Eelmise nädala kokkuvõtmine vajas veidi rohkem aega, kuna trenni sai tehtud lihtsalt nii palju. Mitte ühtegi trennivaba päeva, kuid keha sai sellega suurepäraselt hakkama, sest töökohustusi ja -pingeid ei olnud. Sain keskenduda endale ja lihtsalt elada mõnusat elu täis trenni ja liikumist. Puhkus on ikka imeline aeg!

Esmaspäev: ringtreening. Magasin kaua ja lõuna ajal seadsin sammud ringtreeningusse. Alustasime väikse jooksuga kergejõustikuhallis (1,4 km, 7:00 min/km, 138 l/min), seejärel liikusime tagasi saali. Üles oli seatud päris mitu jaama ja harjutusi oli seinast seina, nii otseses kui ka kaudses mõttes. Korralik intensiivsem kogu keha treening, mulle väga meeldis. Mu kõhulihased andsid veel päevi sellest trennist väga intensiivselt märku. 56 min, 141 l/min

Teisipäev: rahulik jooks. Tundsin iga jooksusammuga oma valusaid kõhulihaseid, isegi natuke naljakas oli. 😅 Tegin mõnusa tiiru Sadamaraudtee kergliiklusteel. Pulss oli ilus ja enesetunne samuti täitsa okei. Rohkem mälestusi sellest jooksust ei ole. NRC: Running in the Dark. 7 km, 6:55 min/km, 145 l/min

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Jõudsin lõpuks pärast nädalaid vigastust ja töölähetusi tagasi JJVsse. Oli ka aeg! Eesootava laagri valguses tegime vaid pikema rahuliku jooksu (9 km, 7:03 min/km, 150 l/min) ja veidike harjutusi kerelihastele (23 min, 113 l/min). Enesetunne polnud kõige kergem, kuid siiski aktsepteeritav. Koos jooksuga trenni ja tagasi sai kokku väga ilus number jooksukilomeetreid.

Neljapäev: BodyPump. Viimane trenn enne laagrit. Kaalusin üht- ja teistpidi, aga läksin ikkagi, sest eelmisel nädalal juba jäin Pumpist ilma ning ei soovinud seda korrata. Võtsin jalalood kergemalt (loe: kükid tegin lisaraskuseta ja väljaastetes ei kasutanud kangi, vaid ainult hantleid) ja minu arvates sain väga mõistliku ja mõnusa pingutusega trenni kokku. Lihasvalu ei tulnud, seega üle ei pingutanud. Success. 57 min, 131 l/min

Reedest kuni pühapäevani toimus JJV Käärikul vol 2 ehk meie jooksupundi suvelaager. 😍

Kuna kaks ööpäeva tihedaid trenne on mõne jaoks liiga vähe, läksin koos Maria ja Liisiga reedel Tartust Käärikule laagrisse rattaga. Härra Jooksja võttis meie asjad auto peale ja pärastlõunal võtsime kolmekesi ratastel suuna laagri poole. Kohati oli päris raske selles palavuses nende tõusudega, kuid sain praktiliselt terve maa kellegi tuules sõita, seega ei ole kena raskuse üle vinguda. 53,7 km, 23,7 km/h, 145 l/min

Veidi vähem kui tunnike puhkust ning suundusime laagri esimesse ametlikku trenni: BodyAttacki. Tegime seda õues kossuplatsil päikese käes, seega niigi intensiivne trenn sai veel sammukese intensiivsemaks. Mul oli toss suhteliselt väljas, aga andsin endast maksimumi. 54 min, 140 l/min Reede õhtu lõpetasime mõnusa olemisega Kekkose saunas ja Kääriku järves. Mõnus!

Laupäev algas kell 7 hommikujooksu ja võimlemisega. 2,12 km, 8:47 min/km, 132 l/min Jalad ega olemine väga värske ei olnud, kuid hommikujooks on ülejäänud päevale väga vajalik soojendus. Pärast jooksu käisin isegi mina, tuntud kui ainult soojas vees ujujda, Kääriku järves ujumas.

Ennelõunal leidis aset lõigutrenn. Soojenduseks sörkisime 2 km ümber staadioni (2 km, 6:57 min/km, 144 l/min) ja jätkasime üpris pika ploki jooksuharjutuste ja lahtijooksudega. Alguses olid jalad üsna meh, aga mida edasi, seda paremaks läks. 🙂 Seejärel andis Treener meile instruktsioonid lõigutrenniks. Edasijõudnutele 4 plokki, teistele 2–3 plokki lõike. Mõtlesin, et teen 2 plokki, eks siis vaatab, kas ajaliselt ja enesetunde järgi kolmandat jõuab. Etteruttavalt: jõudis küll. Lõigud ja tempod:

• 400m: 4:49, 5:06, 5:17 min/km
• 300m: 4:59, 5:17, 5:27 min/km
• 200m: 4:43, 5:05, 5:00 min/km
• 100m: 4:46, 4:54, 4:57 min/km

Lõikude vahele nii palju kõndi ja sörki, et jõuaks alguspunkti tagasi ehk vastavalt 400, 100, 200, 300 meetrit. Sain enda arvates päris hästi hakkama. Teate kui mõnus on koos trennikaaslastega staadionil lõike lammutada? Megamõnus! Lõpetuseks tegime veel väikse teatevõistluse, kus mina alustasin meie tiimi jooksu 200-meetrise lõiguga. Suutsin Kaire tempos püsida ja läbisin lõigu tempoga 3:57 min/km. Ei valeta, kui ütlen, et jooksin ükskõik missuguse pikkusega lõikuga viimati nii kiiresti aastaid tagasi. Pärast lõigutrenni tegime mõned harjutused kõhule ja seljale (24 min, 99 l/min) ning sealt oli juba otsetee jooksuriietes järve.

Pärast lõunat ootas ees BootCamp. Olin paaris härra Jooksjaga. Taaskord üpris palav ja päikseline trenn kossuplatsil koos päris intensiivsete harjutustega. Seekord olin targem ja panin jõusaalikindad kätte, nii oli päris mugav teha harjutusi, mis nõudsid käte mahapanekut. Sääred olid pärast neid kummilintidega jookse päris läbi ja siis läksime treppidele, kus ootas ees 5×115 astet trepijooksu. Kõik tegin ära! 75 min, 131 l/min

BootCampist suundusime matkale legendaarsele Seinamäele. Poole tunni jooksul oli võimalik minna Seinamäest üles nii mitu korda, kui jõudsid või soovisid. Eelmisel aastal ületasin ennast ja läksin esimest korda elus Seinamäest üles. Seekord võtsime Mariaga ette kaks Seinamäe tõusu. Arvestades, et ma kardan kõrgust ja milline on tõusunurk sellel tõusul, on see ikka paras saavutus. 4,75 km

Päeva lõpetas kuues trenn ehk limonaadimiil. Tegime omad reeglid, mille kohaselt tuli juua 250 ml kihisevat jooki iga 400-meetrise jooksuringi eel. Kokku liiter kihisevat jooki ja 1600 meetrit jooksu. Jooksu lõpuks oli kõht vedelikku ja gaasi täis, seega enesetunne jooksu ajal oli päris huvitav. 😅 Lõigud tegin vaatamata veetakistusele suhteliselt ühtlaselt 5:30 min/km tempos, seega võib rahule jääda.

Pühapäevane hommikujooks oli rist ja viletsus. Jalad ei liikunud enam üldse, sääred olid nagu kivist, venimatud ja paindumatud. Venisime need 2 kilomeetrit ära (8:23 min/km, 132 l/min) ja ujusime peale. Seejärel tuli juba kiirelt süüa, asjad kokku pakkida, natuke tududa ja end pikaks jooksuks valmis panna.

Kell 10.30 asusime oma pundiga teele. Eesmärk oli joosta Käärikult Pühajärveni, teha Pühaka tiir ja joosta hotelli tagasi, kokku 18 km. Arvestades tõuse, mis teel võtta tuleb, siis väga VÄGA korralik pikk jooks. Mul oli igaks juhuks telefon ja kõrvaklapid kaasas, et teistest maha jäädes muusika või podcasti saatel edasi liikuda, kuid õnneks neid vaja ei läinud. 🙂 Kõigil olid pulsid ilusad, jalad küll kanged, kuid kandsid meil finišisse, ja tempogi oli Otepää kohta väga kena. Ilm oli pilves ja jooksmiseks igati sobilik. Success! 18,36 km, 7:16 min/km, 143 l/min

Pärast lõunasööki ootas ees viimane pingutus. Mingit tunnet, et tahaks hullult rattaga ligi 60 km sõita, polnud meist vist kellelgi. Minna aga tuli. Treener andis käsu kätte, et pulsid tuleb madalal hoida, ei hakka punnitama. Üllatavalt sai sellest vist laagri lihtsaim trenn. Praktiliselt kogu tee kulgesime allamäge ja allatuult. 😍 Mõned raskemad lõigud olid, aga kui saad ikka mitmel korral pikaks ajaks näha kiirusi 40 km/h ja samal ajal pulssi 100 või vähem, siis see on ikka megahea tunne. Nii kerge enesetundega rattasõitu mul vist polegi veel sel aastal olnud. Super! 56 km, 26,8 km/h, 131 l/min

Sellega saigi meie järjekordne võrratu Kääriku-laager läbi. Esimesel korral ei saanud ma laagris paljusid asju kaasa teha, teisel korral sain juba joosta ning seekord tegin kõik ja rohkemgi veel maksimaalselt kaasa. Selle üle on mul nii hea meel. 🙂 See Kääriku vaib on ikka täiesti omanäoline ja nii eriline. Pole paremat kohta Eestis, kus laagrit pidada. Treeningvõimalused, majutus, toitlustus, loodus… Inimestest rääkimata. Kõik on lihtsalt viimasepeal. Küll on tore, et Treener ja spordiklubi meile taaskord mõnusa suvise laagri korraldasid. Aitäh asjaosalistele!

Kokkuvõttes:

Pärast nii intensiivset nädalat võtan sel nädalal palju rahulikumalt. Täna olen vaikselt kodus tšillinud ja toimetanud (loe: pese ja voldi laagripesu; korista; tee muudkui süüa, et laagrijärgset hundiisu taltsutada), edaspidise osas suuri plaane pole. Mu märkmikus on nädal nii tühi, et pole teinud ühtegi märget mitte millegi kohta – viimati oli nii vist Tansaanias puhkusel olles. See on täitsa hea tunne, aga trennid peaksin sinna ikkagi ära planeerima, et eesmärgipärasust mitte ära kaotada. Chicago maratonini on jäänud 11 nädalat.