksule, proovin selle kuidagi end lõhkumata ära läbida.

Praegu on põhiline eesmärk end juuni lõpuks jooksmiseks korda saada. Pärast jaanipäeva oleks vaja sügishooajaks valmistuma asuda. Pean võtma päev ja nädal korraga ning tegutsema oma kehast, mitte soovunelmast lähtuvalt. Tavaliselt olen maratoniks valmistudes jooksnud viis korda nädalas. Praegu on tekkinud mõttesse selline plaan, et vähemalt alguses oleks ilmselt mõttekas kaks jooksu nädalas igal juhul rattaga asendada, et keha jõuaks tugevamaks saada ja mitte enne sügist uuesti lagunema hakata. Harjutused ja jõutrenn peavad igal juhul plaani mahtuma. Lõigutrenn ja pikk jooks on oluline iga nädal tehtud saada, muus osas saab kõike jooksvalt ringi teha ja adapteerida.

As long as I have a plan

Nädala kokkuvõte 23.–29.05.2022

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Kuna mu puus oli paar päeva täiesti valu- ja pingevaba olnud, siis katsetasin uuesti üle nädala jooksmist. Esialgu läksin trenni lausa kõnd-jooksu tehes, sest kartsin hirmsasti, et puus hakkab jälle valutama, ja see tundus jalale sobivat. Seejärel sörkisin 2 km. Ikka kõik okei. (4 km, 7:37 min/km, 134 l/min) Tegime koos pundiga mõned jooksuharjutused ja ikka oli kõik korras, seega sain kergemalt hingata. 🙂 Lõigutrenni jätsin tegemata, et mitte kohe koormust lakke ajada. Tegin mõned lihasharjutused puusale ja seejärel sörkisin koju. Olin juba täitsa positiivselt meelestatud, et nüüd olengi korras, sest ka järgmisel päeval oli kõik täiesti okei.

Teisipäev: ratas. Tegelikult pidi olema täitsa trennivaba päev, aga kuna härra Jooksjal oli vaja Ralliks laenatud ratas ära seadistada ja katsetada, läksime siiski veidikeseks sõitma. Samal päeval olin käinud ka füsioterapeudi juures massaažis, kes mu puusa kõvasti mudis ja nõelaga töötles (ammu pole NII valusat asja olnud…), ja ta soovitas õhtul kergelt end liigutada, et massaažist maksimaalne mõju kätte saada. Selline kerge 50 minutit rahulikku veeremist. Ilm oli tuuletu ja megailus, seega täielik lust. (18 km, 21,5 km/h, 130 l/min)

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Päev, kui kõik läks jälle peeti. Järgmine katse puusale oli kolmapäevane väike fartlek. 10 minutit rahulikku jooksu peale ja alla, vahele 3 korda järgmine plokk:

  • 2′ kiire, 3′ aeglane,
  • 3′ kiire, 2′ aeglane.

Võiksin siin tempodest kirjutada, aga olulisem on see, et fartleki lõpus hakkasin tundma, et puus on pinges. 😐 (7,1 km, 6:56 min/km, 157 l/min) Venitasin kergelt ja kui teised hakkasid treppidel harjutusi tegema, lonkisin mina sisehalli rullima ja venitama. Seal tundus puusaga kõik jälle justkui korras olevat, aga kui koju kõndisin, lõi puusa valu sisse ja oligi game over. ☹️ Kustutasin ülejäänud nädala plaanid jooksust tühjaks, masendusin hetkeks ja oligi kõik.

Neljapäev: BootCamp. Uurimise, puurimise ning füsioterapeudiga arutlemise järeldus võiks olla selline kombo nagu gluteal tendinopathy ja greater trochanter pain syndrome. Puusaliigese lähedal kinnitub greater trochanter piirkonda viis lihast, seal hulgas gluteus minimus ja medius. Kui need on nõrgad, siis koormuse äkilise kasvu järel ütlevad kõõlused kõva häälega “Ei!” ja see lööbki välja kohati ebamäärase valuna puusa sees ja puusaliigese ümbruses. Minu õnneks ei ole mu puus igapäevategevustes ja rattal valus, seega ehk pole seis maksimaalselt halb. Selle sündroomi valu on relatiivne puhkus valu tekitavast tegevusest (= oluline jooksukoormuse langus) ja lihastrenn puusas olevatele lihastele. Suurt muud teha ei saagi.

Seadsin sammud seega jälle lihastrenni, et see raam jooksmiseks sobilikuks saada. BootCamp on üsna intensiivne, aga timmisin selle enda kehale sobilikuks. Teatud kükid ja väljaasted tegin lihtsalt aeglasemalt ja statsionaarselt ning lisasin hoopis juurde lisaraskuse, sest hetkel on oluline haigeid kõõluseid mitte liialt rebida ja traumeerida. Oluline on õigeid lihaseid mõjutada turvaliselt. Rahulikud harjutused sobivad seega minu olukorras kõige paremini. (62 min,135 l/min)

Reede: ratas. Hommikul tegin iseseisvalt korraliku pika harjutusteseeriale spetsiaalselt puusale. Erinevad puusatõsted koos jala langetamistega ja ilma, kummilindiga harjutused, mõned kükid. Selge see, et need väiksemad lihased on nõrgad, sest mingeid harjutusi no lihtsalt ei jõua teha rohkem kui viie kaupa. (30 min, 103 l/min) Proovin nüüd puusaharjutused regulaarselt, ca 3 korda nädalas kavasse lülitada.

Õhtul käisin viimases rattatrennis enne Rallit. Härra Jooksja tuli ka kaasa. Osaliselt kulgesime mööda Ralli rada, aga vastupidises suunas. See sai kohe selgeks, et pühapäeval hakkab laskumistel keeruliseks minema, sest mina oma maanteerattaga isegi täiesti ilma tööd tegemata veeren lihtsalt nii palju paremini, et härra Jooksja maastikurattaga elu eest vändates ikka mulle järele ei jõua. Tõusudel olen nõrk, seal saame koos hakkama. 😅 Täitsa tore sõit oli taaskord. (29 km, 21,7 km/h, 138 l/min)

Laupäev: trennivaba. Saatsin härra Jooksja pikka jooksu rattal, tassisin riideid ja jooki kaasas. Keskmine pulss oli 93 ehk rohkem sai veeretud ja pidurdatud kui vändatud. Seda vist trenniks ei loe.

Pühapäev: Tartu Rattaralli. Minu seitsmes Rattaralli läbitud. 🙂 Kirjutan peatselt pikemalt.

Kokkuvõttes:

Otsustasin, et ei jookse enne laupäevast Rakvere Ööjooksu sammugi. See üks-kaks jooksu ei muuda enam midagi paremaks, pigem lõhuks mu jälle ära. Proovin Rakvere 10 km kuidagi vaikselt ära läbida ja seejärel tõmban jälle jooksu nulli kuni Narvani. Sel nädalal oli viimane võimalus Narvas ümberregistreerimisi teha, seega otsustasin ainult mõistust kuulata, tegin südame kõvaks ja regasin end poolmaratonilt maha viie kilomeetri peale. ☹️ Jube masendav, sest Narva on mu lemmik pooliku jooksmise koht üleüldse ja viimased aastad on see võistlus ju katku tõttu üldse ära jäänud. Sain aga aru, et Rakvere ja Narva isegi ainult läbimisega lähen ma rohkem või vähem katki nagunii, seega pigem valida vähem, et juulis oleks mingigi võimalus maratoniks ilusti treenima asuda.

Seniks veedan aega oma maanteeratta seltsis, nühin kodus puusale ÜKEt teha ja väisan TYSKis rühmatrenne. Sidrunid ja limonaad, teate küll seda ingliskeelset ütlust. 🍋