Nädala kokkuvõte 14.–20.09.2020

Sel nädalal mul pikka juttu teha ei ole, sest jäin ootamatult haigeks.

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Käisime taaskord Aveliisiga väiksel kõnd-jooksu ringil. Päris mõnus oli, aga natuke oli mingi veider väsimus justkui lihastes sees. Nagu oleks jõhkralt trenni all olnud, kuigi ma polnud ju kolm päeva mingit trenni olnud. Eeldasin, et ju see Tallinnas veedetud nädalavahetus siis ikkagi mind väsitanud oli. 6,15 km, 8:10 min/km, 132 l/min Pärast aeroobset osa tegime efektiivse seeria seljaharjutusi (25 min, 107 l/min) ja sellega võis trenni lõppenuks lugeda.

Teisipäev: BodyPump. Pumpis oli jõudu küll ja veel. Üle saja aasta sai kükid ära tehtud 5+5 kg kangiga. Õlaloos tuli juba isegi rohkem kui 16 kätekõverdust hambad ristis sirgetel jalgadel ära. Enesetunne oli tugev ja meeleolu hea. Lausa nii hea, et regasin end reedesse Pumpi ka ära. 66 min, 142 l/min

Kolmapäeval jäin ma aga nagu välk selgest taevast lihtsalt haigeks. 😞 Kurk muutus vastikult kipitavaks, kogu keha murdis mingi lõpmatu väsimus ja pea lõhkus otsas. Trenni teisi nakatama ja oma südant ohustama ei läinud. Meenutasin esmaspäeval trennis ja teisipäeval õhtul tuntud veidrat väsimust ja sain aru, et ju olin juba siis mingeid haigestumise märke kogemas, aga ei saanud sellest lihtsalt aru.

Järgmisel päeval lisandus kogu kompotile veelgi rohkem paistes ja valus kurk ning palavik, mis muudkui tuli ja läks nagu Põhja-Tallinn. 37.1, aga see oli piisav, et pidevalt oleks vaheldumisi tulikuum ja jääkülm olla. Ma olin too päev ikka täielik laip.

Võtsin pereõega ühendust ja suurema jututa anti mulle COVID-19 testi saatekiri. Pereõde mainis, et praegu on läinud liikvele ka kõik teised hooajalised viirushaigused, seega ei pruugi mul korontšikut olla, aga test tuleb siiski teha. Seda, et inimesed hoogsalt haigestunud on, on näinud vist kõik, kes uudiseid jälgivad. Kui muidu tehti 1000 testi päevas, siis sel nädalal on olnud rohkelt päevi, kui neid tehakse 3000 ja rohkem.

Soojad joogid ja soe tekk – selle nädala parimad sõbrad

Reedel saigi koroonatestil ära käidud. Kuna ka härra Jooksja oli kergelt haigestunud (õnneks ei tundnud ta end nii halvasti nagu mina), siis saime mõlemad selle testi teha. Ei olnud üldse meeldiv, aga olen palju hullemaidki asju elus läbi teinud. Võib-olla oli testitegija lihtsalt piisavalt osav.

Laupäev tervitas negatiivse testitulemusega, hurraa! 🙂 Aga enesetunne oli ikkagi piisavalt kehv, et mingist Võrumaa sarja Kütioru maastikujooksule minekust polnud juttugi. Üldiselt tundsin end aga tunduvalt paremini kui paar päeva tagasi. Kahjuks täna on enesetunne taas veidi kehvemaks läinud ja nüüd olen jõudnud sinna faasi, kus kurk enam valus pole, kuid selle asemel on tekkimas köha. Oijah. 😕 Tundub, et plaan uuel nädalal toimetuste juurde naasta tuleb vähemalt paar päeva veel edasi lükata.

Lootsin nii väga Võrumaa pikamaajooksude sarjas kõik osaluskorrad ja medalid kokku koguda, aga see nõme viirushaigus rikkus kõik ära. ☹️ Olen viimased 4 aastat iga kord septembri keskel vähemalt nädala haige olnud. Milline “kaunis” traditsioon. Siiski pean olema tänulik, et sel aastal alles teist korda viirushaiguses olen. Eelmisel aastal olin selleks ajaks juba oma 10 korda haige olnud. Ja nüüd olen ma ka nii palju targem, et end korralikult terveks ravin, enne kui töö ja trenni juurde tagasi ruttan.

Pean edaspidi olema veelgi hoolsam kätepesija ja desinfitseerija. Nagu näha, on siiski väga kerge need viirused endale kuskilt külge hankida, isegi kui endale tundub, et oled ju väga tähelepanelik ja hoolikas olnud. Hoidkem enda ja teiste tervist. 🙏🏻

Workout Week 4.–10.02.2019

Jälle on üks nädal lõppemas – kuhu see aeg lendab? Töö, kodu, remondi ja trennide virr-varris kaob see aeg väga kiirelt käest. Pühapäeva õhtu tuleb kätte ja nädala to-do list pole ikka veel lõppenud. Kriipsutame nüüd sealt vähemasti nädala kokkuvõtte maha.

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Fartlek ja ÜKE. Fartleki jooksime süsteemis 5+(3+2) minutit. Kokku jõudsin teha 4 blokki pluss veidi rahulikult peale. Sisuliselt tähendab see, et 5 minutit jooksin kergelt (7+ min/km), siis 3 minutit veidi tempokamalt (ca 5:30–5:45 min/km, pulss 160 kandis) ja seejärel 2 minutit (5–5:20 min/km, pulss 170 kandis) juba päris tempokalt. Jalad pärast pühapäevast pikka jooksu just erilist särtsu välja ei näidanud, aga ära ta joostud sai. 🙂 6:21 min/km, 151 bpm. 

ÜKEs ikka traditsiooniline kerelihaste päev: harjutused külgedele, seljale ja kõhule. Nagu igal esmaspäeval.

Teisipäev: BodyPump. Kiirustasin pärast stressirikast päeva pärastlõunasesse Pumpi pead tuulutama, täpselt nagu igal teisipäeval. Jälle üks hea vanadest kavadest kombineeritud trenn. Selle trenni märksõna oli kätekõverdused: täiesti planeerimata tegin rinnaloos kõik 58 kätekõverdust sirgetel jalgadel. Pärast õlalugu, kus ühtegi kätekat ei olnud, tegin veel 10 sirgetel. Mis te arvate, kas sai pea selgeks ja rinnalihas kolmapäevaks valusaks? 😅

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenni päev. Ikka soojendus ja jooksuharjutused alla ning siis lõikude juurde, sel korral oli kavas 3 blokki:

  • 300 m: 4:16, 4:24, 4:04 min/km
  • 200 m: 4:13, 4:13, 4:04 min/km
  • 300 m: 4:18, 4:06, 4:04 min/km

Vahele üks ring kerget jooksu ja blokkide vahele 5 minutit sörki. Alguses oli lõigu lõpus pulss 175 kandis, viimasel lõigul aga sain maksimumiks kätte 183 bpm. Olen endale uue jänese leidnud, kes minust ikka korralikult kõik välja pingutab. Aitäh, Brit! 🙂 Ma pole kunagi lõigutrennis 4:04 tempot kätte saanud. Äge!

Neljapäev: trennivaba. Üle 4 trennipäeva lõpuks üks puhkepäev. Kulus ära.

Reede: BodyPump. Endalegi ootamatult jõudsin komandeeringust täpselt nii tagasi, et tänu härra Jooksja transpordile jõudsin Pumpi – olin arvestanud, et reedene trenn jääb tegemata, aga läks õnneks teisiti. 🙂 Pikast päevast oli kindlasti väsimus sees, aga nii hea tunne oli, et nädala teine BP siiski tehtud sai.

Laupäev: pikk jooks. Laupäeva hommikul kell 7 üles, et jooks ruttu ära teha ja kell 10 ilusti muude toimetuste juures olla. See oli ikka üks õudselt pikk laupäev. Jooks iseenesest oli selline… natuke meh. 😐 Halb ei olnud, aga jalad olid kanged ja alaselg kiskus pingesse. Vastutuulega üksi võitlemine võttis korraks motivatsiooni alla, aga vähemalt oli teekate valdavalt jää- ja lumevaba, kui just lõik Ihastest Soojuse teele välja arvata: see oli hooldamata, ainult väga libe kiilasjää. Igal juhul sai oma 2 tundi ära joostud (6:52 min/km, 150 bpm) ja seejärel võis remonditoimetuste juurde asuda. Lõpetasime enam-vähem keskööl ja parajalt laip oli olla.

Pühapäev: trennivaba. Mässasime viimaste remonditegemistega ja nüüd teen kiirustades kõiki muid asju, mis sel nädalal veel tegemata. Näiteks ootab kodublogi kirjutamist, kuid pea on justkui mõtetest täiesti tühi… 🙄

Kokkuvõttes:

Üldiselt kena nädal, aga see pidev stress mõjub mulle lihtsalt nii kehvasti. Eriti puudutab see und ja söömist: uinumine on vahel ikka päris raske, kui pead ei suuda välja lülitada, ning söömine on olnud lihtsalt täielik katastroof. Ohjah.

Tahtsin just kirjutada, et ootan väga oma nädalast puhkust veebruari lõpus, aga pigem peaks vist seda “puhkuseks” nimetama, sest #remont, #fototööd, #kirjatööd, #asjaajamised… 🙄 Kui jaanuaris sain natuke kuidagi kas või nädalavahetustel aega maha võetud, siis veebruar hakkab jälle käest ära minema.

Järgmisel nädalal tuleb esimese prioriteedina tööl järgmised tähtajad kinni püüda, teise prioriteedina korralikult trenni teha, sh ära joosta viimane päris pikk jooks enne 27 km sünnipäevajooksu. Kõik muu peab ise kuidagi õiges suunas kulgema.