Workout Week 4.–10.02.2019

Jälle on üks nädal lõppemas – kuhu see aeg lendab? Töö, kodu, remondi ja trennide virr-varris kaob see aeg väga kiirelt käest. Pühapäeva õhtu tuleb kätte ja nädala to-do list pole ikka veel lõppenud. Kriipsutame nüüd sealt vähemasti nädala kokkuvõtte maha.

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Fartlek ja ÜKE. Fartleki jooksime süsteemis 5+(3+2) minutit. Kokku jõudsin teha 4 blokki pluss veidi rahulikult peale. Sisuliselt tähendab see, et 5 minutit jooksin kergelt (7+ min/km), siis 3 minutit veidi tempokamalt (ca 5:30–5:45 min/km, pulss 160 kandis) ja seejärel 2 minutit (5–5:20 min/km, pulss 170 kandis) juba päris tempokalt. Jalad pärast pühapäevast pikka jooksu just erilist särtsu välja ei näidanud, aga ära ta joostud sai. 🙂 6:21 min/km, 151 bpm. 

ÜKEs ikka traditsiooniline kerelihaste päev: harjutused külgedele, seljale ja kõhule. Nagu igal esmaspäeval.

Teisipäev: BodyPump. Kiirustasin pärast stressirikast päeva pärastlõunasesse Pumpi pead tuulutama, täpselt nagu igal teisipäeval. Jälle üks hea vanadest kavadest kombineeritud trenn. Selle trenni märksõna oli kätekõverdused: täiesti planeerimata tegin rinnaloos kõik 58 kätekõverdust sirgetel jalgadel. Pärast õlalugu, kus ühtegi kätekat ei olnud, tegin veel 10 sirgetel. Mis te arvate, kas sai pea selgeks ja rinnalihas kolmapäevaks valusaks? 😅

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenni päev. Ikka soojendus ja jooksuharjutused alla ning siis lõikude juurde, sel korral oli kavas 3 blokki:

  • 300 m: 4:16, 4:24, 4:04 min/km
  • 200 m: 4:13, 4:13, 4:04 min/km
  • 300 m: 4:18, 4:06, 4:04 min/km

Vahele üks ring kerget jooksu ja blokkide vahele 5 minutit sörki. Alguses oli lõigu lõpus pulss 175 kandis, viimasel lõigul aga sain maksimumiks kätte 183 bpm. Olen endale uue jänese leidnud, kes minust ikka korralikult kõik välja pingutab. Aitäh, Brit! 🙂 Ma pole kunagi lõigutrennis 4:04 tempot kätte saanud. Äge!

Neljapäev: trennivaba. Üle 4 trennipäeva lõpuks üks puhkepäev. Kulus ära.

Reede: BodyPump. Endalegi ootamatult jõudsin komandeeringust täpselt nii tagasi, et tänu härra Jooksja transpordile jõudsin Pumpi – olin arvestanud, et reedene trenn jääb tegemata, aga läks õnneks teisiti. 🙂 Pikast päevast oli kindlasti väsimus sees, aga nii hea tunne oli, et nädala teine BP siiski tehtud sai.

Laupäev: pikk jooks. Laupäeva hommikul kell 7 üles, et jooks ruttu ära teha ja kell 10 ilusti muude toimetuste juures olla. See oli ikka üks õudselt pikk laupäev. Jooks iseenesest oli selline… natuke meh. 😐 Halb ei olnud, aga jalad olid kanged ja alaselg kiskus pingesse. Vastutuulega üksi võitlemine võttis korraks motivatsiooni alla, aga vähemalt oli teekate valdavalt jää- ja lumevaba, kui just lõik Ihastest Soojuse teele välja arvata: see oli hooldamata, ainult väga libe kiilasjää. Igal juhul sai oma 2 tundi ära joostud (6:52 min/km, 150 bpm) ja seejärel võis remonditoimetuste juurde asuda. Lõpetasime enam-vähem keskööl ja parajalt laip oli olla.

Pühapäev: trennivaba. Mässasime viimaste remonditegemistega ja nüüd teen kiirustades kõiki muid asju, mis sel nädalal veel tegemata. Näiteks ootab kodublogi kirjutamist, kuid pea on justkui mõtetest täiesti tühi… 🙄

Kokkuvõttes:

Üldiselt kena nädal, aga see pidev stress mõjub mulle lihtsalt nii kehvasti. Eriti puudutab see und ja söömist: uinumine on vahel ikka päris raske, kui pead ei suuda välja lülitada, ning söömine on olnud lihtsalt täielik katastroof. Ohjah.

Tahtsin just kirjutada, et ootan väga oma nädalast puhkust veebruari lõpus, aga pigem peaks vist seda “puhkuseks” nimetama, sest #remont, #fototööd, #kirjatööd, #asjaajamised… 🙄 Kui jaanuaris sain natuke kuidagi kas või nädalavahetustel aega maha võetud, siis veebruar hakkab jälle käest ära minema.

Järgmisel nädalal tuleb esimese prioriteedina tööl järgmised tähtajad kinni püüda, teise prioriteedina korralikult trenni teha, sh ära joosta viimane päris pikk jooks enne 27 km sünnipäevajooksu. Kõik muu peab ise kuidagi õiges suunas kulgema.

Advertisements