Nädala kokkuvõte 20.–26.12.2021

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Kui õues võtavad lumised teed tempo alla ja pulsi üles, siis sisehallis on samm reipam, tempo kiirem ja pulss teeb palju paremini koostööd. Täitsa mõnus jooks oli. 6,33 km, 7:22 min/km, 147 l/min ÜKE osas traditsiooniliselt keskendusime kõhule ja seljale. 46 min, 106 l/min Minu selle aasta viimane JJV.

Teisipäev: trennivaba.

Kolmapäev: BodyAttack. 90 minutit BodyAttacki – pärast seda trenni tõdesime koos Kairega, et maratoni jooksmine vist on kergem. 😂 60 minutit on juba paras enda proovilepanek, 90 minutit on järgmine tase. Väga äge oli, kuid tunni aja möödudes sain ma justkui energiast tühjaks ja korraks hakkas kõhus keerama. Paar lugu tegin seega palju kergemalt kaasa ja jälgisin enesetunnet, mis õnneks järele andis. Ilmselt olin sellel päeval ka natuke liiga vähe ja liiga süsivesikuvaeselt söönud, seega kiire energia sai kiirelt otsa. Kokkuvõttes jäi aga väga tore emotsioon, teeks järgmisel korral jälle. 96 min, 153 l/min, max 180 l/min

Neljapäev: jooks. Tegin veel viimase jooksu enne maale sõitmist ja pühadelainele suundumist. Lühendatud tööpäev venis pikaks, seega kahjuks sain alles pimedas õue, aga asi seegi. Jooksuraja valisin seesuguse, et saan teha 6 km, kui olemine erksamaks ei lähe, või pikendada seda vastavalt tujule. Õnneks läks õues olemine värskemaks ja kokku tegin 10-kilomeetrise tiiru (7:51 min/km, 147 l/min). Selle aasta 1000 jooksukilomeetri piirist jäi lahutama vaid 6 km.

Reede: trennivaba. Häid jõule! Olin perega ja puhkasin, õhtul tegin koeraga väikse ringi õues, et söögilaua tagant minema saada.

Laupäev: trennivaba. Sõitsin tagasi Tartusse, murdsin pead järjekordse veelekkega maja torustikus ja valmistusin jõulumatkaks.

Pühapäev: VVV vol 6. Ehk Vigastusteta Vatsast Vabaks ehk meie jooksupundi kuues ühine jõulumatk. Mina otsustasin end proovile panna, oma jooksukilomeetrid täis koguda ja 5+5 jooks-kõnd pundiga liituda. Teades oma praegust jooksukiirust õues ja Kääriku mägesid, olin valmis, et punt kiirematega läheb ees ära ja meie härra Jooksjaga tuleme omas tempos järele. Esialgu see täpselt nii läkski, kuid esimese pooltunni järel ootas punt meid järele ja pani minu ettepoole, et minu tempos liikuda. See oli neist väga armas, sest siis ei pidanud järgmised 3 tundi ainult kahekesi lumes müttama. 🙂 Õues oli külm, kuid tuulekülma seal metsade ja küngaste vahel väga ei tundnud, seega oli mul isegi liiga palju kihte seljas. Seega vahepeal sai ka väike riiete mahakoorimine tehtud. Õnneks oli härra Jooksjal väike seljakott, kuhu oma kerge jaki ära panna sain. Ilm oli päikseline ja lumised vaated olid pidevalt 10 punkti 10st. Kahjuks mu telefon viskas selles külmas siiski pildi kotti, kuid lisan mõned pildid trennikaaslastelt. Kokku üle 27 km jooksumatka, 3 tundi ja 45 minutit, tempo 8:18 min/km ja pulss 153 l/min. Hiljem väike istumine ja leil Greeni saunas. Traditsioon!

Põhjus, miks see postitus eile ei ilmunud, peitub selles, mis juhtus pärast Greeni saunast lahkumist. Olime Pangodist läbi jõudnud, kui järsku tegi auto paar jõnksu ja enam mootor kütust kätte ei saanud. Head sõbrad-trennikaaslased tulid kohe appi, kuid enam me autot käima ei saanud. Vajalikud vahendid sleppi võtmiseks ka kõigil puudusid, ka meil, sest hiljuti sai auto väljavahetatud ja uude neid veel osta jõudnud polnud. Üheskoos lükkasime auto veidi parema kohapeale ja hakkasime Tauri bussis koos teistega toreda musta huumori saatel koju sõitma.

Aga nagu ütleb teleturg: see ei ole veel kõik. Muredega on ju ikka nii, et kus on, sinna tuleb juurde. Olime peaaegu Tartusse sisse sõitmas, kui ma avastasin, et meie koduvõtmed jäid otseloomulikult autosse ja meie võtmeid mitte kellelgi teisel ju ei ole ka. Õnneks visati meid õigesse kohta ära ja sai järgmine sõber appi võetud, et suund jälle auto poole pöörata. Slepis sõitsime tagasi Tartusse, viisime auto Tasku parklasse soojenema ja hommikut ootama. Ise olime oma seiklustest täiesti läbi, ei mingit blogimist enam.

Ka hommikul auto ei käivitunud. Õnneks veidike häid mõtteid Urmaselt ja break cleanerit käivitamise ajal õigesse kohta lõid autol kopsud puhtaks. Lõpp hea, kõik hea? Küll on hea, kui on sõpru, kes igal kellaajal ja riigipühal appi tõttavad! 💙

Kokkuvõttes:

Sellel nädalal enam palju plaanis polegi. Tuleb pikast matkast natuke puhata, siis saab veidike joosta ja rohkelt aastavahetusel BodyPumpida. Lisaks tegeleda korteriühistu ja muude olmemuredega, veidike tööasjadega (mis sest, et mul praegu ametlikult puhkus jookseb…), blogi aastalõpu postitustega. Teha on nii palju, et vähe pole! Juba loen päevi on päris puhkuseni ja hoian pöidlaid, et ikka piirid lahti püsiks. 🤞

Nädala kokkuvõte 13.–19.12.2021

Oli iseseisva trenni nädal, sest spordiklubi pääse oli veel pausil ja ausalt öeldes oli töönädal nii hullumeelsete päevadega täidetud, et hea oligi, kui kuskile kellapealt minema ei pidanud. Pühapäeval sai õnneks juba TYSKi naasta.

Esmaspäev: jooks. Avastasin mõni aeg tagasi, et veidike tuleb rohkem pingutada, kui tahan sellel aastal 1000 jooksukilomeetrit täis saada. Selles mõttes tuli mu iseseisva trenni nädal täpselt õigel ajal: sai lihtsalt iga trenni asemel joosta ja kilomeetreid koguda. Tööpäev oli pikk ja jooksurajale jõudsin alles kella 20 ajal. Hilja. Panin podcasti käima ja kulgesin/ukerdasin rahulikult lumised ja jäiseid teid mööda. Väga mõnus. 10,33 km, 7:58 min/km, 149 l/min

Teisipäev: jooks. Teisipäeval sain juba tund aega varem töölaua tagant minema – asi seegi. Tiksusin jälle oma 10 km ära, seekord teisel rajal, käisin hoopis Ihastes. Minnes oli jube väss sees, aga iga kilomeetriga läks aina paremaks. Sadas laia lund, teed olid sodised, aga ma ei lasknud sellest end häirida. Olin sulalumesajust lõpuks täiesti märg, kuid Nike tuulekas ja keskmise paksusega meriino kiht hoidsid mind megahästi soojas: polnud kordagi palav, polnud kordagi külm, tuul kehale ligi ei saanud. Head riided on head. Oleks vaid Goretex pealistega ja vähe asisema tallamustriga tossud ka, oleks elu päris lill. 10,21 km, 7:24 min/km, 155 l/min

Kolmapäev: trennivaba.

Neljapäev: jooks. Neljapäeval oli plaan teha pikem ots ehk 12 km, kuid kell 21 rajale minnes erilist optimismi polnud, kas päriselt üle oma tavalise 6 km ringi midagi teha enam jõuab. Õudselt libe ja jäine oli, kohati liikusin teosammul, aga väga mõnus oli aju pingetest vabastada. Oleks võinud vabalt ka pikemalt joosta, aga reaalne öö oli juba käes. 12 kilomeetrist piisas seega kenasti. 12,26 km, 8:01 min/km, 155 l/min

Reede: trennivaba. Plaanisin küll hommikul vara jooksma minna, aga kuna neljapäevane jooks lõppes alles pärast kella poolt ühtteist õhtul, tundus mõistlikum puhata ja unest maksimum võtta. Õhtul sõitsime Tallinnasse, et härra Jooksja saaks laupäeval Vana-aasta maratoni joosta. 48 tundi puhkust kodust ja tööst eemal. Hädavajalik ja nii ärateenitud.

Laupäev: trennivaba. Aktiivsust oli aga omajagu, kõndisin kokku üle 9 kilomeetri, sest andsin härra Jooksjale raja ääres igal ringil geele ja tegin lisaks palju-palju pilte. Tüüp jooksis võimsa isikliku rekordi. Väga uhke ja tubli saavutus. Pärast sai spaas vedeleda ja väljas süüa. Puhkus!

Pühapäev: BodyAttack. Uue kava esitlus. Mul oli toss väljas ja sääred olid nagu kivist, kuigi spaas vedelemise järel oleks eeldanud vähe rohkem pingevaba lihaskonda. Eks see eilne pikk jalgadel olek andis täna ikkagi veel tunda. Kava iseenesest tundus täitsa mõnus ja tempokas. Finaalilugu oma hullude kosmonautidega ilmselt saab lemmikuks. Jube raske, aga hea. 63 min, 156 l/min, max 183 l/min

Kokkuvõttes:

Järgmine nädal on jõulunädal, kuhu peab mahtuma lõpmatus koguses töiseid tegemisi, omajagu palju huvitavaid eritrenne, perede seltsis jõulude veetmine ja üks pikem jõulumatk. Mul tuleb suuremat sorti stress oma kalendrit planeerides. 🤯 Kõige hullem on tööga, kus üks asi veel lõppeda pole jõudnud, kui järgmine lisakohustus juba uksele koputab. Kuidagi on vaja jaanuari lõpus terendava kolmenädalase äraoleku jaoks juba omi asju ette teha, aga kuidas sa jõuad, kui uksest ja aknast tuleb peale asju, milleks üldse valmis polnud ja mis kogu ajaplaneerimise sinnasamusesse keeravad. Tavaline aasta lõpu hullus, kus järsku kõik ärkavad ja saavad aru, et jube kiire on, ning millegipärast minu abi vajavad. Lihtsalt oeh, aga kui on vaja, siis on vaja. Lihtsalt tuleb silma peal hoida, et jälle läbipõlemise rattasse sisenemist vältida. Tuleb kuu aega kiiret aega ära kannatada, siis saab pikemalt vabalt võtta. Sport õnneks aitab raskest ajast kergemini läbi minna.