PM Kodustiil: meie kodu visioon vol 3 – siseviimistlus

Nagu lubatud, räägin sel korral veidi lähemalt sellest, milline saab olema meie kodu siseviimistlus: seinad, laed ja põrandad. Tänapäeval on materjalide valik nii lai, et võtab kohati silme eest kirjuks, ning oma kodu jaoks õigete otsuste tegemine võib üsna keerukaks kujuneda. Mainin ka konstruktsioone puudutavaid põhimõtteid, mida ehitades järginud oleme, sest kahjuks ei pääse me vaid viimistluse uuendamisega, vaid ette tuleb võtta praktiliselt kõigi konstruktsioonide osaline lammutamine ja uuesti üles ehitamine.

Lühidalt saab asja kokku võtta nii: kogu korteri seinad-laed-põrandad tuli kuni talade ja väliskonstruktsioonini paljaks koorida, st teha tundide kaupa füüsiliselt väga rasket lammutustööd ja seejärel korterist välja tassida tonnide kaupa krohvipuru ja mulda-liiva, konstruktsioonid võimalikult sirgeks ajada, vajaduse korral sobilikult soojustada ning seejärel oma soovi järgi viimistleda. Nüüd aga kõigest pikemalt.

rooms_24379680_elutuba

Kodu tulevikus. Vaade pooleldi avatud köögist elutuppa. Illustratsioon loodud tasuta vabavaraga Roomstyler.com.

Korteri ostu järel olid korteri laed üpris kehvas seisukorras. Analoogselt seintele olid laed krohvitud, kuid aja jooksul oli krohv kohati üpris lahti löönud ning püsis laelaudade küljes vaid tänu omal ajal korralikult kinnitatud pilliroomatile, millele krohv kantud oli. Imestan siiani, kuidas ca 40 aastat tagasi ilma moodsate masinateta viitsiti ja suudeti kõik laed siledaks krohvida… Värv krohvi peal oli kohati pudenev, kohati tumehall, kohati kollane – kõike muud kui valge. Värvi, krohvi ja laelaudade alt tuli välja hingamisteid ja nahka ärritav ning sissehingamisel palavikku tekitav kuni 10 cm paksune kiht mulla, liiva ja kes-teab-veel-mille segu, kuniks lõpuks paljastusid laetalad. Praeguseks oleme umbes kolm neljandikku lagedest puhtaks rookinud, paika pannud uue sirge laeroovituse ja 20 cm paksuse kivivillakihi. Villa sisse jäävad ka ventilatsioonitorud ning peale uued elektrikaablid. Kõige peale tuleb aurutõkkepaber. Tulevikus on plaanis meie korteri kohal asuv külm pööning katta puistevillaga, et lagedest tekkivat soojakadu minimeerida.

Olen varem korduvalt maininud, et eelistame oma kodus võimaluste piires kasutada naturaalseid materjale, mis sobituvad meie visiooniga rahulikes toonides põhjamaisest kodust. Setõttu pole üllatuslik, et meie korteri lagesid hakkab tulevikus katma kuusepuidust sisevoodrilaud, mille värvime valgeks. Valik oleks olnud lagede krohvimine või kipsplaadiga katmine ja seejärel (laus)pahteldamine, mis on tunduvalt aega- ja vaevanõudvamad tööd, kui laudise enne kinnitamist värvimine ning naelapüssi ja kompressori abil lakke kinnitamine. Ühtegi naelaauku lakke paistma ei jää: kõik naelad on lastud laudise punniosasse. Laeliistud on meil puidust, 7 cm kõrgused ja valgeks värvitud. Jätku- ja naelakohad on peidetud akrüüli- või puidupahtliga ja üle värvitud.

magamistuba

Magamistoa renoveerimise protsess: lammutuse järel, poole peal ja valmis

Seintega on lugu selles mõttes veidi keerulisem, et välis- ja siseseinad on konstruktiivselt ja ehitamise ajastust tulenevalt täiesti erinevad. Nagu eelmistes postitustes mainitud, on meie maja kahe külje välisseinad püstpalkseinad. Otse palgile oli tuhandete väikeste naelte ja traadiga kinnitatud pilliroomatt, mis on krohvitud. Teises kahes küljes on punastest tellistest tuletõkkemüür, mis oli samuti krohvitud. Krohv oli valdavalt peidetud mitmete lahti löönud tapeedikihtide alla. Mittekandvad siseseinad olid viimistletud analoogselt, kuid peitsid enda sees sadade kilode kaupa eelnimetatud liiva- ja mullasegu või äärmisel juhul klaasvilla; kandev sisesein on püstpalgist. Kõik seinad olid igatpidi kõverad.

Uued siseseinad oleme ehitanud selle põhimõtte järgi, et kipsplaadi all on alati täies ulatuses kiht OSB plaati, et ei oleks võimalik piltlikult öeldes “jalaga läbi seina lüüa” ja samas oleks võimalik mugavalt mööblit seina külge kinnitada (nagu peagi lugeda saate, olen ma suur seina külge kinnitatud ja “hõljuva” mööbli fänn). Siseseinte roovituse vahe on alati täidetud kivivillaga, et minimeerida müra kandumist ühest ruumist teise. Samuti on seina sisse peidetud kõikvõimalikud elektrikaablid.

Välisseintega on lugu keerulisem. Kuna meie maja fassaad on renoveerimata, siis võis kohati läbi puhastatud palkseinte vaadata õue. Meie esialgne plaan oli vähemalt osaliselt renoveerida ja eksponeerida algupäraseid palkseinu, aga kuna palgid ei olnud visuaalselt just kõige kaunimad – kasutatud on siin näiteks kohati kergelt põlenud palke –, ning tundsime vajadust seinu seestpoolt soojustada, mis on omaette riskantne teema, siis pidime selle plaani ringi mõtlema. Samuti läks luhta plaan eksponeerida tellisseinu, mis ei olnud krohvi all nii heas korras, kui lootnud olime. Välisseintes plaanisime esialgu kasutada savikrohvi. Pärast magamistoas krohvimistööde lõpetamist saime aga aru, et meie projekti jaoks on tegu veidi liialt ajakuluka protsessiga. Seega oleme edaspidi kasutanud seintes näiteks kipsiga SPU plaati; kipsita SPU plaati ja puitlaudist; villa, “hingavat” aurutõket (et vajadusel saaks palkseinas tekkiv niiskus tuppa kuivada, kust ventilatsioon selle eemaldab) ja laudist. Kõik kasutatud lahendused on läbi arvutanud ja heaks kiitnud meie korteri renoveerimisprojekti koostanud projekteerija ja konstruktorid.

kontor

Kontori renoveerimine: lammutuse järel ja ehituse poole peal

Viimistlusena kasutame seintel vesialuselist värvi. Tapeeti meie kodust ei leia, selle asemel oleme ühe aktsentseina nii magamistoas kui ka kontoris ehitanud vertikaalsest kuuselaudisest, mis on meelepäraselt värvitud või peitsitud ja lakitud. Samuti plaanime kasutada analoogset laudist vannitoas veega mitte kokkupuutuvates seintes. Värvitoonidest kasutame seintel valdavalt valgeid ja helehalle ning aktsendina tumehalle värvitoone. Oleme valmis ehitatud magamistoas saanud omad “vitsad” selle kohta, et värvitoone ei ole mõttekas poe valguses välja valida, vaid kindlasti peaks kaasa ostma värvinäidised ja neid igas toas nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtuvalguses vaatlema, et lõplik otsus langetada. Selle reegli vastu eksides saime soovitud külma halli asemel helesinise magamistoa, mille ma tulevikus üle värvida kavatsen.

värvinäidised

Värvivalikud

Viimaks: põrandad. Põrandad olid meie korteris kehvasti läbimõeldud ahjuehituse tõttu tugevalt ahju poole kaldu vajunud. Kohati võis vahe 2 meetri peale tulla ligi 20 cm. Kõik põrandad tuleb uute laagidega sirgeks ajada. Kuna korter asub 2. korrusel, siis kannab 15–20 cm villa meie põrandates eelkõige müratõkke funktsiooni. Laagide peal on 22 mm paksune OSB plaat. Viimistlusena otsustasime viimaks valida saarepuidust laudpõranda. Okaspuud tundusid liialt pehmed ja kollased, saarepuit on aga tammest soodsam. Põranda viimistleme ühe kihi läbikumava valge Osmo õlivaha ja ühe kihi läbipaistva õlivahaga. Proovisime magamistoas raha kokkuhoiu mõttes esialgu peitsiga viimistlust, aga pilt jäi nii kole, et lihvisime selle järgmisel päeval peene liivapaberiga maha ja jooksime kiiresti poodi Osmo järele. Sellest päevast alates olen ma õlivaha suurim fänn. Põrandal kasutame 9 cm kõrgust sõrmjätkuga – seega tunduvalt soodsamat – valgeks värvitud puitliistu.

8-09-17-1001

Viimistlemata saarepuidust põrand

Järgmisel korral teen pikemalt juttu meie kodu tehnosüsteemidest: veest, elektrist, gaasist ning küttest ja ventilatsioonist.

Advertisements

Workout Week 9.–15.04.2018

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Võistlusjärgne trenn. Tegime kerge jooksu, mis kuidagi üldse kerge ei olnud. Jalad olid rasked ja väss oli sees, tulemuseks Garmini VO2max langus jälle 48 peale. 150 bpm, 6:39 min/km. Seejärel tegime natuke ÜKEt pale ja seejärel rullisime jalgu lahti. Viimaks sörkisin koju.

Teisipäev: BodyPump. Kuna lihashooldust ei olnud, siis kasutasin võimalust ja läksin üle tüki aja jälle BodyPumpi. Hästi mõnus tund oli ja tundub, et see kava hakkab juba kenasti käppa saama. 🙂 Lihased olid järgmisel päeval muidugi täiesti läbi. Jalad olid nagu tinast ja fartlek ootas ees – jei! 😅

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Fartleki päev. Esimest korda sel aastal kollektiivselt õues treenimas. 🙂 Koju saabunud härra Jooksja tuli minuga trenni kaasa. Sörkisime TYSKi ja sealt suundusime pundiga fartlekki jooksma. Kavas oli 6×4 min intervallid, vahele 3 min kerget sörki. Kuna jalad olid kehvas seisus ja endal oli jätkuvalt selline meeeh tunne, siis üle pingutama ei hakanud ja tegime Kairega sellise mõistliku trenni. 6:22 min/km, 146 bpm. Pärast tegime veidi veel treppidel hüppeid, plaanitud mäkkejooksud otsustas Treener sel nädalal ära jätta – ilmselt hakkas treppidel meie loidu olekut vaadates kahju. 😂 Seejärel sörkisime TYSKi tagasi, ajasime juttu ja lõpuks sörkisime koju. Päeva peale päris korralik kilometraaž. Ja VO2max tõusis imekombel 49 peale tagasi.

Neljapäev: trennivaba. Sõitsin Lätti koolitusele ja sain targemaks.

img_5281

Reede: kerge jooks. Pärast Läti koolitust ronisin oma kodinatega kohaliku bussi peale, mis alla 4€ eest viis mind Ainažisse, kust härra Jooksja mind auto peale korjas. Sealt sõitsime Pärnusse, kus algas 2-päevane Prorunneri kevadlaager. Kevadlaagris ei olnudki mina varem käinud, kuid nüüd sain maitsta, kuidas on Eestis laagerduda. Esmakordselt toimus Prorunneri laager linnalaagri formaadis.

Majutusime Pärnu Rannastaadioni hostelis. Toidud olid maitsvad, asukoht super, kogu hostel üpris uus ja toad lihtsad, aga mõnusad. Minu arvates väga hea ja arukas valik. Pärast saabumist ajasime kiirelt jooksuriided selga ja suundusime laagri 1. treeningule, milleks oli kerge õhtujooks. Kulgesin rahulikult mööda mereäärseid teid, päike paitas jalgu ja kõik oli kuidagi supermõnus. 8 km, 6:27 min/km, 147 bpm. Õhtul traditsiooniline sotsialiseerumine. 😉

img_5306

Laupäev: hommikujooks; intervallpüramiid; taastav jooks. Laupäev oli põhiline trennipäev, sisaldades endas 3 erinevat trenni. Äratus oli kell 7 ja 7:30 suundusime juba kergele hommikujooksule, mille tegime rannaliival. Keha ei saanud üldse aru, mille kuradi pärast peab ta kell 7 hommikul kuskil niiskel liival kulgema. 🤣 Ca 4,4 km, 7:02 min/km, 143 bpm. Pärast jooksu maitses hommikusöök kohe eriti hea ning ennelõunane uinak tundus asjakohane. 😆

img_5309

Pärast uinakut – minu ideaalpuhkus on jooksulaager: jooksed, sööd, magad, sotsialiseerud – suundusime kella 11 paiku Rannastaadionile lõigutrenni. Esmalt 2 km soojenduseks alla, siis päris intensiivsed jooksuharjutused ja mõned lahtijooksud. Lõigutrenni variante oli mitmeid ja mina valisin keskmise raskusastmega versiooni. Intervallpüramiid:

  • 200 m: 0:53,55
  • 400 m: 1:57,2
  • 600 m: 2:58,22
  • 800 m: 4:03,61
  • 600 m: 2:55,34
  • 400 m: 1:52,09
  • 200 m: 0:46,96

Alguses oli kuidagi raskem kui lõpus. Kui tehtud sai, siis oli tunne muidugi eriti hea. Eriti siis, kui Garmini VO2max jälle 50 peale tõusis: minu eelmise aasta maratonieelsele tasemele. Tegime veel paar ÜKE-liigutust peale ja oligi aeg pessu ja sööma suunduda.

Pärastlõunal jalutasime natuke ringi, sõime Supelsakstes kooki ja ülatus-üllatus! – tegime jälle uinaku. 😅 Et trennidest välja tulla, peab kehale korralikult toitu ja und andma.

img_5320

Õhtul tegime mõnusa taastava jooksu. Ilm oli terve päev super, aga õhtul oli kuidagi eriti tšill. Kulgesin mööda rannapromenaadi jahisadamani. Mändide vahel tekkis ehtne eelmise aasta Portugali laagri tunne. Niimoodi on kohe lust trenni teha, mis sest, et endal jalad jumala pakud all. 5:51 min/km, 140 bpm. Lõpuks tegime natuke ÜKEt ja venitasime. Õhtusöögil läks kaks portsu mängu, sest nälg tahtis ära tappa. Pole ka ime, kui päevane kalorikulu 3600 kanti jäi.

Pühapäev: hommikujooks; Rannametsa Luitejooks. Hommikul jälle kell 7 üles ja 7.30 jooksma. Keha oli sama segaduses kui eelmisel päeval. 😆 6:38 min/km, 136 bpm.Tempo see-eest kiirem ja pulss madalam kui eelmisel hommikul. Jooksime konkreetses vihmasajus, mis vahetult enne meie jooksu algas ja peatselt pärast jooksu lõppes. Seejärel jälle sööma ja 1,5 tundi und. Siis tuli kiirelt asjad kokku pakkida ja Rannametsa poole teele asuda, et joosta raske trennina läbi rõveraske rajaga Luitejooks ja panna laagrile 2 ööpäeva 6. trenniga asjakohane punkt. Sellest pikemalt aga eraldi postituses.

img_5327

Kokkuvõttes:

9.–15.04.18

Väga mahukas nädal. Järgmisel nädalal on plaanis natuke puhata, natuke joosta ja remonti oleks ka vaja teha. Lisaks kõigele on mul tööl aprillikuu kõige kiirem ja hullem nädal. Seega eesmärk on lihtsalt ellu jääda ja natuke trenni ka teha. Eks näis, kuidas läheb!