
Esmaspäeval ja teisipäeval taastusin alles oma viirushaigusest, mis suurima tõenäosusega võis olla paragripp.
Kolmapäev: jalutuskäik. Kuna mul polnud kolmapäevaks juba mitu päeva palavikku olnud ja ka muud sümptomid olid peaaegu täielikult taandunud, siis julgesin üle väga mitme päeva lõpuks õue minna. Tegime härra Jooksjaga väikse jalutuskäigu Toomemäel ja nautisime ilusat sooja päikeseloojangut. 🙂 4,11 km, 12:23 min/km, 114 l/min
Neljapäev: Ümber Värska järve jooks. Ehk kõnd. Seekord oli minuga ka Aveliis kaasas, lisaks Võrumaa sõbranjedele. Tõsiasi oli kahjuks see, et see nädalane haigus oli minu juba ilusaks saadud pulsist järele jätnud… absoluutselt mitte midagi. 😕 Pulss oli isegi tavapärasest aeglasema tempoga täiesti läbi igasuguste lagede. Megakõrge. Mis teha, peab leppima. Rada iseenesest oli tegelikult päris kerge ja väga maaliline. Ilus mets ja järveäärne rada. 🙂 Seal matkaks teinekordki. 10 km, 9:17 min/km, 156 l/min
Pilti ei ole, sest selleks ajaks kui Margit finišisse jõudis, oli õues juba ammu pime. 😅
Reede: BodyPump. Uus kava. Esimese korraga ei jätnud halba muljet, aga samas ka mitte midagi erilist. Ootan järgmist korda, et paremini aru saada, mis meeldis ja mis mitte. 🙂 Kuna olin trennilainele alles tagasi tulemas, siis võtsin natuke kergemalt, aga ega kerge ikka ei olnud. Osad lood olid päris intensiivsed. 75 min, 128 l/min
Laupäev: trennivaba.

Pühapäev: Tallinna Maratoni virtuaaljooks. Hea meelega oleks ma seda veel paar nädalat edasi lükanud, aga septembriga lõpeb virtuaaljooksul osalemine. Regasin end sinna kunagi ennemuistel aal, kui lootsin, et sügiseks olen kindlasti rajal tagasi. Lo and behold… Ära tuli see ‘jooks’ läbida, sest ei tahtnud osalust raisku lasta. Medal on ju ka väga ilus.
Juba neljapäevane Värska kõnd näitas selgelt ära, kui palju see läbipõetud viirushaigus minu arengut mõjutas. Pani täieliku põntsu. Täpselt sama kordus ka täna. 😐 Oleksin tahtnud küll 5+5 süsteemis kõnd-jooksu teha, kuid juba algusest peale kohandasin selle 10 minutit kõndi, 5 minutit üliaeglast sörki süsteemi peale. Niimoodi pidasin vastu kuskil 2,5 tundi. Siis läksin üle ainult kõnnile. Ka siis oli pulss 150. 🙄 Ei mingit sörki enam.
Virtuaal’jooksu’ tegin läbi Tartu Linnamaratoni pooliku rajal. See rada on ikka mõnus. 🙂 Ammu pole seal jooksnud, juba 3 aastat. Viimati sai tehtud seal minu poolmaratoni rekord 1:47:53, mis seisab tänase päevani. Võimalik, et seisab kuni mu elu lõpuni. Mitte just eriti kiirel rajal selline rekord. Oh kuidas tahaks tagasi 2017. aastasse. Kui ilus siis kõik oli…

3:10:37, 21,1 km, 9:01 min/km, 152 l/min
Kokkuvõttes:

Järgmisel nädalal loodan Tartu Linnamaratonil läbida mingis vormis 10 km ja sellega saada lukku Tartu Maratoni Kuubik.