Nädala kokkuvõte 26.10–1.11.2020

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Kuna ma taastusin nädalavahetuse valudest, siis ei hakanud kõndimise-jooksmisega riskima ja väntasin hoopis jõusaalis rahulikult ratast pool tunnikest. 14 km, 24 km/h, 127 l/min Pärast jätkasime jälle pika ÜKE osaga: ringtreeningu meetodil korralik koormus sisemistele lihastele üle kogu keha. Head rahulikud harjutused, kus pulssi kõrgeks ei ajanud. Täpselt see, mida mul vaja oli. 60 min, 123 l/min

Teisipäev: trennivaba.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Julgesin jälle natuke kõnd-jooksu 5+5 süsteemis proovida. Pool tunnikest küll kõigest, aga üle nädala oli tore jälle natuke jooksusammu proovida. 3,4 km, 8:41 min/km, 135 l/min Lõpuks jälle tervelt tund aega ÜKEt seljale, kõhule ja tuharale. Kui selja ja kõhu harjutused elab ilusti üle, siis need tuharaharjutused… Need jalad on nõrgad ja neid on vaja treenida. 😂 Mitu päeva andsid veel lihased tunda, et neid on ilusti treenitud. 60 min, 116 l/min

Neljapäev: trennivaba.

Reede: BodyPump. Kuna ma laupäevasesse 2-tunnisesse Pumpi ei julgenud oma taastuva südamega veel minna, siis läksin oma traditsioonilisse reedesse tundi. Julgesin üle… pooleteise aasta (!) teha väljaasteid kerge kangiga. Tavaliselt teen ilma lisaraskuseta ja suren, aga seekord tegin terve loo 3,5+3,5 kg kangiga ja olin enda üle uhke. 🙂 Siis kui tunni lõpus lisalooks tuli väljaastete ja õla kombo, siis jällegi surin täiega ja tegin mingit omaloomingut, et jalad krampi ei tõmbaks. Ja mõned kätekõverdused sai ka sirgetel jalgadel tehtud, kuigi selles kavas ma tavaliselt sellega hakkama pole saanud. Väga hea tund.78 min, 131 l/min

Laupäev: trennivaba.

Pühapäev: jalutamine. Kerge väsimus oli sees, seega võtsin rahulikult ja käisime õhtul lihtsalt rahulikult härra Jooksjaga jalutamas. 6,35 km, 10:40 min/km, 104 l/min

Kokkuvõttes:

Üldiselt jään nädalaga rahule, sest nii hulle sümptomeid kui eelmisel nädalal enam ei olnud, vaid paaril päeval kerge survetunne, mis elu ei sega ja möödub. Sain üle päeva end ilusti liigutada. Loodan, et ka järgmine nädal ilusti kulgeb.

Nädala kokkuvõte 19.–25.10.2020

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Kolisin sisehalli ära selle jaheda, pimeda ja niiske ilma eest. Rahvast oli õnneks hallis vähe, seega ei jäänud oma kõnd-jooksu tehes kellelegi väga ette. 4,9 km, 8:46 min/km, 140 l/min ÜKEs keskendusime esmaspäevale tavapäraselt süvalihastele. Mõnus ja tõhus ringtreening. Tõele au andes on harjutused vahepeal nii tõhusad, et lükkavad mu pulsi natuke isegi liiga üles, näiteks kummilindiga astumistes, kükkides ja väljaastetes. Pean sellele rohkem tähelepanu pöörama hakkama. 52 min, 139 l/min

Teisipäev: trennivaba.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Kõnd-jooks möödus täiesti tavapäraselt. Natuke nukker on üksi seal sisehallis neid ringe teha, kui teised saavad ikka puntides sörkida ja sotsialiseeruda, aga tuleb leppida. 4,15 km, 8:42 min/km, 140 l/min ÜKEt tegime seekord hästi pikalt, tervelt tund aega, ja andsime sadade korduste kaupa tuld nii seljale, kõhule kui ka tuharale. Mina tegin kõike hästi rahulikult, et oma pulssi all hoida, ja ei saanud kogu ette antud programmi isegi läbitud, enne tuli lihtsalt tunni lõpp ette. 63 min, 112 l/min

Neljapäev: trennivaba. Kuna ma olin väsinud ja kahtlane oli olla, siis sümptomite ennetamiseks ma neljapäeval siiski trenni teha ei julgenud.

Reede: BodyPump. Kui nüüd 100% iseendaga aus olla, tundsin ma natuke sümptomeid rindkeres terve nädala jooksul. Hästi õrnalt peaaegu igal päeval. Seda olen ma varemgi tundnud ja enamasti ei reageeri mu valud enam füüsilisele koormusele. Pigem on nad selges sõltuvuses stressist, hormonaalsest seisust ja sellest, kui palju mu keha otsustab endas vett kinni hoida, ja tuhandest muust faktorist.

Võtsin reedeses Pumpis jumala rahulikult (keskmine pulss tuli igati madal 126 l/min), sh tegin asju väikeste raskustega, aga õhtul enne magama minekut olid valud ikka kohal. 😕 Ma usun, et tol päeval polnud tegelikult isegi mingit vahet, kas oleksin käinud jooksmas või jalutamas või Pumpis, need valud pidid tulema nii ehk naa. Võtsin valuvaigisti sisse ja sain õnneks ilusti magada.

Laupäev: trennivaba. Tundsin jätkuvalt sümptomeid, mis õnneks siiski järele andma hakkasid, ja passisin rahulikult kodus.

Pühapäev: kõndimine. Kui muidu oli meil härra Jooksjaga plaan kuskile loodusesse matkama minna, siis pärast valusid ei olnud mul mingit julgust kuskile eriti minna. See poleks olnud mõistlik. Kuna olemine oli siiski tunduvalt parem kui eelmisel päeval, tegin ühe rahuliku jalutustiiru linnas ja hingasin natuke värsket õhku. Pulsi hoidsin teadlikult hästi madala ja tundub, et see väike tiir mulle midagi halba ei teinud. *ptüi-ptüi-ptüi* 6,2 km, 10:05 min/km, 115 l/min

Kokkuvõttes:

Asjaliku rutiinse trenninädala asemel sain hoopis valunädala. Mis teha, selline on elu. Ausalt öeldes ma tagantjärele isegi ei imesta, et need valud tulid, sest sel nädalal olid kõik ohufaktorid kohal:

  • tegin jõhkralt palju tööd ja stressasin tähtaegade pärast;
  • olin kiisu pärast mures, sest tal oli teisipäeva haige varba amputatsioon ja nüüd tuleb teda valvata ja põetada ja kosutada;
  • hormoonid elavad mingit täiesti oma elu kuskil paralleeluniversumis ja panevad keha vett kinni hoidma, mis kohe mõjutab mu südant (selge muster viimase 11 kuu jooksul);
  • eelmisel nädala vaktsineeriti mind gripi vastu, seega keha pidi veel selle pinge ka ära manageerima.
Patsient ühe varba võrra vaesem

Ehk siis võtan järgmisel nädalal ka rahulikumalt ja loodan, et läheb ikka paremaks, mitte halvemaks. 🙂 Laupäeval plaanisin küll Halloweeni BodyPumpi eritrenni minna, aga hetkel olen siiski kahtleval seisukohal, kuna selle tunni kestuseks on 2 tundi. Ilmselt seda jääb minu jaoks praegust seisu arvestades siiski paljuks.