
Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Ma olin oma ära löödud varba osas päris suures mures. Kuna hommikul oli varvas kergelt sinakas, jätkuvalt paistes ja valus, siis konsulteerisin perearstiga ja saadud nõuande järgi läksin EMOsse röntgenit tegema. Sain lõpuks vastuse, et luu pole katki, tuleb kanda jäiga tallaga jalatsit, varvas terve külge teipida, panna külma peale ja vajadusel võtta valuvaigistit. Teipisin varba uuesti ära, panin tossud toas jalga ja tõepoolest: varvas ei andnud tunda. Otsustasin siiski õhtul trenni minna. Kui peaks valus olema, sõidan ratast või sõuan. ÜKEt saab ju ikka teha.
Ilmselgelt fartlekki ma jooksma ei hakanud. Panin oma kõige jäigema tallaga tossud jalga, proovisin rahulikult joosta ja varvast ei tundnud. Nagu kivi oleks südamelt langenud. Äkki polegi selle varbaga nii pahasti, kui pühapäeval kartsin. Rahulik jooks kulges täiesti tavapäraselt. (6 km, 7:26 min/km, 142 l/min) ÜKEs kordasime eelmisel nädala tehtud harjutusi, fookusega ikka peamiselt kerelihastel, kuid ka puusadel ja süvalihastel (38 min, 111 l/min).
Teisipäev: rahulik jooks. Käisin Sadamaraudtee ringil. Ma ei mäleta sellest jooksust suurt midagi, järelikult polnud ei eriliselt hea ega halb. Lihtsalt üks keskmine rahulik jooks. (6 km, 7:53 min/km, 141 l/min)
Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenni päev. Kiire soojendus (2,72 km, 7:49 min/km, 132 l/min) ja terve posu jooksuharjutusi otsa. Lõikude osas oli ülesanne lihtne: päris punases ei küta, kõik lõigud soovituslikult sama tempoga ja ees ootas lõigu”trepp”: 400, 600, 800, 1000 meetrit. Jooksin koos Kairega ja täitsime ülesande sekundipealt. Esimesed kolm lõiku jooksime täpselt 5:00 min/km tempos ja 1000-meetrise 4:56 tempos. Pulss kiskus lõikude lõpuosas ikka punasesse, aga enesetunne oli seejuures väga hea. Võib 100-protsendiliselt rahule jääda. (4,96 km, 6:38 min/km, 160 l/min)
Neljapäev: trennivaba.
Reede: EV105 BodyPump + BootCamp. 24. veebruari eritrenn. Panime sinimustvalged riided selga ja ees ootas kaks tundi trenni. Formaat oli lihtne: teeme vaheldumisi lugusid BodyPumpist ja BootCampist, lisaraskusega ja ilma. Kütsin seda trenni täie raha eest ja trenni lõpuks jalad tudisesid all korralikult. Äge formaat. Mul olid lihased laupäeval nii valusad, et isegi pehme tooli peal istumine oli tuharalihasele raske. (118 min, 127 l/min)

Laupäev: trennivaba.
Pühapäev: sünnipäevajooks. 2015. aastal alustasin ma sünnipäevajooksu traditsiooni, millest vahele on jäänud vaid 2020. ja 2022. aasta, üks südamehaiguse ja teine koroona tõttu. Lühidalt: jooksen vanuse jagu kilomeetreid.
Homme on minu 31. sünnipäev ja täna käisin koos toredate sõpradega jooksurajal sünnipäeva tähistamas. Jooksime viis ca 6-kilomeetrist ringi Tähtveres ja Sadamaraudteel. Nii oli võimalik kõigil oma soovi kohaselt jooksuga liituda ja lahkuda. Väga tore oli! Üllatuseks jooksu lõpuks õnnitlused-õhupallid Treenerilt. Täna poleks ma küll üksi seda kõike nii edukalt või üleüldse ära teha suutnud, viimased kaks ringi oli korralik kannatamine. Külm tuul, lumi, lumised ja soolaplögase teed lihtsalt ei ole minu teema, ma olen nende olude jaoks liiga nõrk. Koos teistega oli ikka oluliselt lihtsam ja aeg läks tegelikult väga ruttu. Pulss elas oma elu, aga ma ignoreerisin seda. Tehtud! Homme on plaan trennis tšillida ja rullida. Aitäh, kes tulid ja olid! (31 km, 7:47 min/km, 152 l/min)



Kokkuvõttes:

Järgmisel nädalal tuleb veidi kergem trenninädal, sest üks neljanädalane tõusva mahuga treeningplokk sai tänasega lukku. Jooksen ja teen jõutrenni ikka, aga veidi väiksemas mahus, peamiselt juba pika jooksu arvelt. Ühtlasi algab märtsikuu, millest 21 päeva veedan ma Eestis eemal, Hispaanias töölähetuses oma kolleegidega koostöös kirjutatud teadusartikleid konverentsil presenteerimas ja Portugalis koos härra Jooksjaga puhates ja treenides. Järgmisel nädalal samal ajal olen ma Valencias, kus saab joosta asfaldil ilma külma tuuleta, ilma lume, jää ja soolasopata asfaldil. Jään seda väga ootama.