Nourish, Train & Flourish

Esmaspäev: trennivaba. Minu sünnipäev! Käisin TYSKis rullimas, sotsialiseerumas, saunas ja kommi jagamas. Imekombel ei olnudki lihased nii valusad, kui pühapäeva õhtul sünnipäevajooksu järel karta võis.

Teisipäev: rahulik jooks | stretching. Lõuna ajal tegin ühe kiire, aga rahuliku viiekilomeetrise ringi. Lihased olid täitsa okeid, võiks isegi öelda, et särtsakas oli olla. Ei mingit väsimust ega lihasvalu. Uskumatu. (5,13 km, 7:34 min/km, 143 l/min) Õhtul käisin stretchingus venitamas.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenni päev. Vaikselt hakkas mingi väsimus kohale jõudma. Täiesti null energiat ja uimane olek. Soojenduse (2,75 km, 7:43 min/km, 132 l/min) ja jooksuharjutustega sai seisu natuke paremaks küll, aga juba lahtijooksudest oli aru saada, et kerge lõigutrenn olema ei saa.

Lõigutrennis oli Treeneril meie jaoks ette valmistatud 800, 600 ja 400-meetrised lõigud, igaüht kaks korda ja soovituslikult tõusvas tempos. Jooksin koos Kairega ja laias laastus saime sellega päris hästi hakkama. Pulss mõnusalt punases. Jube hea, et tehtud sai, aga kindlasti oli raskem kui eelmisel nädalal. Tempod:

• 800: 4:59, 4:59 min/km
• 600: 5:00, 4:55 min/km
• 400: 4:38, 4:35 min/km

Neljapäev: rahulik jooks. Tegin terve päeva tööd ja toimetusi, sain laua tagant minema alles kell 20 ja jooksma veel hiljem. Ma olin tühi nagu kott ja vaimselt täiesti tühjaks pigistatud. Null motivatsiooni pimedas ja lumistel teedel joosta. Aga läksin ikka. Valisin valgustatud linnasisesed teed ja tänavad, üksinda pimedas ei kipu kuidagi Tähtvere pargi tagumisse nurka või Ihaste teele. Tegin oma 6 kilomeetrit ära ja ikka tunduvalt parem oli olla. Jooks on alati hea otsus, isegi öösel ja pimedas. Sai pea värskeks, mis sest, et jalad ei tahtnud eriti koostööd teha. Pulss oli see-eest lausa imelikult madal. (6,3 km, 7:54 min/km, 133 l/min)

Reede: BodyPump. Viimased lähetuse ja puhkuse-eelsed asjad sai tehtud, kott pakitud ja kiirustasin mõneks ajaks viimasesse BodyPumpi. Sain uut kava proovida. Esmakordselt väga palju sotti asjast ei saanud, mingid lood olid hullult kiired, teistes oli imelik muusika, osad olid okeid. Lihased olid väsinud. Tegin ära, sai tehtud. Järgmisel korral saab ilmselt kava uuesti nagu esimest korda teha, suurt midagi kavast meelde ei jäänud. (76 min, 106 l/min)

Laupäev: trennivaba. Sõitsin oma 18-kilose kotiga Valenciasse töölähetusse. Tšau, Eesti, järgmiseks kolmeks nädalaks!

Pühapäev: pikk jooks. Ma olin konkreetses eufoorias selle jooksu järel. Pulss ja tempo polnud eriliselt head, aga ega ma väga ei imesta, sest eelnev päev oli pikk, uni kehvavõitu (kes jälle kõndis unes, ärgates hotellitoas vannitoa ukse taga?) ja hommikusöök kahe batooni näol mitte just eriliselt hea. Aga.

Valencias on ideaalsed tingimused jooksmiseks. Pikk endine jõesäng, kus on üle 8 kilomeetri parki, kus meeldivalt aega veeta. Eraldi teed ratturitele, kõndijatele ja jooksjatele: reaalselt tee, mis on ainult jooksmiseks. Joogivee kraanid, puude ja tuule vari. Mida veel tahta? Nii palju jooksjaid, inimesed koeradega jalutamas, mõni armas kass, mitte kuskil lund ega jääd teedel, päike ja mitte liiga soe õhk. Ma lihtsalt jooksin endorfiinide toel, vaatasin vaated ja peaaegu ei jõudnud hommikusöögile. Napikas. (15,41 km, 7:44 min/km, 143 l/min)

Kokkuvõttes:

Pärast seda mõnusat jooksu ei suuda ma nüüd veel rohkem oodata ära järgmist reedet, kui ma saan puhkusele Portugali, et niiviisi peaaegu 2 nädalat joosta, puhata ja olla. Siin Valencias olen ma siiski töölähetuses ja saab olema neli ülitihedat päeva, kuhu palju trenni ega vaba aega ei mahu. Loodan paar jooksu hommikul vara või õhtul hilja oma programmi mahutada, siis on juba hästi.

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Ma olin oma ära löödud varba osas päris suures mures. Kuna hommikul oli varvas kergelt sinakas, jätkuvalt paistes ja valus, siis konsulteerisin perearstiga ja saadud nõuande järgi läksin EMOsse röntgenit tegema. Sain lõpuks vastuse, et luu pole katki, tuleb kanda jäiga tallaga jalatsit, varvas terve külge teipida, panna külma peale ja vajadusel võtta valuvaigistit. Teipisin varba uuesti ära, panin tossud toas jalga ja tõepoolest: varvas ei andnud tunda. Otsustasin siiski õhtul trenni minna. Kui peaks valus olema, sõidan ratast või sõuan. ÜKEt saab ju ikka teha.

Ilmselgelt fartlekki ma jooksma ei hakanud. Panin oma kõige jäigema tallaga tossud jalga, proovisin rahulikult joosta ja varvast ei tundnud. Nagu kivi oleks südamelt langenud. Äkki polegi selle varbaga nii pahasti, kui pühapäeval kartsin. Rahulik jooks kulges täiesti tavapäraselt. (6 km, 7:26 min/km, 142 l/min) ÜKEs kordasime eelmisel nädala tehtud harjutusi, fookusega ikka peamiselt kerelihastel, kuid ka puusadel ja süvalihastel (38 min, 111 l/min).

Teisipäev: rahulik jooks. Käisin Sadamaraudtee ringil. Ma ei mäleta sellest jooksust suurt midagi, järelikult polnud ei eriliselt hea ega halb. Lihtsalt üks keskmine rahulik jooks. (6 km, 7:53 min/km, 141 l/min)

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenni päev. Kiire soojendus (2,72 km, 7:49 min/km, 132 l/min) ja terve posu jooksuharjutusi otsa. Lõikude osas oli ülesanne lihtne: päris punases ei küta, kõik lõigud soovituslikult sama tempoga ja ees ootas lõigu”trepp”: 400, 600, 800, 1000 meetrit. Jooksin koos Kairega ja täitsime ülesande sekundipealt. Esimesed kolm lõiku jooksime täpselt 5:00 min/km tempos ja 1000-meetrise 4:56 tempos. Pulss kiskus lõikude lõpuosas ikka punasesse, aga enesetunne oli seejuures väga hea. Võib 100-protsendiliselt rahule jääda. (4,96 km, 6:38 min/km, 160 l/min)

Neljapäev: trennivaba.

Reede: EV105 BodyPump + BootCamp. 24. veebruari eritrenn. Panime sinimustvalged riided selga ja ees ootas kaks tundi trenni. Formaat oli lihtne: teeme vaheldumisi lugusid BodyPumpist ja BootCampist, lisaraskusega ja ilma. Kütsin seda trenni täie raha eest ja trenni lõpuks jalad tudisesid all korralikult. Äge formaat. Mul olid lihased laupäeval nii valusad, et isegi pehme tooli peal istumine oli tuharalihasele raske. (118 min, 127 l/min)

Laupäev: trennivaba.

Pühapäev: sünnipäevajooks. 2015. aastal alustasin ma sünnipäevajooksu traditsiooni, millest vahele on jäänud vaid 2020. ja 2022. aasta, üks südamehaiguse ja teine koroona tõttu. Lühidalt: jooksen vanuse jagu kilomeetreid.

Homme on minu 31. sünnipäev ja täna käisin koos toredate sõpradega jooksurajal sünnipäeva tähistamas. Jooksime viis ca 6-kilomeetrist ringi Tähtveres ja Sadamaraudteel. Nii oli võimalik kõigil oma soovi kohaselt jooksuga liituda ja lahkuda. Väga tore oli! Üllatuseks jooksu lõpuks õnnitlused-õhupallid Treenerilt. Täna poleks ma küll üksi seda kõike nii edukalt või üleüldse ära teha suutnud, viimased kaks ringi oli korralik kannatamine. Külm tuul, lumi, lumised ja soolaplögase teed lihtsalt ei ole minu teema, ma olen nende olude jaoks liiga nõrk. Koos teistega oli ikka oluliselt lihtsam ja aeg läks tegelikult väga ruttu. Pulss elas oma elu, aga ma ignoreerisin seda. Tehtud! Homme on plaan trennis tšillida ja rullida. Aitäh, kes tulid ja olid! (31 km, 7:47 min/km, 152 l/min)

Kokkuvõttes:

Järgmisel nädalal tuleb veidi kergem trenninädal, sest üks neljanädalane tõusva mahuga treeningplokk sai tänasega lukku. Jooksen ja teen jõutrenni ikka, aga veidi väiksemas mahus, peamiselt juba pika jooksu arvelt. Ühtlasi algab märtsikuu, millest 21 päeva veedan ma Eestis eemal, Hispaanias töölähetuses oma kolleegidega koostöös kirjutatud teadusartikleid konverentsil presenteerimas ja Portugalis koos härra Jooksjaga puhates ja treenides. Järgmisel nädalal samal ajal olen ma Valencias, kus saab joosta asfaldil ilma külma tuuleta, ilma lume, jää ja soolasopata asfaldil. Jään seda väga ootama.