Portugali treeninglaager 2017 (2. osa)

Esmaspäev, 13. märts

Hommikut alustasime rikkaliku hommikusöögiga ja mõttega, et varsti tuleb see nuumamine ära lõpetada. Edasi oli kell 10 trenni minek: alustuseks 40 minutit rahulikku jooksu (7:05 min/km, 141 bpm), siis mõned jooksuharjutused ja lõppu 7 mäkkejooksu. Võttis läbi ja jalad just maailma värskeimad enam ei olnud. Kohtasime korduvalt ka Treeningpartneri kolleegi ja püüdsime nad endaga isegi ühele pildile. Pärast trenni pistsime jalad külma ookeanisse (ilm hakkas just sellel päeval veidi pilvisemaks ja jahedamaks muutuma).

Ennelõunal rentisime 3€ eest jalgrattad ja sõitsime kõrvallinna Vila Real de San Antoniosse. Sõime lõunat (mis oli tõesti väga maitsev) ja lobisesime niisama. Käisime kohalikust Lidli toidupoest läbi ja hankisime natuke puuvilju ja muud kraami. Sõime jäätist ja kruiisisime Monte Gordosse tagasi. Tõesti ülichill lõuna oli. Peaks endale Tartusse ka linnaratta hankima.

Kell 17 suundusime trenni nr 2. Pulsi poolest oli jooks kerge, jalad olid ainult kanged. Jooksin umbes 40 minutit (7:26 min/km, 140 bpm) ja siis tegime hotelli katusel päevitusalal ÜKEt. Huh. Kui raske. 😀 Tegime mõned pildid ka ja siis oligi aeg pessu ja sööma minna. Toit oli muidugi jälle ülimaitsev, praegueks oleme saanud süüa nii veist, siga, mitutmoodi kala, kaheksajalga, parti, kana, ühesõnaga kõike. Seltskond hea. Õhtul libistati vaikselt jälle (s)portveini. 😀

Teisipäev, 14. märts

Hommik algas taaskord toreda hommikusöögiga ja jätkus laagri ühe raskeima treeninguga. Kavas olid pikad lõigud. Alustuseks jooksime 3 km vastutuult teise linna poole ja tegime mõned jooksuharjutused. Siis oli aeg lõikudeks: 3000, 2000 ja 1000 m kiiret, vahele 600-1000 m taastumist (sörki ja/või kõndi). Minul olid tempod ette nähtud vastavalt 5:20 min/km, 5:00–5:10 min/km ja 4:50–5:00 min/km. Kui selle ära jooksen, pidavat Lissabonis suutma 1:55 poolikut joosta. 😀

Üldiselt oli trenn edukas: 3 km lõigu jooksin 5:02 tempos (allatuult), 2 km tuli 5:20 tempos (tugevas vastutuules) ja 1 km allatuules jälle 4:49. Lõigud ei tundunud üldse nii pikad ja pulss püsis allpool anaeroobset. Super.

Pärastlõunal hakkas sadama, käisin vannis ja vaatasime filmi ning sõime apelsine. Njomm.

Lõpuks tuli päike uuesti välja, käisime veidi poodides suveniire vaatamas ja niisama rannas jalutamas. Mõnus pärastlõuna ühesõnaga. Õhtul jooksin eriti mõnusa ja kerge 6 km jooksu päikesepaistes (7:00 min/km, 145 bpm). Kõik oli super. Õhtu lõpetasime oma väga tühjadega kõhtudega õhtusöögilauas ja hiljem niisama tšillides ja Juventus-Porto mängu vaadates.


Kolmapäev, 15. märts

Hommik algas kella 7 äratusega ja 10 km jooksuga (7:26 min/km, 140 bpm). Jooks oli natuke raske, sest jalad olid konkreetsed pakud all. Umbes pool jooksu läks selleks, et kuidagi jalad liikuma saada. Tegin ka kõnni- ja lõdvestuspause. Lõpuks oli tunne juba päris okei. Ilm oli õnneks mõnus: tuul oli raugenud ja pilved varjasid päikest. Jooksmiseks väga hea ilm.

Lõunaks kavatsesime jalgratastega Hispaaniasse sõita. Google Mapsi järgi oli sinna 16 km. Saime piirist 3 km kaugusele, aga siis oleks pidanud lisaks kiirtee ääres sõitmisele (mida teha ei tohi) sõitma ka üle kitsa autosilla (mida teha ei tohi). Pärast arupidamist pöördusime tagasi Vila Reali, kust peaks saama laevaga Hispaania poolele. Selleni oli aga aega, meil olid kõhud tühjad, seega istusime hoopis sadamasse maha ja tegime lõuna. Tellisin mereannipaellat, sain kanaga paella, aga jumal temaga: kõht oli liig tühi ja ma ei viitsinud seal nendega vaidlema hakata. Maitsev oli. Sõitsime tagasi Monte Gordosse, sõime jäätist (ma pole jätsifänn, aga see Snickersi jäätis oli ülihea) ja läksime õhtusele treeningule.

Jooksin 5 km hästi rahulikult (7:23 min/km, 139 bpm) ja siis pidime ÜKEt tegema. Lõpuks aga jätsime selle ära, sest sääsed sõid nii meeletult. Ilmselt olen Eestisse jõudes kaotanud pooled oma lihased…

Õhtul ikka sõime (üllatus-üllatus) ja tšillisime ning kell 22 olime juba tudus, sest väsimus hakkab ligi tikkuma. Miks see aeg nii kiirelt kaob?


Laagri kilometraaž pärast 5 päeva ja 9 treeningut: 81,41 km

2017. aasta võistluskalender

Vaatame ilma pikema jututa otsa mu selle aasta võistluskalendrile. Üldjoontes olen proovinud kalendrisse alles jätta ainult oma lemmikud või need võistlused, mis on juba traditsioonideks saanud, mida enam murda ei taha. 🙂 Sellel aastal üritasin ka võistlustel käimise (osalusmaksud, transport, söök, ööbimine, geelid jms) eelarvet vähendada. Sport on päris kulukas hobi.

allikas
allikas
  • 19. märts: Lissaboni poolmaraton (21,1 km)

Hetkel on see võistlus veel küsimärgiga. Kui peaks juhtuma, et sõidan märtsis 10 päevaks koos härra Jooksjaga Portugali jooksulaagrisse (how exciting is that?!), siis lõpeb see laager Lissaboni poolmaratoniga. Minu esimene välisvõistlus? o_O Loodetavasti selgub kõik lähinädalate jooksul, kas, mis ja millal.

  • 8. aprill: Tartu Parkmetsa jooks (7 km)

Eesti hooaja tavaline algus on ikka kodulinnas ja Parkmetsas tehtud. Ma tean, et see võistlus on raske, aeglane ja rõve (loe: sügavalt anaeroobne pingutus), aga kuidagi ei taha sinna minemata jätta. Samuti tahaksin sellel aastal #GORUNTARTU sarja tervikuna läbida.

  • 7. mai: Tartu Jooksumaraton (23,3 km)

See on üks vastuoluline võistlus minu jaoks. 😀 Viimased kaks aastat on mul seal ikka tõesti raske olnud, see maastik, need tõusud ja soe ilm pole minu sõbrad olnud, aga millegipärast tahaks ikkagi minna… Eks näis. Ei välista, et seal hoopis 10 km jooksen või üldse ei lähe.

  • 14. mai: Rapla Selveri Suurjooks (10 km)

Kui härra Jooksja või mõni trennikaaslane otsustab autoga minna, nõustub mind kaasa võtma ja ilm tundub vähegi inimlik, siis lähen mina ka. Bussidega sinna seiklema küll ei viitsi minna. Rada on muidugi superkiire ja eelmise aasta särav jooks kutsub tagasi minema. Hind on ka soodne, 23. aprillini ainult 10€.

  • 28. mai: Tartu Rattaralli (60 km)

Olgugi, et üks korralikult kulukas võistlus, siis Rattaralli on alati tore olnud, isegi siis, kui on olnud raske. Sellel aastal oleks jälle mõistlik ja läheks lühikest distantsi sõitma. Võtaks vabalt ja naudiks. 🙂

  • 10. juuni: Narva Energiajooks (21,1 km)

Minu üks südamelähedasemaid võistlusi, sest Narva oli koht, kus jooksin 2013. aastal oma elu esimese võistluse ja samuti see koht, kus jooksin oma elu esimese poolmaratoni. Eelmisel aastal parandasin seal oma pooliku isiklikku rekordit. Üle-eelmist aastat parem ei meenutaks… Aga sellel aastal tahan ikka minna!

  • 8. juuli: Tartu Mill Triatlon või 23. juuli: Valga-Valka Helen Triatlon või 6. august: Ironman 4–18-4

Kokkuvõttes: ma ei tea! Nagu tahaks triatlonile minna, aga nagu ei tahaks ka. Võta siis kinni. Hind koos litsentsitasuga on kohe eriti krõbe ja on vägagi tõenäoline, et sellel aastal ma triatloniradadele üldse ei jõuagi. Jääbki rohkem aega jooksmiseks? Ja puhkamiseks?

  • 20. august: Tartu Suvejooks (10 km)

Järgmine #GORUNTARTU etapp. Sobib ilusti kalendri järgmise võistlusega kokku. Kahjuks toimub samal päeval ka Tartu Rulluisumaraton, kuhu siis seekord minemata jääb (ja seega jääb Kuubiku sarja läbimisest 1 etapp puudu). :/ Täitsa kahju, eelmine aasta oli rulluisumaraton üks aasta ägedamaid võistlusi.

  • 10. september: SEB Tallinna Maraton (21,1 km)

2 aastat järjest on seal Tallinnas maratoni joostud ja millegipärast enam see maraton mind ei kutsu. Võib-olla räägib siin eelmise aasta kogemus ja ma lihtsalt kardan, aga millegipärast meeldib mulle see mõte, et jooksen Tallinnas poolmaratoni, palju-palju rohkem. PS! Maratoni hind Tallinnas on ikka täitsa hullumeelseks muutunud.

  • 7. oktoober: Tartu Linnamaraton (21,1 km)

Või Tartu Sügisjooks (10 km), kui see peaks meelepärasem tunduma. Või äkki hoopis…?

  • 20.–22. oktoober: Saaremaa 3 Päeva Jooks (10+16,195+16 km)

Endale meeldetuletuseks panen selle võistluse siia kirja, sest tegu on tõesti meeleoluka ja ägeda üritusega, aga millegipärast on mul tunne, et pigem ma sellel aastal Saaremaale ei jõua. Eks näis, mis elu toob.

  • 11. november: Tartu Novembrijooks (5 km)

Prooviks siis lõpuks ka jälle 5 km joosta ja tõmbaks hooajale ning #GORUNTARTU sarjale joone alla.


Nagu tähelepanelik silm märkas, siis ei kuulu minu selle aasta võistluskalendrisse täispikka jooksumaratoni. Kui peaks mingi ime juhtuma või peaksin täitsa hulluks minema, siis võib juhtuda, et tuleb see maraton. Sügisel tekkis mul korraks idee, aga kui jookseks äkki hoopis Tartus maratoni?… Aga ma ei tea. Pigem on sellel aastal maratoni jooksmise tõenäosus 5%. Maratoni lihtsalt läbima ma enam minna ei taha ja kui ma pole 95% kindel, et ma suudan tõesti sinna jooksma minna, siis ma maratonile ei lähe. Nii lihtne see ongi. Kui selle aasta jooksul peaks juhtuma imekombel miski suur arenguhüpe (lubatud naerda!) ja müstiline kaalunumbri vähenemine, ainult siis võib maratonile mõtlema hakata. Karm reaalsus.

Ma olen otsustanud, et ma olen piisavalt tugev, et öelda välja, et ma olen liiga nõrk, et joosta sellel aastal oma kolmas maraton.

Pigem prooviks sellel aastal poolmaratone ja lühemaid otsi joosta, oma lõbuks vahepeal rattaga sõita, rulluisutada, matkata ja mingisugusegi järjepidevusega BodyPumpis käia ja teeks omamoodi väikese vaheaasta, kus tõesti teen ainult seda, mida ma tahan teha, ei mingit hullu treeningplaani või ühe (mitme) spordiala täielikku loovutamist teise nimel. Sounds like a plan. 🙂