Sel nädalal mul pikka juttu teha ei ole, sest jäin ootamatult haigeks.

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Käisime taaskord Aveliisiga väiksel kõnd-jooksu ringil. Päris mõnus oli, aga natuke oli mingi veider väsimus justkui lihastes sees. Nagu oleks jõhkralt trenni all olnud, kuigi ma polnud ju kolm päeva mingit trenni olnud. Eeldasin, et ju see Tallinnas veedetud nädalavahetus siis ikkagi mind väsitanud oli. 6,15 km, 8:10 min/km, 132 l/min Pärast aeroobset osa tegime efektiivse seeria seljaharjutusi (25 min, 107 l/min) ja sellega võis trenni lõppenuks lugeda.

Teisipäev: BodyPump. Pumpis oli jõudu küll ja veel. Üle saja aasta sai kükid ära tehtud 5+5 kg kangiga. Õlaloos tuli juba isegi rohkem kui 16 kätekõverdust hambad ristis sirgetel jalgadel ära. Enesetunne oli tugev ja meeleolu hea. Lausa nii hea, et regasin end reedesse Pumpi ka ära. 66 min, 142 l/min

Kolmapäeval jäin ma aga nagu välk selgest taevast lihtsalt haigeks. 😞 Kurk muutus vastikult kipitavaks, kogu keha murdis mingi lõpmatu väsimus ja pea lõhkus otsas. Trenni teisi nakatama ja oma südant ohustama ei läinud. Meenutasin esmaspäeval trennis ja teisipäeval õhtul tuntud veidrat väsimust ja sain aru, et ju olin juba siis mingeid haigestumise märke kogemas, aga ei saanud sellest lihtsalt aru.

Järgmisel päeval lisandus kogu kompotile veelgi rohkem paistes ja valus kurk ning palavik, mis muudkui tuli ja läks nagu Põhja-Tallinn. 37.1, aga see oli piisav, et pidevalt oleks vaheldumisi tulikuum ja jääkülm olla. Ma olin too päev ikka täielik laip.

Võtsin pereõega ühendust ja suurema jututa anti mulle COVID-19 testi saatekiri. Pereõde mainis, et praegu on läinud liikvele ka kõik teised hooajalised viirushaigused, seega ei pruugi mul korontšikut olla, aga test tuleb siiski teha. Seda, et inimesed hoogsalt haigestunud on, on näinud vist kõik, kes uudiseid jälgivad. Kui muidu tehti 1000 testi päevas, siis sel nädalal on olnud rohkelt päevi, kui neid tehakse 3000 ja rohkem.

Reedel saigi koroonatestil ära käidud. Kuna ka härra Jooksja oli kergelt haigestunud (õnneks ei tundnud ta end nii halvasti nagu mina), siis saime mõlemad selle testi teha. Ei olnud üldse meeldiv, aga olen palju hullemaidki asju elus läbi teinud. Võib-olla oli testitegija lihtsalt piisavalt osav.

Laupäev tervitas negatiivse testitulemusega, hurraa! 🙂 Aga enesetunne oli ikkagi piisavalt kehv, et mingist Võrumaa sarja Kütioru maastikujooksule minekust polnud juttugi. Üldiselt tundsin end aga tunduvalt paremini kui paar päeva tagasi. Kahjuks täna on enesetunne taas veidi kehvemaks läinud ja nüüd olen jõudnud sinna faasi, kus kurk enam valus pole, kuid selle asemel on tekkimas köha. Oijah. 😕 Tundub, et plaan uuel nädalal toimetuste juurde naasta tuleb vähemalt paar päeva veel edasi lükata.

Lootsin nii väga Võrumaa pikamaajooksude sarjas kõik osaluskorrad ja medalid kokku koguda, aga see nõme viirushaigus rikkus kõik ära. ☹️ Olen viimased 4 aastat iga kord septembri keskel vähemalt nädala haige olnud. Milline “kaunis” traditsioon. Siiski pean olema tänulik, et sel aastal alles teist korda viirushaiguses olen. Eelmisel aastal olin selleks ajaks juba oma 10 korda haige olnud. Ja nüüd olen ma ka nii palju targem, et end korralikult terveks ravin, enne kui töö ja trenni juurde tagasi ruttan.

Pean edaspidi olema veelgi hoolsam kätepesija ja desinfitseerija. Nagu näha, on siiski väga kerge need viirused endale kuskilt külge hankida, isegi kui endale tundub, et oled ju väga tähelepanelik ja hoolikas olnud. Hoidkem enda ja teiste tervist. 🙏🏻