Nädala kokkuvõte 17.–23.01.2022

See on mõneks ajaks viimane nädala kokkuvõte, sest juba järgmisel nädala reede hommikul asun ma teele Tansaania ja Kilimanjaro suunas. Viimasel korralikul treenimise nädalal panin enamjaolt rõhku rahulikule treeningule.

Esmaspäev: rahulik jooks. Töömaratonid jätkusid ja jooksma sain napilt enne kella kaheksat õhtul. Mõtlesin, et lähen käin oma lemmikul Tähtvere ja jõe ääre ringil, kui rohkem ei jõua, siis 6 km ring sobib pea tuulutamiseks küll. Olin tööpäevast jumala sodi ja ei hakanud isegi mõtlema mingitele kiirematele liigutustele. Nagu tavaliselt: pärast paari kilomeetrit tuli elu vaikselt sisse, töömõtted hakkasid ära minema ja lõpuks tegin hea enesetundega peaaegu 9 km ringi. 8,81 km, 7:41 min/km, 148 l/min

Teisipäev: BodyAttack. Mitmeks nädalaks viimane Attack. Võtsin viimast sellest toredast kavast, parimast Treenerist ja mõnusast pundist. 58 min, 161 l/min, max: 181 l/min

Kolmapäev: trennivaba.

Neljapäev: rahulik jooks. Järjekordne õhtu, järjekordne lumine jooks. Tasapisi hakkab selle pideva lumes sumpamisega juba harjuma. Samas ei jõua kevadet ära oodata, et saaks juba puhtale asfaldile. Praegu tundub jooksuvorm tegelikult päris hea olevat, sest eriti sellel nädalal oli pidevalt jooksurajal see imeline tunne, et on kerge ja võiks jooksma jäädagi. Ega muidu naljalt suvalisel neljapäeva õhtul 1:20 joosta viitsiks. 10,74 km, 7:21 min/km, 149 l/min

Reede: BodyPump. Pumpis viimane kava ja kaks lisalugu ehk tõsine andmine. Väljaasted on mu lemmiklugu sellest kavast ja kui Treener ütles, et pange nüüd lühikeseks kükkide osaks kangile nii palju kihte, et ainult üks kiht kettaid jääb maha, siis ma ei viilinud ja panin mõlemale poole 7,5+7,5 kg peale. Mul pole aastaid üheski loos sellist raskust olnud. Felt great! 77 min, 129 l/min

Laupäev: pikk jooks. Ei viitsinud pikalt mõelda, millist ringi teha, kui pikalt, mis suunast tuul on ja kus kõige hullemad teed on. Hakkasin lihtsalt ühes suunas minema, endal Be1st podcast kõrvas. Valisin suuna Lähte poole, sest seal pole ammu käinud. Tund aega ühes suunas, tund teises suunas. Esimene ots oli päris parajas vastutuules ja eks aeg-ajalt tuli korralikult ukerdada nendel lõikudel, kuhu autoteelt soolalund lükatud oli. Tagasitee see-eest oli mõnusalt taganttuules. Jälle see tunne, et võiks jooksma jäädagi. Super. 15,73 km, 7:44 min/km, 150 l/min

Pühapäev: Taevaskoja-Otteni matk. Viimane võimalus matkata, enne kui mäele minek. Läksime kindla peale välja ehk Taevaskoja väiksem tiir. Kuna härra Jooksja taastub hetkel mingist imelikust selja ja/või jala vigastusest, siis igaks juhuks pikemale ringile ei läinud. Megailus loodus ja nii hea ilm. Ilma pildipausideta läks aega umbes 1,5 tundi. 6,45 km, 14:35 min/km, 102 l/min

Kokkuvõttes:

Järgmisel nädalal tuleb kõikide tööasjadega otsad kokku tõmmata, teha paar trenni, kolmapäeval tuleb anda negatiivne koroonaproov, neljapäeva õhtul tuleb end Tallinna kohale vedada ja reedel võtta suund Aafrika poole. 30. ja 31. jaanuaril naudime safaril Aafrika savanne ja metsloomi. 1. veebruarist hakkame vallutama mäge ja kui kõik läheb plaanipäraselt, peaksime laupäeva, 5. veebruari hommikutundidel jõudma 5895 meetri kõrgusele Kilimanjaro tippu. Tuleb ainult pöidlaid hoida, et mäehaigus enne maha ei murraks ja me kõik sinna tippu ikka kohale jõuaksime. Telefoni- ja internetilevi olemasolul üritan meie reisi Instagrami jäädvustada, seega kellele pakub huvi, saab silma peal hoida (@mpartei).

Nädala kokkuvõte 27.12.21–2.01.22

See nädal oli konkreetselt hullumeelne. Nii palju asju oli vaja ajada, et pool to-do listi on ikka tegemata. Ma pole isegi raamatupoodi jõudnud, et endale uus 2022. aasta kalendermärkmik osta! 🤯 Tuleb homme hommikul kohe minna, sest tunnen end vaatamata elektroonsetele abivahenditele (mul on kõik telefoni kalendrisse, meeldetuletustesse ja märkmetesse duubeldatud) ilma pabermärkmikuta nagu peata kana. Tööülesanded, kodused tegemised, trennid, pildistamised ja kõik muud toimetused on mul alati kalendris omal kohal kirjas. Millegipärast ühes kohas ühel paberlehel koos olles toimib asjade joonel hoidmine mul kõige paremini.

Igal juhul oli möödunud nädal trennide osas tõesti väga tagasihoidlik. Esmaspäeval ja teisipäeval taastusin veel meie pikast jõulujärgsest jooksumatkast. Süda puhkas kenasti välja ja puhkeolekupulss naases stabiilsusesse, aga süvalihas andis sellele vaatamata endast veel kuni reedeni selgelt märku. 27 kilomeetrit lumistel teedel püstipüsimist ei ole naljaasi. Kolmapäevane jooks oli mõnusalt kerge ja kiire sodistele teedele ja pingeseisundis mõistusele vaatamata. Täielik jooksurõõm. 6 km, 7:08 min/km, 150 l/min

Reedel oli käes aasta viimane päev, mis tähendas, et traditsiooniliselt saab kolm tundi järjest BodyPumpida. Süvalihas värises terve aeg nagu haavaleht, aga üldiselt oli enesetunne tugev. Jõudu jagus, surma ei saanud. Kui ma nüüd millegagi puusse ei pane, siis tehtud sai üks soojendus ja lõdvestus, kaks kõhulugu, kolm küki-, selja-, biitsepsi-, triitsepsi- ja õlalugu, neli rinnalugu ja viis (!) väljaastete lugu. Ehk siis kaheksa jalalugu. 😅 Vanad hitid ja uuemad palad. (185 min, 132 l/min) See peaks selgitama, miks ma nädalavahetusel trenni ei teinud, kuigi plaanisin korra jooksmas käia. Mul on niiiiii hull lihasvalu, et maratonijärgsed valud on sellega võrreldes käkitegu. Liigun kodus ringi nagu invaliid. Kui täna hakkab ülakeha vaikselt järele andma, siis jalad on ikka täiesti sodid. Loodame, et homseks on parem, sest siis ootab juba uus trenn.

Kokkuvõttes:

Nüüd aga peaksin hakkama eelnevat aastat ühe postitusega kokku võtma. Üldse pole seda kirjutamistuhinat, aga tuleb ette võtta, sest kus seda vaba aega enam lähiajal võtta. Homsest kuni 28. jaanuarini tuleb sellises tempos tööd vihtuda, nagu homset poleks. Mis mind uuel aastal ees ootab – küllap kirjutan oma 2021. aasta kokkuvõtte lõpus veidi ka sellest.