Minu lemmikkuu lendab seekord kuidagi eriti kiiresti mööda. Kuidas me täna juba 22. kuupäevas oleme?
Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Võistlusjärgne päev. Lihased olid ootamatult heas konditsioonis, lihasvalu oli väga vähe, peamiselt reie esiküljes. Sääred olid valuvabad, minul, suhteliselt veider. Sörkisin hästi rahulikult 4 km (7:31 min/km, 141 l/min) ja seejärel rullisime hästi põhjalikult ja kaua. Sellised trennid on vahel nii mõnusad, kus saab lihtsalt sõpradega juttu ajada ja lihastele magusat valu anda.
Teisipäev: trennivaba.
Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Alustuseks rahulik jooks (8,53 km, 7:03 min/km, 139 l/min) ja seejärel ÜKE (37 min, 9 l/min). Jõutrenniga on viimasel ajal päris kehvasti. Enesetunde järgi tahaks vaikselt Pumpi naasma asuda, kuid võistluste ja elu ajakava kuidagi ei lase sel veel juhtuda. Sellel reedel plaanisin, aga siis oleksin laupäeval olnud pulmas nagu puujalg ja nii ei saa endast fotograafina maksimumi anda. Realistlikult võttes saab korralikult jõutrenni tegema asuda vist alles juuni teisest poolest, enne on veel mitmeid võistlusi vaja ära joosta. Loodan, et keha kuskilt enne lagunema ei hakka.
Neljapäev: ratas. Traditsiooniline moomoo x hanna naiste rattasõit. Ilm oli väga tuuline, seega said eespool rassijad tõsise trenni kirja. Mina olin grupis seekord tagapool, seega tuulega praktiliselt võitlema ei pidanud, ainult osadel lõikudel tuli küljetuule osas ettevaatlik olla. Saateautos oli meil seekord Hanna abikaasa Rein, kes andis meile poole maa peal pausi ajal väga palju õpetlikku tagasisidet. Grupp saab iga nädalaga targemaks ja aina mõnusam on koos sõita. Tagasi tulime allamäge ja allatuules, seega oli kohe täielik lust. On lootust, et Rattaralli 60 km ei tohiks erilist probleemi valmistada. (40 km, 24,2 km/h, 119 l/min)
Fotod: Hanna Taaramäe erakogu
Reede: rahulik jooks. Reede oli tõeliselt tihe ja toimetusi täis päev. Jooksma jõudsin lõpuks alles õhtul kella 20 ajal. Tegin oma rahuliku 6-kilomeetrise Tähtvere ringi, täitsa okei enesetundega, jalad olid isegi üpris lennukad ja raske oli neid pidurdada aeglasemalt, madalama pulsiga jooksma. Vaikselt hakkab vorm naasma? (6,52 km, 6:48 min/km, 144 l/min)
Laupäev: trennivaba. Veetsin terve päeva kaht üritust pildistades – tihe päev jalgadel. Lisaks said käed vatti, sest nii pikalt pole nad enam harjunud kaamerat hoidma ja kilode kaup varustust endaga kaasas tassima. Mul olid järgmisel päeval õlavarred nagu kivist ja jalad täitsa tuimad all. Aga fotograafi töö on siiski megatore, näha neid emotsioone ja veeta aega toredate inimestega. Nüüd on mõneks ajad õhtud fototöötlusega täidetud.
Pühapäev: pikk jooks. Arvestasin asjaoluga, et jalad pole maailma värskeimad. Plaanisin teha tund kuni poolteist tundi jooksu, vastavalt enesetundele. Narva poolmaratoni silmas pidades ei ole enam palju võimalusi pikemaid otsi teha, seega tuleb iga võimalust kasutada. Päeva veetsin arvutis fototööd tehes ja jooksma läksin alles õhtul hiljem. Oli mõnusalt jahe ja päike ei kõrvetanud. Jalad olid natuke tuimad, eriti reied eest ja üks tuhar, kus pirnlihas pildistamise ajal krampi tahtis tõmmata. Üldiselt oli aga täitsa okei olla ja jooksin ilusti oma pooleteisetunnise Ihaste ringi ära. Võib rahule jääda. (13,12 km, 6:53 min/km, 142 l/min)
Kokkuvõttes:
Tundub, et vaikselt hakkan sellest august välja ronima, kuhu vahepeal kukkusin. Jõud tuleb tagasi, enesetunne on hulka parem ja pulss normaliseerub. Lõpuks ometi!
Nüüd on samasuguses hädas aga härra Jooksja – kardetavasti on ta endale teadmata koroona läbi põdenud. Test negatiivne, palavikku pole, köha-nohu pole, aga eelmisest nädalast painab teda suur väsimus, päevapealt üliraskeks muutunud trennid ja pooleldi kadunud lõhna- ja maitsemeel. Mis muud siin ikka olla saab… Ta oli juba nii heas vormis ja maratoniks valmistumas, aga nüüd tuli see maraton kevadhooaja nimekirjast hoopis maha tõmmata. Kurb.
Hakkasin juba mõtlema, et äkki põdesin minagi endale teadmata aprillis jälle koroona läbi? See selgitaks päris hästi seda järsult kehvaks muutunud enesetunnet.
Nourish, Train & Flourish 