#100blogipäeva 69/100 – koormustesti tulemused

Kaua oodatud koormustestil sai täna lõpuks ära käidud. Kasulikku infot sai küll ja veel, aga jama seisneb selles, et pulsitsoone ma ikkagi teada ei saanud. 😦 Arst seletas kõik olulised tulemused ära, siis lisas veel hunniku pabereid, andis mulle ja mina, loll, ei mõistnud kohe nende tsoonide kohta küsida ka. Ma vist eeldasin, et need on kuskil paberites ikkagi kirjas. Ilmselt mingi tulemuste lehe pealt on võimalik need tsoonid kaudselt välja lugeda, lihtsalt seda oskab teha spetsialist, aga mitte mina.

Las ma räägin nüüd kogu asjast lähemalt.

Hommikul mõtlesin vannitoas end nalja pärast korraks kaaluda, sest teadsin, et kohapeal tehakse seda nagunii. Nalja tehti aga minu arvel, sest see number oli kuidagi ebanormaalselt suur. Mis siis ikka. Eks paari nädala pärast vaatame, oli see mingi imelik ebanormaalsus või olengi juurde võtnud.

Koormustestile minnes otsisin kõigepealt 10 minutit kabinetti 2125, lõpuks ikkagi leidsin õige koha üles ja tuli välja, et olin sellest umbes 5 korda mööda jalutanud. 😀 Ootasin veel natuke ukse taga, siis võttis õde minult täidetud ankeedi ja lasi mul ukse taga edasi oodata, sest eelmine patsient polnud veel lahkunud. Viimaks üks noormees lahkus ja saingi sisse minna.

Esmalt saadeti mind riideid vahetama. Lühikesed spordiriided sobisid hästi, sest kabinet oli päris soe. Õde võttis mu kaasa ja viis mind ruumi, kus mõõtis mu pikkust (olen hoopis 168 cm pikk, mitte 167?), kaalu ja rasvaprotsenti, käte jõudu ja kopsumahtu. Käte jõud olevat normaalne: parem käsi 34 kg ja vasak 28 kg. Kopsumaht ka korralik: 4,85 liitrit, neljandik keskmisest parem. Kaal ja rasvaprotsent olid aga liiga kõrged. Sügavalt kahtlen, kas mul õnnestub kas või üks 2014. aasta kaalueesmärkidest saavutada. Kahtlen vägagi. Ainus, mis mind natukenegi lohutab, on see, et alates jõuludest pole ma juurde võtnud mitte ainult rasva, vaid enamiku lisakaalust moodustab 4 kg lihasmassi. Juhhuu! 🙂

allikas

Pärast kaalumist-mõõtmist suhtlesin natuke arstiga, kuulati südant, mõõdeti vererõhku, tehti EKG. Need olid kõik vägagi tipp-topp ja eriti nuriseda ei saanud. Pulss oli natuke kõrgem kui tavaliselt, aga ma olin ka omajagu närvis. Ainult minu lümfisõlmed ja kurgumandlid ei meeldinud arstile, nendega on mul elu aeg probleeme olnud.

Oli aeg suunduda jooksulindile kardiopulmonaalset koormustesti tegema. Hunnik juhtmeid pandi mulle külge, hingamismask pähe ning esmalt kõndisin 3 minutit, siis jooksin 3×3 minutit kiirustega 8, 10 ja 12 km/h. Võib-olla oleksin ka edasi jaksanud, aga lõpp oli ausalt öeldes juba päris raske. Lõpuks oli mu pulss 186 bpm ehk 94% eeldatavast ealisest maksimumist (198 bpm). Kõndisin veel natuke ja siis pandi mind istuma ja mõõdeti vererõhku ja pulssi taastudes. Oligi aeg suunduda pesema ja riideid vahetama.

Kui olin valmis, edastas arst mulle tulemused. Kaasa antud paberitel on tunduvalt rohkem igasuguseid näitajaid ja imelikke lühendeid, aga räägin natuke kõige olulisematest, nendest, millest arst mulle rääkis ja mida rõhutas.

Vererõhk taastus koormuse järgselt normaalselt. Pulss tavainimese ja tervise seisukohast samuti normaalselt, kuid vastupidavust ja sportimist silmas pidades võiks see siiski natuke parem olla ja kokkuvõttes hindas pulsi taastumise rahuldavaks. See häiris mind natuke. 😀 Aga mis teha, nii on. Koormustaluvus: 2,9 W/kg kohta, mis on hea tulemus. Kehaline töövõime PWC170 1,9 W/kg: keskmine tulemus.

VE max ehk maksimaalne ventilatsioon: 101 l/min – normaalne.

VO2 max ehk maksimaalne hapnikutarbimine: 41,5 ml/min/kg ehk 3,03 l/min – pidi olema normaalne näitaja, aga seda saab alati suurendada. Tippsportlastel on see 2 või rohkem korda kõrgem. 🙂 Internet arvab, et 41,5 on minu iga arvestades aga lausa superb tulemus. 😀

Aeroobne lävi: 158 bpm. Olevat suhteliselt kõrge võrreldes anaeroobse lävega. On see halb või hea, seda ma ei tea.

Anaeroobne lävi: 175 bpm. Samuti ei oska seisukohta võtta, arst midagi halvasti ei öelnud.

Soovitav keskmine pulsisagedus aeroobse põhivastupidavuse arendamisel: 135–155 bpm, intensiivsemad koormused 160–170 bpm. Võistlemine ja treenimine lubatud.

Ja sellega lõppeski minu üldtulemuste leht. Kus on PULSITSOONID?! Neid pole. 😦 Olen nii vihane enda peale, et nende kohta eraldi ei küsinud ja lihtsalt eeldasin, et kuskil järgnevatel lehtedel need olemas on.

EDIT: Vaata SEDA postitust, kus on lõpuks õiged tsoonid, ja ignoreeri käesolevas postituses järgnevaid tsoone.

Aga: kuna nii aeroobne kui ka anaeroobne lävi on väga ilusti 80% ja 90% minu maksimaalsest ealisest pulsist, nagu nad teoorias olema peaks, siis võin vist rahus tsoonid paika panna maksimumpulsi järgi:

  • Z1: 99–119 ehk 50–60% HRmax
  • Z2: 120–138 ehk 60–70% HRmax
  • Z3: 139–157 ehk 70–80% HRmax
  • Z4: 158–175 ehk 80–90% HRmax
  • Z5: 176–198 ehk 90–100% HRmax

Ehk siis, kui ma Garmini kella saades ise endale tsoonid määrasin valemite kaudu ja valisin baasiks HRR-i, tegin ma valesti. 😀 Oleksin võtnud HRmax-i, oleks need põhimõtteliselt õiged olnud.

Aga ma siiski tahaksin saada ka neid täpseid tsoone, mille kõik teised normaalsed inimesed koormustestil teada on saanud. Eks mingi näitaja järgi peab neid vaatama. VO2 max? Üks selline tabel mul on, kus on mitme näitaja, sh VO2 max kohta olemas 24 näitajat aegreas, st neid mõõdeti ühes minutis 2 korda ja pandi ühte suurde tabelisse. Ilmselt sealt peaks neid välja lugema, sest arst on seal mingeid asju alla jooninud ja ringitanud ning vaatas seda lävede määramiseks. Hakka või arstile e-maili saatma…

Üldkokkuvõttes olen ma aga väga tavaline ja keskmine inimene, kõik näitajad normis. Mingi megasportlane (veel) ei ole. 🙂

NB! Tervisetargad, palun kommenteerige nüüd minu tulemusi või võrrelge enda omadega. Eks ma hakkan iga näitaja kohta ise ka põhjalikumat infot otsima, aga oleks tore kuulda, mida teised arvavad.

#100blogipäeva 68/100 – Workout Week 18.–24.08.2014

Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala treeningud.

Esmaspäeval ja teisipäeval puhkasin ja taastusin poolmaratonist, et olla valmis kolmapäevaseks 10 km võistluseks.

Kolmapäeval läbisin Tartu Suvejooksu 10 km. Väga raske oli, sest jalad ja keha polnud veel selliseks pingutuseks valmis. 

Neljapäeval teadsin, et ei tohi mingit hullu trenni teha, kuna pean taastuma, kõndima ja rullima. Pidasin õhtul kella 19ni vastu ja siis läksin ikkagi rattaga sõitma, sest süda lihtsalt nii kutsus mind õue. Ma ei saa kogu aeg ainult taastuda ja puhata, ma ei oska nii! 😀 Viimase 7 päeva jooksul olin 2 korda võistelnud ja 5 päeva puhanud ja mul oli sellest kopp ees. 45 minutit rattal mõjus mulle nii hästi. Keskmine pulss: 149 bpm.

Reedel juhtus midagi täiesti imepärast: pärast 21 päeva, st 3 NÄDALAT ilma BodyPumpita (Margit, mis toimub?!) võtsin ma kangi kätte ja kukkusin jälle lammutama. Saksamaal pumpida ei saanud, enne poolmaratoni hoidsin jalgu, nüüd taastusin ja nii need 3 nädalat läksid. Vaatamata sellele, et vorm on kadunud ja tundsin end täieliku algajana (ja unustasin alguses kella käima panna), oli see ikkagi nii nii mõnus! 🙂 Raskused võtsin ilmselgelt väiksemad kui harjunud olen. Triitsepsi ja biitsepsi lugu olid ootamatult rasked ning väljaasted olid ko-hu-ta-vad. Ootan juba nii väga taaskohtumist TYSKi Pumpi-trennidega. See on ja jääb kahtlemata minu lemmikuks rühmatrenniks.

Laupäeval jäid mu lihased eelmise päeva lihastrennist aina valusamaks. See on see, kui pole tükk aega lihasele tuld andnud… 😦 Eriti hullud olid käed, rinnalihas, reied ja tuharad. Läksin tegema väga aeglast sörki, et hoida pulss madalamal ja lasta lihasel taastuda. Kokku jooksin 7 km, tempo: 7:22 min per km, pulss 153 bpm. Lõpus sain veel vihmavalingu ka kaela. Rullimine sellel õhtul oli totaalne piin, niuksusin ja vingusin nagu titt. 😀

Pühapäeval ehk täna tunnen end nagu tõeline invaliid. Jalalihased on omadega ikka väga läbi ja valusad reedesest pumpimisest. Sõitsin natuke rattaga, võtsin rahulikult ja üritasin jalgu nii palju säästa kui võimalik. Pulss tuli eriti madal, ainult 149 bpm. Loodetavasti saan oma jalad homseks enam-vähem korda.


Kokku: 9 tundi 20 minutit (neto: 4,5 tundi)

  • 2 tundi jooksu (17 km)
  • 1,5 tundi rattasõitu
  • 1 tund BodyPumpi
  • 3 tundi 10 minutit kõndimist
  • 1 tund 45 minutit vahurullimist

Homme ootab mind ees koormustest TÜ Kliinikumis. Kuna mu jalalihased on praegu megavalusad, siis ma kardan natuke, et ma ei saa seal nii joosta, nagu ma tegelikult suudan, ja saan seega valed tulemused. 😦 Ausalt öeldes pole mul eriti head ettekujutust, mis minuga seal toimuma hakkab, tean ainult seda, et pean jooksurajal (end hingetuks) jooksma. Tahan teada saada aeroobset ja anaeroobset läve ja õigeid pulsitsoone. Vist tehakse ka muid teste (EKG? rasvaprotsent? kaal?). Saab põnev olema. 😀 Vähemalt kodulehelt sain natuke teada, mida kaasa võtta, ja Kertu rääkis ka natuke oma testist. Kes tahab oma kogemusi koormustestiga jagada, feel free. 🙂