Võistlused 2015

Olen viimasel ajal pingsalt üritanud kokku panna mingisugust võistlusgraafikut käesolevaks aastaks. Kuna ma eesmärkide seadmisel ennast just tagasi ei hoidnud, siis pole see võistlusplaani kokkusaamine üldsegi nii kerge ülesanne. Mingisuguse esialgse variandi sain ma siiski kokku klopsitud. Need on võistlused, kus oleks lahe osa võtta, aga ei hakka 100% vanduma, et ma igal pool kohal olen. Muidugi võib juhtuda, et siia hoopis lisandub veel mõni võistlus. Eks seda vaatab juba hooaja käigus.

Need võistlused, mis minu jaoks veel küsimärgi all on, panin kaldkirja.


1) 11. aprill: Tartu Parkmetsa jooks (7 km)

Polegi pikemat juttu selle võistluse kohta: minu aasta avapauk nagu see tartlastel ikka olema kipub.

2) 10. mai: Tartu Jooksumaraton (23,4 km)

Eelmisel aastal jooksin 10 km, aga sellel aastal tahan kindlasti pikema ja tunduvalt huvitama raja ette võtta.

3) 17. mai: Tartu Olümpiajooks (10 km)

Esimene võimalus murda oma 10 km isiklik rekord 58:10, rajaprofiil on lame kui pannkook ning rada tuntud oma kiiruse poolest. Kui tuleb jälle 30 kraadi palavust, siis muidugi pole kiirusest mingit juttu. 😀

4) 31. mai: Tartu Rattaralli (135 km)

Eelmisel aastal rattaralli finišis.
Eelmisel aastal rattaralli finišis.

Esimene suurem eneseületus sellel aastal. Seni on minu pikim distants (maantee)rattal olnud 70 km eelmise aasta rattarallil. 135 km on tervelt 65 km pikem maa… Ma juba kardan tegelikult küll. XD

5) 5.–7. juuni: Otepää Jooksutuur (10, 17, 15 km)

Kõigil distantsidel ma ilmselt ei osale, võib-olla ei osale ühelgi. Oleneb, kuidas rattarallist taastumine läheb ja kas see plaan sobib kokku sellega, et 7 päeva hiljem tahan kindlasti poolmaratoni joosta.

6) 13. juuni: Narva Energiajooks (poolmaraton)

Narva Energiajooks on minu jaoks üks äärmiselt oluline võistlus, mida ma kunagi vahele jätta ei tahaks. Seal jooksin ma 2 aastat tagasi oma elu esimesel võistlusel 7 km ja eelmisel aastal oma esimese poolmaratoni. Rada mulle meeldib ning südames on sellel võistlusel väga eriline koht.

7) 21. juuli: Ida-Virumaa Staadionimaraton (poolmaraton)

400-meetrisel staadionil joosta 53 ringi – see on täiesti hullumeelne. Saab joosta nii päeval, õhtul kui ka öösel, kuna toimub nö 3 etappi. Ma usun, et on üks lahe üritus ja lisaks tuuakse see mulle peaaegu koju kätte: toimumispaik on Iisaku. 🙂

8) 2. august: TriSmile 111

allikas
allikas

1 km ujumist, 100 km rattasõitu ja 10 km jooksu. See on see võistlus, kuhu ma niiiiiiiiiii väga minna tahan, sest see oleks täielik eneseületus, aga ta maksab lihtsalt uskumatult palju. 130€ + 10€ triatlonilitsents? MIKS? ❓ Üks võistlus maksab sama palju kui kõik teised sellel hooajal kokku. Kes sponsoriks hakata tahab? 🙄

9) 15. august: Eesti Ööjooks (5 km)

Poolmaratoni sellel võistlusel enam kahjuks pole, aga selles melus võiks proovida 5 km isiklikku rekordit joosta. Eeldusel, et saan hea stardikoha.

10) 20. august: Tartu Suvejooks (10 km)

Teine ja viimane võimalus 10 km isiklik rekord purustada. 

11) 23. august: Aleksandri poolmaraton

Ma väga loodan, et sellel aastal see võistlus ikka toimub. Võistlus on tavaliselt toimunud Kesk-Eestis ning on pühendatud depressiooni ohvritele ja depressiooni vastu võistlemisele. Hea eesmärk ning sobiks väga kenasti ka minu maratoniplaanidega kokku.

12) 6. september: Pühajärve Maraton (10,6 km)

Mul on eelmisest aastast selle võistluse kohta ainult head mälestused. Kui see toimub ka sellel aastal, siis lähen jälle hea meelega. 

13) 13. september: SEB Tallinna Maraton (täispikk jooksu-maraton 42,2 km)

allikas
allikas

Ma olen nüüd vist otsustanud, et minu maratonidebüüt toimub just Tallinna Maratonil. Ilmselt jõuan ma aasta jooksul veel 956734968 korda ringi mõelda, aga praegune plaan on selline. Selle aasta viimane, aga kõige kõige KÕIGE olulisem eneseületus. Kogu spordiaasta saab olema ehitatud selle võistluse ümber. Ma olen meeletult põnevil, aga samas kardan kohutavalt. O_o Olge valmis kogu aasta jooksul kuulama minu heietusi teemal maraton.

14) 3. oktoober: Tartu Linnamaraton (poolmaraton või 10 km)

Ma kohe ei taha seda võistlust kõrvale jätta, kuigi see toimub vaid 3 nädalat pärast mu esimest maratoni ja seega pole ma üldsegi kindel, mis konditsioonis mu keha selleks hetkeks on. Võin alati minna lihtsalt 10 km läbima ja nautida ilusat Tartu linna. Mingi osa minust tahab aga kustutada seda kohutavat eelmise aasta mälestust ja joosta poolmaratoni. Eks näis.

15) 21. november: Tartu Novembrijooks (5 km)

Traditsiooniline hooaja lõpp ning viimane võimalus püstitada uus isiklik rekord.


Jään huviga ootama targemate tagasisidet, mis on selles plaanis puudu või üleliigne. 🙂 Aega plaani ringi teha on küll ja veel. Põhilised võistlused olen enda jaoks paika pannud ning ülejäänu kujuneb nende ümber.

Ausalt öeldes on mul selle aasta ees üpris suur aukartus. Olen põnevil, aga kardan hullupööra. Eelmine aasta oli minu esimene tõsisem jooksuaasta ning siis polnud mul eesmärke läbida x-kilomeetrist distantsi y ajaga. Nüüd on kõik teistmoodi, isiklikud rekordid vajavad parandamist ja lisandunud on mitu väga ambitsioonika distantsiga seotud eesmärki. Ma ei oskagi korralikult seda tunnet kirjeldada, mis minus tekib, kui ma oma eesmärkidele mõtlen. Kõhus on liblikad ja süda väriseb sees. Ilmselgelt olen ma lihtsalt sporti armunud. ❤

2015. aasta eesmärgid

allikas
allikas

Uus aasta on peaaegu terve nädala kestnud ja mina pole ikka veel oma eesmärke korralikult, avalikult ja valjult välja hõiganud. See viga saab nüüd parandatud. Esmalt panin kirja jooksuga seotud ambitsioonid, järgnesid muude spordialadega ja toitumisega seonduv, natuke kooli-töö valdkonnast ja lõppu sellised rohkem… hmm… isiklikku laadi eesmärgid. Kuna nimekiri sai niigi pikk, siis selliseid väga väikseid eesmärke ma eraldi välja tooma ei hakanud. Midagi võib ju ainult minu teada ka jääda. 😉

1. Läbida täispikk maraton.

Nüüd on see eesmärk lõpuks siin kõva häälega avalikult välja hõigatud. Kes mind natuke päriselus teavad ja minuga sellest rääkinud on, siis need teadsid seda maratonieesmärki juba mõni aeg tagasi. Peas on see loksunud eelmise aasta kevadest alates, aga nüüd olen ma kindel, et just 2015. aastal tahan täispika maratoni ära joosta. Kus täpselt, pole ma veel 100% otsustanud, aga ilmselt saab siiski SEB Tallinna maratonil see asi ette võetud. Eks ma veel mõlgutan mõtteid ja millalgi peab ennast kuskile ära registreerima. Lisaks pean suutma välja mõelda, kuidas ma kõik oma suvised võistlused maratoni treeningplaaniga kokku sobitan. See saab olema keeruline ülesanne, aga õnneks on mul tänu blogile, jooksurühmale ja treenerile piisavalt nõuandjaid. Kõige rohkem kardan aga mõne vigastuse tõttu maratonist loobumist. Igasuguseid probleeme ja küsimusi on selle maratoniga seoses nii palju, aga see on selle spordiaasta põhieesmärk. Hakkame tööle!

Video vaatamiseks kliki pildile.
Video vaatamiseks kliki pildile.

2. Poolmaraton alla 2:00.

Kuna mu praegune rekord on 2:07:12, siis on alla 2:00 jooksmise eesmärk piisavalt ambitsioonikas ja mõistlik. Lisaks on see selline väike kirjutamata reegel, et kui tahad maratoni enam-vähem hea enesetundega ära joosta, oleks võinud poolmaratonil enne 2 tunni piiri alistada. Praegu tundub see tempo 5:40 min/km tervelt 21,1 km järjest täiesti hullumeelne. o_O

3. 10 km alla 55 minuti.

Praegune rekord 58:10 vajab parandust. Kuna 10 kilomeetrit jooksen ilmselt vaid paaril võistlusel, siis on sellel distantsil pinge peal. Mu võistlusgraafik pole veel 100% paigas, aga enam-vähem ma juba tean, millal, kus ja mida joosta tahan. Eks varsti räägin võistlusgraafikust pikemalt eraldi postituses.

4. 5 km alla 25 minuti.

Oleks tore, kui suudaksin 5 km läbida alla 25-minutilise ajaga. Praegu tundub see üpris ambitsioonikas ettevõtmine, aga ehk tuleb ära? Siiani olen 5 km vaid Novembrijooksudel jooksnud (parim aeg: 27:14), aga sellel aastal võiksin selle ette võtta ka Eesti Ööjooksul, kus enam kahjuks poolmaratoni ei toimu…

5. Teha läbi Cooperi test.

Cooperi tahan läbi teha puhtalt iseenda jaoks. Vanasti pidime koolis pea iga aasta seda 12-minutilist testi läbima ja sealt tegelikult sai alguse mu esimene jooksuarmastus. Nimelt hakkasin kunagi just Cooperi jaoks harjutades jooksmist nautima. Tahaks näha, kui palju rohkem ma nüüd selle 12 minuti jooksul läbida suudan. ❓

6. Joosta oma 23. sünnipäeval 23 kilomeetrit.

27. veebruaril täitub mu järgmine eluaasta ja selle puhul tahaksin joosta 23 kilomeetrit: iga aasta eest 1 km. Kui ilm ikka meeletult kehv on, siis pean selle nalja ette võtma kas sisehallis või jooksulindil. 

allikas
allikas

7. Läbida Tartu Rattaralli pikk distants (135 km).

Eelmisel aastal nautisin Rattaralli 70 km otsa ikka täiega ja sellel aastal tahan pika distantsi ette võtta. Praegu tundub see väga hirmuäratav, aga ongi hea: seda rohkem on mul motivatsiooni kevadel ruttu jälle oma maanteerattaga suureks sõbraks saada.

8. Läbida triatlonil olümpiadistants (1,5+40+10 km) või midagi pikemat.

Kuna triatlon on üks hullumeelsemaid spordiüritusi, mida ma eales proovinud olen, siis sellel aastal tahan ma seda jälle teha. Nüüd võiks aga juba midagi pikemat ette võtta. Olen piilunud nii Tartu Mill Triatloni kui TriSmile 111 poole. Viimane tundub kõige põnevam, aga seal osalemine maksab nii neetult palju. Kui ma kuskilt hea hinna välja võlun, siis seal ma ka kohal olen. 😉

allikas

9. Hoida kehakaalu/rasvaprotsenti/lihasmassi.

Ah, teate: ma ei viitsi üldse enam ennast selle kehakaalu teemaga närvi ajada. Tahan enam-vähem samadesse mõõtudesse ja riietesse ära mahtuda ja jätkuvalt iseendaga rahul olla. 

10. Hoida toitumises oma tervislikku tasakaalu.

Kuigi mu toitumine pole veel 100% ideaalses tasakaalus ega ilmselt jõua ka kunagi sinna, sest igasugused ideaalid on enamasti kättesaamatud, siis olen ma praeguse tasakaaluga siiski päris rahul ning võiksin vähemalt sama heas olukorras olla ka aasta pärast. Ei mingeid söömishoogusid, ekstreemsusi ega hullu katsetamist. 

11. Läbida asjalik tööpraktika.

Kuna minu magistrikavasse kuulub 6 EAP eest praktikat, siis tahaksin selles mahus millegi asjaliku ja ägedaga tegeleda. Bakalaureuse ajal sain tehtud päris huvitava praktika Jõhvi Vallavalitsuses, magistriaegne praktika võiks vähemalt sama hea kui mitte parem olla.

12. Leida minu jaoks põnev teema ja alustada oma magistritööga.

Oh, mul hakkab halb isegi puhtalt sellest mõttest, et ma pean jälle lõputööd kirjutama hakkama. 😀 Igal juhul parandaks olukorra traagikat põnev teema ja hea juhendaja. Pean juba praegu hakkama mõtteid mõlgutama, millist teemat valida, sest viimasel hetkel mingi suvalise teema valimine oleks küll kõige halvem stsenaarium.

allikas
allikas

13. Vähem stressata.

Ma olen viimase aasta jooksul aru saanud, et on mõttekas asju võtta natuke vabamalt ja mitte nii väga muretseda, põdeda ja stressata igasuguste asjade pärast, olgu selleks siis kool, trenn või eraelu. Kõik kipub lõpuks iseenesest ikka kuidagi paika loksuma. Minu ülesanne on anda endast parim, sest siis läheb kõik hästi. Milleks veel mured ja ärevus, mis haigeks teeb? 

14. Olla jätkuvalt iseendaga heades suhetes ja õnnelik.

2014. aasta oli iseendaga sõbraks saamise ja leppimise aasta. Õppisin enda kohta väga palju. Oskan nüüd olla õnnelik ja tunda rõõmu ka väikestest asjadest. Oskan endale andestada. Oskan iseennast paremini kohelda. Oskan iseenda üle naerda. Oskan elada endast väljapoole ja näidata oma emotsioone paremini välja. Neid õpitud oskusi ma enam kaotada küll ei taha. 

Tunda just SEDA tunnet võimalikult palju ja kindlasti ka spordist väljaspool.
Tunda just SEDA tunnet võimalikult palju ja kindlasti ka spordist väljaspool.

15. Naeratada iga päev.

Lõppu selline lihtne, ent vahel nii keeruline ülesanne: naeratada iga päev. Olgu see siis midagi suurt või väikest, mis naeratuse näole toob, aga igas päevas pean ma midagi sellist leidma. Every day might not be good but there’s something good in every day. (eesti keeles: iga päev ei ole hea, kuid igas päevas on midagi head.) Mida rohkem endale sisendada, et ma olen õnnelik, seda õnnelikum ma ka tegelikult olen. Selle nimel võib töötada küll.


Ma arvan, et võin julgelt öelda, et sellel aastal olen jälle üpris ambitsioonikalt mõelnud ning tööd peab tegema palju. See pole aga kindlasti mitte halb, sest mis mõte oleks eesmärkidel, mis minus mitte mingit aukartust ei ärata? Neil polekski mingit mõtet, vähemalt mulle ei paku pinget eesmärk, mille ära tegemine tundub lihtne ja iseenesest mõistetav. Mõtlema ja unistama peab suurelt. 

If you can dream it, you can do it!